Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Eesti pinnasele tekitatud mõjud 20. sajandil (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
Eesti pinnasele tekitatud mõjud 20 sajandil
NSV Liidu poolt tekitatud kahjude hindamine algas peatselt pärast iseseisvumist ning lõppes suuremas osas 1997. aastal.
http://elfond.ee/alaleht.php?id_kategooria=947&keel=eest i
http://www.gi.ee/teaching/XML/militaarne.xml
http://www.galerii.ee/panoraam/eesti/teemad/polevkivi/kaevandamine.html
http://vana.elfond.ee/alaleht.php?id_kategooria=948&keel=eest i

Üldiselt kaevandamisest:Tänu põlevkivile on Virumaa olulisimaks tööstuspiirkonnaks Eestimaal. Esimene kaevandus avati 1916. aastal Kukrusel, kuid juba aastakümneid varem olid Kukruse mõisa omanikud von Tollid seda põlevat kivi oma viinavabriku küttekolletes kasutanud. Hiljem anti kivile leiukoha järgi teaduslik nimi kukersiit . Põlevkivi kaevandamisega kaasnevaid ohte pinnasele, võib jaotada 2-eks.
    1) vajumine - 130 km2 kaevanduste territooriumil on maapind vajunud, tänu millele on selle kvaliteet degradeerunud. Üle 70 km2 allmaakaevanduste kohal olevast maapinnast loetakse ebastabiilseks, see tähendab, et seal võivad toimuda juhuslikult maapinna sissevaringud. Kaevanduskäikude kokkuvarisemisest põhjustatud geoloogilisi protsesse pole Eestis seni piisavalt põhjalikult uuritud, kuid on teada, et sellise varingu käigus vabaneb märkimisväärne kogus energiat. See energia võib mahajäetud kaevanduskäikudes oleva vee kaudu „võimenduda” ruutkilomeetreid haaravateks varinguteks. Varingute ja varinguohu tõttu on Virumaal mitukümmend km2 maad kasutuskõlbmatu.
    2) toksilised jäätmed - Põlevkivi suur keskkonna ohtlikkus on tingitud ka sellest, et põlevkivi on väga ebapuhas aine. Põlevkivi maagis on keskmiselt vaid 30 - 40% põlevkivi, seetõttu tekib tema põletamisel massiliselt toksilisi jääkaineid  – vastavalt leeliselist tuhka ja poolkoksi. Tänu märkimisväärses koguses raskmetalle ja mürgiste orgaanilist ainete, aromaatsete süsivesinike, kantserogeensete ainete jms. sisaldusele kujutavad kirjeldatud jäätmed vägagi tõsist keskkonnariski, mille vältimine on ühiskonnale kallis.
(Eestimaa Looduse Fond, EDITIMATA TEKST)
Lähtudes A. Raukas ENLSJJSL'ist  on endise NSV Liidu sõjaväe poolt kokku tekitatud kahjud Eesti looduskeskkonnale ligikaudu 56 miljardit krooni.
"Looduskeskkonnale tekitatud kahjude peamised põhjused olid majanduse tasakaalustamata arengu tsentraliseeritud ja käsumajanduslik kaugjuhtimine (pms. Moskvast), tervikliku (kompleksse) looduskasutuse ja kohaliku keskkonna tingimuste eiramine, militaarsuse ülevõimendamine, tehnoloogiline mahajäämus, inimese- ja kodukesksuse eitamine ning peremehetunde puudumine." ( Rein Ratas, Valge Raamat:113)
"Endise N. Liidu sõjaväe käsutuses oli Eestis 1565 objekti, mis hılmasid 87 147 hektarit, ligikaudu 1,9 % kogu vabariigi territooriumist." 8Anto Raukas)
Põllumajanduslikule maale tekitatud kahju
Põhiline kahju Eesti pinnasele tekitati 1947. aastal alustatud kolhoosidega, mille loomisel eirati Eesti eri piirkondade pinnase erisust ning sellest tulenevalt hariti üles väheviljakad uudismaad ning muudeti karjamaadeks endised viljakad põllumaad. Üle 1,2 miljoni hektari põllumajanduslikku maad metsastus ja võsastus [3].
"1987 läbiviidud kontroll näitas, et põllumajandite väetise-, silo -, virtsa- jm. hoidlatest 62% ei vasta nõuetele. See oligi pinnaveekogude hajareostuse olulisimaid põhjusi, millele lisandus põldude tasakaalustamata väetamine mineraalväetistega.... Loomakasvatus oli liialt kontsentreerunud ning puudusid nõuetekohased sõnniku- ja virtsahoidlad. Praegugi on põhjavee kaitsmisel rohkesti muret endiste väetisehoidlatega. Sageli hoiti väetist talu kõrvalhoonetes või ladustati otse maapinnale" Valge Raamat.
Sõjaväebaaside reostus
Suurem osa ENSV baasidest asusid looduskaunites kohtades (nt Keila-Joal).
1992. aastal alanud NSV Liidu poolt tekitatud kahjude hindamisel uuriti kokku 194 sõjaobjekti kogupindalaga 80 000 ha.
Nõukogude Liidul oli Eestis viis suuremat lennujaama - Tartus Raadi , Harjumaal Ämari, Tapal, Paralepal ja Pärnus. Nende juurde kuulusid ka kütuse-ja autobaasid, raadijaamad, mõnedel juhtudel ka raketibaasid. Lisaks oli arvukalt väiksemaid lennuvälju. [1]
Tapa lennuväljal 1993. a. märtsis ja aprillis viidi läbi lennuvälja inventariseerimine, mille eesmärgiks oli kindlaks teha loodusele tekitatud kahjustuste ulatus ja suurus. Kokku leiti sõjaväeosa territooriumil 101 reostusobjekti 162 reostuskoldega. Järgnevate aastate jooksul koristati sealt  ligi 1217 tonni raua- ja terasemurdu, 4485 ruutmeetri suuruselt alalt õlilaike, 1225 m suurusel maa-alal 151 tonni kütteõli ja mahutisetteid.
Raadi lennuväljal 750 hektarisel maa-alal olid suurimateks saastekolleteks kütusehoidlad ja raketikütuse (samiini ja melanži) mahutid ning suured kogused jääsulatusvahendeid, mis asusid veekogude läheduses.
Paralepa lennuväli (nimetusena on kasutatud ka Haapsalu või Ungru ) asub Läänemaal 772 ha maa-ala peal. Suuremaid avariisid Paralepas ei juhtnunud, kuid lekkeid ja mahutitest väljavoolamisi esines igapäevaselt. Sageli lekkis ka ladudevaheline kütusetrass. Keskmiseks kütusereostuseks päevaks hinnatakse 200...400 liitrit. Uurimise käigus jäädvustati 425 reostusobjekti, mahajäetud tahkete jäätmete koguraskuseks hinnatakse 2300 t. Ulatuslikum reostus esines:
    -    kütuselao ümbruses ligi 4 ha suurusel maa-alal
    -    kütuse vahelao ümbruses ligi poole hektari suurusel maa-alal
    -    vahelao ja kütuselao vahelisel trassil
    -    autopargi ümbruses
Põhjavesi hinnati 8.8 ha raadiuses täiesti reostatuks. Reostuskeskmes olev tugev pinnasereostus tagab püsiva põhjavee
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Eesti pinnasele tekitatud mõjud 20-sajandil #1 Eesti pinnasele tekitatud mõjud 20-sajandil #2 Eesti pinnasele tekitatud mõjud 20-sajandil #3 Eesti pinnasele tekitatud mõjud 20-sajandil #4 Eesti pinnasele tekitatud mõjud 20-sajandil #5 Eesti pinnasele tekitatud mõjud 20-sajandil #6 Eesti pinnasele tekitatud mõjud 20-sajandil #7 Eesti pinnasele tekitatud mõjud 20-sajandil #8 Eesti pinnasele tekitatud mõjud 20-sajandil #9 Eesti pinnasele tekitatud mõjud 20-sajandil #10
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-10-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 34 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor junglette Õppematerjali autor

Lisainfo

Ülevaade erinevatest reostuseliikidest ja -mahust, kasutatud kirjandus ka saidid. Uurimustöö!
eesti , pinnas , nsv , loodus , kahjustused , reostus , 20 sajand , uurimustöö , bioloogia , keskkond , jäätmed , sõjaväebaaside reostus , kaevandamine , sillamäe

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

77
doc
TEHNOÖKOLOOGIA EKSAM
528
doc
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
29
doc
Mõistete seletav sõnastik-pikk
90
pdf
Öko ja keskkonnakaitse konspekt
23
docx
Geograafia küsimused eksamiks
6
pdf
Naftareostuse võimalik mõju eluskeskkonnale
32
docx
Keskkonna mõisted
990
pdf
Maailmataju ehk maailmapilt 2015





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun