Vaesus Eestis (0)

Vaesus Eestis
Arvatavasti on iga inimene kogenud, et raha on otsas ja pole seda piisavalt igapäevaste vajaduste rahludamiseks. Vaesus tähendab raha puudumist, kuid ajutist raha puudumist ei saa nimetada vaesuseks.
Vaesust määratletakse puuduse ja vajaduste rahuldamatuse kaudu, millega seostuvad materiaalsete ressursside piiratus , kui ka ühiskonnas harjumuspäraseks peetavast elustandardist madalam tase.
Vaesus iseloomustab ka vaese inimese positsiooni ühiskonnas ja seetõttu võib vaesteks lugeda ühiskonna sotsiaal-majandusliku kõige madalamatel kihtidel asuvad inimesed. Analoogiliselt võib vaesusena määratleda hälbekäitumist ja asotsiaalsust, mis võimaldab vaesteks lugeda alkoholi kuritavitajaid, uimastisõltlased, kodutud, kurjategijad jne.
Eesti elanike elujärg on viimase kümnendi vältel muutunud dünaamililisemalt kui kunagi varem. Elujärje üldine paranemine tuleneb eelkõige makromajanduse arengust.
Vaesust mõjutavateks teguriteks on tulude suurus, leibkkonna suurus, laste arv peredes , haridustase, laenukoormus, elamispiirkond, sugu, rahvus ja kodakondsus .
Elamispiirkonna järgi, on eestis vaesemad piirkonnad Ida-Eesti ning Lõuna-Eesti.
2011. aasta andmete järgi elas Viimsi vallas suhtelises vaesuses vaid 6% elanikest ning Kallaste linnas, Alatskivi ja Peipsiääre vallas ligi 40%.
Suhteline vaesus on vaesus, mille puhul lähtutakse pere kogusissetulekust, mis võtab arvesse eri vanuses liikmete tarbimise erinevust ja ühistarbimisest saadavat säästu. Suhtelise vaesuse piir on 60% leibkonnaliikmete aasta ekvivalentnetosissetuleku mediaanist ehk keskmisest.
Kohalike omavalitsuste puhul oli suhteline vaesus kõrgeim pealinnast kaugemale jäävatel piiriäärsetel aladel ning madalaim Harju omavalitsustes.
Erinevus maa ja linnaelanike vahel väheneb. Maaelanike vaesuse määr on aastate jooksul olnud kuni 10% kõrgem kui linnaelanikel. 2010. aastal oli maaelanike vaesuse määr 21% ja linnaelanikel 16%, kuid samas on erinevus aastate jooksul vähenenud. Põhjuseks on see, et suurema sissetulekuga leibkonnad eelistavad üha enam elamiskohana looduslähedast elukeskkonda.
Statistikaameti andmetel elas 2011. Aastal suhtelises vaesuses iga kuues Eesti laps ning absoluutses vaesus või sügavas materiaalses ilmajäetuses iga üheteistkümnes.
Suhteliselt vaene on laps, kes elab suhteliselt vaeses peres. Suhtelises vaesuses elas 2011. aastal 41 700 last ehk 17% kõikidest 18-aastastest lastest. Võrreldest 2007. Aastaga laste suhtelise vaesuse määras olulist muutust pole toimunud.
Absoluutseks vaesuseks on kogu pere sissetuleks, mis võtab arvesse eri vanuses liikmete tarbimise erinevust ja ühistarbimisest saadavat säästu, kuid absoluutse vaesuse piiriks on elatusmiinimum , mille aluseks on vajalikuks peetav minimaalne ressurside tase ( toit,eluase jms). Absoluutne vaesus näitab rahalist puudust, mis on tervist ja toimetulekut ohustav. Absoluutselt vaene on laps, kes elab albsoluutses vaesuses olevas peres. 2011 aasta andmete järgi elas absoluutses vaesuses ligi 9,5% (23 000) alla 18-aastastest lastest.
