· Püüab parandada inimese toimetulekuvõimalusi · Täidab lisaks klassikalistele riigi funktsioonidele ka sotsiaalseid ül ning reguleerib majandust · Majanduslikku tõhusust kõrvutatakse heaoluriigis alati sotsiaalse õiglusega · Pakuvad ühishüvesid · Ressursside ülekandmine (valdkonnast valdkonda) · Suured kulutused · Pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks majanduse ja demokraatia seotus 1950.-1960.aastatel, suhtumise muutus 1980.-1990.aastatel Õ lk 17 1950-1960: arvati, et vaeses ühiskonnas pole demokraatia võimalik, kuna just heaolu ning rahva haritus loovad eeldused demokraatlike väärtuste ja käitumisnormide kujunemiseks. Kapitalismi ja demokraatia suhe oli üpriski vastuoluline. 1980-1990: Kuigi majandus mõjutab poliitikat , on ühiskonna arengus olulised ka teise faktorid (tolerantsus, usaldus inimeste vahel) ning poliitiline kultuur tervikuna.
.................... 8 2.1 Heaoluriigi kujunemine.................................................................................. 8 2.2 Heaoluriigi olemus ja ülesanded....................................................................8 2.3 Heaoluriigi arenguetapid ja tulevik................................................................9 3.Demokraatia levik............................................................................................. 11 3.1 Majandusarengu ja demokraatia vahekorrast.............................................11 3.2 Demokratiseerumise lainel..........................................................................11 3.3 Siirdeühiskond............................................................................................. 12 3.4 Demokraatia tunnusjooned.........................................................................13 3.5 Polüarhia – pluralistlik valitsemine........................................................
Kaasaja ühiskonna korralduspõhimõtted-Ühiskonnas väärtustatakse rohkem kõrgharidust ning suur osakaal noori lähevad kohe peale gümnaasiumit kõrgharidust omandama, lootuses saada tulevikus oma õpitud valdkonnas heale tööle ning teenida palju raha. Ühiskond on vananev, kuna noored lükkavad laste saamise hilisemaks, lootuses elu nautida ning karjääri teha. Ei nähta mõtet laste saamises. 3) Eesti seosed nüüdisühiskonna kujunemisega (mille põhjal) COMING SOON !!!!!! 4) Demokraatia levikut mõjutavad tegurid Demokraatia arengu vältimatuks tingimuseks peeti majanduslikku progressi, seepärast andsid lääneriigid arengumaadele ulatuslikku majandusabi. Lootes seal sedasi demokraatiat levitada. Seega pidid heaolu ning rahva haritus looma eeldusi demokraatlike väärtuste ja käitumisnormide kujunemiseks. Hiljem jõuti Aafrikas järeldusele, et kultuur mõjutab demokraatia arengut enam kui majanduse areng.
* vajab haritud spetsialiste * ülemineku- ehk siirdeperiood- periood, mille jooksul üks valitsesmiskord * mänedzeride revolutsioon (Daniel Bell) vahetub teisega * massitootmine ja -kultuur * probleem- reformide ebaühtlane tempo · Demokraatia tunnusjooned: Jätkusuutlik areng- arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. * vabad valimised
arstiabi on kättesaadav ·Sotsiaalsed garantiid väikesed . on erinevaid toetused (pension, emapalk) Riik pakub ühishüviseid (maantee, pargid) ·DEMOKRAATIA Valitsusvorm ,mille tunnusteks on kodanike osalemine poliitikase , võimude lahusus tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim-ja kodanikuõiguste arvestamine . Kõrgeim võim kuulub rahvale. 1950-60 demokraatia vältimatuks tingimuseks peeti majanduslikku protsessi . 1980-90 jõuti järeldusele ,et kultuur mõjutab demokraatia arengut. Demokratiseerimise lained: 1. (1826-1922)lõpetas totalitarismi võidulepääs. 2. (1953-1956) 2 MS lõpp, stalinismi kokkuvarisemine . Siberist hakkavad koju tulema . 3. (1974-1991) algas autoritaarse korra kukutamisega Hisp. Ja Kreekas ,mis lõpeb NSVL lagunemisega. Täna on maailma enamik riike demokraatlikud
1. Ühiskonnaõpetus. Gümnaasiumiõpik, lk 5-28) 2. Eesti Majandus lõimumine Euroopa ja globaalses kontekstis 2008 Nüüdisühiskonda iseloomustavad järgmised tunnused (õpik, lk 5-16) 1. Ühiskonnasektorite eristatavus 2. Ühiskonnasektorite vastastikkune seotus 3. Tööstuslik kaubatootmine 4. Rahva osalemine ühiskonnaelu korralduses 5. Vabameelsus inimsuhetes 6. Inimõiguste tunnustamine Veel ühiskonna kohta kasutatavaid oskussõnu 1. Valitsemine demokraatia, diktatuur 2. Majandus, tehnoloogia tööstusühiskond, postindustriaalühiskond infoühiskond, teadmusühiskond uus majandus teadmistepõhine majandus 3. Sotsiaalne võrdsus ja õiglus heaoluriik 4. Sotsiaalfilosoofid modernsus, postmodernsus (väärtused, inimsuhted, maailmatunnetus) Vaatame lk 5 joonist Agraarühiskond 1. Töötegemine sõltus ilmastikust 2. Rahvakalendri tähtpäevadest 3. Usupühadest 4
Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned Liisa-Maria Lõoke 12b Nüüdisühiskond Kujunes 19. saj. Moodustusid kolm põhilist sektorit Turjumajandus, avalik e. valitsussektor ning kodanikuühiskond 1. Tööstuslik kaubatootmine 2. Rahva osalemine valitsemises 3. Vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus 4. Inimõiguste tunnustamine 5. Ühiskonnasektorite eristatavus, seotus Tööstusühiskond Tööstuslik pööre 18. saj. lõpp +19. saj. Suured vabrikud, töö konveieritel Ratsionaalsus! "Aeg on raha" Aurumasin, üleminek masintööle Leiutised Tööaeg hakkab domineerima puhkeaja üle Meelelahutuse levik Ühiskonna sotsiaalse jaotuse muutused Seisuliku ühiskonna asendumine klassiühiskonnaga Tööhõive majanduse põhivaldkondades Elujärje paranemine Linna- ja maarahvastliku suhtarv Linn= progress Leibkonnamudelid, suhete jahenemine Hariduse tähtsustamine Postindustriaalne ühiskond 20 saj. Lõpp Daniel
Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned Ühiskonna kolm põhilist sektorit: o Turumajandus o Avalik ehk valitsussektor o Kodanikuühiskond Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus ning inimõiguste tunnustamine. Tööstusühiskonnast teadmusühiskonda Tööstusühiskonna põhijooned: o Majanduses tõusis tähtsuselt esikohale tööstuslik tootmine. 1. Väiksemad töökojad asendusid suurte vabrikutega 2. Töö oli korraldatud konveieritel 3. Töökorraldus oli range, ning omanik jälgis, et kasutataks aega ära otstarbekalt 4. " Aeg on raha" o Ratsionaalsus 1. Võimusuhted ning argielu muutusid asisemaks 2. Vähenes tunnete ja kommete roll 3. Kasvas riigiametnike ja kirjalike normide täh
Kõik kommentaarid