Regionaalne kihistumine (0)

1 Hindamata

REGIONAALNE KIHISTUMINE
Referaat
SISUKORD
1.SISSEJUHATUS 3
2.Tööpuudus 4
3.Regiooniti inimeste bruotopalga erinevused. 6
3.1Aastatel 2006-2010 6
3.1.1Inimeste valikud 7
4.Pendelränne 8
4.1Pendelränne majandustõusu ajal 8
5.Ettevõtete arv regiooniti 10
6. Üldhariduskoolid maakonniti 12
7. Leibkondade paiknemine ja toimetulek 13
KOKKUVÕTE 14
KASUTATUD KIRJANDUS 16

SISSEJUHATUS

Selle essee pealkiri on „Regionaalne kihistumine“, ehk eesmärk on analüüsida, kuidas on Eestis ligipääs hüvedele ja sotsiaalne positsioon piirkodlikult jaotatud. Autor vaatleb erinevaid muutusi ühiskonnas enne ja pärast Majanduskriisi. Põhjuseks, miks autor on võtnud selle ajavahemiku on sellepärast, et majandustõus ja majanduskriis põhjustasid muutusi regiooniti erinevate hüvede kaudu. See essee uurib, missugused on olnud erinevad muutused ühiskonnas ja mida need on kaasa toonud .
Selles essees püstitan järgmised küsimused: Missugused erinevused/sarnasused olid regiooniti majanduses, enne majanduskriisi ja pärast majanduskriisi? Kas toimus muutusi?
Essee on tehtud kahes ajas, esmalt võrdlen kõiki punkte enne majanduskriisi ja seejärel peale majanduskriisi. Alustan ajast, mis valitses meil enne majanduskriisi, kus Eestis oli majanduslik kõrghetk. Edasi uurib autor antud essees seda aega, mis valitseb praegu ehk aega, mis oli peale seda, kui kogu maailm elas üle kõige hullema majanduskriisi. Essee on jaotatud kuueks osaks. Esimeses osas võrdlen majandustõusu ja majanduskriisi järgset tööpuudust linnades ja valdades. Teises osas võrdlen inimeste brutopalka, kui suur on märgatav vahe. Kolmandas osas uurin pendelrännet, intensiivistumise aega piirkonniti. Neljandas osas uurin ettevõtete arvu regiooniti, kui palju oli enne ja kui palju on nüüd ettevõtteid erinevates regioonides ja missugused on elamiseks ja töötamiseks sobivamad piirkonnad. Viiendas osas uurin, kui palju on erinevad õppeasutusi regiooniti. Missugustes piirkonadades on inimestel võimalus käia kohalikus koolis ja missugustes piirkondades need hüved puuduvad ning kuidas need on peale kriisi muutunud. Viimases osas uurin erinevate piirkondade leibkondade toimetulekut ja paiknemist, kuidas on muutunud inimeste elu pärast majanduskriisi.

Tööpuudus

Aastal 2000-2007 kasvas majandus väga kiiresti, keskmiselt 8-9% aastas, mis on arenenud riikides üks suurimaid.(Eesti inimvara raport , 2010) Majandustõusu ajal tööpuudus langes iga aastaga ja tööturul oli suur tööhõive puudus, paljudes ettevõtetes tekkis rohkelt vabu töökohti, hakati tegelema tööjõu puuduse leevendamisega.(Eesti Pank , 2008) Osa töötute inimeste alla kuulusid inimesed, kes ei soovinudki töötada ( heitunud inimesed) ja õpilased. Töötud, kes ei olnud ise tööst huvitatud, koondusid linnapiirkonada. 2007 aastal hakkas majanduskasv aeglustuma, mistõttu suurenes ka üle Eesti tööpuudus. Ei olnud enam nii palju tööpakkumisi, kui oli soovijaid. 2008 aastal hakkas tõusma töötute arv, seda mõjutas tulenev majanduskriis . (Eesti töötukassa 2011)
2004
2006
2008
2010
2011
Töötud linndes
20997
8235
20656
44234
32266
Töötud valdades
8060
3968
9718
21026
14886
Tabel 1. Tööpuudus linnades ja valdades.
2008. aastal alanud ja kaks aastat kestnud majanduse languse trend sai 2010. aastal läbi. (Potisepp 2011:25). Tööturu olukord 2010. aasta teises pooles paranes . Eelnevalt oli tööturul toimunud suur kriis, kus töökohti kadus hulgaliselt, mis omakorda tõi kaasa töötuse kiire kasvu ja hõive vähenemise. Peale majanduskriisi põhihetke, ehk 2010. aastal hakkas töökohti juurde tulema ja töötute arv vähenema.(Potisepp 2011:26) Peamine tööpuudus valitses/valitseb Ida-Virumaal ja Jõgevamaal. (töötukassa) Väga palju inimesi oli majanduse kõrghetkel koondunud linnadesse ja seetõttu majanduse languse aastatel oli töötute hulk linnas väga suur, linna piirkonnad ei suutnud pakkuda enam nii paljudele inimestele töökohti. 2011. aastal oli paranemist juba selgemalt näha. Töökohti hakkas erinevates piirkonades juurde tulema, mistõttu jäi ka töötuid vähemaks( Tabel 1).

Regiooniti inimeste bruotopalga erinevused.

Enamasti oleneb inimeste sissetulek haridustasemest. Kõrgema haridusega inimesed töötavad enamasti linnades, mistõttu on neil kõrgem palk. See tuleneb tihti sellest, et linnades on kergem haridust omandada, erinevate koolide olemasolu ja väiksem väljaminek haridusele seoses kodust käimise võimalusega. Lisaks erineva tasemega töökohtade olemasolu. Madala kvalifikatsiooniga inimesed töötavad enamasti erinevates maapiirkonades. Piirkondlikud palgalõhed on olnud läbi aegade väga suured, osades piirkondades polegi töökohti, mille palk oleks suur.

Aastatel 2006-2010

2006 aastal toimus hüppeline palgakasv kõikides Eesti piirkonades, mis tippnes 2007. aastal 20,5% juurdekasvuga, kuid 2008. aastal palgakasv pidurdus järsult (Joonis2). (Potisepp 2011:179)
Joonis 2. Inimese brutopalga tunnitasu regiooniti. ( Statistikaamet 2009)
Peale majanduskriisi tipphetke (kui langes ka tunduvalt palk) tõusis 2010. aastal aasta keskmine brutopalk pärast langust taas. Tõusis 1,1% samal ajal oli aga 2010. aasta keskmine bruotpalk väiksem kui seni kõrgeim 2008. aastal. Brutopalk tõusis enamikus maakonades, keskmine brutopalga langus oli kõige suurem Raplamaal( -7,0%) ja tõus kõige suurem Jõgevamaal (samas)

Inimeste valikud

See näitab, et inimesed liikusid nendesse piirkonadese, kus oli majanduslikult tõhusam elada. Inimesed olid harjunud kõrge palga ja üle keskmiste elamistingimustega üle Eesti, kui valitses majandustõus. Peale majanduskriisi hakkas inimeste seas toimuma intensiivne pendelränne, sest tihti kodukoht , kus nad elasid ei suutnud pakkuda enam nii täisväärtuslikku elu, kui mõni teine.

Pendelränne

Pendelränne on toimunud läbi aegade, eriti hakkas siis intensiivistuma, kui algas majanduskriis. Pendelränne toimus enamasti linn-linn ja maa-maa suunal. Pendelrändajate hulk sõltub üldjuhul keskasula suurusest . Kõige enam toimus see Tallinna ja lähivaldade ning teiste suuremate linnade ja nende lähiümbruse vahel. ( Siseministeerium 2010)
Pendelrände kaks olulist aspekti on, kui keskasula, kus inimesed elasid oli liiga väike, siis inimesed läksid teise piirkonda tööle, sest nende asulas polnud piisavalt töökohti või oli palk liiga väike. Teine aspekt olenes inimese haridustasemest, tihti ei leia inimesed oma haridustasele vastvast töökohta sealt piirkonnast , kus nad elavad.

Pendelränne majandustõusu ajal

Majandustõusu ajal toimus peamiselt pendelränne Tallinnasse seetõttu, et inimesed olid kolinud Tallinna lähivaldadesse, kuid nende töökoht oli jäänud samaks. Elukohas neil vastava eriala tööd ei leidunud. Tallinnast käisid inimesed valdadesse tööle, sest nad töötasid maale kolinud suurtööstustes. Sellistest ettevõtetes on kohalikele elanikele rohkem kahju kui kasu, sest tööandjad kulutavad infrastruktuure ja saastavad keskkonda, võttes oma töötajad kaasa ja kohalikud elanikud, ei saa ikkagi oma piirkonnas tööd. (Eesti Päevaleht 2007) Peale majanduskriisi toimus pendelränne suuresti seetõttu, et niigi väga väikestes asulates oli ära kaotatud enamus töökohti ja uusi töökohti tuli juurde väga vähesel määral. Sellest tulenevalt väga paljud inimesed käisid kaugemal tööl, sest nende enda piirkord ei suutnud neile tööd pakkuda.
Joonis 3. Pendelrände peamised liikumised. ( Siseministeerium 2010)

Ettevõtete arv regiooniti

Tänapäeva ühiskonns ettevõtete eduks ei piisa ainuüksi kasvutingimustest, vaid üha enam on erinevatel piirkonadel vaja pakkuda spetsiifilist oskusteavet, toimivat ja paindlikku tööturgu ning kvaliteetset infrastruktuuri. Erinevate linnapiirkonade majanduskasvu piirab võrreldes teistega suur ajaline kaugus Tallinnast ja tööjõu suhteline madal haridustase.(Siseministeerium)
Kui Eestis valitses majandustõus läksid kvalifikatseeritud ettevõtted suurematesse linnapiirkondadesse, seal oli hea infrastruktuur ja võimalused. Ettevõtted leiavad sellistest kohtadest lihtsamini kõrgete oskustega töölisi, kui need etttevõtted, mis asuvad kaugemal tiheasustuspiirkondadest. Peamised piirkonnad läbi aegade on olnud Tallinn ja Harjumaa (Joonis3).
Joonis 4. Ettevõtete arv regiooniti. (Statistikaamet 2008)
Peale majanduskriisi hakkas ettevõtlus taas paranema. 2010. aastal oli ettevõtlusektori kogukasum 2,0 miljardit eurot, mis oli ligi kaks korda suurem kui aasta varem.( Statistikaamet 2011)
2011. aasta andemete järgi kasvas maksehäiretega ettevõtete arv ainult kolmes maakonnas :

Hiiumaal (53%)
Tartumaal (7%)
Harjumaa (6%)

Ettevõtete arv vähenes seevastu kõikides maakondades – tublimad riigisektori võlgade vähendajad olid Põlvamaa (-30%), Raplamaa (-24%) ning Läänemaa (-21%). (Err uudised 2011)
See näidab, et ettevõtted, mis on maksehäiretega (äripartneritele võlgu), ei suuda oma võlgu tasuda ja pankrotistuvad. Need ettevõtted, kes olid riigile võlgu on suutnud völgu vähendada ja tendents on paremuse poole.

Üldhariduskoolid maakonniti

Läbi aegade on tõsisesks probleemiks olnud teatud piirkonandes haridusasutuste vähesus. Eriti suurenes see probleem majanduskriisiga ja jätkub tänaseni. Paljudes maapiirkondades puuduvad koolid. Inimestel ei ole võimalik oma lastele pakkuda kodukohas isegi mitte algharidust ja nad on sunnitud liikuma teise piirkondada. Tihti on põhjuseks inimeste vähesus, kuna väikestes külades ja asulates ei ole tööd, laste arv on seetõttu väike ja kooli ülalpidamiskulud vallale liiga suured. Suuremates alevites ja valla linnades on võimalik käia põhikoolis ja mõnes kohas ka gümnaasiumis, aga sellega tihti haridus võimalus kodukohas piirdub . Selleks, et saada kvakifikatsiooni tööks, tuleb asuda õppima linnadesse, mis aga väikese sissetulekuga peredele on ülejõu. Kui võrrelda aega, mis oli enne majanuduskriisi ja aega pärast kriisi näeme, et pärast kriisi oli tunduvalt vähem einevaid õppeasutusti(Joonis 5). Sellest tingituna peavad inimesed otsima piirkonda, kus nende lapsed saavad käia koolis. 2006 aastaga võrreldes on jäänud vähemaks väga paljudes piirkonades haridusastusi.
Joonis 5. Üldharidusastused maakonniti. (Statistikaamet 2011)

Leibkondade paiknemine ja toimetulek

Leibkondade toimetulek oleneb väga mitmest aspektist . Majandustõusu ajal oli inimestel palju kergem, enamusel leibkonnaliikmetel oli olemas töö ja tänu sellele saadi hakkama.
2004. aastal elas kõigist leibkonadest linnas (linn ja alev) 69% ja maal (alevik ja küla) 31%. Iga kolmas leibkond elas 2004. aastal Tallinnas, iga seitsmes Ida-Viru maakonnas, iga üheksas Tartu maakonnas ja iga kahteistkümnes Harju maakonnas.( Statistikaamet 2005)
2007.aasta leibkonna uuringu andmetel kulus ühe leibkonnaliikme kohta kuus 279 eurot, millest 108 eurot oli sundkulutused. Leibkonnas elukvaliteeti näitab kõige paremini sundkulude osatähtsus kogukuludest . Sundkulude osatähtsuse suurenemine 2010. aastal näitab elukvaliteedi langust, sest leibkonnal jääb muude kulutuste tegemiseks vähem raha ja võimalusi, kui oli majansutõus ajal. Linnaleibkondadele on läbi aastate olnud suuremad kogukulutused kui maal elavatel leibkondadel. (Potisepp 2011:121)
Maal elavad leibkonnad saavad väga palju toidust ise kasvatada ja samuti maapiirkondades on odavamad korterite ja majade hinnad, ning üür. Linnas peavad üldjuhul inimesed kõik ise ostma, mistõttu nende toimetulek on raskem, kuigi tööealisest elanikkonnast on töö leidmine linnas lihtsam võrreldes maaga. Kui oli majanduskriisi tipphetk, said need maainimesed paremini hakkama, kes kasvatasid endale toitu ise. Leibkondade toimetulekuks on määratud toimetulekutoetused nendele, kes ei saa ise hakkama.
Toimetulekutoetus on rahaline toetus leibkonnale olukorras, kus leibkonna netosissetulek pärast eluruumi alaliste kulutuste mahaarvamist jääb alla kehtestatud toimetulekupiiri. (Statistikaamet 2005)

KOKKUVÕTE

2000-2007 oli Eestis üleüldine majanduse kasv, tööturul oli tööhõive puudus ja ilma tööta olid enamuses need inimesed, kes ei olnudki ise tööst huvitatud. Majanduslangus alates 2008.aastast tekitas tööpuuduse, mille tulemusena majanduslik seis halvenes tunduvalt. 2010 aasta teises pooles muutus olukord paremuse poole. Majanduskriis mõjus üleüldiselt kogu Eestile. Kõige kergemini elasid majanduskriisi üle inimesed linnades ja linna ümbrustes, kõige raskem oli olukord maarajoonides. Sissetulek oleneb tööst ja inimeste kvalifikatsioonist, madala haridustasemega ja vähe asustatud piirkondades oli elu kõige raskem. Linnades, kus inimeste haridustase on kõrgem, oli lihtsam kriisi ajal leida tööd. 2010. aastal jäi brutopalga tase alla 2008 aasta tasemest. Seoses hariduse ja töö eest saadava tasuga, toimus üleüldine pendelränne. Inimesed koondusid suuremate linnade ümber, maalt otsisid tööd linnast. Asutused ja suurettevõtted, kes majanduse kõrghetkel koondusid linnadesse, majanduskriisi ajal asusid ümber linna lähedale maale, kaasates linnast kvalifitseeritud tööjõu. Selle tulemusena hakkasid linnlased käima tööl maal. Antud tendents kehtib ka praegu. Majandustõusu aastatel oli Eestis väga palju ettevõtteid, suhteliselt kõrge töötasuga. Seoses majanduskriisiga väga palju ettevõteid pankrotistus. Praeguseks on maksehäiretega ettevõtete arv tunudvalt vähenenud. Ka maksevõlgenevusega ettevõtete arv on suhteliselt väike. Kriisi ajal jäid turule ainult tugevad ja uue ja kaasaegse mõtlemisega ettevõtted. Haridus on riigi üks põhiline alussammas. Majanduse kõrgaastatel oli Eestis palju koole . Maapiirkondades oli võimalik saada vähemalt põhiharidus. Seoses majanduskriisiga langes üle Eesti koolide arv ja see tendents jätkub ka praegu. Ühelt poolt on mõistetav, et valdadel on raske ülal pidada koole, kus klassides on 2-3 õpilast, teisalt kui ei ole koole jäävad needki piirkonnad, kus praegu inimesed elavad varsti tühjaks. On väga oluline, et pakutav haridus on kõrge kvaliteediga, mis omakorda nõuab kvalifitseeritud kooli personali. Aga kui maapiirkonnad jäävad koolidest tühjaks, kaotame me väga palju tublisi noori inimesi, kellel puudub võimalus käia kodunt kaugel koolis. Kuigi kriisiaeg on möödas on leibkondadel sundkulud väga suured ja jätkuvas tõusu suunas. Maainimesed ei leia küll alati tööd, aga kellel on oma majapidamine , varustab peret toiduga. Linnas on võimalik leida kergemini tööd, aga saadava palga eest tuleb osta kõik eluks vajalik. Seetõttu nii maal kui linnas vajavad väga paljud leibkonnad toimetulekutoetust. Enamus Eesti inimestest teeks parema meelega tugevalt tööd, et ise kuludega toime tulla.
Enne majanduskriisi oli meil suur tööhõive puudus, seoses sellega linnades ja linna piirkonadades olid inimesed varustatud tööga. Maapiirkondades tegelesid väga paljud inimesed ettevõtlusega. Peale majanduskriisi on kütuse hind palju tõusnud, mis on tõstnud transpordi ja kõiki teisi kulusid. Kõrge kütuse hind takistab pikkade vahemaade tagant töölkäimist, põllumajandust ja seoses sellega on elu inimestel raskem.
Eesti inimestele on saanud seoses majanduskriisiga osaks väga raske katsumus, see puudutab kõiki piirkondi. Majanduskriis pani meid mõtlema elule teistmoodi. Enam ei tee inimesed väga kergelt otsuseid suurte laenude võtmisel, hoitakse töökohti ja püütakse oma lastele anda parimat haridust.

KASUTATUD KIRJANDUS

Siseministeerium. Eesti Regionaalarengu strateegia 2005-2015. http://www.siseministeerium.ee
Potisepp, P. (2011) Eesti statistika aastaraamat 2011 (pp25-26, 179, 121). Tallinn: Statistikaamet
Eesti Statistikaamet. 2005-2008. Ettevõtete arv regiooniti. Kuvatud 2008: http://www.stat.ee
Eesti Statistikaamet.(2005-2008). Inimeste brutopalga tunnitasud piirkonniti. Kuvatud 2009: http://www.stat.ee
Eesti Statistikaamet. Leibkonna elujärg 2004. Kuvatud 2005: http://rahvatervis.ut.ee/bitstream/1/1522/1/ES2005_1.pdf
Eesti Statistikaamet. Mullu olukord ettevõtlussektoris paranes. Kuvatud 08.märts 2011: http://www.stat.ee/49445
Õunmaa, O. (2007). Pendelränne tekitab ummikuid. Eesti Päevaleht, 22.november
Siseministeerium. Regionaalne pendelrändeuuring. Kuvatud: 2010: http://www.siseministeerium.ee/public/Regionaalse_pendelrandeuuringu_luhikokkuvote.pdf
Eesti Töötukassa. Registeeritud töötud kohalikes omavalitsustes. Kuvatud: 30.november 2011: http://www.tootukassa.ee/index.php?id=12898
Sotsiaalministeerium. Uuring „Toimetulekutoetuse kasutamine ja mõjud
leibkonna vaesusele aastatel 2005-2010“. Kuvatud 2011: http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/Sotsiaalvaldkond/kogumik/Toimetulekutoetuse_uuringu_lopparuanne_L%C3%95PLIK.pdf
Eesti Pank. Tööturu ülevaade. Kuvatud oktoober 2008: http://www.eestipank.info/pub/et/dokumendid/publikatsioonid/seeriad/tooturu/tooturg_1008.pdf
Err uudised. Võlgu olevate ettevõtete arv vähenes märgatavalt. Kuvatud 25. Jaanuar 2011: http://uudised.err.ee/index.php?06223062
Eesti inimvara raport: Võtmeprobleemid ja lahendused. (2010.). Kuvatud 2010: http://www.kogu.ee/public/Eesti_Inimvara_Raport_IVAR.pdf
Eesti Statistikaamet. Üldharidusasutused maakonniti. Kuvatud 2011: http://www.stat.ee

.DOCX Laadi alla originaalfail 10 lk · .docx · 29 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-05-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti

29 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

tsessu Õppematerjali autor

majanduskriis haridus toimetulek pendelränne majandustõus ettevõtete arv leibkond tööpuudus siseministeerium majandustõusu

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

docx

Regionaalne kihistumine taasiseseisvunud Eestis

TallinnaÜlikool Ühiskonnateaduste instituut Regionaalne kihistumine taasiseseisvunud Eestis Eesti ühiskond ja poliitika Riho Kirsipuu 2015 1 Sisukord 1Sissejuhatus......................................................................................................... 3 2. Tööturu olukord viimase 25 aasta jooksul...........................................................4 2.1 Tööturg ja tööhõive........................................................................................ 4 ..

Eesti ühiskond ja poliitika

docx

PIKAAJALISE TÖÖTUSE KASV

PIKAAJALISE TÖÖTUSE KASV (probleemi analüüs) Tänase Eesti kõige suuremaks probleemiks on tööpuudus ja väikesed palgad. Enne 2008. aastat, kui Eestis oli majanduskasv märgatav, siis tööd oli palju ja pidevalt vajati tööjõudu juurde. Vaatamata sellele, et Eesti Panga prognoosi kohaselt on 2010. aastast alates majandus tõusulainel1, on töötuse määr olnud kõrgel. Suurimaks probleemiks on pikaajaline tööpuudus ja selle kasv. Pikaajaline tööpuudus on suur probleem, millega puutuvad kokku paljud riigid. Pikka aega kestev töötus toob endaga kaasa raskeid tagajärgi nii töötule endale, tema perekonnale kui ka ühiskonnale tervikuna. Mida kauem vältavad tööotsingud, seda keerulisem on töötul uut töökohta leida. On hulk sotsiaalseid ja majanduslikke põhjuseid, miks peaks pikaajalise töötuse kasvu pärast muret tundma. Antud töö eesmärk on analüüsida töötuse kasvu algprobleeme ning pikaajalise töötuse põhjustavaid tegureid. Samuti anda võimalik

Sotsioloogia

docx

Töötus Eestis (Referaat)

TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtluse osakond nimi EP 1 TÖÖTUS EESTIS Referaat Juhendaja: Pärnu 2011 SISSEJUHATUS Antud teema valikut põhjendatakse vajadusest uurida töötuse olukorda Eestis käesoleval aastal ning võrrelda tulemusi eelnevate aastatega. Kasutatakse andmeid, mida ei loeta nii täpseteks, et saaks ideaalse ülevaate tegelikule töötute arvule, kuna kasutatakse statistilisi andmeid. Uurimuse eesmärgiks on uurida tööpuuduse olemust, pakutavaid teenuseid töötutele, erinevaid tööpuuduse liike, statistilisi andmeid tööpuuduse ja töötute kohta ning tööpuudust noorte seas. Eesmärgiks on ka jõuda lõpuks järeldusele, et kui kriitiline on olukord tööpuudusega ning mis seda põhjustab. Uurimuseks vajalik informatsioon kogutakse enamasti eestimaistest, kui ka välismaistest artikklitest. Töös kasutatakse statistilisi andmeid, mis pärinevad kõik Statistikaameti andmeb

Ettevõtluskeskkond

pdf

Noorte tööpuudus referaat

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Avaliku sektori majanduse instituut Majanduspoliitika õppetool NOORTE TÖÖPUUDUS Kodutöö õppeaines majanduspoliitika Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................... 3 1. ÜLEVAADE NOORTE TÖÖPUUDUSEST ............................................................ 4 1.2 Noorte tööpuudus Euroopas ............................................................................................ 4 1.2 Noorte tööpuudus Eestis .................................................................................................. 7 2. TÖÖPOLIITIKA TÖÖPUUDUSE VÄHENDAMISEKS ...................................... 11 2.2 Noortele suunatud tööpuuduse leevendamise meetmed Eestis ..................................... 13 KOKKUVÕTE ..............................................................................

Majanduspoliitika

docx

Tööpoliitika Eestis ja Euroopa Liidus

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Avaliku sektori majanduse instituut Majandupoliitika õppetool TÖÖPOLIITIKA EESTIS JA EUROOPA LIIDUS Referaat Majanduspoliitikas Tallinn 2011 Sisukord Sisukord.....................................................................................................................................2 Sissejuhatus................................................................................................................................3 Tööpoliitika olemus...................................................................................................................4 Eesti tööpoliitika....................................................................................................................5-9 Eesti tööpoliitika tänasel päeval..........................................................................................5-6 Eesti tööpoliitika enne majan

Majanduspoliitika

doc

Alusõppe uurimistöö

asukoha mitte kattumist nõudlusega tööturul. Struktuurne tööpuudus tingib olukorra, kus eksisteerivad koos vabad töökohad ja töötud. Struktuurse tööpuuduse tekkimist selgitatakse tööjõu vähese mobiilsusega nii vähese regionaalse kui ka sektoriaalse mobiilsusega. Vähene sektoriaalne mobiilsus tingib situatsiooni, kus vabade töökohtade ja töötute kvalifikatsioon ei lange kokku ja töötutel puudub võimalus ümberõppeks. Vähene regionaalne mobiilsus tähendab olukorda, kus töötu ei taha vahetada elukohta. Regiooniti erineb tööpuudus üle kolme korra, maakonniti koguni üle 5 korra. Keskmine töötuse määr varieerub 5,1 %-st Kesk-Eestis 16,2 %-ni Kirde- Eestis. Kirde-Eesti on ainuke regioon, kus töötuse määr ulatub üle keskmise. Endistes kõrge tööpuudusega Lõuna-Eesti maakondades on viimastel aastatel aset leidnud tööpuuduse langus, mis on seotud mitte niivõrd hõive suurenemisega, kui

Avaliku sektori ökonoomika

docx

Viljandi linna kinnisvaraturul korteromanditega tehtud tehingud majandustõusu ja -languse perioodil

Viljandi linna kinnisvaraturul korteromanditega tehtud tehingud majandustõusu ja -languse perioodil … Kinnisvara planeerimise ja maakorralduse eriala magistriastme 1. kursus 1. SISSEJUHATUS Töö eesmärgiks on käsitleda Viljandi linna korteritega tehtud ostu-müügitehinguid majandustõusu ning –languse perioodil. Koostatud töö peamiseks eesmärgiks on välja selgitada seoseid tehtud tehingute ning kinnisvaraturgu iseloomustavate parameetrite vahel. Uuritavaks perioodiks on valitud 2003 – 2014. aasta, mis iseloomustavad kõige paremini turul toimunud muutusi. Makromajanduslikeks indikaatoriteks on valitud korteromandi tehingud Viljandi linnas, sisemajanduse koguprodukt (SKP), töötuse määr, keskmine brutopalk ning keskmine ruutmeetri hind. Majandustõusu perioodi alguses tundus inimestele, et kõik läheb paremaks, kui kunagi varem. Inimestel oli tööd, vaba raha mida investeerida, palgad tõusid jõudsalt, võeti laenu teadmisega, et kinnisvara hind

Majandusteooria alused

docx

10 aastat töötuskindlustusmaksest

Tallinna Ülikool Riigiteaduste instituut Töötuskindlustusmaks Referaat Koostaja: Piret Jänes Rühm: RIRIB Juhendaja: Indrek Saar Tallinn 2012 Piret Jänes SISUKORD Piret Jänes Sissejuhatus Käesoleva referaadi eesmärgiks on anda ülevaade töötuskindlustusmaksu otstarbest ja arengust Eestis. Esimene osa tööst uurib, miks tekkis Eestis vajadus töötuskindlustusmaksu järele ning kuidas selle teke kulges. Olles alles käsumajanduselt üle läinud turumajandusele, tekkis tööturul tööpuudus. Inimesed said küll asendussissetulekut, kuid see ei olnud piisav, mistõttu tekkis vajadus mingisuguse süsteemi järele, mis tegeleks selliste probleemidega. Selleks loodi töötuskindlustus, mis on üks sotsiaalkindlustuse liik. Seda finantseerib töötuskindlustusmaks, mida kogub töötukassa,

Maksundus

Rohkem sarnaseid