Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Telekommunikatsioon (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Eurobaromeeter 
381 
Margit Metsma
Tartu Ülikool 
2014
 
Sissejuhatus
2012 aasta juunis avaldati järjekordne Eurobaromeeter 
Special  aruanne, milles on  juttu  ligipääsust 
internetiühendusele,  mobiili - ja lauatelefoniteenustele 
ning televisioonile. Samuti on kaardistatud, millist 
tüüpi lepinguid ja ühendusi kõige enam kasutatakse. 
Detsember 2011 on tehtud välitöö.
 Varasemalt on samal teemal uuringud tehtud 
veebruar/märts 2011, november/detsember 2009, 
november 2007/jaanuar 2008, november/detsember 
2006 and detsember 2005/jaanuar 2006 
Mobiiltelefonile ja lauatelefonile 
ligipääs
 Uuringust  selgub , et 46%-il Eesti leibkondadest on nii 
mobiiltelefoni- kui ka lauatelefoniühendus, 5%-il on 
ainult lauatelefoniühendus ja 47%-il leibkondadest on 
ainult mobiiltelefoniühendus. Riigid, kus on kõige 
rohkem levinud ainult mobiiltelefoniühenduse 
omamine, on Soome (80%) ja Tšehhi (78%) . Neid 
leibkondi, kellel on ainult lauatelefoniühendus, on vähe 
kogu Euroopas, kuid kõige rohkem siiski Saksamaal 
(14%), Hispaanias (11%) ja  Maltal  (11%). Vähima 
tulemuse telefonile ligipääsu suhtes sai  Bulgaaria  93% 
ja  Rumeenia  90%. 
Mobiilside teenused
 Mobiiltelefoniteenuste kasutamiseks on 58% 
Eesti leibkondadest sõlminud lepingu, 14% 
kasutab ettemaksuga ligipääsu ehk 
kõnekaarti ning 20% leibkondadest kasutab 
mõlemat varianti. Kõnekaartide kasutamises 
on ülekaalukalt esirinnas  Portugal  (80%) ja 
Itaalia (75%). Lepinguliste klientide osakaal 
on kõige suurem aga Soomes (81%) ja  Taanis  
(80%).
Internetile ligipääs mobiiliga
 41% Eesti mobiiliomanikest omab mobiiliga 
ligipääsu ka internetile, selle tulemusega 
kuulub Eesti antud näitaja poolest Euroopa 
esirinnas olevate riikide hulka (Euroopa 
keskmine on 35%). Kõige rohkem on 
mobiiltelefoniomanikel ligipääs internetile 
olemas Rootsis (63%), Inglismaal (58%) ja 
Sloveenias (57%) ning kõige vähemBulgaarias 
(13%) ja Portugalis (16%).
Arvuti omamine
 Leibkondade hulk, kes omab arvutit, tõusnud 
Eestis 70%-ni, mis on sarnane Euroopa 
keskmise tasemega (68%). Kõige rohkem 
arvuteid omavaid leibkondi on Hollandis 
(93%), Rootsis (91%) ja Taanis (89%) ning 
kõige vähem Bulgaarias, kus arvutit omab alla 
poole leibkondadest (46%).
Internetiühenduse omamine
 Internetiühendust omavaid leibkondi on Eestis 
67%, mis on Euroopa keskmisest mõnevõrra 
kõrgem tase. Internetiühendust  omavate  
leibkondade hulk on Eestis võrreldes 2011. 
aastaga kasvanud 3%. Kõige rohkem leibkondi 
omab internetiühendust jällegi Hollandis (93%), 
Rootsis (90%) ja Taanis (86%). Alla poole 
leibkondadest omab internetiühendust 
Kreekas(42%), Bulgaarias (44%), Rumeenias 
(45%) ja Portugalis (48%).
Interneti teel kõnede 
tegemine
 Interneti teel kõnede tegemises on Eesti 
leibkonnad esirinnas – seda võimalust 
kasutab 48% leibkondadest. Eestist 
aktiivsemad interneti teel helistajad on 
Leedus (64%), Bulgaarias (52%) ja Lätis 
(51%). Kõige vähem kasutatakse interneti teel 
helistamist Portugalis (15%) Rumeenias (16%) 
ja Hispaanias (18%). 
Teenuspakettide kasutamine
 53% Eesti leibkondadest kasutab teenuspakette. 
Sel e tulemusega asub Eesti samuti Euroopa kõige 
enam teenuspakette kasutavate riikide hulgas. 
Kõige enam kasutavad teenuspakette Hol andi 
(64%) ja Belgia (61%) leibkonnad. Teenuspakettide 
kasutamise põhjendusena toodi Eestis kõige enam 
välja  mugavust , kuna pakette kasutades tuleb 
tasuda vaid üks kokkuvõtlik arve.
Huvitavaid fakte uuringust
 Telefoni olemasolu Euroopas on peaaegu universaalne – 98% 
-kogu majapidamiste arvust.
 Kahel-kolmest on kodus interneti kasutamise võimalus (64%)
 82% ELi kodanikest, kellel on kodus interneti püsiühendus , 
ei ole huvitatud kiirema internetiühenduse eest rohkem 
maksma.
 Televisiooni olemasolu on EL-s peaaegu universaalne (98%).
 Veidi vähem kui pooled leibkonnad ostavad sideteenuseid 
(43%).
Jätkub...
 Enamik mobiiltelefonide kasutajatel on piirang 
mobiiltelefoni kõnedele, kuna nad on mures 
kommunikatsiooni kulude pärast (63%).

Vasakule Paremale
Telekommunikatsioon #1 Telekommunikatsioon #2 Telekommunikatsioon #3 Telekommunikatsioon #4 Telekommunikatsioon #5 Telekommunikatsioon #6 Telekommunikatsioon #7 Telekommunikatsioon #8 Telekommunikatsioon #9 Telekommunikatsioon #10 Telekommunikatsioon #11 Telekommunikatsioon #12 Telekommunikatsioon #13 Telekommunikatsioon #14 Telekommunikatsioon #15 Telekommunikatsioon #16 Telekommunikatsioon #17 Telekommunikatsioon #18 Telekommunikatsioon #19 Telekommunikatsioon #20
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 20 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-11-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor margretta Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
116
pdf

Eesti arve ja fakte 2013

EESTI. ARVE JA FAKTE Sisukord Eesti Vabariik 2 Loodus 4 Rahvastik 6 Kultuur 10 Rahvatervis 12 Haridus 16 Tööturg 18 Tööjõukulu ja palk 22 Sisemajanduse koguprodukt 24 Rahandus 28 Väliskaubandus 34 Tööstus 38 Põllumajandus 42 Energeetika 44 Innovatsioon 46 Infotehnoloogia 48 Turism 52 Andmeallikad. Veebilehekülgi Eesti kohta 54 Eesti Vabariik Rahvaarv 1 318 000 Pindala 45 227 km² Rahaühik euro Pealinn Tallinn Haldusjaotus 15 maakonda, 226 omavalitsuslikku haldusüksust, sh 33 linna ja 193 valda Saarte arv 1521 Suurimad saared Saaremaa, 2671 km² Hiiumaa, 989 km² Muhu, 198 km² Pikimad jõed Võhandu, 162 km Pärnu, 144 km Põltsamaa, 135 km Suurimad järved Peipsi, 3555 km² (Eestile kuuluv osa 1529 km²) Võrtsjärv, 271 km² Kõrgeim punkt Suur Munamägi, 318 m Õhutemperatuur Aastakeskmin

Geograafia
thumbnail
34
doc

Kodanikuõpetus III kursusele

KODANIKUÕPETUS III KURSUSELE ÕPIJUHIS Kursuse nimetus: Kodanikuõpetus kutseõppeasutuste III kursusele Maht: 1 AP (40 t) Sihtrühm: kutseõppeasutuste III kursuse õpilased Kursuse eesmärk: Tähtsamate rahvusvaheliste institutsioonide ja nende eesmärkide tundmine, Euroopa Liidu (EL) kohta ülevaate saamine: miks Euroopa Ühendused loodi ja kuidas on toimunud laienemisprotsess; EL-i olulisemate lepingute tundmine; millised on EL-i tähtsamad institutsioonid; kuidas kujuneb EL eelarve; kuidas mõjutab Eestit Euroopa Liidu liikmestaatus; anda teadmised õigustest, mis kaasnesid EL-i kodanikuks saamisega, eriti tööjõu vabast liikumisest; ühtse turu funktsioneerimispõhimõtete mõistmine, põhjendatud seisukoha kujunemine EL-i kohta Kursuse sisu Tähtsamad rahvusvahelised koostööorganisatsioonid, demokraatiat kindlustavad konventsioonid. Euroopa Liidu kronoloogia ja integratsioon. Lääne tsivilisatsioon ja Euroopa Liidule aluseks olevad väärtused. Euroopa ühendamise m?

Ühiskond
thumbnail
29
odt

III kursuse materjal

ÜHISKONNAÕPETUS III KURSUSELE TÄHTSAMAD RAHVUSVAHELISED KOOSTÖÖORGANISATSIOONID, DEMOKRAATIAT KINDLUSTAVAD KONVENTSIOONID. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on loodud 24. oktoobril 1945. Eesti ühines ÜRO-ga 17. septembril 1991. ÜRO eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine, majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Tähtsaim organ on julgeolekunõukogu. Peaassamblee koosneb liikmesriikide delegatsioonidest. Liikmesriike 193. ÜRO Lastefond (UNICEF) loodi 1946. aastal kui hädaabiorganisatsioon Alates 1990. aastast juhindub UNICEF oma missiooni täitmisel lapse õiguste konventsioonist. UNESCO ­ ÜRO Haridus- ja Teadusorganisatsioon. Tegutseb alates 1946. aastast, sellesse kuulub 186 riiki, sh Eesti. 1998. aastal võeti Tallinna vanalinn UNESCO maailmapärandi nimistusse, kuhu praegu kuulub 552 haruldast kultuuri- ja loodusobjekti 112 riigist. 1998. aast

Ühiskond
thumbnail
124
pdf

Kiirlaenuturg – analüüs ja ettepanekud

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kiirlaenuturg – analüüs ja ettepanekud Veebruar 2014 Käesoleva analüüsi on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (Tea Danilov, Thea Palm, Riina Piliste, Kristina Ojamäe), saades kaastööd ja abi Rahandusministeeriumilt (Thomas Auväärt, Janika Aigro, Kadri Siibak), Justiitsministeeriumilt (Indrek Niklus), Sotsiaalministeeriumilt (Karin Kiis), Finantsinspektsioonilt (Andre Nõmm) ning Tarbijakaitseametilt (Andres Sooniste, Kristi Koora). Sisukord 1. LAENUPAKKUMINE .......................................................................................................................... 2 1.1. Analüüsi objekt ........................................................................................................................ 2 1.2. Turu maht ................................................

Majandus
thumbnail
226
doc

Portugali põhjalik referaat

Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................

Geograafia
thumbnail
80
doc

Euroopa ja loodusgeograafia

Andres Tõnisson Euroopa ja loodusgeograafia 9. klassi geograafia õpik, osa 1 Kirjastus Koolibri, 2014 e-formaat Toimetatud Tartu Emajõe Koolis Toimetaja Emili Kilg Tartus, 2015 Elektroonilisse vormingusse kohandatud õpikus kasutatud märgised, mis aitavad otsingukäsu kasutamisel navigeerida * Tavakirjas leheküljenumbri ees on kolm järjestikust sidekriipsu, tühik ja vastava lehekülje number, näiteks, --- 5; * peatüki ette on kirjutatud kolm x-i, tühik ja vastava peatüki number, näiteks xxx 5; * visuaalne info on pandud kahekordsete ümarsulgude vahele. Kirjastus Koolibri kinnitab: õpik vastab põhikooli riiklikule õppekavale. Retsenseerinud Liisa-Kai Pihlak, Ulvi Urgard Kujundaja Tiit Tõnurist Illustratsioonid: Lea Armväärt, lk 67 Joonised: Kaire Vakar, Olger Tali Fotod: Koolibri Foto Imre Peenema: lk 85 Maa-amet: lk 66 NASA: lk 11, 72, 77 GNU Free Documentation Licence'i alusel: lk 9, 16-17, 20, 31, 32, 33, 43, 44, 46, 47, 48, 49, 54, 55,

Euroopa
thumbnail
54
doc

Kodanikuõpetuse kursus

Kodanikuõpetus II kursusele RIIK Riik on avalik-õiguslik organisatsioon, mis oma õiguskorra loomisel ja sellel korral põhinevates võimuavaldustes on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust. Riigi mõiste (status ­ ladina k `seisukord, seisund, olukord' inglise state, saksa der Staat ) Euroopas kasutusele keskaja lõpul ja uusaja alguses. Antiikajal kasutati mõisteid politeia (kreeka `kodanikkond', `kodanikkonna osavõtt linnriigi elust' poliitika) , civitas (ladina `linn', `kodanikkond') ning res publica (ladina `avalikud asjad', `poliitika'). Mõiste status väljendab sotsiaalset süsteemi, organisatsiooni. Keskseks muutus võim ja selle teostamine. Riik peab kindlustama ja arendama seda korda, mis parasjagu kehtib, kaitsma oma huve teiste riikide ees. Peab olema kolm põhitunnust: 1) maa-ala ehk territoorium 2) rahvas e elanikkond Jaguneb: riigi kodanikud (enamik)

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
54
pdf

Lambakasvatus

Lambakasvatuse alused Koostaja: dots. Peep Piirsalu Sheep Production 1 Sisukord 1. Lambakasvatus Eestis ja lambatõud 1.1. Lammaste arvukus, lambakasvatussaaduste tootmine, lambafarmide suurus Eestis 1.2. Lambakasvatuse perspektiivid 1.3. Eestis aretatavad lambatõud, nende jõudlusnäitajad 1.3.1. Eesti tumedapealise ja eesti valgepealise lambatõu väljakujundamise ajalugu. 1.3.2. Eesti maalammas 1.3.3. Eesti tumedapealine lambatõug 1.3.4. Eesti valgepealine lambatõug 1.3.5. Teised Eestis aretatavad lambatõud. 1.3.5.1. Tumedapealised lihalambatõud 1.3.5.2. Valgepealised lihalambatõud 1.4. Lambatõugude klassifikatsioonid 1.4.1. Zooloogiline klassifikatsioon 1.4.2. Klassifikatsioon pea värvuse järgi 1.4.3. Klassifikatsioon aretuspiirkonna järgi 1.4.4. Klassifikatsioon tõugude kasutuse järgi: 1.4.5. Lambatõugude klassifikatsioon tüübi järgi (Horlacher, 1927) 2. Lammaste jõudlus 2.1. Lihajõudlus 2.1.1. Lammaste lihajõudluse hind

Lambakasvatus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun