KODUTUTE HOOLEKANNE EESTIS (0)

KODUTUTE  
HOOLEKANNE  EESTIS
Kes on kodutu?
  Kodutu – inimene, kel el ei ole mingit seaduslikku suhet 
(omand, üürileping, alaline majutusleping) ühegi 
elamispinnana kvalifitseeritava hoone, ruumi või nende 
osaga. Sellesse gruppi kuuluvatel inimestel puudub ni  
elukoht kui sel e muretsemiseks vajalik sissetulekual ikas ja 
sotsiaalsed oskused neis tingimustes enda staatust muuta. 
( Sotsiaalministeerium  2005: 3)
Tüüpilised kodutuks saamise 
arengulood:
       
Töötus – alkoholi kuritarvitamine – perekonna  lagunemine  või 
kooselu lõppemine –  eluaseme  kaotus;
Kinnipidamiskohast vabanemine – võimetus leida tööd – võimetus 
leida eluaset sissetuleku puudumise ja isikliku  tausta  tõttu;
  Narkomaania  – perekonnast väljaheitmine või perekonna 
lagunemine – eluaseme kaotus;
Ränne töökoha leidmiseks linna – püsiva töö mitteleidmine – 
ebapüsiv  eluase  või  kodutus ;
Omavoliline eluruumi kasutamine – omanikupoolse kontrolli 
tugevnemine – varjupaika sattumine;
Vaimne puue või psüühikahäire – eluaseme väljapetmine – 
kodutus; ( Paavel  2003: 21)
Koduta  inimeste grupeering :
Rehabiliteeritavad – isikud, keda professionaalse sekkumisega on ilmselt 
võimalik taasintegreerida ühiskonda (Paavel 2003: 20)
 
Pigem rehabiliteeritavad – isikud, keda professionaalse sekkumisega on 
tõenäoliselt võimalik taasintegreerida ühiskonda. (Ibid.)
 
Pigem rehabiliteerimatud – isikud, kelle taasintegreerimine ühiskonda on 
vähetõenäoline. (Ibid.)
 
Rehabiliteerimatud – isikud, kelle taasintegreerimine ühiskonda on ilmselt 
võimatu. (Ibid.)
Asutused :
Ööpäevaringne spetsialiseerunud asutus –  spetsiifiliste  
tunnustega (ennekõike sõltuvushäired,  kusjuures  võimalik, et 
eraldi alkoholi– ja narkosõltuvusega inimestele) isikute  ravile  ja 
rehabiliteerimisele spetsialiseerunud asutus. (Paavel 2003: 28)
Hooldekodu  (koloonia) – funktsiooniks on pidevat kõrvalabi 
vajavate koduta inimestele hädavajaliku hoolduse tagamine ja 
selle peamised tunnused võiksid olla järgmised:
●
paindliku järelvalvesüsteemi olemasolu;
●
hädavajaliku hoolduse tagamine;
●
suhteliselt madal ja lihtne teenuse standard;
●
pikaajalise (praktiliselt elu lõpuni) asutuses vi bimise võimalus. 
(Paavel 2003: 28 – 29)                    
ØMajutusasutus – sel ena võiks koduta inimeste resotsialiseerimise 
kontekstis ennekõike käsitleda nö. sotsiaalruume  ja psüühilise 
erivajadusega inimeste hooldekandesüsteemi väljaarenemisel 
kasutatud toetatud  elamise  teenuse mudelit. (Paavel 2003: 29)
ØKodutute tugikeskus – asutus, mis pakub lisaks 
ajaveetmisvõimalusele lisaks vajadusel ka toitu ja ravimeid. Näiteks on 
tugikeskusest võimalik kehakinnituseks saada ki rnuudleid ja näkileiba, 
külmade ilmade leevenduseks pakutakse puljongit ja teed. (Paavel 
2006)
ØKodutute öömaja ­ koht, kus kodutu saab  soojas  ol a, pesta ja 
magada . On loodud ainult ööbimiseks ja seda toetavateks 
protseduurideks. Varjupaigateenus ei ole kodutute öömaja andmise 
teenus. (Sotsiaalministeerium 2005: 3)
   Vaesus  !
   Ühiskonnast lähtudes on vaesus  sotsiaalprobleem , mis väljendub teatud elanikkonna rühmade 
materiaalsete ressursside ebapi savusest tingitud ilmajäetuses ühiskonnas hädavajalikuks peetud 
elustandardist ning sotsiaal­majanduslikust osalusest. Indiviidist (leibkonnast, sotsiaalsest grupist) 
lähtudes on vaesus sotsiaal­majanduslik seisund, mis ei võimalda rahuldada subjekti esmaseid 
füsioloogilisi ja sotsiaalseid vajadusi. Eristatakse absoluutset vaesust, mis tähistab indiviidi, 
leibkonna, sotsiaalse grupi käsutuses olevate ressursside minimaalsest elustandardist madalamat 
taset ning suhtelist e relati vset vaesust, kus subjekti ressursside tase on ühiskonnali kmete 
keskmisest ressursitasemest tunduvalt madalam. (ÜRO  Arenguprogramm  Eestis 1999: 10)
Eestis elab 25 000 aadressita inimest!
Click to edit Master text styles
Second level
●
Third level
●
Fourth  level
●
Fifth level
    Vaesuspiir
   Ressursside tase, mil est allpool asuvad 
subjektid ( indiviidid , leibkonnad, sotsiaalsed 
grupid) loetakse vaesuses olevaks. Suhteline 
vaesuspiir sissetulekute järgi on määratletud 50% 
leibkondade sissetulekute mediaanist 
tarbimisüksuse kohta (tarbimiskaaludega 1; 0,7; 
0,7, nii nagu need on seni Eesti sotsiaalpoli tikas 
kasutuses olnud). 
Vaesteabi  najal  ellujääjad ja nn 'prügikastiinimesed' on 
meie  naabrid . Nad tekitavad paljudes  imelikku  
ebamugavustunnet, kuigi tõdeme, et nende olemasolu 
on  paratamatus . 
Kodutud on eriti puudustkannatav sotsiaalne grupp. 
 
Kodutute puhul on tegemist problemaatilise sotsiaalse rühmaga, kes võivad 
põhjustada kahju ka teistele inimestele. 
Oluline on mõista kodutuks jäänud inimeste sotsiaalset keskkonda ja 
elusituatsiooni  tervikuna
Statistikaameti aastaraamatus avaldatud 
andmete kohaselt pöördus  mullu  varjupaika 
elukoha puudumise tõttu  1045  inimest, mis on 
viimase viie aasta suurim arv.
Kokku pöördus mullu varjupaika 2762 inimest, mida on tunamullusest 10 
protsenti vähem. Vägivallast ajendatud põhjustel pöördus varjupaika 519 
inimest, alkoholi kuritarvitamise tõttu 511 inimest.
Vanemliku hoolitsuseta ja abi vajavate laste arv on iga aastaga suurenenud. 
2012. aastal kasvas nende arv 21,7 protsenti. Tegu on lastega, kes on peredest 
eraldatud või kelle puhul on olnud vajalik sotsiaal­ või lastekaitsetöötaja 
sekkumine. 2012. aasta alguses oli selliseid lapsi 4751, neist 56 protsenti poisid.
Eelmisel aastal kasvas mitmete hooldamise teenuste osutajate arv. 
Asenduskoduteenuse osutajaid oli 2012 aastal 35, seda kasutab  1096  inimest. 
Täiskasvanute eest hooldamise teenuse osutajaid on 138 ja 
erihoolekandeteenuste osutajaid oli 105.
ØArvatavalt oli Eestis 2000 aasta seisuga umbes 5000 kodutut ja 
kerjust, 2003 aastal 3000­5000, aga need andmed ei ole kuigi 
usaldusväärsed. Üldiselt välditakse Eestis kodutute arvu teemal 
spekuleerimist.
ØEestis on ligikaudu 10 000 inimest, kes peavad igal õhtul  otsima  sooja 
kohta, kus magada. Koduta inimeste arv on vi mastel aastatel ki resti 
kasvanud.
Ø Kui veel mõne aasta eest olid koduta inimesed keskealised ja 
vanemad, siis nüüd on hakanud tänavale jääma  nooremad , kes ka 
kodutute öömajadest peavarju otsivad.
ØKõige nooremad kodutud on napilt kahekümnesed, Tal innas  Kadaka  
teel asuva ühiskodu noorim elanik on näiteks 21­aastane.
Eesti põhiseaduse §28 järgi on Eesti kodanikul õigus riigi abile 
vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse
ja puuduse korral. Sotsiaalhoolekande seadusega (1995) 
delegeerib riik puudustkannatajate abistamise
ülesande kohalikele omavalitsustele:
Ø  Kohalikud omavalitsusorganid on kohustatud andma 
eluruumi isikule või  perekonnale , kes ise ei
ole suuteline ega võimeline seda endale või oma 
perekonnale tagama,  luues  vajaduse korral
võimaluse sotsiaalkorteri üürimiseks.
ØIsikule, kes on sattunud sotsiaalselt abitusse olukorda 
elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu,
osutatakse vältimatut  sotsiaalabi  (toit, riietus ja vajadusel 
varjupaik ).
Kodutute öömajad :
Tal inna Hoolekande Keskus. 
Tal inna Linna ülalpeetavad öömajad : Alasi  8, Kauge 4, Akadeemia 34, 
Akadeemia 48, 
Rakvere sotsiaalmaja
Tartu kodutute varjupaik
Tartu Naiste Varjupaik
Pärnu kodutute Varjupaik
Narva kodutute öömaja
Võru Sotsiaalmaja
Haapsalu Varjupaik
Kuressaare Varjupaik
Kui toodud põhimõtteid järgida, jäävad ka koduta inimeste hoolekande 
teenuste puhul alles üsna klassikalised hoolekande funktsioonid, mida 
vajadusel võiks teenusena defineerida:
Varjupaik ­ inimene saab varju (kaitset) ümbritseva keskkonna eest ja 
ümbruskond saab varju (kaitset) inimese eest; 
Bed &  Breakfast  ­ baasilised inimvajadused ja ­õigused, mida pole  vist  
vaja lahti mõtestada; 
Sotsiaalne kontroll ­ sotsiaalsete süsteemide puhul möödapääsmatu 
tegevus, mis peab aitama kaasa nii inimese kui keskkonna turvalisusele; 
Arendamine ­ ennekõike  isiksuslik , sotsiaalne ja tööalane abi hoolekande 
nö. "enesehävituslikul" eesmärgil (et inimene enam hoolekannet ei 
vajaks). 
Purjakil ol es jäävad varjupaiga uksed neile suletuks
Neile annetatakse ri deid ja jalatseid
Neile tehakse teavituskampaaniaid 
Neile korraldatakse pesupäevi/supipäevi
Neil on sotsialiseerimise süsteem. Esimene aste on varjupaik­öömaja 
ning neljas aste sotsiaalkorter. 
Click to edit Master text styles
Second level
●
Third level
●
Fourth level
●
Fifth level
ØSotsiaaltöötajad nõustavad ja abistavad kodutuid
ØÖömajades ripuvad tööpakkumiskuulutused ning osa öömajalistest käib ka 
tööl
ØEttevõtjad suhtuvad kodututele töö pakkumisse umbusklikult
ØTartus on kodututele tööharjutuskeskus
ØMajanduslangus toob neid aina juurde
ØKus magad sina täna õhtul?
Kasutatud kirjandus:
1.
http://www.postimees.ee/1314956/mul u­poordus­varjupaika­elukoha­puudumise­tottu­ule­1000­inimese
2.
www.e­
ope.ee/_.../euni.../KODUTA_INIMESTE_HOOLEKANN
E. pptx
3.
http://www.lvrkk.ee/kristiina/helen/kodutus/kodutusmis_see_on.html
4.
“Koduta inimese hoolekanne Eestis”   Valdeko  Paavel
5.
http://prezi.com/wt6_efczkjcj/kodutus/

Document Outline

• Slide 1
• Kes on kodutu?
• Tüüpilised kodutuks saamise arengulood:
• Koduta inimeste grupeering :
• Asutused :
• Slide 6
•   Vaesus !
• Eestis elab 25 000 aadressita inimest!
•    Vaesuspiir
• Slide 10
• Slide 11
• Slide 12
• Slide 13
• Kodutute öömajad :
• Slide 15
• Slide 16
• Slide 17
• Kasutatud kirjandus: