Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

TEADUSLIKU MÕTTEVIISI PRAKTILINE ANDMEANALÜÜS (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui paljud suur osa vastanutest on naised?
  • Kui suur osa eestlastest oli lõpetamata kõrgharidusega kõigist vastanutest?
  • Kui suur osa vastanutest on abielus?
  • Mis haridust omavad enim vastanuid?
  • Mis vanuse vahemikku kuulus kõige rohkem vastanuid?
  • Kui suured on keskmiselt Leibkonnad?
  • Kui suur seos on vastanute vanuse ja haridustaseme vahel?
  • Mis erialal te õpite?
  • Kui väga te ootate jõule?
  • Mis on sinu lemmiktegevused?
TALLINNA ÜLIKOOL
Loodus- ja terviseteaduste instituut
Keskkonnakorralduse ja bioloogia õppekava
TEADUSLIKU MÕTTEVIISI PRAKTILINE ANDMEANALÜÜS
Iseseisev töö
Koostajad:
Tallinn 2017
Iseseisev töö nr 1
Ülevaade vastajatest
Küsimustikule vastas 5836 inimest kellest 43% ehk 2528 olid mehed ja ülejäänud 56,7% naised. 28,5% ehk 1661vastanut olid Eestlased, 37,6% Soomlased ja 33,9% Lätlased. Kõige noorem vastaja oli 15 aastane ning vanim 96 aastane.
1) Sagedustabel sugu:
Kui paljud suur osa vastanutest on naised?
2) Risttabel kõrgeima omandatud hariduse ja elukoha riigi suhe:
Kui suur osa eestlastest oli lõpetamata kõrgharidusega kõigist vastanutest?
3) Kirjeldavad arvnäitajad vastajate kooliskäidud aastate kohta:
4) Tulpdiagramm vastajate perekonnaseisu kohta:
Kui suur osa vastanutest on abielus?
  • skaalat ei pööranud kuna tulpade pealkirjad mahtusid tulpade alla ära
  • muutsin tulpade ja tausta värvi
  • panin diagrammile mõõteruudustiku
  • andsin tulpadele numbrilised ja protsendilised väärtused ning paigutasin need hästi loetavasse asukohta tulba ülaserval
  • muutsin mõõteskaalade pikkust ja andsin neile eesti keelsed nimed
  • muutsin tulpade pealkirjade suurust
  • tõstsin tulbad suuruse järjekonda

48% vastanutest ehk 2011 inimest on abielus
5)Sektordiagramm “Kõrgeim omandatud haridustase”
Mis haridust omavad enim vastanuid?
  • korrastasin sektordiagrammi sama moodi nagu tulpdiagrammi

32% ehk 1900 vastanutest omab Keskharidust, kutseharidust peale põhihariduse omandamist
6) Histogramm vanus:
Mis vanuse vahemikku kuulus kõige rohkem vastanuid?
  • korrastasin histogrammi sarnaselt tulpdiagrammile

Enim vastanuid olid vanuses 40-60 ehk ligi kaks tuhat inimest.
7)Karpdiagramm
Kui suured on keskmiselt Leibkonnad ?
  • korrastasin sarnaselt Tulpdiagrammile

8)Korrelatsioonianalüüs
Kui suur seos on vastanute vanuse ja haridustaseme vahel?
Seos puudub.
Iseseisevtöö nr 2
  • Risttabel
  • Küsimus – Mis erialal te õpite?
  • Kujundatud ja korrastatud tulemus
  • Järeldus – Bioloogia erialal õpib 6 vastajat , integreeritud loodusteadustes 8 vastajat ning keskkonnakorralduse erialal 5 vastajat.
  • Kirjeldavad arvnäitajad
  • Küsimus - Kui väga te ootate jõule? Anna hinnang skaalal 0...100, kus 0-üldse ei oota ja 100- ootan väga.
  • Kujundatud ja korrastatud tulemus
  • Järeldus – Keskväärtus oli 67,2 ehk üle poolte vastajatest ootavad jõule.
  • Võrdlev tulpdiagramm
  • Küsimus - Kas sõbra või tuttavaga elades oled aktiivsem suhtleja kui üksinda elades?
  • Kujundatud ja korrastatud tulemus
  • Järeldus – Koos sõbra või tuttavaga elades oled aktiivsem suhtleja kui koos vanemate või üksinda elades.
  • Kihtdiagramm
  • Küsimus – Mis on sinu lemmiktegevused?
  • Tulemus saadi Andmete > sealt „Tekst veergudesse“ ning sealt valida „Eraldajatega“. Järgnevast valikust " Koma ", mis eraldab väärtused komamärgi kohast ning "Tühik", et ei jääks tühikuid sisse, muidu võivad hiljem valed tulemused tulla. Andmete formaat on "Üldine".
  • Järeldus – Kõige rohkem meeldib vastajatel magada ja kõige vähem õppida.
  • Histogramm
  • Küsimus – Kui väga te ootate jõule? Anna hinnang skaalal 0...100, kus 0-üldse ei oota ja 100- ootan väga.
  • Kujundatud ja korrastatus tulemus
  • Järeldus – Rohkem on neid vastajaid kes ootavad jõule, kui neid kes ei oota väga.
  • Korrelatsioonanalüüs
  • Küsimuste - Kui vajalikuks pead Exceli õppimist ja kui valmis oled eksamiteks korrelatsioonanalüüs
  • =CORREL(D2:D20;F2:F20)
  • Tulemus r= -0,044151079 siis tähendab see kahanevat seost tunnuste vahel ja keskmist seost, kuna 0.3Iseseisevtöö nr.3
    Sisestasime kogutud andmed küsimuse teemal “Mitmes haridusasutuses oled õppinud?”.
    > m=c(5,3,2,3,4,2,2,9,4)
    andsime tulemustele nimed
    > names (m)=c("kalle", "Malle", "Triin", " Alex ", " Johanna ", "Ann", "Liisi", " Miina "," Leelo ")
    sisestasime kogutud andmed teemal “Vastaja nimi”.
    >n=c("kalle", "Malle", "Triin", "Alex", "Johanna", "Ann", "Liisi", "Miina","Leelo")
    Sisestasime kogutud andmed küsimuse teemal “Kui väga ootad jõule skaalal 1-5? (1- ei oota üldse, 5- ootan väga) ”
    > j=c(1,4,5,3,5,2,4,2,4)
    > j=o
    Panime tulemused järjekorda ja andsime väärtused
    > o=sort(o)
    > o
    [1] 1 1 2 2 3
    > names(o)=c("3-suva", "1-ei oota üldse", "2-pigem ei oota", "5-ootan väga", "4-pigem ootan")
    Järjestasime küsimuse tulemused “Mitmes haridusasutuses oled õppinud?”.
    > m=sort(m)
    > m
    Triin Ann Liisi Malle Alex Johanna Leelo kalle Miina
    2 2 2 3 3 4 4 5 9
    Tegime ja korrastasime tulpdiagrammi “Mitmes haridusasutuses oled õppinud?”
    > barplot(rev(sort(m)),col= rainbow (m), cex.name=0.8, main="Mitmes haridusasutuses oled õppinud?", ylim=c(0,10))
    tegime sektordiagrammi küsimuse “Kui väga ootad jõule skaalal 1-5? (1- ei oota üldse, 5- ootan väga) ” tulemustest ja korrastasime.
    > pie(o, main="Kui väga ootad jõule skaalal 1-5? (1- ei oota üldse, 5- ootan väga)")
    kirjeldavad arvnäitajad teemal “Mitmes haridusasutuses oled õppinud?”
    > min(m)
    [1] 2
    > max(m)
    [1] 9
    > mean (m)
    [1] 3.777778
    > median(m)
    [1] 3
    > summary(m)
    Min. 1st Qu. Median Mean 3rd Qu. Max.
    2.000 2.000 3.000 3.778 4.000 9.000
    > fivenum(m)
    Triin Liisi Alex Leelo Miina
    2 2 3 4 9
    > sd(m)
    [1] 2.223611
    Korrelatsioonianalüüs
    > cor(m,j, method ="pearson")
    [1] 0.02649995
    Histogramm
    > l=c(4,7,2,7,9,5,7,1,3,4,6,8,3,7,9,4,2,6,9,5)
    > names(l)=c("kati", "mati", "uuno", "kalle", "anu", "tiina", "urmas", "tiit", "pamela", " paula ", "siim", " sass ", "liisi", "johanna", "ita", "Ann", "paul", "liis", " karmen ", "eve")
    > hist(l)
  • Vasakule Paremale
    TEADUSLIKU MÕTTEVIISI PRAKTILINE ANDMEANALÜÜS #1 TEADUSLIKU MÕTTEVIISI PRAKTILINE ANDMEANALÜÜS #2 TEADUSLIKU MÕTTEVIISI PRAKTILINE ANDMEANALÜÜS #3 TEADUSLIKU MÕTTEVIISI PRAKTILINE ANDMEANALÜÜS #4 TEADUSLIKU MÕTTEVIISI PRAKTILINE ANDMEANALÜÜS #5 TEADUSLIKU MÕTTEVIISI PRAKTILINE ANDMEANALÜÜS #6 TEADUSLIKU MÕTTEVIISI PRAKTILINE ANDMEANALÜÜS #7 TEADUSLIKU MÕTTEVIISI PRAKTILINE ANDMEANALÜÜS #8 TEADUSLIKU MÕTTEVIISI PRAKTILINE ANDMEANALÜÜS #9 TEADUSLIKU MÕTTEVIISI PRAKTILINE ANDMEANALÜÜS #10 TEADUSLIKU MÕTTEVIISI PRAKTILINE ANDMEANALÜÜS #11 TEADUSLIKU MÕTTEVIISI PRAKTILINE ANDMEANALÜÜS #12 TEADUSLIKU MÕTTEVIISI PRAKTILINE ANDMEANALÜÜS #13
    Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
    Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2018-10-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor liisiann Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Andmeanalüüsi konspekt
    466
    doc

    Andmeanalüüsi konspekt

    Graafikuid saab muuta 200 topeltklõpsutades selle peal. Frequency 100 Std. Dev = ,69 Mean = 1,2 0 N = 563,00 1,0 2,0 3,0 4,0 Kodakondsus Risttabelite koostamine Statistics – Summarize – Crosstabs Row(s): reamuutuja(d)

    Andmeanalüüs i
    Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele
    73
    docx

    Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele

    ja läbiviidud sihtgrupiuuringut. Töö keskendub peamiselt neljale märksõnale ­ teemapark, elamus, tootearendus ja lastega pered teemapargi sihtgrupina. Sellest lähtuvalt on ka teoreetiline osa jaotatud neljaks peatükiks. Esimeses peatükis seletatakse lahti teemapargi olemus, tõmbetegurid ja tuuakse näiteid juba toimivatest teemaparkidest. Teises peatükis avatakse elamuse mõiste sisu ja kirjeldatakse elamuse komponente. Kolmandas peatükis tuuakse välja teooriad, millel on praktiline väärtus toodete ja teenuste arendamisel. Neljandas peatükis selgitatakse lastega perede sihtgrupi eripära. Eraldi tuuakse välja lapsevanemate ja erinevas vanuste laste puhkusemotivatsioonid ning tutvustatakse huvitavaid leide sihtgrupiuuringutest. Töö teine osa on jaotatud neljaks peatükiks. Esimeses peatükis antakse ülevaade Hõbevalge teemapargi ideest. Teises peatükis räägitakse sihtgrupiuuringu läbiviimisest.

    Turism
    Uurimismeetodid
    67
    docx

    Uurimismeetodid

    Vastavalt motiividele laias laastus kahte tüüpi uuringuid: Alusuuringud (basic research) Rakendusuuringud (applied research) BA-tööst eeldatakse pigem alusuuringu tüüpi uurimistööd, kus teooria mängib olulist rolli nii uurimisprobleemi / -küsimuste formuleerimisel, kui ka tulemuste tõlgendamisel Teisalt eeldatakse, et uurimisprobleemid on ühiskondlikult ja poliitiliselt olulised ja pole halb, kui saadud teadmisel on ka teatav praktiline väärtus Teooriate ulatus Teooriaid liigitakse vastavalt nende abstraktsuse astmele. USA sotsioloogi R. Merton'i klassifikatsioon: Suured teooriad (grand theory) Keskmise ulatusega teooriad (middle rage theory) BA-töös kasutage "keskmise ulatusega teooriad" Paradigma ­ suured koolkonnad, mis eristuvad üksteisest oma reaalsuse tunnetamise ja analüüsimise viisides. Paradigma sees on palju erinevaid teooriad. Riigiteaduste põhiparadigmad

    Uurimismeetodid
    LOOGIKA PÕHIREEGLID-SEMANTILINE KOLMNURK
    197
    pdf

    LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK

    1 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest Sõna loogika näib olevat kujunenud kreeka väljendist logik¾ tscnh, mis tähendab mõtlemise või arutlemise kunsti. Kui püüda mõista, mis on loogika, siis üks võimalus on lähtuda selle sõna kasutamisviisidest tavakeeles. Eesti keelt kõneldes saab sõna loogika Kasutada erinevates tähendustes: · sündmuste, asjade või süsteemide loogika, s.o sisemine korrapära, mis võimaldab sündmustest, asjadest või süsteemidest aru saada, selleks võib olla ka millegi tööpõhimõte; · mõtlemise loogika, s.o mõtlemises esinev korrapära, mis võimaldab teha järeldusi, sh selliseid, mida varem ei teata; · teksti või jutu loogika (loogilisus), see iseloomustab lisaks mõtlemise loogikale (mida kõne väljendab) ka seda, kui süsteemselt kõnelejal õnnestub oma m?

    Matemaatika ja loogika
    Aktiivõppe meetodid I-III TööLEHED
    323
    doc

    Aktiivõppe meetodid I-III TööLEHED

    AKTIIVÕPPE MEETODID TÖÖLEHED Merlecons ja Ko OÜ 0 SISUKORD AKTIIVÕPPE MEETODID I.....................................................................5 AJALEHT...................................................................................................6 EBASELGE JA SELGE EESMÄRK..........................................................6 EBAVÕRDSED VAHENDID.................................................................10 ELUVESI...................................................................................................12 ENESEKEHTESTAMINE.......................................................................18 GRUPIKÄITUMINE...............................................................................21 HEA JA EDUKAS INIMENE.................................................................22 INTERVJUU.......................................................

    Isiksusepsühholoogia
    03Sisu481 560
    80
    pdf

    03Sisu481 560

    Laanes, avaartikkel_Layout 1 29.06.12 12:32 Page 481 Keel ja 7/2012 Kirjandus LV aastakäik EEsti tEadustE akadEEmia ja EEsti kirjanikE Liidu ajakiri Vaba mees bornhöhe „Tasujas” Kultuurimälu, rändavad vormid ja rahvuse rajajooned EnEkEn LaanEs u urides rahvusliku liikumise aegse jutukirjanduse mõju kaasaegsetele ja hilisematele lugejatele, vahendab august Palm oma 1935. aastal ilmu- nud artiklis jaan roosi meenutuse Võnnu lahingus hukkunud mehest, kelle taskust olevat leitud „tasuja” (Palm 1935: 171). Lugu mehest, kes võitleb Landeswehri sõjas, taskus raamat jüriöö ülestõusust, illustreerib kultuurimälu uurija ann rigney väidet, e

    Kategoriseerimata
    Konspekt
    85
    pdf

    Konspekt

    Mainori Kõrgkool Matemaatika ja statistika Loengukonspekt Silver Toompalu, MSc 2008/2009 1 Matemaatika ja statistika 2008/2009 Sisukord 1 Mudelid majanduses ............................................................................................................. 4 1.1 Mudeli mõiste ......................................................................................................................... 4 1.2 Matemaatilise mudeli struktuur ja sisu ................................................................................... 4 2 Funktsioonid ja nende algebra............................................................................................... 5 2.1 Funktsionaalne sõltuvus ....................................

    Matemaatika ja statistika
    Turunduse eksam
    69
    doc

    Turunduse eksam

    1. Turunduse olemus: Turundus ehk marketing sai oma nime turu järgi, kus vanasti toimusid kauba vahetused raha või teiste toodete vastu linna keskel oleval turuplatsil. Turundus tähendab firma juhtimist turust lähtuvalt. Hõlmab turu-uuringuid, toote kujundamist, turunduskanalite valikut, hinnapoliitikat, reklaami, müüki ennast jpm. Ajalooliselt on levinumad kolm turundustõlgendust: · Turundus kui kaubandustegevuse organiseerimine · Turundus kui kaupade realiseerimise organisatsiooniliste, tehniliste ja kommertsfunktsioonide süsteem · Turundus kui tootmise juhtimise turukonseptsioon Turunduse 5 põhialust · Kõige tähtsam on tarbijakesksus; · Tarbijad ei osta toodet, vaid probleemilahendust; · Turundus on liialt oluline jätmaks see üksnes turundusosakonna mureks; · Turud on heterogeensed; · Turud ja tarbijad on pidevas muutumises. 2.Kogu turundustegev

    Turundus




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun