100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 12 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-10-10
Kuupäev, millal dokument üles laeti
113 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kookmaa
Õppematerjali autor
Seda just väiksemate ja keskmiste majapidamiste arvelt. Suuri majapidamisi on juurde tekkinud, aga see võib olla ka põhjustatud väikeste koondumisest üheks suureks. Samas kui majapidamiste arv väheneb jätkuvalt, siis standardkogutulu majapidamise kohta suureneb. Tootmistüüpidest on hakatud orienteeruma üksikutele tootmisliikidele, näiteks köögilja kasvatus ja karjakasvatus. Tänapäeval pannakse segatootmisele rõhku vähem. Saime ka teada, et Soome ja Eesti põllumajandus on üpriski erinev, arvestades seda, et oleme naaberriigid. Just selle poolest, et Eestis moodustavad suure osa majapidamistest suured ettevõtted, aga Soomes pigem keskmise suurusega. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Aamisepp, M., Varendi,A., Järvis,A., Matvejev,E. Põllumajandustootjate majandusnäitajad, FADN Farm Return, 2008. [http://www.agri.ee/public/juurkataloog/POLLUMAJANDUS_JA_TT/Raamat_2007.pdf] (20.04.2011) 2
bakteritsiidid Allikas:[http://faostat.fao.org/site/424/DesktopDefault.aspx?PageID=424#ancor] [http://faostat.fao.org/site/377/DesktopDefault.aspx?PageID=377#ancor ] (20.09.2008) 10 KASUTATUD KIRJANDUS 1.Arrak, A. ,,Majanduse algkursus". Tartu 1995, 224 lk 2.Kall,K. ,,Põllumajandusökonoomika üldkursuse statistilised materjalid". Tartu 2008, 4lk 2. Keskmine bruto-ja netopalk maakonna järgi. Eesti Statistikaamet. Statistika andmebaas: majandus. Palk ja tööjõukulu [http://pub.stat.ee/px- web.2001/Dialog/Saveshow.asp] (16.09.2008) 3. Keskmine bruto- ja netopalk põhitegevusala järgi. Statistikaamet. Statistika andmebaas: majandus. Palk ja tööjõukulu [http://pub.stat.ee/px- web.2001/Dialog/Saveshow.asp] (19.09.2008) 4. Leivategija,L. ,,Pestitsiidid taimekaitses" Tartu 1982, 119 lk 5
ja 1991. aastal oli õuna- ja pirnisaak väga väike võrreldes 1993. aastaga, siis marjasaak oli sellel perioodil väga korralik. 13 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Arrak, A., Eamets, R., Karm, T., Mets, T., Omel, R., Rand, R., Trasberg, V., Vigla, H., Viiol, A., Võrklaev, E. Majanduse abc. 3. trükk. Tartu: Avatar, 2002, 396 lk. 2. Loomad ja linnud. Statistikaamet. Statistikaandmebaas. Majandus. Põllumajandus. Põllumajandussaaduste tootmine. Loomakasvatussaaduste tootmine. Loomad ja linnud, 31. dets. [http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp? ma=PM09&ti=LOOMAD+JA+LINNUD %2C+31%2E+DETSEMBER&path=../Database/Majandus/13Pellumajandus/06Pell umajandussaaduste_tootmine/02Loomakasvatussaaduste_tootmine/&lang=2] 3. Põllumajandusökonoomika üldkursuse statistilised materjalid. / Koost. Kall, K. 2008, 9 lk. EMÜ õppeinfosüsteem
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Eesti keskmine brutokuupalk Iseseisev töö aines ,,Majandusteaduste alused" Eesti keskmine brutopalk Tabel 1. Eesti keskmine brutopalk (eurodes) aastatel 2007, 2009, 2011, 2013, 2015 kuude järgi. 2007 2009 2011 2013 2015 Jaanuar 631,128 780,17 749,26 876 992 Veebruar 658,737 759,526 785,07 882 984 Märts 691,396 790,779 843,47 940 1 053 Aprill 684,494 788,414 801,11 957 1 054 Mai 728,401 775,057 859,56 954 1 058 Juuni 806,565 875,142 912,93 1 014 1 135 Juuli 687,881 766,62 784,61 944 1 051 August 691,716 719,773 817,32 904 1 023 September 710,825 769,88 825,53 942 1 063 Oktoober 739,074 781,384 812,73 962 1 066 November 774,609 759,973 867,76 968
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvamajanduse instituut Statistika ja ökonomeetria õppetool ARVJOONISED Kodutöö teadustöö ja majandusuuringute alustest Juhendaja: dotsent August Aarma Tallinn 2004 Peadirektor Peadirektori Peadirektori nunik abi Siseauditi Siseauditi nunik nunik igusnunik Avalike suhete nunik Tturuteenuste Vlissuhete- ja Euroopa Haldusosakond ja ttu personali- Sotsiaalfondi sotsiaalse kaitse osakond osakond osakond Regist
Viljandi linna kinnisvaraturul korteromanditega tehtud tehingud majandustõusu ja -languse perioodil … Kinnisvara planeerimise ja maakorralduse eriala magistriastme 1. kursus 1. SISSEJUHATUS Töö eesmärgiks on käsitleda Viljandi linna korteritega tehtud ostu-müügitehinguid majandustõusu ning –languse perioodil. Koostatud töö peamiseks eesmärgiks on välja selgitada seoseid tehtud tehingute ning kinnisvaraturgu iseloomustavate parameetrite vahel. Uuritavaks perioodiks on valitud 2003 – 2014. aasta, mis iseloomustavad kõige paremini turul toimunud muutusi. Makromajanduslikeks indikaatoriteks on valitud korteromandi tehingud Viljandi linnas, sisemajanduse koguprodukt (SKP), töötuse määr, keskmine brutopalk ning keskmine ruutmeetri hind. Majandustõusu perioodi alguses tundus inimestele, et kõik läheb paremaks, kui kunagi varem. Inimestel oli tööd, vaba raha mida investeerida, palgad tõusid jõudsalt, võeti laenu teadmisega, et kinnisvara hind
Joonis 1. Perekonnaseis Eestis 2000. aastal Allikas: Lisa 1. Joonis 2. EUR/USD vahetuskursuse liikumine 2000 2009. aastatel Allikas: Lisa 2 2 Joonis 3. Eesti Rahvastiku koosseis vanuserühma järgi seisuga 1.Jaanuar 2008.a Eestis Allikas: Lisa 3 3 Joonis 4. Esmaselt registreeritud sõidukid 2009.a Eestis Allikas: Lisa 4 4 ld- koosol ek Nuk ogu Juhat aja Pearaamat Risk Turund Mgi upidaja ijuht usjuht juht
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut LAMBA- JA KITSEKASVATUS Lühiuurimus õppeaines Teadustöö alused Koostaja: Ester Plaan Juhendajad: Ülle Roosmaa Katri Kall Tartu 2013 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Käesolev uurimistöö on koostatud etteantud teemal, mille eesmärgiks on õppida uurimistöökoostamise põhimõtteid ja vormistamise nõudeid. Tegemist on põllumajandusliku uurimisega Lamba- ja kitsekasvatuse osas Eesti territooriumil. Lamba kasvatus on Eestis olnud populaarne aastasadu ja aretusega on tegeletud ligi sada aastat. Kitsi on kasvatatud karjakasvatamise algusest peale. Käesoleva uurimistöö ülesandeks on uurida lamba- ja kitsekasvatuse näitajaid maakonna, valdaja õigusliku vormi, karja suurusklassi ja liigi järgi Eestis. Uurimistöö põhiliseks andmeallikaks on Eesti statistikaamet. Töö esimese
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid