Kirjanduse mõisted/ajastud (0)

Mõisted:
Barokk – stiil, mis oli iseloomulik 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele.

• Maailm on lõhestatud ja kaootiline
  
• Vastandite ja kontrastide kunst – nt. ilus põimub inetuga, mütoloogia argisega, püüab ühendada konservatiivsust ja mässulisust, arukust ja narrust, meelelisust ja müstitsismi,
  
• Vastandati näilikku tegelikuga
  
• Levis kujund maailmast kui absurdsest näitelavast ja haihtuvast illusioonist
  
• Väga emotsionaalne – empiiriline teadmine (kogemusel põhinev, tunnetuslik)
  
• baroki inimene on sisemiselt lõhestunud ja moraalselt alla käinud
  

Hispaania luuletajad Luis de Goncora ja Fransisco de Quevedo
Klassitsism – 16.–19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas.

• Emotsioonide asemel on oluline mõistus ja mõistuspärasus – ratsionalism
  
• klassitsismis on selgus ja korrapära; välditakse juhuslikkust ja segast
  
• Toetudes antiigile töötati välja ranged reeglid, mida kunstiteos pidi järgima
  
• Tõmmati selge piir kõrge ja madala vahele, nt. tragöödia kui kõrge žanr pidi puhastama ja õilistama, selles ei tohtinud olla midagi labast. Komöödia kui madalam žanr pidi olema õpetlik ja sisaldama labasusi
  
• Luules hinnati puhtaid riime ja ranget vormi
  
• Lahutas vastandid
  

Moliere – prantsue näitekirjanik Pedro Calderon – Hispaania kirjanik, tuntud näidendite poolest
Valgustus – ajajärk 18. sajandi Euroopas, mil vähenes usk traditsioonilistesse religioossetesse printsiipidesse, kirikusse ja seisuslikesse autoriteetidesse ning hakati rohkem väärtustama ratsionaalset mõtlemist, demokraatiat, inimõigusi ja teadust.

• pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse
  
• ideaaliks ratsionalistlik maailmakäsitlus
  
• inimmõistuse kõikvõimsus
  
• looduse seadused e inimese õigus olla vaba ja ise mõelda.
  
• humanism e inimeste kired ja vajadused olid esiplaanil .
  

Voltaire – prantsuse filosoof,kirjanik Daniel Defoe – inglise kirjanik
Romantism - Romantism on kunsti ( arhitektuur , kirjandus, kujutav kunst, muusika , teater, kino ) suund, sotsiaal-poliitiline ideoloogia ning stiiliperiood, mis tuli 1820.–1830. aastail klassitsismi asemele

• mineviku idealiseerimine
  
• võõrdumus tegelikkusest
  
• individualism
  
• ebatavalised tegelaskujud
  

William Blake – inglise luuletaja, Aleksander Puškin – vene luuletaja
Spliin - raskemeelsus , elutüdimus, tülpimus
Satiir - terav pilge isiku või ühiskonna pahede, nõrkuste ja puuduste aadressil
Grotesk - inimeste, esemete, olukordade jm. veidralt liialdatud ja moonutatud kujutamine, milles põimuvad reaalsus ja fantastika , traagiline ja koomiline , kohutav ja lõbus jne
Utoopia - teostumatu unistus , kujutletav ideaalolek
Skeptitsism - tunnetuse võimalikkuses kahtlev õpetus ja printsiip; kalduvus kahelda
Kontsept - kavand, mustand
Aforism - lühike vaimukas vormilt teritatud lausung, mõttetera
Valm - õpetliku või pilkava sisuga eepiline lühiteos, mille lõpus esitatakse moraal .
Dramaatika - draamakirjandus, näitekirjandus
Eepika – jutustav ilukirjandus. on üks ilukirjanduse kolmest põhiliigist. Ainestiku ja selle ulatuse, kujutamislaadi järgi jaguneb eepika žanrideks: eepos, romaan (suurvormid) ja jutustus, novell , lühijutt, valm, muinasjutt , anekdoot (väikevormid).
Tragöödia – Tragöödia ehk kurbmäng on traagilise lõpplahendusega, traagilisel konfliktil põhinev näidend
Jutustus – Jutustus on novelli ja romaani vahepealne eepika žanr. Jutustusel on novellist laialdasem sündmustik, mis ei ole keskendunud ühe peamise sündmuse ümber, ja vabam vorm. Romaanist on jutustus lühem ja ülesehituselt lihtsam.
Kirjandusvool – ühtsetest loomingupõhimõtetest ning kunstinormidest lähtuv suund v. ajajärk uusaja ilukirjanduse ajaloos. (Realism, romantism, ekspressionism jt. kirjandusvoolud .)
Žanri stiil - Žanr erineb stiilist selle poolest, et erinevaid stiile saab rakendada erinevatele žanritele. Samuti on võimalik žanride kombineerimine, näiteks ulmeseiklusfilm või õuduskomöödia.