Kolmandaks saab vaesust uurida materiaalse ilmajäetuse kaudu. Materiaalne ilmajäetus on rahalistest piirangutest tingitud puudujääk pere elutingimustes, tarbekaupade omamises ja põhivajaduste rahuldamise võimalustes. Sügavas materiaalses ilmajäetuses on pered,kes ei saa võimaldada endale näiteks: üüri -ja kommunaalkulude õigeaegset tasumist,kodu piisavalt soojana hoidmist,ettenägematuid kulutusi või üle päeva liha,kala või nendega samaväärsete valkude söömist ning muid igapäevaselt vajalikke asju telefoni,televiisorit jms.

aasta andmete järgi elas sügavas materiaalses ilmajäetuses ligi 9% lastest ehk 22 200 last kõikidest alla 18-aastastest lastest.
Olukord 2011 aastal on näitajate põhjal muutunud paremaks. Eesti laste vaesuse näitajad on veidi madalamad kui Euroopa liidu vastavad keskmised, kuid võrreldes Soome ja Rootsi lastega on Eesti laste vaesuse näitajad tunduvalt kõrgemad.
Uuringud näitavad ka, et sagedasemad on vaesuse probleemid suurtemate perede seas ning üksikvanematega perede seas ehk peredes, kus on palju lapsi.
Suurem osa vaesetest inimestes on madala haridustasemega, seega mida kõrgem haridus on inimesel, seda väiksem on võimalus, et ta elab vaesuses. Põhihariduse või sellest madalama haridusega inimestest elab vaesuses iga neljas, samas kõrgharidusega inimestest iga kuueteistkümnes. Esimese astme haridusega või madalama haridusega on Eestis ligi 35% vaeseid. Teise astme hariudsega ligi 20% ning kolmanda astme hairudusega alla 10%.
Mehi on suhtelises vaesuses vähem,kuid nede vaesus on “sügavam”. 2012. aasta andmete järgi oli meeste suhtelise vaesuse määr 17.2% ja naiste 19,9%, absoluutse vaesuse määr vastavalt 7,9% ning 6,9% seega on suhtelises vaesuses rohkem naisi, kuid absoluutses vaesuses on suurem meeste osakaal.
Eesti rahvusest elanike sissetulekud on suuremad kui mitte-eestlastel ning ka eestlaste suhtelise vaesuse määr oli 2012. aastal 6% madalam ja absoluutse vaesuse määr 2% madalam. Põhjuseks on mitteestlaste halvemast keeleoskustest tingitud vähemtasuvad töökohad ning kõrgem töötus.
Kõrge vaesuse määr on eluruumi üürnikel. Võrreldes eluruumi omanike ja tasuta kasutajatega oli üürnike vaesus määr ligikaudu kaks korda kõrgem,vastavalt 28% ja 15% ning võrreldes varasemaga on üürnike vaesuse määr tõusnud. Eluasemeleanu tagasimaksmisega on probleeme ligi kümnendikul kogu elanikkonnast (allpool vaesuspiiri sissetulekuga inimestel kolm korda sagedamini) ning samuti esines neil probleeme kommunaalkulude tasumisega.
Vaesuses elavate inimeste hinnang tervislikule seisundile võrreldes teistega on halvem . Iga viies vaesuses elav inimene hindab oma tervist halvaks või väga halvaks, vaesuses mitte elav iga kaheksas. Samuti esineb vaesuses elavatel inimestel tervisest tingitud igapäevategevuste piiratust teistest sagedamini.
Kokkuvõtteks võib öelda, et mida kõrgema haridustasemega ja keeleoskusega on inimene, seda raskem on tal sattuda vaesusesse, ning kui peredes laste arv ühtib sissetulekuga ning iga leibkonna liige saab oma materiaalsed vajadused rahuldatud.
Kasutatud material :
http://statistikaamet.wordpress.com/2013/05/30/iga-kuues-eesti-laps-elab-suhtelises-vaesuses/
http://uudised.err.ee/v/eesti/056a9a7c-b778-4497-ab4a-6bdc17ac5a96
www.stat.ee/publication-download-pdf?...id...Vaesus+Eestis...?
http://statistikaamet.wordpress.com/2011/02/21/vaesus-eestis-2009-aastal-2/
http://statistikaamet.wordpress.com/2013/12/17/suhtelises-vaesuses-elas-2012-aastal-187-ja-absoluutses-vaesuses-73-elanikest/