Eurobaromeeter
381
Margit Metsma
Tartu Ülikool
2014
Sissejuhatus
2012 aasta juunis avaldati järjekordne Eurobaromeeter
Special aruanne, milles on juttu ligipääsust
internetiühendusele, mobiili - ja lauatelefoniteenustele
ning televisioonile. Samuti on kaardistatud, millist
tüüpi lepinguid ja ühendusi kõige enam kasutatakse.
Detsember 2011 on tehtud välitöö.
Varasemalt on samal teemal uuringud tehtud
veebruar/märts 2011, november/detsember 2009,
november 2007/jaanuar 2008, november/detsember
2006 and detsember 2005/jaanuar 2006
Mobiiltelefonile ja lauatelefonile
ligipääs
Uuringust selgub , et 46%-il Eesti leibkondadest on nii
mobiiltelefoni- kui ka lauatelefoniühendus, 5%-il on
ainult lauatelefoniühendus ja 47%-il leibkondadest on
ainult mobiiltelefoniühendus. Riigid, kus on kõige
rohkem levinud ainult mobiiltelefoniühenduse
omamine, on Soome (80%) ja Tšehhi (78%) . Neid
leibkondi, kellel on ainult lauatelefoniühendus, on vähe
kogu Euroopas, kuid kõige rohkem siiski Saksamaal
(14%), Hispaanias (11%) ja Maltal (11%). Vähima
tulemuse telefonile ligipääsu suhtes sai Bulgaaria 93%
ja Rumeenia 90%.
Mobiilside teenused
Mobiiltelefoniteenuste kasutamiseks on 58%
Eesti leibkondadest sõlminud lepingu, 14%
kasutab ettemaksuga ligipääsu ehk
kõnekaarti ning 20% leibkondadest kasutab
mõlemat varianti. Kõnekaartide kasutamises
on ülekaalukalt esirinnas Portugal (80%) ja
Itaalia (75%). Lepinguliste klientide osakaal
on kõige suurem aga Soomes (81%) ja Taanis
(80%).
Internetile ligipääs mobiiliga
41% Eesti mobiiliomanikest omab mobiiliga
ligipääsu ka internetile, selle tulemusega
kuulub Eesti antud näitaja poolest Euroopa
esirinnas olevate riikide hulka (Euroopa
keskmine on 35%). Kõige rohkem on
mobiiltelefoniomanikel ligipääs internetile
olemas Rootsis (63%), Inglismaal (58%) ja
Sloveenias (57%) ning kõige vähemBulgaarias
(13%) ja Portugalis (16%).
Arvuti omamine
Leibkondade hulk, kes omab arvutit, tõusnud
Eestis 70%-ni, mis on sarnane Euroopa
keskmise tasemega (68%). Kõige rohkem
arvuteid omavaid leibkondi on Hollandis
(93%), Rootsis (91%) ja Taanis (89%) ning
kõige vähem Bulgaarias, kus arvutit omab alla
poole leibkondadest (46%).
Internetiühenduse omamine
Internetiühendust omavaid leibkondi on Eestis
67%, mis on Euroopa keskmisest mõnevõrra
kõrgem tase. Internetiühendust omavate
leibkondade hulk on Eestis võrreldes 2011.
aastaga kasvanud 3%. Kõige rohkem leibkondi
omab internetiühendust jällegi Hollandis (93%),
Rootsis (90%) ja Taanis (86%). Alla poole
leibkondadest omab internetiühendust
Kreekas(42%), Bulgaarias (44%), Rumeenias
(45%) ja Portugalis (48%).
Interneti teel kõnede
tegemine
Interneti teel kõnede tegemises on Eesti
leibkonnad esirinnas – seda võimalust
kasutab 48% leibkondadest. Eestist
aktiivsemad interneti teel helistajad on
Leedus (64%), Bulgaarias (52%) ja Lätis
(51%). Kõige vähem kasutatakse interneti teel
helistamist Portugalis (15%) Rumeenias (16%)
ja Hispaanias (18%).
Teenuspakettide kasutamine
53% Eesti leibkondadest kasutab teenuspakette.
Sel e tulemusega asub Eesti samuti Euroopa kõige
enam teenuspakette kasutavate riikide hulgas.
Kõige enam kasutavad teenuspakette Hol andi
(64%) ja Belgia (61%) leibkonnad. Teenuspakettide
kasutamise põhjendusena toodi Eestis kõige enam
välja mugavust , kuna pakette kasutades tuleb
tasuda vaid üks kokkuvõtlik arve.
Huvitavaid fakte uuringust
Telefoni olemasolu Euroopas on peaaegu universaalne – 98%
-kogu majapidamiste arvust.
Kahel-kolmest on kodus interneti kasutamise võimalus (64%)
82% ELi kodanikest, kellel on kodus interneti püsiühendus ,
ei ole huvitatud kiirema internetiühenduse eest rohkem
maksma.
Televisiooni olemasolu on EL-s peaaegu universaalne (98%).
Veidi vähem kui pooled leibkonnad ostavad sideteenuseid
(43%).
Jätkub...
Enamik mobiiltelefonide kasutajatel on piirang
mobiiltelefoni kõnedele, kuna nad on mures
kommunikatsiooni kulude pärast (63%).
EESTI. ARVE JA FAKTE Sisukord Eesti Vabariik 2 Loodus 4 Rahvastik 6 Kultuur 10 Rahvatervis 12 Haridus 16 Tööturg 18 Tööjõukulu ja palk 22 Sisemajanduse koguprodukt 24 Rahandus 28 Väliskaubandus 34 Tööstus 38 Põllumajandus 42 Energeetika 44 Innovatsioon 46 Infotehnoloogia 48 Turism 52 Andmeallikad. Veebilehekülgi Eesti kohta 54 Eesti Vabariik Rahvaarv 1 318 000 Pindala 45 227 km² Rahaühik euro Pealinn Tallinn Haldusjaotus 15 maakonda, 226 omavalitsuslikku haldusüksust, sh 33 linna ja 193 valda Saarte arv 1521 Suurimad saared Saaremaa, 2671 km² Hiiumaa, 989 km² Muhu, 198 km² Pikimad jõed Võhandu, 162 km Pärnu, 144 km Põltsamaa, 135 km Suurimad järved Peipsi, 3555 km² (Eestile kuuluv osa 1529 km²) Võrtsjärv, 271 km² Kõrgeim punkt Suur Munamägi, 318 m Õhutemperatuur Aastakeskmin
KODANIKUÕPETUS III KURSUSELE ÕPIJUHIS Kursuse nimetus: Kodanikuõpetus kutseõppeasutuste III kursusele Maht: 1 AP (40 t) Sihtrühm: kutseõppeasutuste III kursuse õpilased Kursuse eesmärk: Tähtsamate rahvusvaheliste institutsioonide ja nende eesmärkide tundmine, Euroopa Liidu (EL) kohta ülevaate saamine: miks Euroopa Ühendused loodi ja kuidas on toimunud laienemisprotsess; EL-i olulisemate lepingute tundmine; millised on EL-i tähtsamad institutsioonid; kuidas kujuneb EL eelarve; kuidas mõjutab Eestit Euroopa Liidu liikmestaatus; anda teadmised õigustest, mis kaasnesid EL-i kodanikuks saamisega, eriti tööjõu vabast liikumisest; ühtse turu funktsioneerimispõhimõtete mõistmine, põhjendatud seisukoha kujunemine EL-i kohta Kursuse sisu Tähtsamad rahvusvahelised koostööorganisatsioonid, demokraatiat kindlustavad konventsioonid. Euroopa Liidu kronoloogia ja integratsioon. Lääne tsivilisatsioon ja Euroopa Liidule aluseks olevad väärtused. Euroopa ühendamise m?
ÜHISKONNAÕPETUS III KURSUSELE TÄHTSAMAD RAHVUSVAHELISED KOOSTÖÖORGANISATSIOONID, DEMOKRAATIAT KINDLUSTAVAD KONVENTSIOONID. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on loodud 24. oktoobril 1945. Eesti ühines ÜRO-ga 17. septembril 1991. ÜRO eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine, majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Tähtsaim organ on julgeolekunõukogu. Peaassamblee koosneb liikmesriikide delegatsioonidest. Liikmesriike 193. ÜRO Lastefond (UNICEF) loodi 1946. aastal kui hädaabiorganisatsioon Alates 1990. aastast juhindub UNICEF oma missiooni täitmisel lapse õiguste konventsioonist. UNESCO ÜRO Haridus- ja Teadusorganisatsioon. Tegutseb alates 1946. aastast, sellesse kuulub 186 riiki, sh Eesti. 1998. aastal võeti Tallinna vanalinn UNESCO maailmapärandi nimistusse, kuhu praegu kuulub 552 haruldast kultuuri- ja loodusobjekti 112 riigist. 1998. aast
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kiirlaenuturg – analüüs ja ettepanekud Veebruar 2014 Käesoleva analüüsi on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (Tea Danilov, Thea Palm, Riina Piliste, Kristina Ojamäe), saades kaastööd ja abi Rahandusministeeriumilt (Thomas Auväärt, Janika Aigro, Kadri Siibak), Justiitsministeeriumilt (Indrek Niklus), Sotsiaalministeeriumilt (Karin Kiis), Finantsinspektsioonilt (Andre Nõmm) ning Tarbijakaitseametilt (Andres Sooniste, Kristi Koora). Sisukord 1. LAENUPAKKUMINE .......................................................................................................................... 2 1.1. Analüüsi objekt ........................................................................................................................ 2 1.2. Turu maht ................................................
Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................
Andres Tõnisson Euroopa ja loodusgeograafia 9. klassi geograafia õpik, osa 1 Kirjastus Koolibri, 2014 e-formaat Toimetatud Tartu Emajõe Koolis Toimetaja Emili Kilg Tartus, 2015 Elektroonilisse vormingusse kohandatud õpikus kasutatud märgised, mis aitavad otsingukäsu kasutamisel navigeerida * Tavakirjas leheküljenumbri ees on kolm järjestikust sidekriipsu, tühik ja vastava lehekülje number, näiteks, --- 5; * peatüki ette on kirjutatud kolm x-i, tühik ja vastava peatüki number, näiteks xxx 5; * visuaalne info on pandud kahekordsete ümarsulgude vahele. Kirjastus Koolibri kinnitab: õpik vastab põhikooli riiklikule õppekavale. Retsenseerinud Liisa-Kai Pihlak, Ulvi Urgard Kujundaja Tiit Tõnurist Illustratsioonid: Lea Armväärt, lk 67 Joonised: Kaire Vakar, Olger Tali Fotod: Koolibri Foto Imre Peenema: lk 85 Maa-amet: lk 66 NASA: lk 11, 72, 77 GNU Free Documentation Licence'i alusel: lk 9, 16-17, 20, 31, 32, 33, 43, 44, 46, 47, 48, 49, 54, 55,
Kodanikuõpetus II kursusele RIIK Riik on avalik-õiguslik organisatsioon, mis oma õiguskorra loomisel ja sellel korral põhinevates võimuavaldustes on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust. Riigi mõiste (status ladina k `seisukord, seisund, olukord' inglise state, saksa der Staat ) Euroopas kasutusele keskaja lõpul ja uusaja alguses. Antiikajal kasutati mõisteid politeia (kreeka `kodanikkond', `kodanikkonna osavõtt linnriigi elust' poliitika) , civitas (ladina `linn', `kodanikkond') ning res publica (ladina `avalikud asjad', `poliitika'). Mõiste status väljendab sotsiaalset süsteemi, organisatsiooni. Keskseks muutus võim ja selle teostamine. Riik peab kindlustama ja arendama seda korda, mis parasjagu kehtib, kaitsma oma huve teiste riikide ees. Peab olema kolm põhitunnust: 1) maa-ala ehk territoorium 2) rahvas e elanikkond Jaguneb: riigi kodanikud (enamik)
Lambakasvatuse alused Koostaja: dots. Peep Piirsalu Sheep Production 1 Sisukord 1. Lambakasvatus Eestis ja lambatõud 1.1. Lammaste arvukus, lambakasvatussaaduste tootmine, lambafarmide suurus Eestis 1.2. Lambakasvatuse perspektiivid 1.3. Eestis aretatavad lambatõud, nende jõudlusnäitajad 1.3.1. Eesti tumedapealise ja eesti valgepealise lambatõu väljakujundamise ajalugu. 1.3.2. Eesti maalammas 1.3.3. Eesti tumedapealine lambatõug 1.3.4. Eesti valgepealine lambatõug 1.3.5. Teised Eestis aretatavad lambatõud. 1.3.5.1. Tumedapealised lihalambatõud 1.3.5.2. Valgepealised lihalambatõud 1.4. Lambatõugude klassifikatsioonid 1.4.1. Zooloogiline klassifikatsioon 1.4.2. Klassifikatsioon pea värvuse järgi 1.4.3. Klassifikatsioon aretuspiirkonna järgi 1.4.4. Klassifikatsioon tõugude kasutuse järgi: 1.4.5. Lambatõugude klassifikatsioon tüübi järgi (Horlacher, 1927) 2. Lammaste jõudlus 2.1. Lihajõudlus 2.1.1. Lammaste lihajõudluse hind
Kõik kommentaarid