ning rahvalikust laulust. Ränd- ja rüütellaulikud olid keskaja külades ja lossides rõõmutoojaks. Rüütlilaulu värsid elasid esialgu vaid laulduna ja pandi kirja alles hiljem.Teadaolevalt sai rüütlilaul alguse 11.sajandi lõpul Lõuna-Prantsusmaa arenenuimast piirkonnast Provence'ist. Tuntuim kangelaslaul on Rolandi laul 11.saj lõpust. Laulikuid oli mitmest seisusest nii kõrg- kui alamaadlike hulgas, samuti valitsejaid ja naislaulikuid.Kuigi laulikute seas oli ka vaimulikke, oli rüütlilaul Prantsusmaal ja Saksamaal sisult siiski valdavalt ilmalik.Vaimulikku luuletraditsiooni kohtame 13. sajandi Itaalia ja Hispaania õukondades.Sealsed luuletajad matkisid prantsuse laulikute luulevorme ja ülevat stiili, kuid seostatult vaimulike teemadega. Rüütlilaulikuid nimetati eri piirkondades erinevalt: · trubaduurid provansi keeles luuletanud laulikud Lõuna-Prantsusmaal
w:asciiTheme="minorHAnsi" w:hAnsiTheme="minorHAnsi" w:cs="Arial"/>
zonglöörideks, menestrelideks või Spielmann 'ideks. See ringirändav seltskond moodustas omamoodi kutseliste muusikute seisuse. Parimad neist jõudsid rüütlite kaaskonda, kus nende ülesanne oli laulikut pillidel saata. Rändmuusikud ühinesid tihti vennaskondadeks, kus korraldati ka mänguõpetust. Need vennaskonnad olid hilisemate linnamuusikute tsunftide eelkäijad. Rüütlilaulikuid oli mitmesugusest seisusest. Vähemalt algul andis tooni kõrgaadel: laulikute hulgas oli kuningaid, hertsogeid ja krahve, samuti kõrgvaimulikke. Hiljem kohtame samavõrra alamaadlit, kuid särav anne võis laulikute hulka tuua ka madalamast seisusest inimesi. 13. sajandi truvääride kunst hakkas aegamisi linnastumaja oli seetõttu võrreldes trubaduuriluulega mõneti rahvalikum. Rüütlilaul polnud sugugi üksnes meeste kunst: ristisõdade ajastul oli õukonnaelu sageli lossidaami õlgadel ning ta ise rüütlikultuuris lausa rituaalse austusega ümbritsetud.
põhiliselt on eepose ainestik täiesti uudne. "Odüsseia" on Homerosele omistatav vanakreeka eepos, milles kirjeldatakse Odysseuse eksirännakuid pärast Trooja sõda. Teos on sündinud umbes 650 aastat eKr. "Odüsseia" on järg "Iliasele". "Odüsseia" jaguneb 24 lauluks ja sisaldab 12110 värssi. Värsimõõduks on daktüliline heksameeter. Põhijoontes loodi "Odüsseia" ilmselt Mükeene ajastul, võimalik et mitmete paralleelselt tegutsenud laulikute-aoidide poolt. Tolle aja valitsejad muutusid pärimuses üleloomulike võimetega kangelasteks, nagu Herakles, Theseus, Agamemnon ja Menelaos. Eeposes kujutatav ühiskond on sugukondliku korra lagunemise astmel, orjanduslik kord ei ole veel täielikult välja kujunenud. "Gilgameš: "sellest, kes kõike näinud" : Gilgameši lugu manatarga Sinlikiunninni sõnade järgi" on akadi eepos, mis räägib Gilgameši (arvatavasti 27. sajand eKr), Sumeri poolmüütilise valitseja kangelastegudest
eksirännakuid pärast Trooja sõda. Teos on sündinud umbes 650 aastat eKr. "Odüsseia" on järg eeposele "Ilias". "Odüsseia" jaguneb 24 lauluks ja sisaldab 24 110 värssi. „Ilias” ja „Odüsseia” haaravad tõelisust väga laialdaselt, seepärast on neid nimetatud „antiikaja entsüklopeediateks”. Homerose eeposte järgi õpiti lugemist ja kirjutamist alates 5. sajandist eKr. Põhijoontes loodi "Odüsseia" ilmselt Mükeene ajastul, võimalik et mitmete paralleelselt tegutsenud laulikute-aoidide poolt. Odysseus oli leidlik, kõneosav ja vapper kreeka kangelane Trooja sõjas. Ta oli Ithaka saare valitseja, Laertese poeg, Penelope abikaasa, Telemachose isa. Ta püüdis sõjaretkest eemale jääda, teeseldes hullumeelset (kündis põldu, külvates seemnete asemel soola), kuid Palamedes paljastas ta kavalusega. Trooja vallutati pärast 10-aastast piiramist Odysseuse kavala plaani järgi ehitatud puuhobuse abil. Sündmustik Eepos algab jumalate koosoleku kirjeldusega Olümposel
ning Akadeemiline Emakeele Selts. S. Sommeri ja Akadeemilise Emakeele Seltsi aktiivsel taotlusel määrati kolmele silmapaistvamale setu laulikule ( "Setukeste laulude" kaudu tuntuks saanud setu lauluemadele Hilana Taarkale (1856 1933) ja Martina Ir´ole (1866 1947) ning uue setu eeposega samasuguse positsiooni võitnud Anne Vabarnale) 1926. a. Eesti Vabariigi poolt igakuine väike toetusraha. A. Vabarna kohtas S. Sommerit setu laulikute peol (nimetatud ka 1. setu laulupeoks) 1922.a. sügisel Petseris. A. Vabarna jaoks oli too esinemisvõimalus tähendanud ebaõnnestumist, sest teda ei lastud laulda kuulsate laulikute Miko Ode, Martina Ir'o ja Hilana Taarkaga samas rühmas. Tihedam kontakt sõlmus lauliku ja S. Sommeri vahel pärast seda, kui A. O. Väisänen oli avastanud Anne eepika-ande. Anne on oma lastel lasknud kirja panna arvukaid improvisatsioonilisi pöördumisi ja kiidulaule S
väga oluline koht muusikal, poeesil ja tantsul .Muusikat peeti jumalate kunstiks, mida valvasid muusad. Kreekalik mõiste musike hõlmab muusikat ja poeesiat. Kuningas Saalomoni olid teenistujateks kutselised templimuusikud ehk leviidid. Muusikud ja poeedid olid kreeklaste jaoks jumaliku andega prohvetid. Vana-Kreeka antiikaeg jaguneb neljaks perioodiks: arhailine ajajärk, klassikaline ajajärk, hilisem ajajärk ja Rooma võimu ajajärk. Arhailisesse ajajärku jääb kutseliste laulikute aoidide ja rändlaulikute rapsoodide tegevus. Nad esitasi eepilisi laule ja kultuslaule ehk hümne. Sellel perioodil arendati välja ka nomos (kreeka keeles 'reegel') muusikaliste reeglite kogum, mis reglementeeris muusikas kasutatavaid meloodiakäike, rütmi, helilaade. Klassikaline periood oli tragöödia hiilgeaeg. Aristotelese andmetel kujunesid tragöödia ja komöödia lauludest veinijumal Dionysose auks.
Kõrvuti kangelaslauludega valitseb rüütlipoeesias armastuse teema. Tekstid olid äärmiselt meelelised, ülistasid mitte lauliku tunnet vaid hoopis naisideaali. Rüütlilaulikuid nimetatakse trubaduurideks (Lõuna – Prantsusmaal) või truväärideks (Põhja – Prantsusmaa). Saksamaal ja Austrias nimetati neid minnesingeriteks. Rüütlilaulikud olid enamasti kõrgemast seisusest, nende hulgas oli kuningaid, hertsogeid, krahve ja kõrgvaimulikke. Laulikute hulgas oli ka naisi. Pillid keskajal. Väga oluline osa tänapäeva pillidest on idamaist päritolu. Üks traditsiooniline pillimuusika liik on alati olnud tantsumuusika, ent seltskondades võidi ka lauluviise pillidel mängida. OREL – esimesed teated 9. ja 10. sajandist Keelpillidest – FIIDEL, REBEKK, HARF, LAUTORATASLÜÜRA. 1 Puhkpillid – TORUPILL, FLÖÖDID, Šalmei.
Peamiselt on säilinud tekstid, mitte viisid, sest viiside meeles pidamine oli edasilauljal ilmselt kergem kui kirja panemine. Rüütlid ja õuedaamid luuletasid ja laulsid üksnes oma õukonna tarbeks. Laiemalt levis nende looming tänu alamast seisusest rändmuusikutele, kes nende laule edasi laulsid. Enamasti olid rüütlilaulikud kõrgemast seisusest, nende hulgas oli kuningaid, hertsogeid, krahve ja ka kõrgvaimulikke. Rüütlilaul ei olnud üksnes meeste kunst, laulikute hulgas oli ka naisi. Rüütlimuusikas olid esikohal kangelaslaulud ja armastuslaulud. Kangelaslaulud idealiseerisid vaprust ning teisi mehelikke ja rüütlitele kohaseid ideaale. Armastuslaulud seostusid rüütlikultuurile omase südamedaami kultusega. Rüütlid pöördusid lauludes oma südamedaami poole eriti aupaklikult ja suure imetlusega ning ei laulnud mitte niivõrd oma tunnetest vaid ülistasid naiselikke ideaale.
laulule ja laulmisele. Ta sooviks justkui täita terve ilma eestikeelse lauluga. ,,Eesti laul, kõla sa üle metsa, üle maa! Tungi iga südamesse, ärata meid tegudel'! Patriootlikult meelestatud Koidula soovis, et laul kõlaks truult oma isamaale. Kui tuul ja päike tungiks see läbi iga südame. Juhanil on küll luulet laulikute ja laulmise kohta, kuid neid ei ole ta kirjutanud isamaale. Liivil on aga luuletus sellest, mida kõike ta teeks Eestimaa jaoks. Liiv teeks Eestile kingituse, et seeläbi teda veel kõrgemale tõsta, kuid millegipärast arvab, et Eestimaa on õnnetu, mida ta sel ajal mingis mõttes isegi oli. ,,Ma taevasina võtaks, võtaks päikese särava, võtaks eha, võtaks koidu-
Rändkunstnike nim: Prantsusmaal zonglöörid Inglismaal bardid Saksamaal spiilmannid (spielmann) Hispaanias huglarid Venemaal skomorohhid Rändkunstnike looming inustas ka rüütlite fantaasiat. Rüütlipoeesia õitse ajaks oli 12.-13.saj. rüütli laul sai alguse 11.saj. lõpul lõuna prantsusmaal Provencei linnas. Rüütlilaulikuid nim: Lõuna-prantsusmaal trubaduur Põhja Prantsusmaal truvõõr Saksamaal minnesinger Särav anne võis laulikute hulka tuua ka madalamast seisusest alamaadlit Rüütlilaulu liigid: · Armastus laulud · Kangelas laulud Keskaja Pillid: · Lauto · Harf · Psalteerium · Fiidel · Rebekk · Rataslüüra Renessanss 14-16.saj Renessanss tekis 14.saj. Firenze linnas itaalias ja kandus sealt edasi teistesse euroopa maadesse- madalmaadesse, prantsusmaale, inglismaale ja saksamaale. Renessanss oli ilmaliku
Kõrbojat. ,,Liig palju on ta kavatsenud, liig suuri asju on ta kavatsenud ja tegemata jätnud sagedasti kõige tarvilikumagi. Tema on Kõrbojast unistanud kui mõnesugusest ime- või muinasmaast, kus on piiramatud võimalused, ja on unistades unustanud tema kivid ja rabad, mis ootavad tänapäevani lõhkujaid ja kraavitajaid. Temale on ikka lähedasem ja omasem olnud mitte reaalne, vaid ettekujutatud Kõrboja, mida ta tundma on õppinud mitte oma silmaga, vaid mingisugustest isamaaliste laulikute sepitsetud salmidest." Rein lasi enamuse töödest sulastel ära teha. Katku Jüri väga töökas peremees, kes sai kõigi oma töödega ise hakkama. Jüri polnud eriti uuendusmeelne, arvas, et vanad järele proovitud viisid on kõige kindlamad. Oma talu polnud Jüri nõus mingi hinna eest müüma, sest ta ei sallinud võõrast raha, arvas, et kõik peab olema ise teenitud. Katku Jüri ja Kõrboja Rein ei saanud omavahel läbi, kuna Kõrboja tahtis kunagi Katku talu
R.Kreutzwaldi tõlkes (,,Wagga Jenowewa ajalik elloaeg"). Sentimentaalseid lugusid tuli ka eesti autorite sulest. Tuntuks on saanud Muhumaa köster ja kooliõpetaja Wilhelm Freundlich oma raamatutega ,,Siin on Magdeburgi- linna hirmsast ärarikkumisest. Muhho-maa hundi jahhist. Jännese öhkamissest ja Rehhepappist luggeda" ja ,,Appolonius, Tirusse ja Sidoni kunningas". Need raamatud leidsid laia lugejaskonna. Rohkem veel kui oma juttudega on nad jäänud rahva teadvusse osavate laulikute ja improvisaatoritena. Eesti sentimentaalse kirjanduse silmapaistev esindaja on J.Fr.Sommer, kirjaniku nimega Suve Jaan. Kui senini puutusid lugejad kokku tagakiusamistes kindlaks jääva naistetegelasega (nt Jenoveva), siis Suve Jaan tõi tema kõrvale hädaohtudega võitleva õiglase ennastohverdava mehe Luige Laose. Suve Jaani luulelooming väärib tunnustust, eriti emotsionaalsed looduskirjeldused (,,Kewwadine hommiko").
Vanarooma kirjanikke: Cicero, Horatius,Naevius, Plautus, Vergilius Odüsseia "Odüsseia" on Homerosele omistatav vanakreeka eepos, milles kirjeldatakse Odysseuse eksirännakuid pärast Trooja sõda. Teos on sündinud umbes 650 a. eKr. "Odüsseia" on järg "Iliasele". "Odüsseia" jaguneb 24 lauluks ja sisaldab 12110 värssi. Värsimõõduks on daktüliline heksameeter. Põhijoontes loodi "Odüsseia" ilmselt Mükeene ajastul, võimalik et mitmete paralleelselt tegutsenud laulikute-aoidide poolt. Tolle aja valitsejad muutusid pärimuses üleloomulike võimetega kangelasteks, nagu Herakles, Theseus, Agamemnon ja Menelaos. Eeposes kujutatav ühiskond on sugukondliku korra lagunemise astmel, orjanduslik kord ei ole veel täielikult välja kujunenud. "Odüsseia" sisaldab meremehejutte, mille motiive esineb ka teistel rahvastel. Eepos algab jumalate koosoleku kirjeldusega Olümposel. Jumalad saadavad Hermese käskjalana
enamasti kujutatud pimeda raugana. Ka antiikajal uuriti juba ka seda, et kas Homerose eeposed on ikka algkujul säilinud kuna neis leidus igasuguseid vastuolusid ja lahkuminekuid ning stiili ebaühtsust. 17. sajandil, klassitsismi ajajärgul hakati Homerosse eitavalt suhtuma, kuna antud eeposi ei peetud piisavalt peeneks absolutistlikku monarhia maitsele. Ka prantslane abee F.d' Aubignac kirjutas, et Homerost kui isikut pole kunagi eksisteerinud ja et "Ilias" olevat kogumik pimedate laulikute lauludest, mis olla koostatud juba ammu enne 6. sajandit e.m.a. "Ilias" kirjeldab Trooja sõja sündmusi väheste päevade jooksul piiramise viimasel, kümnendal aastal. Lühikeste vahejutustuste kaudu antakse aga ülevaade varasematest ja hilisematest sündmustest. Hellenite arvates kutsusid Trooja sõja esile jumalad ja võtsid ise sellest koguni osa, ühed kreeklasi, teised troojalasi aidates. Tessaalia kuninga Peleuse ja merejumalatari Thetise
Sõjas osalevad ka jumalad, kes toetavad nii ühte kui teist poolt, ässitavad võitlejaid ning takistavad konflikti rahumeelset lahendamist. ,,Odüsseia" - milles kirjeldatakse Odysseuse eksirännakuid pärast Trooja sõda. "Odüsseia" jaguneb 24 lauluks ja sisaldab 12110 värssi. Värsimõõduks on daktüliline heksameeter. Põhijoontes loodi "Odüsseia" ilmselt Mükeene ajastul, võimalik et mitmete paralleelselt tegutsenud laulikute- aoidide poolt. Tolle aja valitsejad muutusid pärimuses üleloomulike võimetega kangelasteks, nagu Herakles, Thesus, Agamemnon ja Menelaos. Eeposes kujutatav ühiskond on sugukondliku korra lagunemise astmel, orjanduslik kord ei ole veel täielikult välja kujunenud. Eepos algab jumalate koosoleku kirjeldusega Olümposel. Jumalad saadavad Hermese käskijalanna nümf Kalypso juurde, käsuga vabastada tema juures viibiv Odysseus. Samal ajal vaevleb Odysseuse
- Moodustusid esimesed orkestrid - Kõige varasemad muusika üleskirjutused pärinevad Vana-Kreeka kultuuri hilisest ajajärgust, umbes 2. saj eKr - Pillid: harf, lauto, šalmei ja topeltšalmei Vana-Kreeka 8. sajand - 2.saj I pool eKr - Seal õppisid muusikat kõik vabad inimesed (kuni 30. eluaastani, sest nad surid ära siis lol) Jaguneb kolmeks perioodiks: - Arhailine ajajärk (8.-6. sajand eKr) ● Kutseliste laulikute - aoidide ja rändlaulikute- rapsoodide eepiliste kultuslaulude(hümnide) esitamine ● Arendati välja nomos(reegel) - muusikaliste reeglite kogum, mis reglementeeris muusikas kasutatud asju - Klassikaline ajajärk (5. saj-330. aastad eKr) ● Tragöödia hiilgeaeg ● Tragöödia ja komöödia kujunesid veinijumal Dionysose auks ● Tragöödia sai alguse pidulikest kiiduhümnidest(ditürambidest) ● Komöödia sai alguse sigivuslauludest
vähendada. Toomas Kõrvits Kunstiülikooli üliõpilaste moodustatud folkansambli esimene avalik esinemine oli 01.aprillil 1972.aastal Eesti Reklaamfilmi telesaates. Sellest ajast on esinetud nii Eesti kui muu maailma lavadel nii üksi kui eesti tuntud lauljate ja tantsurühmadega, esitatud rahvalaule, kantrimuusikat (eriti bluegrass- ja Cajun-stiili), rockabilly't ja omaloomingut, võidetud auhindu festivalidel, uuritud läbi rahvamuusika arhiivid ja lindistatud laulikute laule kõikjal Eestis. Salvestatud on mitusada laulu ja pillilugu, välja antud 8 LP plaati ja CD-d, osa neist topeltalbumid, palju kassette ja ühisplaate teiste artistidega. Ansambli liikmed momendil: Toomas Kõrvits laul, kitarr Ike Volkov laul, bass Arne Haasma laul, akordion Heiki Vahar viiul Toomas Kõrvits (sündinud 24.Novembril 1945 Tallinnas) on eestimööblikunstnik ja laulja. Kõrvits lõpetas 1956. aastal Tallinna 22
Luuletus avaldati esimest korda ajakirjanduses 1916. aastal ja leidis kiiresti koha koolilugemikes, püsides seal tänini. Eesti luuleklassika raudvarasse kuuludes on " Eesti pastoraal " olnud ühtlasi Alle tõlgitavamaid luuletusi. Kirjaniku teine luuletuskogu " Carmina barbata " jõudis avalikkuse ette 1921. a. kevadel, pakkudes Tuglase kinnitust mööda " õnneliku erandi viimase aja ajalaulude hulgas ", kuna Alle värsid olid vabad muude laulikute halemeelsusest või abstraktsusest, isikupärasemad oma naturalistliku lopsakuse, sarkasmi ja raevuka eitamispaatosega. Motiivide, meeleolude ja mõtteviisi poolest võiks " Carmina barbata'le " õige lähedaseks pidada põhiosas samuti 1921. a. kevadeks valminud poeemi " Laul kleidist 5 helesinisest ja roosast seelikust " ja luuletuskogu " Ummiklained ", kuna selles on rohkesti kahekümnendail aastail sündinud värsse.
teosest «Peer Gynt» valiti BBC Music Magazine'i poolt 2005. aasta parimaks orkestrimuusika albumiks. Naistekoorid Eesti Teaduste Akadeemia Naiskoor Emajõe Laulikud- Tartu naiskoor Emajõe Laulikud EMAJÕE LAULIKUD asutati 2003. Tallinna Tehnikaülikooli aastal. Emajõe Laulikute repertuaar on eripalgeline sisaldades nii eesti Akadeemiline Naiskoor kui ka välisautorite teoseid Tartu Naiskoor Domina rahvaluule seadetest Tartu Ülikooli Akadeemiline ooperikoorideni, kirikumuusikast Naiskoor levimuusika töötlusteni, naiskooride Viljandi Naiskoor Eha ja laulupidude lauluvarasalve
JÜRI GÜMNAASIUM Vanakreeka müüdid Lugemispäevik Koostaja: Henry-Mario Hallik Juhendaja: Anne Erbsen Jüri 2010 Daidalos ja Ikaros Daidalos oli parim meistrimees, kuid kui ta kuulis töölistelt rääkimas, et tõenäoliselt tõuseb parimaks Talos, Daidalose õpilane, vihastas ta. Ühel õhtul kutsus Daidalos Talose jalutama ja lükkas poisi kaljult alla. Athena. Seda juhtumit nägi aga juhuslik möödakäija ja Daidalos mõistis, et peab põgenema. Ta võttis kaasa enda poja Ikarose ja läksid ühele kaugele saarele. Seal võttis neid vastu Minos, kes palus neil ehitada suure labürindi. Pärast ehituse lõppu hakkas Daidalos igatsema kodumaad ning ta ehitas endale ja Ik...
sooritati kangelastegusid ja oldi valmis surema. Ränd- ja rüütellaulikud olid keskaja külades ja lossides rõõmutoojaks. Rüütlilaulu värsid elasid esialgu vaid laulduna ja pandi kirja alles hiljem.Teadaolevalt sai rüütlilaul alguse 11.sajandi lõpul Lõuna- Prantsusmaa arenenuimast piirkonnast Provence'ist. Tuntuim kangelaslaul on Rolandi laul 11.saj lõpust. Laulikuid oli mitmest seisusest nii kõrg- kui alamaadlike hulgas, samuti valitsejaid ja naislaulikuid.Kuigi laulikute seas oli ka vaimulikke, oli rüütlilaul Prantsusmaal ja Saksamaal sisult siiski valdavalt ilmalik.Vaimulikku luuletraditsiooni kohtame 13. sajandi Itaalia ja Hispaania õukondades.Sealsed luuletajad matkisid prantsuse laulikute luulevorme ja ülevat stiili, kuid seostatult vaimulike teemadega. Rüütlilaulikuid nimetati eri piirkondades erinevalt: · trubaduurid provansi keeles luuletanud laulikud Lõuna-Prantsusmaal
teenetele ja olümpiakullale. Samuti on tavapärane vastupidine suhtumine kes kunagi esimese kümne hulka ei jõua, polegi nagu sportlase nime väärt. Ka Vana-Kreekas ei peetud kellekski meest, kes ühelgi alal võita ei suutnud. Nii antiik- kui ka nüüdisajal seostub sport füüsilise iluga. Alates 444 e.m.a.muutus kunstikonkurss lausa olümpiamängude lahutamatuks osaks. Toimusid muusikute ja laulikute võistlus, tantsuvõistlus ning iludusvõistlus, mille auhinnaks olid oliiviõliga täidetud amforad. Tänapäeval on need sündmused üksteisest lahutatud. Niisiis on Antiik-Kreeka ühest tähtsamast religioosest pidustusest kasvanud välja kaasaja olulisim ja populaarseim spordisündmus, mis seljatab huvipakkuvuse poolest ka maailmameistrivõistused. Sport on üks levinumaid harrastusi ning selle jälgimine rahva seas tuntumaid ja hinnatumaid meelelahutusi üldse
eksirännakuid pärast Trooja sõda. Eepos kuulub läänemaade kirjanduse alustekstide hulka ning on üks selle vanimatest säilinud teostest. Teos on sündinud umbes 650 aastat eKr ning sisaldab meremehejutte, mille motiive esineb ka teistel rahvastel. "Odüsseia" jaguneb 24 lauluks ja sisaldab 12110 värssi. Värsimõõduks on daktüliline heksameeter. Põhijoontes loodi "Odüsseia" ilmselt Mükeene ajastul, võimalik, et mitmete paralleelselt tegutsenud laulikute poolt. Tolle aja valitsejad muutusid pärimuses üleloomulike võimetega kangelasteks, nagu Herakles, Theseus, Agamemnon ja Menelaos. Eeposes kujutatav ühiskond on sugukondliku korra lagunemise astmel, orjanduslik kord ei ole veel täielikult välja kujunenud. 3.2 Lühike sisukokkuvõte Eepos algab jumalate koosoleku kirjeldusega Olümposel. Jumalad saadavad Hermese käskjalana nümf Kalypso juurde, käsuga vabastada tema juures viibiv Odysseus. Samal
Tänapäeval on kontsert kas avalik muusika ettekanne või kindel muusikažanr BAROKIAJASTU VOKAALMUUSIKA 6) Kammerlaul - soololaul, aaria, da-capo aaria, retsitatiiv, secco-retsitatiiv, saatega retsitatiiv lk. 90 Renessansiaegse ansamblilaulu asemel sai 17. sajandi alguse ideaaliks instrumentaalsaatega soololaul: - jäljendas Vana-Kreeka luulekunsti, kus poeesia ja muusikaline ettekanne olid tasakaalustatud. - antiikaja laulikute saatepilli kitara asemel oli barokkajastul saatepilliks lauto. Hilisrenessansi ansamblimadrigali asemele tõusis 17. sajandi algul aaria (sooloaaria või duett) lauto, basso continuo pillirühma või suurema ansambli saatel. - Aaria muusikalised vormid varieerusid lihtsast tantsurütmilisest salmilaulust lihvitud teksti ja vorme järgiva soolomadrigalini. - 17
Proosa ja näitekirjandus tekkisid hiljem. Kirjanike tähelepanu keskendus maa- ja veereformile ning sellega kaasnenud klassivõitlusele. Tähtis probleem oli inimese vabastamise feodalismiaja kütkeist. Tähtsamad kirjanikud kirjanduse arengus: · A. Tokombajev · K. Bajalinov · D. Turubeskov 5.2 Muusika Kirgiisi rahvalaulud on ühehäälsed ja põhinevad 7-astmelisel diatoonilistel helilaadidel. Laulikute, akõnnide, looming on improvisatsiooniline. Rahvapillimuusika tunneb ka mitmehäälsust, selle tuntum zanr on küi. Tavalised rahvapillid on komuus, kõjakk ja temiir-koomus. Kuulsaimad rahvamuusikud on: · Toktogul Satõlganov · Muratalõ Kurenkejev 5.3 Sport Traditsiooniline riiklik sport näitab ratsutamise tähtsust kirgiisi kultuuris. Kõrgõzstanile iseloomulik on meeskondlik mäng ,,Sinine Hunt". See on midagi polo ja
Kreeka ja Euroopa kirjanduslugu algab antiikeeposega "Ilias". "Odüsseia" "Odüsseia" on Homerosele omistatav vanakreeka eepos, milles kirjeldatakse Odysseuse eksirännakuid pärast Trooja sõda. Teos on sündinud umbes 650 a. eKr. "Odüsseia" on järg "Iliasele". "Odüsseia" jaguneb 24 lauluks ja sisaldab 12110 värssi. Värsimõõduks on daktüliline heksameeter. Põhijoontes loodi "Odüsseia" ilmselt Mükeene ajastul, võimalik et mitmete paralleelselt tegutsenud laulikute-aoidide poolt. Tolle aja valitsejad muutusid pärimuses üleloomulike võimetega kangelasteks, nagu Herakles, Theseus, Agamemnon ja Menelaos. Eeposes kujutatav ühiskond on sugukondliku korra lagunemise astmel, orjanduslik kord ei ole veel täielikult välja kujunenud. "Odüsseia" sisaldab meremehejutte, mille motiive esineb ka teistel rahvastel. 5 Jumalad Vana-Kreeka jumalad Muistsete kreeklaste arvates elasid Vana-Kreeka jumalad Olümpose mäel kuldsetes lossides
vahetantsud pidulisi omavahel paremini, aidanud noortel paremini kontaktigi saada. Paljud algselt n-ö harilike lauludena tuntuks saanud laulud kujundati vahelaulude lisandamisega ringmängulauludeks. Piirkonniti kujunesid välja omad lemmikud, selekteerusid viisid, mida selles funktsioonis eelistati. Laulu rännak mööda Eestimaad ja läbi aja algas niisiis 1860. aastate jõulude ajal. Peatselt ületas laul oma sünnikoha piirid, saades suulise leviku, laulukladede ja trükitud laulikute vahendusel tuntuks üle Eesti. Peale algse viisi lauldi tekstivariante mitmesugustel erinevatel viisidel. Suulises kasutuses oli laul sageli refrääniline, trükiversioonid seevastu refräänitud, nii nagu oli seda ka esimene tükis ilmunud tekst, mis ilmus 1878. a laulikus «Kirju kuk, ehk küla laulik». Tänaseks oleme selle laulu praktiliselt unustanud, kuid 1920.-1930. aastatel oli see rahva seas - nii linnas kui maal - sagedasti lauldav seltskonnalaul. Laulu levimisele ja
-muusika moonutab teksti loomulikku rütmi -kõla põhjustab mõttetut sõnade kordust Seega tuli renessansiaegse ansamblilaulu asemele 17. saj alguseks - instrumentaalsaatega soololaul. See pidi jäljendama Vana-Kreeka luulekunsti, kus poeesia ja selle muusikaline ettekanne olid ideaalses tasakaalus. Antiikaja laulikute armastatud saatepill oli näppepill lüüra, nüüd sai selleks aga-lauto. Hilisrenessansi madrigalist arenes välja 17. saj algul aaria e soololaul, mida lauldi kas ainult lauto, basso continuo pillirühmal või pisut suurema ansabli saatel.
-muusika moonutab teksti loomulikku rütmi -kõla põhjustab mõttetut sõnade kordust Seega tuli renessansiaegse ansamblilaulu asemele 17. saj alguseks - instrumentaalsaatega soololaul. See pidi jäljendama Vana-Kreeka luulekunsti, kus poeesia ja selle muusikaline ettekanne olid ideaalses tasakaalus. Antiikaja laulikute armastatud saatepill oli näppepill lüüra, nüüd sai selleks aga-lauto. Hilisrenessansi madrigalist arenes välja 17. saj algul aaria e soololaul, mida lauldi kas ainult lauto, basso continuo pillirühmal või pisut suurema ansabli saatel.
kahtlema, et kas Eurydike ikka kannul on ning ta vaatas tagasi ja Eurydike kadus ta silmist. Orpheuse kurbus oli meeletu. Ta naases tagasi maa peale ning läks laulma kurba laulu ja ta ümber kogunes mets. Lõbusad, purjus, poolsõgedad ja ülemeelikud naised aga arvasid, et see oli liiga kurb laul ning loopisid Orpheuse kividega surnuks. Orpheuse surma leinas kogu ilm. Tema pea laulis viimase laulu Hebrose jões ning voolas Lesbose saareni. Tänu sellele on see saar kuulus oma laulikute poolest. Pandora laegas Pandorale (savist naine, kelle Hephaistos valmistas Zeusi palvel karistuseks inimkonnale) kinkisid kõik jumalad midagi: kauni välimuse, ilusad rõivad, meeldiva olemuse. Kuid talle anti kaasa ka laegas, kuhu paigutati midagi halba igalt jumalalt. Pandorale ei öeldud, mida laegas sisaldab, kuid öeldi, et seda ei tohi mitte kunagi avada. Zeus kinkis Pandora Epimetheusele
rüütliseisust ei saadnud enam rahuldada sangarilalulude karm mehisus, vaid tekkis nõue uuelaadse, kultuuritasemelt kõrgemale eluviisile vastavama kirjanduse järele. Rüütlikirjanduse printsiibiks pole ainult kanelaslikkus, vaid samal määral taotleb see ka esteetilist ideaali. Tekib kurtaasne kirjandus, mille kõrgemad saavutused kuuluvad lüürika ja romaani valdkonda. Seniste traditsioonide kohaselt lüürikat lauldakse ja muusika saatel, eepikat aga loetakse. Luuletajate- laulikute ühiskondlik seisund tõuseb. Nende seas on ka kõrgemast seisusest inimesi. Rüütlikirjandus kasutab valitud, tavalisest kõnekeelest erinevat sõnastust ja meetrikas rakendatakse kunstlikke vorme. Luulet iseloomustab mängelv virtuoossus. Ning maneerlikkus. Kurtuaasse luule sõnastuskultuur osutub hilisema luule kujunduslikus osas viljakaks ka veel siis kui rüütlikirjandus on oma aja ära elanud. Mõneti väljendab rüütlikirjandus ka püsivalt kehtivaid üldinimlikke eetilisi seisukohti
unistust kui pääseda Arturi õukonda.Noormees saab rüütliks läbi paljude katsumuste. Siit võib leida kujunemis-ehk arenguromaani algeid. 3.Armastusromaanid.Tuntuim värssromaan "Tristan", mille aluseks keldi müüt.Tristani ja Isolde lugu on keskaja kõige lüürilisem müüt.Sellest jääb kõlama mõte, et armastus annab jõu ja tugevuse. Tähtsus. 1. Ülistab julgeid ja vapraid. 2. Armastus teeb imesid. 3. Austus naise vastu. 4. Truvääride ehk laulikute looming muutus sageli rahva abil folklooriks ja sai hilisema Euroopa romantilise muinasjutu üheks tähtsamaks allikaks. 5.Rüütliluule. 12.sajandil, kui tekkis rüütlikirjandus, siis arenas sellest välja ka rüütliluule.Rüütliluule keskajal väljendas eelkõige elurõõmu ja teemadeks olid o Armastus o Naudingud ja seiklused o Harmoonia Korraldati lauluvõistlusi, kujunes välja feodaalne daamikultus, mis andis tunnistust
Sajandi lõpul tärkas rüütlilaulikute ehk minnesingerite kunst ka seal. Rüütlilaulikud lõid ja esitasid enamasti oma laule ise, abiks võis olla ka rändmuusikaist kaaskond. Enamasri olid rüütlilaulikud kõrgest seisusest, nende hulgas oli kuningaid, hertsogeid, krahve ja ka kõrgvaimulikke. Tuntumad laulikud olid trubaduur Bernart de Ventadorn, truväärid Richard Lõvisüda, Adam de Halle, minnesinger Walther von der Vogelweide. Rüütlilaul polnud sugugi üksnes meeste kunst, laulikute hulgas oli ka naisi. Ristisõdade ajastul oli õukonnaelu sageli lossidaami õlgadel ning ta ise oli rüütlikultuuri erilise austusega ümbritsetud. Kuulsamad laulikud oli koondunud väljapaistvate aadlidaamide, nagu näiteks Aktivaania Eleonore`I (1122- 1240) või tema tütre hertsoginna Marie de Champagne` i õukonda. Mitmehäälsuse kujunemine Mitmehäälset musitseerimist on tulnud väga paljud suulised muusikakultuurid. Euroopa
tervete laste sünnitamist ning majapidamise eest hoolitsemist. 12.Homerose peateosed ja nende üldine sisu/eemad. Põgusalt Homerose elust. - Homeros oli Kreeka legendaarne pime luuletaja, kelle täpsed eluaastad ei ole teada. Arvatakse et need langevad kusagile ajavahemikku 12.-nda ja 7.-nda sajandi vahel enne Kristust. Teda peetakse eeposte "ilias" ja "Odüsseia" loojaks. Mõned teadlased kahtlevad, kas need eeposed on ikka ühe autori looming. On väidetud, et Homeros on pimedate laulikute elukutse üldnimetus. -Tema eeposed: Ilias: Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest, Achilleuse raevust tema orjatari Briseise ära võtmise ja sõbra Patroklose surma pärast ning Hektori surmast. Odüsseia: Käsitleb Trooja sõja kangelase Odysseuse eksirännakuid ja kodusaarele Ithakale jõudmist. 13.Eleegia, jamb ja meelika Antiik-Kreeka lüürikas.
Põhjaiiri saagade kangelased olid ulaadide kuningas Conchobar ja tema õepoeg Cuchulainn, kelle isa oli ühe pärimuse järgi valgusejumal Lug. Lõunaiiri saagade kangelased olid Finn/Find/Fingal ja tema poeg Ossian. Bardid nemad esitasid muusika saatel ülistuslaule valitsejaile ja sangareile. Filid oli kuningate lähedased nõuandjad ja ennustajad, jäädvustasid eepilistes lugudes sugukondade genealoogiat, muistseid müüte ja uskumusi. Laulikute mõte oli näidata, et kõik siin maailmas on ilus. Finn ei olnud ainult vapped sõjamees, vaid ka laulik ja prohvet ning Ossiani isa. Finn olevat elanud 3. sajandil, tema isa oli sõdalane Cumhaill ja ema luigekaelne Murna, jumaliku tuathade (tuatha de danaan Danu lapsed, Danu oli kõikide jumaluste ema), rassi järeltulija. 4. Germaani kirjanduse vanimad lood: maailma loomine, siduda Völuspaa teemaga. Vanimad lood : ,,Vanem Edda", ,,Snorri Edda/ Noorem Edda", ,,Beowulf".
Rändkunsnike looming innustas ka rüütlite fantaasiat, rüütli poeesia õitseajaks on 12-13 saj rüütli laul tekkis 11 saj lõpul Lõuna Prantsusmaal ja provansi linnas. Rüütli laulikud tegutsesid õukondade juures, tegelde luuletamise ja laulmisega. Rüütlilaulu peamised liigid olid: armastuslaulud, kangelas laulud. Lõuna prantsusmaal (trubatuurid) P-Pransusmaal (truäärid) ja Saksamaal (minesingerid). Rüütli laulikute seas oli nii lihtrahvaid kui ka kõrgema seisuse esindajaid. Pillidest olid untud Lauto, harf, psalteerium( kandla laadne), fiiden ( viiuli eelkäia ) iga sugused flõõdid Renessanss ( 14. 16. saj ) 28.02.07 Renessanss tekkis 13 saj Ferenze linnas ja kandus sesalt õige pea teistesse euroopa
Rüütlilaulu värsid elasid esmalt vaid lauluna, luule ja muusika olid sellel ajal lahutamatud. 14. Kuidas nimetati ringirändavaid alamast seisusest muusikuid? (lk. 53) Hulgaarid, zonglöörid, menestrelid, spielmannid. 15. Missugune seos on rändmuusikutel ja rüütlitel? (lk. 53) Rüütlid lõid muusikat üksnes oma õukonna tarbeks, laiemalt levisid nende laulud tänu alamast soost rändmuusikutele. Üldiselt olid rüütlilaulikud kõrgest seisusest, kuid särav anne võis laulikute hulka tuua ka madalamast seisusest inimesi. Parimad neist jõudsid rüütlite kaaskonda, kus nende ülesandeks oli rüütlit pillidel saata. Rändmuusikud olid vahendajateks rahvaliku ja õukondliku kunsti vahel. 16. Kuidas ja miks olid naised seotud rüütlimuusikaga? (lk. 53) Teatakse ka naissoost rüütlilaulikuid -- sõdade ajal oli õukonnaelu sageli lossidaami õlgadel. 17. Missugune oli rüütlilaulude temaatika? (lk. 53)
elukäiku ja armastust. Nii mõeldi välja mitu tuntud armastuslugu, mis jäid hiljemgi püsima. Laiemalt, aga levisid teosed, mis algselt pärinesid keldi müütidest. Peamiseks tegelaseks neis oli kuningas Artur, kelle kohta siiamaani ei teata, kas ta tegelikult oli olemas või ei. Algselt olid need kirjutatud värsivormis, hiljem hakati ka proosavormis kirjutama. (Talvet, 1995 : 51-57) Selle ajastu tavade järgi kujutatakse Arturit ja tema nn. ümarlaua rüütleid laulikute kaasaegsetena, kelle õukond on täiuslike rüütlite kogunemis kohaks, kuhu kõik tahavad pääseda. Põhiliseks naispeategelaseks neis lugudes on Arturi enese abikaasa Guinievere, mis rõhutab 11 rüütelliku armastuse platoonilisusele ja ideaalsusele. Rüütliromaanides austatakse naist kui isiksust, kelle nimel tehakse kangelastegusid. (Talvet, 1995 : 51-57) 4.2.2. Trubaduuride luule
Hakkasid arenema 11. – 13.saj, avaldub rahvusteadvus, kristluse teenimine ja levitamine. Enne oli tähtsam sugukond, nüüd rahvus. Päritolu ega autor ei ole teada Kujunesid rahvaluulest, lühematest eepilistest lauludest + proosapärimused ja saagad „Kangelasteo laul“ (chanson de geste) pärineb Prantsusmaalt. Ette kandsid elukutselised laulikud: žonglöörid(pr), huglaarid(hisp), špiilmannid(saksa). Vahel võisid ka ise olla laulu autoriteks. Laulikute esinemised olid rahvalikud etendused, kus lisaks laulu saatmisele muusikariistal, köitsid esinejad publikut nii žestide, näoilmete, labaste veidrustega. Laulikud rändasid ühest maakohast teise, esinesid peamisel pühade ajal linna- ja külaplatsidel. Publikule meeldisid kõik, kuid kirik suhtus positiivselt vaid sõnalisse loomingusse, mida saadeti viiuli või harfiga. Kloune nad ei austanud. 5. PRANTSUSE, HISPAANIA, SAKSA KANGELASLAUL. „LAUL
ERAs leidub käsikirju, helisalvestusi, fotosid, filme ja videosalvestusi. 21. Iseloomusta Eesti Rahvaluule Arhiivi kartoteekide süsteemi. On kolm varianti kartoteeke: piirkonna järgi, rahvaluulekoguja järgi ja esitaja järgi. Piirkonna järgi saab otsida topograafilisest ehk kohakartoteegist. Siin on kõik salvestused jagatud kihelkondade järgi rühmadesse. Rahvaluulekogujate kartoteegist saab leida rahvaluulet selle koguja järgi. Laulikute-jutustajate ehk esitajate kartoteegist saab otsida rahvaluulet selle esitaja järgi. 22. Nimeta olulisemaid rahvusvähemuste folkloorikogusid Eesti Rahvaluule Arhiivis ja kirjelda, missugust ainest ja millisest ajaperioodist need kogud sisaldavad. 23. Millal toimus folkloristika kui distsipliini iseseisvumine? Missugused arengud sellega kaasnesid? Rahvusvaheline taust 23.1. The Folklore Society ja ajakiri Folklore (ka Folk-Lore)
ERAs leidub käsikirju, helisalvestusi, fotosid, filme ja videosalvestusi. 21. Iseloomusta Eesti Rahvaluule Arhiivi kartoteekide süsteemi. On kolm varianti kartoteeke: piirkonna järgi, rahvaluulekoguja järgi ja esitaja järgi. Piirkonna järgi saab otsida topograafilisest ehk kohakartoteegist. Siin on kõik salvestused jagatud kihelkondade järgi rühmadesse. Rahvaluulekogujate kartoteegist saab leida rahvaluulet selle koguja järgi. Laulikute-jutustajate ehk esitajate kartoteegist saab otsida rahvaluulet selle esitaja järgi. 22. Nimeta olulisemaid rahvusvähemuste folkloorikogusid Eesti Rahvaluule Arhiivis ja kirjelda, missugust ainest ja millisest ajaperioodist need kogud sisaldavad. 23. Millal toimus folkloristika kui distsipliini iseseisvumine? Missugused arengud sellega kaasnesid? Rahvusvaheline taust 23.1. The Folklore Society ja ajakiri Folklore (ka Folk-Lore)
Sel seisukohal asusid ka renessansiaja teoreetikud kuni 16. sajandini. Klassitsismi ajajärgul, 17. saj., tekkis eitav suhtumine Homerose poeemidesse, mis polnud küllalt ,,peened" absoluutse monarhia õukondlikule maitsele, ja kriitika otsis neis igasuguseid puudusi. Juba sel ajal väitis prantsuse abee d´Aubignac, et Homerost kui isikut polevat kunagi eksisteerinud, sõna homeros tähendavat pimedat ja ,,Ilias" on kogumik pimedate laulikute laule, mis on kokku kogutud juba ammu enne 6. saj. e.m.a. Poeemide üleskirjutamine Peisistratose ajal olnud nende algse, aja jooksul moonutatud redaktsiooni taastamine. Abee mõttes ei leidnud aga 18. sajandil veel vastukaja. Homerose küsimuse teaduslik käsitlus algas 18. sajandi lõpul ja on seotud saksa filoloogi F. A. Wolfi nimega. Oma eessõnas Homerose eeposte kreekakeelse teksti väljaandele väidab ta, et antiikajal
· Lauldi üksi või koos. Mõnevõrra säilis laulmine eeslaulja ja kooriga. Üsna tavaline oli, et osa tekstist laulis eeslaulja üksi, osa korrati koos (nt salmi kaks viimast rida või kahe- kuni neljarealine refrään. · Lauludel oli kindlam tekst, vähenenud oli improvisatsiooni osa. Nõnda pidi teadma sõnu, et enam-vähem korraga alustada ja lõpetada. Seetõttu tulid kasutusele käsikirjalised laulikud, hakkasid levima trükitud laulikud. Laulikute abil kinnistusid kindlakujulised tekstid, viisid ja vahel ka autorite nimed. · Lauldi ka pilli saatel, mis omakorda mõjutas lauluviise. Levinumad saatepillid olid kannel ja lõõtspill. · Kui regilaul oli rahvaluule kogumise ajal jäänud rohkem naiste alaks, siis uuemaid laule laulsid tihtipeale mehed.Nende esituses oli sageli tunda bravuurset, reibast laadi ja humoorikat suhtumist. 12.5
muutusid need suuresti. * Milliseid teooriaid eksisteerib nende eeposte tekke kohta? Eeposed on küll omistatud Homerosele, kes olevat olnud pime laulik, kuid on pakutud välja ka seda, et Homeros on ainult ,,Iliase" autor ning ,,Odüsseia" kirjutas keegi teine; samuti on pakutud välja teooria, et ,,Iliase" kirjutas Homeros nooruspõlves, ,,Odüsseia" aga vanaduspõlves, sellega seletati kahe teose stiililist erinevust. Saksa filoloog Wolf on aga arvanud, et laulud on loodud eri laulikute poolt. Sel ajal ei olevat tema arvates veel kirjaoskust olnud ning teosed kirjutati üles teadlaste poolt hiljem, kes ise redigeerisid ja kohandasid neid. Kindel on see, et eeposed kujunesid välja väga pika aja jooksul tänu suulisele traditsioonile, nad kajastavad ka väga pikka aega, mõlemad teosed on terviklikud, samas esineb ka vasturääkivusi. * Kas Teie arvates Homeros võis oma teoseid peast ette kanda/ mäletada?
Tampere) Pärast IIMS Nõukogude aeg: keskne tüpoloogiline meetod: - lähtumine geograafilis-ajaloolisest meetodist eeldatakse tekstide genuiinse seose olemasolu, selle leidmiseks rakendatakse endiselt ,,samade" tekstide võrdlemist - eemaldumine geograafilis-ajaloolisest meetodist o nn algteksti ei rekonstrueerita, võetakse kasutusele mõiste ,,arhetüüp" (eeldatav algvorm) o võetakse enam arvesse laulikute-jutustajate loovust - eesmärk on kõik arhiivitekstid tüpoloogiliselt korrastada Filoloogiline suund 1940-1970: - tüpoloogia (E. Laugaste, Ü. Teder) o laulukujundi uurmine (Udo Kolk hakkas uurima stereotüüpsust) o kõrvaltee lähtumine keeleteadusest (J.Peegel) - tekstikriitika - Eesti vanasõnad 1-4. MEA III 1980-1988 - Vana Kannel 5-6. MEA I 1985 ja 1989 - Hiiu- ja vägilasmuistendid 1-3. MEA II (1959; 1963;1970)
Iirimaal ja Islandil. 2. Vanim keskaegne eepika Islandil ja Iirimaal; Anglosaksi eepos (Beowulf) Iiri saagad Iirimaal olid keltide seas laulikud suure au sees. Meieni jõudnud saagad ja laulud kujunesid arvatavasti IIVII sajandil. Laulikuid-jutuvestjaid nimetati 1) filideks, kes oma lauludes jäädvustasid sugukondade genealoogiat, müüte ja uskumusi; 2) bardideks, kes esitasid ülistuslaule valitsejatele ja sangaritele. Iirimaal võeti ristiusk vastu rahumeelselt. Laulikute looming püsis suulises vormis, hiljem panid mungad neid kirja. Ristiusk jättis iiri saagadesse oma motiive. Iiri saagad olid loodud proosa vormis, olid rõhutatult lüüriliselt kujundlikud, omasid poeetilist rütmi. Vahele oli põimitud värsse. Ülev ja paatoslik toon, suured ja õilsad tunded, imed, maagia, taustaks ürgne loodus olid omased nii põhja kui lõunaiiri saagadele ja lauludele. Põhjaiiri saagade peategelased olid
muusika olid siin veel lahutamatud ning kõik luuletajad olid üheaegu ka laulikud. Rüütlilaulikutelt on säilinud rohkem tekste kui viise , viiside mäletamine oli edasilauljal ilmselt kergem kui nende kirjapanek. Rüütlid ja õuedaamid laulsid ja luuletasid üksnes oma õukonna tarbeks. Laiemalt levisid nende laulud tänu alamast seisusest muusikuile. Rüütlilaulikuid oli mitmesugusest seisusest. Algul andis tooni kõrgaadel, hiljem kohtame samavõrd alamaadlit, kuid särav anne tõi laulikute hulka ka madalast seisusest inimesi. 13.saj. hakkas truvääride kunst linnastuma ja oli seetõttu võrreldes trubaduuridega rahvuslikum. Peamisteks olid armastus ja kangelaslaulud, iseloomuliku südamedaami kultusega(rõhutatud aupaklikkus ja alandlikkus) Prantsusmaal ja Saksamaal oli rüütliluule valdavalt ilmalik, Hispaanias ja Itaalias peamiselt vaimul Lk.4 IV MITMEHÄÄLNE MUUSIKA (IX-XIV saj.)
Sisuliselt oli tegemist teatava revolutsiooniga inimmõtlemises, indiviidi ja individuaalse esilekerkimisega kollektiivist, mis kajastus ka õukonnalaulikute loomingus. See uus esteetika asus Euroopas levima ning segunema varasemate laulu- ja laulmistraditsioonidega. Ballaad kujunes tantsulauluks - ballaadi laulmisega oli seotud ka tantsimine. Sellelaadse rahvaliku ilmingu üks juuri (lisaks trubaduuride ja truvääride - keskaegsete laulikute mõnevõrra elitaarsele harrastusele) oli ürgne ja üldlevinud viljakusmaagiline ritualistika (millest meil on juttu olnud varem). Nii siduski ballaad endas kolme põhialget: * eepilist - ballaad jutustab alati mingit lugu * lüürilist - ballaadis on esikohale kerkinud üksikisik, tema läbielamised ja saatus * dramaatilist - ballaad on samas üldrahvalik tantsulaul, millest kumab tugevalt läbi viljakusmaagiline orgiastika mõneti uuenenud kujul
nähtusena hiliskeskajal provansi õukonnalaulikute seas. Sisuliselt oli tegemist teatava revolutsiooniga inimmõtlemises, indiviidi ja individuaalse esilekerkimisega kollektiivist, mis kajastus ka õukonnalaulikute loomingus. See uus esteetika asus Euroopas levima ning segunema varasemate laulu- ja laulmistraditsioonidega. Ballaad kujunes tantsulauluks - ballaadi laulmisega oli seotud ka tantsimine. Sellelaadse rahvaliku ilmingu üks juuri (lisaks trubaduuride ja truvääride - keskaegsete laulikute mõnevõrra elitaarsele harrastusele) oli ürgne ja üldlevinud viljakusmaagiline ritualistika (millest meil on juttu olnud varem). Nii siduski ballaad endas kolme põhialget: * eepilist - ballaad jutustab alati mingit lugu * lüürilist - ballaadis on esikohale kerkinud üksikisik, tema läbielamised ja saatus * dramaatilist - ballaad on samas üldrahvalik tantsulaul, millest kumab tugevalt läbi viljakusmaagiline orgiastika mõneti uuenenud kujul
annaabi.ee 
