Muutuv Eesti pere (0)

Referaat
Muutuv Eesti pere
Ene-Margit Tiit
Akateemia 2008
nr 4 lk 801-818
Kas Eesti pered sarnanevad teistel Euroopa riikide peredega? Kas perede moderniseerimisega muutuvad naised niiöelda karjääriinimesteks ja sündimus langeb? 20 sajandil on arenenud maades koos elutingimuste ja sotsiaalse keskonnaga täielikult muutunud ka pere ja perekond. Sajandi alguses oli perekonnas selge rolli– ja tööjaots, laste arv peredes küllaltki suur ning tähtsaks peeti abielu, mille püsivus oli kõrge. Sajandi keskpaiku hakkab perekond muutuma . Naised omandavad sagedamini haridust ja elukutse ning hakkavad järjest vähem majanduslikus mõttes abukaasast sõltuma. Sellel ajal muutub perekonnas rolli- ja tööjaotus. Kuna naistel tekib võimalus tööl käija siis jääb laste saamine taha plaanile . Tekivad kahe sissetulekuga perekonnad, sellega kaasnevad probleemid peresuhetes ja sagenevad lahutused. Lahutuste sagenemine tekitab olukorra kus hakatakse aktsepteerima üksikvanemaid.
Üleminek modernsele perekonnale toimub Euroopas 1970 aastatel. Ühiskonna tolerantsuse suurenemisega ei vaadata abielueelsetele seksuaalsuhetele enam halvustavalt. Minnakse üle uuele perekonna tüübile. Seadusliku abelu tähtsus väheneb. Abiellumisega ei kiirustata, pigem elatakse mingi aeg koos ning siis abiellutakse. Statistilise ühikuna muutab perekond leibkonnaks. Tekivad perekonnad kus kasvavad koos poolõed- ja poolvennad, või elavad lapsed kordamööda kummadi vanema juures. Üleminek modernsele peremudelile on toimunud üldiselt samm- sammult , erinevates riikides erineva kiirusega ja mõnevõrra erinevaid teid mööda. Üheks olulisemak iseloomustavaks jooneks modrenses perekonnas on selle mitmekesisus. Samasuunaline muutumine jätkub Euroopas ka 21 sajandil, kuid erinevates riikides on muutuste sügavus ja kulg väga erinevad. Uuringud näitavad, et just viimase viie aasta jooksul on nii Põhja- kui ka Lääne Euroopas tõusnud abieluväliste sündide osakaal. Sellest võib järeldada, et moderne perekonnastiil pole tingimata seotud sündimuse langusega. Heaoluühiskond kohaneb märksa paremini muutuva perekonnaga. Luuakse naistele võimalusi osaleda töö- ja ühiskonnaelus, loobumata emadusest.
Selleks, et võrrelda Eesti perekondi Euroopa omadega tuleb arvesse võtta, et perekonna, nagu ka majanduse ja sotsiaalsfääri arengut on mõjutanud mitmed välistingimused ja reeglid. Eesti areng ei ole toimunud päris loomuliku rada mööda. Peale Teist maailmasõda suurenes sündimus Euroopa riikides märgatavalt, siis Eestis oli selle ajal demograafiline shokk, mille põhjuseks oli okupatsioonivõimude põhjustatud järsk sotsiaalmajanduslik olukord. Selle shokki tulemusel jääi kogu põlvkonna sündimus madalseisu, mis hakkas tõusma alles 1960. aastate lõpus. Nõukogude ajal kehtestatud kohustuslikus korras tööl käimine tähendas seda, et töö-ja rollijaotus Eesti perekonnas teisenes üsna varakult võrreldes paljude Euroopa riikidega. Kiriku nõrk mõju ja elanikkonna kõrge haridustase soodustasid tolerantset hoiakut vabaabielude ja vallaslaste suhtes. 1980ndaks aastaks tõusis vallasslaste arv maapiirkondades märgatavalt kõrgemaks kui linnas, mis on üpris ebatavaline. Kõrge sündimusega paistis Eesti Euroopas silma aastatel 1970-1990.a. Seda olukorda põhjendatakse oletusega, et toimus „edasilükkunud beebibuumi efekt“, või oli tegenist kinnisele ühiskonnale iseloomuliku sündimuskäitumisega. Peale Eesti taasiseseisvumist toimus kõigi aegade kõige ulatuslikum ja sügavaim demograafiline shokk. Suremus suurenes, abiellumus-ja sündimuse näitajad langesid mõne aasta jooksul ligi poole võrra. Sellise olukorra põhjuseks oli inimeste kohenematus uue olukorraga. Ühiskonnas toimusid kiired majanduslikud muutused.
Eesti pere arengus võib täheldada kahte eripära: 1.Võrdlemisi varakult 1970.a. alanud traditsioonilise peremudeli väljavahetamine modernse vastu, mis hoogustus 1990. aastatel.
2. Siirdeshokk tabas Eestit võrreldes teiste siirderiikidega varakult ja järsult, ent kõik demograafilised näitajad pöördusid tõusule varem kui enamikus teistes siirderiikides.
Edaspidises uuringus on kasutatud Statistikaameti leibkonna eelarve uuringute (LEU) andmeid, põhiliselt 2000-2005, kui mõningase tagasivaatena eelmise sajandi lõpuaastatesse. Kasutatava viie aaasta uuringu valim sisaldab andmeid umbes 100 000 isiku kohta, ning kõik tulemused on igal aastal üldistatud kogu elanikkonna kohta.
Alates 2004.a. ja juba üle 10 aasta on püsinud keskmine inimeste arv 2,37 inimest Eesti leibkonnas. Leibkonnapeade (suurema sissetulekuga inimene leibkonnas) keskmine üld- ja erialane haridus 2000-2005 .a. on tõusnud, paranenud on tööhõive, mis on tõusnud 50%-lt 60%ni, kuid ka nende keskmine vanus on suurenenud ühe aasta võrra. Perede majanduslik elujärg on viimaste aastatega paranenud. Alates 2000 aastast on perede sissetulek kasvanud aastas umbes 8%. 2002 aastal kui inimeste tulud on ületanud kulusid tekib säästmise võimalus. Suurem osa leibkondi ligi 70% elab korteris, 20% eramutes ja 10% talus. Uuringud näitavad üllatuslikult, et eramus ei ela sugugi mitte jõukad perekonnad, vaid väga tihti keskmisest vaesemad ja eakamad. Nimelt suurem osa eramuis on väga kehvas seisus ja paiknevad väikelinnades või agulites. Viimastel aastatel on inimesed siiski oma elutingimusi märgatavalt parandanud. Kõige põhilisemaks muutuseks on mugavuste soetamine (avaramad ruumid, soe vesi jne).
20 sajandi lõpus arvutati esimest korda Eestis välja vaesuspiir , mida iga aasta vastavalt inflatsioonile korrigeeriti. Kõik leibkonnad kelle sissetulek on alla vaesuspiiri arvatakse vaesteks. Uuringud näitavad, et vaesuses elavate leibkondade arv on alates 1997.a, mil vaesust Eestis esimest korda hinnati, järjest vähenenud. Siiski oli veel 2004 a. vaesuses iga seitsmes leibkond. Peamisteks põhjusteks on leibkonnapea tööta olek, madal haridustase, elamine maapiirkonnas või riigikeele valdamatus. Suurim vaesuse risk on mitme lapsega üksikvanema leibkonnas. Eriti siis kui peres on vanemaid õppureid. Lasterikaste perede puhul aitavad vaesusriskist välja laste- ja sotsiaaltoetused.
Läbiviidud küsitlused näitavad, et hoolimata elujärje paranemisestei ole suur osa Eesti elanikest oma elujärjega rahul.
Kokkuvõttes võib öelda, et Eesti pere on viimaste kümmnendite jooksul muutunud samamoodi nagu Euroopa pered. Noorte hulgas on ülekaalus vabaabielu, ent hinnatakse siiski kõrgelt peresuhteid. Kuigi majandus olukord on aegade jooksul paranenud, on erinevatel peretüüpidel erinevad mured. Noortel peredel on probleemiks eluaseme kõrge hind ja samas pole saadaval odavamaid üürikortereid. Lasterikastes peredes ja üksikvanematega peredes on probleemiks madal sissetulek ja üsna suured ülalpeetavate kulud. Eakate mureks on toimetulekuraskused ja sotsiaalhoolduse teenuste nappus. Maal elavatel peredel on probleemiks tööpuudus, kui ka kehv infrastruktuur, et kaugemal tööl käija. Kõik need mured näitavad, et Eesti vajab süsteemset, järjepidevat ja tõhusat sotsiaalpoliitikat.
Käsitletud artikel seostub loengu sotsiaalse ebavõrdsuse teemaga . Muutuva Eesti perekonna teemalist artiklit lugedes hakkasin rohkem mõtlema sellele milliseks kujunevad perekonnad tulevikus, kuidas mõjutab majanduskriis erinevaid leibkondi? Artiklist sain teada, et erinevates riikides toimus kohanemine muutuva perekonnaga erinevalt, ning et Eestis mõjutaas seda okupatsioon .
1 - 3 -