Mõisted majanduses (0)

Turuga on tegemist igal pool ja alati, kus ja millal vaid inimesed teevad üksteisega vabatahtlikke vahetustehinguid.
Turumajandus kasutab turge ehk vabatahtlikku vahetust, kui peamist tootmise organiseerimise ja koordineerimise vahendit.
Tooted on materiaalsed hüvised, mida ettevõtted valmistavad ( arvutid , spordijalatsid, pitsa ja mootorsaag)
Teenused on immateriaalsed hüvised, mida osutatakse ja turustatakse üheaegselt (torulukksepatööd, autoparandus, taksosõidud, juukselõikus
MAJANDUSTEADUS - uurimus inimestest, kes toodavad ja vahetavad, et saada kaupu ja teenuseid, mida nad ise soovivad
KAUBAD – füüsilised tooted
TEENUSED - tooted, mida ei saa katsuda
Loodusressursid e. loodusvarad - osa looduskeskkonnast, mida inimene oma eluks ja majandustegevuseks kasutab (näit. maavarad, mets, õhk, vesi)
Kapital – hooned, tööriistad ja masinad , mida inimesed on loonud, et toota teisi tooteid ja teenuseid.
Tööjõud - füüsilised ja vaimsed pingutused, mida inimesed kasutavad toodete ja teenuste loomiseks
Ettevõtlikkus - hoiak, mida iseloomustavad loov ja uuenduslik mõtlemine, riskijulgus ja arukas juhtimine
Majandusteaduse esimene võib-olla kõige tähtsam väide – meie ressursid on piiratud – tähendab, et kõigi soovitud asjade tootmiseks ei jätku meil ei seadmeid, materjale ega inimesi.
Alternatiiv ehk loobumiskulu - tähistab parima alternatiivse võimaluse maksumust, millest loobutakse valiku tegemisel
KÄSUMAJANDUS - riikides, kus majandusotsuste tegemine on valitsuse käes. Valitsus annab käske, et teha MIDA, KUIDAS ja KELLELE valikuid .
TAVAMAJANDUS – üks vanimaid majandussüsteeme. Nagu nimigi näitab, sõltuvad tavamajanduse inimesed oma MIDA, KUIDAS ja KELLELE valikute tegemisel eelkõige tavadest ja kommetest. Majanduslike otsuste tegemisel lähtutakse uskumustest, veendumustest ja tavadest
TURUMAJANDUS -MIDA, KUIDAS ja KELLELE otsustatakse paljude tootjate poolt
SEGAMAJANDUS - Majandussüsteem, kus kõrvuti erasektoriga funktsioneerib ka avalik (riigi) sektor ning riik reguleerib majandust
Eraomand – kapital ja muud ressursid, mille omanik on eraisik või –ettevõte, mitte aga riik.
Hinnasüsteem - tähendab hindade kasutamist piiratud ressursside jaotamiseks. Kui ostjad ja müüjad teevad turgudel vahetustehinguid, kehtestavad nad toodetele , teenustele ja ressurssidele hinnad.

Konkurents – tähendab võistlust ostjate ja müüjate seas ressursside ja kaupade ostmise ja müümise pärast.

Ettevõtlikkus – ettevõtjat peetakse turumajanduse äritegevuse peamiseks mootoriks. Selle mootori käivitajaks on ettevõtlikkus.
Ettevõtja on isik, kes tegutseb äris kasu saamise eesmärgil ja kannab sellesse ärisse tehtud isiklike investeeringute kaotamise riske.
Motiiv – millegi tegemise ajend.
Kasum on raha, mis jääb järele, siis kui on tasutud äritegevuse kulud.
Majapidamised – kõik riigis elavad inimesed, tarbijad, pered, leibkonnad.
Majapidamistel on majanduses kaks tähtsat rolli:
Tarbijatena kasutavad nad ettevõtte valmistatud tooteid ja teenuseid;
Ressursiomanikena omavad nad tootmisressursse (maavarad, kapital, ja inimressurss)
Toodete ja teenuste turg – vabatahtlikud vahetused tarbijate ja ettevõtete vahel.
Ressursiturg – kujutab endast vabatahtlikku vahetust ressursiomanike ja ettevõtete vahel. Ettevõtted vahetavad raha tarbija ressurside vastu.
Konkurents on müüjate võistlus ostjate pärast ja ostjate võistlus müüjate pärast.
Monopol – (kreeka sõnadest monos „üks“ ja polein „müma“), kus mingit teenust või toodet pakub ainult üks müüja.
Patent – seaduslik ainuõigus kasutada toodet või ideed kuni 20 aastat
Autoriõigus – originaalse loometöö autori ainuõigus müüa või paljundada oma töid
Autoriõigus kehtib autori eluajal ning veel 70 aastat pärast tema surma
Kaubamärk – kujund, nimi või sümbol, mis tähistab teenust, toodet või firmat
Valitsuse litsents – tegevusluba , mis annab õiguse ettevõttel tegutseda konkurentsita
Turg – on koht, kus kohtuvad kaupu ja teenuseid pakkuvad ning neid nõudvad inimesed
Nõudlus – teatud toote või teenuse kogused , mida tarbijad soovivad ja suudavad osta erinevate võimalike hindadega teatud aja hetkel
Hind - Rahasumma , millest tuleb loobuda kauba või teenuse omandamiseks
TURUNÕUDLUS – Individuaalsete nõudluste summa antud turul kindlal ajahetkel
Kokkumäng ehk kartell on turukorraldus, mille puhul firmad käituvad oma pakkumise kujundamisel nii, et piirates toodangu mahtu, saavad hoida hinda kõrgemal ja teenida seejuures suuremat kasumit
Kauba omahind - väljendab kauba tootmiseks tehtud kulutusi.
Turuhind – see, millega kaupu tegelikult pakutakse.
Pakkumine – erinevad kogused mingit kaupa, mida tootja soovib ja suudab müüa erinevate võimalike hindadega teatud kindlal ajahetkel.
Turupakkumine – kõikide individuaalsete pakkumiste kogusumma antud turul kindlal ajahetkel.
Turu ülejääk – suurus, mille võrra pakutav kogus antud hinna korral ületab nõutava koguse.
Turu puudujääk – suurus, mille võrra nõutav kogus antud hinna korral ületab pakutava koguse.
Maksimumhind – seadusega kehtestatud kõrgeim hind, mida antud hüvisele kehtestada võib (näiteks üüri piirmäär)
Miinimumhind - seadusega kehtestatud kõrgeim hind, millest allapoole ta langeda ei tohi (näiteks miinimumpalk)
Tasakaaluhind – Hind, mille korral ostjate ja müüjate soovid kokku langevad
Riiklikult reguleeritav hind – kehtestab valitsus kaubale, mida pakub monopol ja mille tarbimisest ei saa loobuda
Asenduskaubad – kaubad, millega saab teist kaupa asendada (õun vs pirn , bussisõit vs rongisõit)
Täiendkaubad – kaubad, mida tarvitatakse mingi vajaduse rahuldamiseks koos, seejuures ühe kauba hinna tõus toob kaasa mõlema kauba nõudluse vähenemise ja vastupidi (arvuti riist -ja tarkvara, autod ja bensiin )
Maksukoormus on kõigi maksude kogusumma protsendina ühiskondlikust kogutulust (sisemajanduse koguproduktist, ehk SKP-st)

Maksumäär - Mõiste majandusest, mis tähendab tavaliselt protsenti, millega arvestatakse kas ettevõtte või üksikisiku sissetulekult arvestatud maksu.
Riigilõiv – teenustasu, mida tuleb maksta mitmesuguste kodanikutehingute eest.
Otsene maks – mida maksumaksja (üksikisik, firma) maksab riigile oma tulult . Maksumaksja ja maksukoormuse kandja on sama isik.
Kaudne maks – maksukoormuse kannab lõpptarbija
Raha on mistahes üldtunnustatav maksevahend kaupade ja teenuste eest tasumiseks.
Kaupraha on kaubalises vormis esinenud raha, millel oli kaubana kasutamise väärtus
Bartertehing on kaupade ja teenuste vahetamine ilma raha vahenduseta (kaup kauba vastu)
Kui hinnad tõusevad, siis raha väärtus langeb.
Pikemat hindade tõusu nimetatakse inflatsiooniks
Kui hinnad langevad, siis raha väärtus suureneb
Pikemat hindade languse perioodi nimetatakse deflatsiooniks
Nõudlusinflatsioon – kui kaupade üldine nõudlus kasvab kiiremini, kui tootmine seda rahuldada suudab, siis hinnad tõusevad
Kuluinflatsioon – tootmiskulude kasvust põhjustatud üldine hinnatõus