Sõdade sõnum (3)

SÕDADE SÕNUM
Juba tuhandeid aastaid tagasi sõdisid inimesed omavahel. Siiamaani pole sõjad maailmast kuhugi kadunud, kuigi need toovad kaasa endaga hävingut ja kannatusi. Sõjad oleksid juba ammu minevikku jäänud, kui neil puuduks mõte ja vajadus inimkonnas nende järgi. Kuid mida on  sõjad meile õpetanud, mis on sõdade sõnumiks?
Üheks sõnumiks võib pidada seda, et rahu saamiseks tuleb sõdida. Ilma sõjata pole rahu, sõjast loobumine tähendab alistumist, mis toob rahvale kahju ja võtab võimaluse olla see, kes olla tahetakse. Kas on mõtet elada tühja elu orjana või proovida olla vaba? Enne vabadussõda olid eestlased sama valiku ees, valida oli halva variandi , sõja, ja veel halvema variandi, okupatsiooni vahel. Eestlased otsustasid sõdida vabaduse nimel, see tundus küll lootusetu, kuid nii saavutati vabadus, esimene Eesti vabariik, mis pani aluse meie praegusele riigile. Eesti ajaloos on ka näide, kui me ei sõdinud rahu eesmärgil. Aastal 1939 pani baaside lepinguga NSVL Eesti valiku ette, kas lasta vene armee Eestisse või sõdida. Eesti poliitikud otsustasid siiski lasta armee sisse ja nii jäi Eesti üle viiekümne aasta võõrvõimu meelevalda.
Sõjas pole võitjaid. ajaloos konstanapärast elue fakti, et üks või teine riik võitis sõja, kuid tegelikult kaotavad mõlemad pooled inimeste, raha ja kannatuste näol. Sõjas sureb suur hulk inimesi, veel rohkem inimesi kannatab sõjas nälja, haiguste ja lähedaste kaotamise tõttu. Venemaa võitis küll Teise Maailmasõja, kuid ta kaotas vähemalt 23 miljonit inimest, kas selliste kaotuste puhul võib end tõesti lugeda võitjaks? Samuti kaotasid võitjad ka majanduses. Suurbritannia oli enne sõda heas positsioonis, USA oli neile võlgu hiiglaslikud summad, kuid pärast sõda oli olukord muutunud, Suurbritanna oli nüüd hoopis võlgades USA ees, sest Inglismaa sai suuri sõjapurustusi ja sõda iseenesest vajab suuri rahalisi ressursse.
Sõda paneb inimesi hindama seda, mis neil olemas oli enne sõda. inimesed kannatavad sõjast tulenevate probleemide tõttu, nagu eluaseme või töökoha hävimine, nälg ja loomulikult lähedaste surm. Enne Teist  Maailmasõda oli paljudes Saksamaa kodudes küll vähe raha kuid mehed olid koos oma perega ja elasid tavalist elu. Kui Saksamaa sõtta läks, lagunesid pered, paljud mehed ja pojad surid, mõned neist, kes koju tagasi jõudsid, said teada, et nende lähedased on surnud. Sõja lõppedes olid paljud leibkonnad ilma peavarjuta ja isadel polnud tööd, elati näljas. Kõik need kaotused oleksid olemata olnud, kui Hitleri Saksamaa poleks sõdima hakanud. Pärast sõda inimesed väärtustasid rohkem seda mis neil olemas oli.
Sõjad on meile õpetanud ka seda, et vägivaldselt alade liitmise teel impeeriumit rajada ei saa. Ajalugu on näidanud, et ka kõige suuremad ja võimsamad impeeriumid langevad, sest neid on rajatud sõjalisel teel. Sel viisil on rajanud Impeeriume nii pärsialased, mongolid ja roomlased . Kõik need impeeriumid lõhestusid, sest need olid jõuga kokku pandud. Pole võimalik ühendada riike sõjaliselt nii, et impeerium püsima jääks.
sõda on nidanud aga seda, et
Sõda on näidanud, et inimesi on võimalik panna tegema asju, mida persoon tavaolukorras ei teeks . Sõjas tehakse palju isiku jaoks ebaloomulikku, nagu tapmine ja piinamine. Seda kõike teevad tavalised inimesed, kes muidu käituvad igati tsiviliseeritult, aga sõjas tuleb esile instinkt ellu jääda, mis paneb inimese tegema ebaloomulike akte . Paul Bäumer raamatust “läänerindel muutusteta” oli eeskujulik õpilane, kuid sõjas tappis ta instinktide ajel inimese. See oli täiesti temale loomuvastane, kuid sõda pani ta seda tegema. üheks sõja sõnumiks võibki pidada seda, et inimene võib teha ükskõik mida.
Sõda on õpetanud meid rohkem rahust lugu pidama . Aja jooksul inimesed unustavad ära, kui kohutav sõda on ja nähakse selles midagi romantilist, hiilgavat võimalust oma riigi piire ja jõukust suurendada. Kui sõda aga peale hakkab ja reaalselt nähakse, et sõda toob endaga kaasa vaid kannatusi ja kasu selle kõrval on imepisike, siis hakatakse väärtustama rahu. Enne esimest maailmasõda ootasid paljud rahvad sõda, sest nad arvasid, et see toob neile kasu. sõja käigus aga nähti tegelikku tulemust ja mida kauem sõda kestis, seda rohkem igatseti rahu.
Maailma laastanud sõdadel on rohkem kui üks ja ainus sõnum. Mõnikord tuleb sõdida rahu nimel, kuid kunagi ei too sõda võitu. konflikti käigus saavad inimesed aru, mis tegelikult tähtis on ja kui väärtuslik on rahu. Sõjad on näidanud meile, et vägivaldselt pole võimalik luua suurriiki. Sõdade esinemine tundub olevat paratamatu, kuid ehk suudab ühiskond õppida neist ja teha adekvaatseid järeldusi.