Kõrgõzstani referaat (0)

Tallinna Mustamäe Gümnaasium
Kõrgõzstan
Margus Lind
Referaat
Tallinn 2008

Sisukord

Sisukord 1
2. Geograafia 4
2.1 Kliima 4
3. Ajalugu 5
4. Rahvas 7
4.1 Haridus 7
5. Kultuur 8
5.1 Kirjandus 8
5.2 Muusika 9
5.3 Sport 9
5.4 Religioon 9
6. Majandus 10
7. Looduskatastroofid 11
Kokkuvõte 12
Kasutatud Kirjandus 13
Lisad 14
Ametlik nimi: Kõrgõzstani vabariik
Põhjatipp: 43.238° N 74.294° E
Lõunatipp: 39.173° N 72.244° E
Idatipp: 42.059° N 80.283° E
Läänetipp: 39.791° N 69.276°E
Laiuskraadide vahemik:
Pindala: 198 500 km²
Rahvaarv (1.01.2007): 5 190 000
Rahvastiku tihedus: 24,6 in/km²
Pealinn: Biškek (42°52′ N; 74°36′ E)
Keeled: Kirgiisi ja vene
Religioon: Islam 75%, Vene Õigeusu kirik 20%, muud 5%
Rahaühik: som (KGS)
SKT: 1700 USD/in
Ajavöönd: GMT +5 (Erinevus Eestiga +3h)
President : Kurmanbek Bakiyev
Peaminister: Igor Tšudinov
Iseseisvus : 31. august 1991
Hümn: Ak möngülüü aska
Haldusjaotus : 7 oblastit ja 1 keskalluvusega linn
Õiguskord: tsiviilõigus, ei tunnusta RK jurisdiktsiooni
Maavarad: nafta , gaas, elavhõbe, antimon, kivisüsi, uraan
Põllumajanduse kultuurid: vill , suhkruroog, tubakas , kariloomad
Tööstus: tekstiilitööstus, nahktooted, metallid, masinad , elektroonika ja kaevandamine (süsi ja uraan)
Eksport: elavhõbe, antimon, kivisüsi
Import: masinad, kütus, toit
Bišeki kaugus Tallinnast: 3812 km (Tallinnast kagu suunas)

2. Geograafia

Kõrgõzstan on maast ümbritsetud riik Kesk-Aasias (Euraasia manner , Aasia maailmajagu ), piirnedes Kasahstani, Hiina, Tadžikistani ja Usbekistaniga. Tian Shan ’i mägine piirkond katab üle 80% riigi pindalast ning ülejäänu koosneb orgudest ja ladestusaladest. Õsõk-Köl’i järv Tian Shan’i loodeosas on Kõrgõzstani suurim järv ning suuruselt teine mäestikujärv peale Titicaca’t. Kõrgeimad tipud on Kakšaali-Too ahelik , moodustades piiri Hiinaga.
Kõrgõzstanil on märkimisväärne metallide deposiit kaasaarvatud kuld ja haruldased maametallid. Tänu riigi ülekaalukalt mägisele maastikule, vähem kui 8% maast on kultiveeritud.
Asub Euraasia laamal, pigem äärealal. Lähedal on India laama põhjatipp ja ka Araabia laam . Need põhjustavad ka maavärinaid.
Pindala:

• Kogu pindala: 198,500 km²
  
• Maismaa: 191,300 km²
  
• Vesi: 7,200 km²
  

2.1 Kliima

Kliima varieerub piirkonniti. Edelapoolses Farg’ona orus on subtroopiline kliima ja suvel on äärmiselt palav ning temperatuur võib ulatuda kuni 40ºC. Põhjapoolsed eelmäestikud on mõõduka kliimaga ja Tian Shanis vaheldub kuiv mandriline täiesti vastandliku kliimaga, see sõltub ülangust. Kõige külmematel aladel on temperatuurid alla nulli umbes 40 talvepäeval ning mõningatel kõrbestunud aladel võib sadada lund. Teatud piirkondades võib olla minimaalne temperatuur kuni -50° kandis , muudel aladel maksimaalne umbes 45°. Jaanuari keskmine temeratuur on üldiselt -4 °C kuni -9 °C, juulis + 20 °C kuni +27 °C.
Keskmine päikesepaiste hulk aastas on 2500-2700 tundi. Kõige pilvisemad kuud on märts ja aprill, selgemad august ja september. Sademeid võib olla aastas 200-300 mm kuni 1600 mm.

3. Ajalugu

Arvatakse, et kirgiislaste esivanemad, keda arvatakse põlvnevat Mongolitest ja Kiptšakitest, asustasid Tuva regiooni Venemaal. Seoses Mongoli impeeriumi tõusuga 13. sajandil migreerusid Kirgiislased lõunasse. Nende etniline rühm kujunes välja alles 15. sajandil. Mitmed turkmeeni rahvad valitsesid neid kuni 1685 . aastani ning peale seda valitsesid neid kalmõkid.
19. sajandi alguses kuulus Kõrgõzstani ala Kokandi khaaniriigile. 1876. aastal liideti territoorium Vene impeeriumiga, mis kandis sellel ajal nime Kirgiisia. Venelaste ülevõtt õhutas mitmeid mässe tsaarirežiimi vastu ning paljud kirgiisid lahkusid oma kodumaalt Afganistani. 1916. aasta ülestõusu mahasurumine põhjustas järjekordse kirgiiside migreerumise Hiinasse.
Nõukogude võim kehtestati esialgselt 1919. aastal. 5. detsembril 1936 muudeti Kirgiisi Nõukogude Sotsialistlik Vabariik Nõukogude Liidu vabariigiks.
1920- nendatel aastatel Kõrgõzstani kultuurne, hariduslik ja sotsiaalne elu arenes märgatavalt. Kirjaoskus arenes suuresti ja standardset kirjakeelt tutvustati. Majanduslik ja sotsiaalne areng ei olnud märgatav. Mitmed Kirgiisia kultuurilised aspektid säilitati hoolimata Stalini aegsest natsionalistide tegevuse mahasurumisest.
1990. aasta juunis etnilised pinged Usbekkide ja Kirgiislaste vahel kerkisid üles Oši oblastis, kus Usbekid moodustasid suurema osa populatsioonist. Järgnesid vägivaldsed kokkupõrked ning jõustusid riiklik hädaolukord ja liikumiskeeld. Olukord ei taastunud enne augustit.
1990-nendate algusaastad tõid mõõdukaid muutusi Kõrgõzstani. Selleks ajaks oli Kõrgõzstani Demokraatlik Liikumine märkimisväärse poliitilise mõjuvõimuga ja parlamendi toetusega. 1990. aasta oktoobris valiti presidendiks Askar Akayev, liberaalne Kirgiisia Teadusteakadeemia president,.
Nõukogude Liidu lagunedes sai Kõrgõzstanist aastal 1991 iseseisev riik.
1990. aasta detsembris hääletas Ülem Nõukogu vabariigi nimeks Kõrgõzstani Vabariik (1993. aastal nimetati see Kirgiisia Vabariigiks). 1991. aasta veebruaris muudeti pealinna nimi tagasi Biškekiks.
Nõukogude Liidu lõpuaegadest, alates 1990 on presidendiametis olnud Askar Akayev. 1991.a. NSVL -is ette võetud ebaõnnestunud riigipöördekatse andis eelsoodumuse omariiklusele. Akajev valiti presidendiks iseseisva riigi esimestel valimistel 1991. aasta oktoobris. Ta avaliti uuesti riigipeaks 1995. aastal ja 2000. Viimasel korral eelnes sellele Konstitutsioonikohtu otsus, mis võimaldas Akayevil ka kolmandat korda kandideerida.
Püüdes vähendada Venemaa mõju, mis on enamasti Nõukogude Liidu ajast pärit, on üritas valitsus asendada venepärased kohanimed kirgiisi nimedega ning varem domineerinud vene keelt kirgiisi keelega. Need ja veel mitmed muud asjaolud, millele on lisandunud poliitika järk-järguline islamiseerumine, on toonud kaasa paljude venelastest ja eurooplastest oskustööliste ja haritlase emigreerumise. Seetõttu vähendati 1994 keeleseaduse ulatust ning 2001. aastal kuulutas parlament kirgiisi keele kõrval võrdväärsena ametlikuks keeleks vene keele.

4. Rahvas

Kirgiislased, kellest moodustub umbes 69,5% riigi populatsioonist, on türgi- mongoolia rahvas, kelle algne kodumaa oli arvatavasti Siberis. Modernsete Nõukogude etnograafide järgi migreerusid nad Tian Shan’i ahelikku 12. sajandil ning hiljem said tuntuks kui edukad kariloomade karjatajad ja aretajad. Nende keel kuulub Türgi keelkonda ning on väga sarnane teistele selle rühma keeltele, nii et kirgiisi keelt kõnelevad inimesed saavad aru türklastest, aserbaidžaanlastest, usbekistaanlastest või kasahstaanlastest. Nende tähestikuks on kirillitsa .
Kuni tänapäevani olid kirgiislased rändajad. Nõukogude perioodil olid nad sunnitud oma tavad hülgama. Antiiksed traditsioonid on endiselt säilinud läbi ratsutamismängude, mida inimesed pühapäeviti mängivad.

4.1 Haridus

Nõukogude võimu all olles tehti haridus kohustuslikuks ning harimatus suurel määral kaotati. Kuigi vene keel ei ole olnud väga populaarne on see olnud väga kasulik lingvistikas. Enamik raadio- ja telesaateid ning ajalehed kasutavad nii vene- kui ka kirgiisi keelt.
Kõrgõzstani hariduslikud institutsioonid :

Kesk Aasia Ameerika Ülikool

Kirgiisi Vene Slaavi Ülikool

Kirgiisi Riiklik Ülikool

Rahvusvaheline Kõrgõzstani Ülikool

5. Kultuur

Peaaegu kõik Kõrgõzstanis on moslemid , aga see ei ole ennast kirgiislastele nii rangelt kinnistanud. Geograafiliselt isoleeritud provintsid tavatsevad olla rohkem konservatiivsed ja islamiseeritud, kui indutrialiseeritud, venestatud põhi. Muistsed, aga siiski olulised hõimudesse kuulumised on tugevalt mõjutanud põhja ja lõuna erinevusi.
Kõrgõzstanil on kõrge kirjaoskus ning tugev traditsioon harida kõiki kodanike. Ometi on nende püüdlik programm Nõukogude haridussüsteem ümber korraldada takistatud madala rahastuse ja õpetajate puuduse tõttu. Koolis on kohustuslik käia kuni üheksanda klassini .

5.1 Kirjandus

Kirgiiside rikkas ja mitmekesises rahvaluules on nii eepilisi kui lüürilisi žanre. Rahvaeepos „Manas” kuulub maailmakultuuri tähelepandavaimate hulka. 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses oli õitsengul rahvalaulikute akõnnide luule, milles on eristatavad demokraatlikud ja feodaalsed suunad. Vähesed 20. sajandi alguses araabia tähestikuga kirjakeeles kirjutatud teosed leidsid peaaegu täiesti kirjaoskamatus rahvas vähe vastukõla.
Kirjandus hakkas järjepidevalt arenema pärast Nõukogude võimu kindlustumist. Varasemad Nõukogude kirjanikud koondusid 1924. aastal asutatud esimese kirgiisi ajalehe „Erkin-Too” („Vabad Mäed”) ümber.
Noor kirjandus tugines rahvaluulele ja erines algul vähe akõnnide luulest. Proosa ja näitekirjandus tekkisid hiljem.
Kirjanike tähelepanu keskendus maa- ja veereformile ning sellega kaasnenud klassivõitlusele. Tähtis probleem oli inimese vabastamise feodalismiaja kütkeist.
Tähtsamad kirjanikud kirjanduse arengus:

• A. Tokombajev
  
• K. Bajalinov
  
• D. Turubeskov
  

5.2 Muusika

Kirgiisi rahvalaulud on ühehäälsed ja põhinevad 7-astmelisel diatoonilistel helilaadidel. Laulikute, akõnnide, looming on improvisatsiooniline. Rahvapillimuusika tunneb ka mitmehäälsust, selle tuntum žanr on küi. Tavalised rahvapillid on komuus, kõjakk ja temiir-koomus.
Kuulsaimad rahvamuusikud on:

• Toktogul Satõlganov
  
• Muratalõ Kurenkejev
  

5.3 Sport

Traditsiooniline riiklik sport näitab ratsutamise tähtsust kirgiisi kultuuris. Kõrgõzstanile iseloomulik on meeskondlik mäng „Sinine Hunt“. See on midagi polo ja ragbi vahepealset ainult, et hobuste seljas . Mängu idee seisneb selles, et kaks meeskonda üritavad peata kitsekorjust toimetada vastasvõistkonna värava piirkonda, tänapäeva reeglistatud versioonis on see ala markeeritud maapinnale. Mängu ajal üritavad vastased üksteiselt kitse ära saada.

5.4 Religioon

Usklikud kirgiislased on tavaliselt sunniidid , neid on umbes 75% kogu populatsioonist. Kristlusest on levinud Vene Õigeusk ja Ukraina Õigeusk. Väike osa sakslasi on protestandid.
Mõningad animistlikud traditsioonid on säilinud Budismi mõjutustel, näiteks palvelippude sidumine pühadele puudele.

6. Majandus

Kõrgõzstani majandust mõjutas Nõukogude kaubanduse kokkuvarisemine tõsiselt. 1990. aastal 98% Kirgiisia ekspordist läks teistesse Nõukogu Liidu riikidesse. Seoses sellega oli riigi majanduslik seis 1990 algusaastatel halvem, kui teistes endistes Nõukogude Liidu riikides.
Majanduse põhitegevuseks on põllumajandus, mis hõlmab umbes ⅓ riigi SKT-st ning rohkem kui ⅓ tööjõust. Lambakasvatus on Kõrgõzstani mägedes põhiline majanduslik tegevus, samal ajal on alamikul ülekaalus karjakasvatus ning villa, suhkru peedi ja tubaka viljelus . Kirgiislased on silma paistnud oma puu voolimise, vaiba kudumise ja juveelide tegemisega.
Riigi geograafiline asend ei ole soodne. Regioon asub karmide kliima tingimuste ja maavärinate tsoonis.
Kõrgõzstani rohked veevarud ja mägised maastikud on võimaldanud riigil eksportida hüdroelektrienergiat. Ometi impordib riik kütust ja gaasi. Riiki on plaanitud rajada naftatöötlemistehas. Kõrgõzstan on maavarade poolest väga rikas. Seal leidub antimoni, kulda, molübdeeni, tina, kivisütt, volframi, elavhõbedat, uraani, naftat ja looduslikku gaasi.
Peamised eksportkaubad on värvilised metallid ja mineraalid , villakaubad ning teised põllumajanduslikud tooted, elektrienergia ning mõningad tehnikatooted.

7. Looduskatastroofid

Suurima looduskatastroofid alates iseseisvumisest on loetletud allpool:
Õnnetus Kuupäev Hukkunuid
Maalihe 14.04.1994 111
Maavärin 09.08.1992 54
Maalihe 09.03.1994 51
Epideemia 13.03.1997 22
Äärmuslik t° 16.10.2000 11
Maavärin 22.05.1992 4
Uputus 08.07.1998 1
Uputus 18.05.1998 1
Õnnetus Kuupäev Mõjutatuid
Maavärin 09.08.1992 146,900
Maalihe 14.04.1994 58,500
Maavärin 22.05.1992 50,000
Uputus 18.05.1998 7,728
Uputus 08.07.1998 600
Epideemia 13.03.1997 336
Äärmuslik t° 16.10.2000 Määramata
Maalihe 09.03.1994 Määramata

Kokkuvõte

Kõrgõzstani vabariik asub Kesk-Aasias, selle pealinn on Biškek. Riigi pindala on umbes 198 500 km². Riiklikud keeled on kirgiisi- ja vene keel.
Kirgiislased, kellest moodustub umbes 69,5% riigi populatsioonist, on türgi-mongoolia rahvas, kelle algne kodumaa oli arvatavasti Siberis. Riigi rahvaarv on umbes 5 213 898 inimest 2006. aasta juuli seisuga.
75% rahvastikust on moslemid. Väiksem osa on ka kristlasi ja on ka säilinud mõningad animalistlikud traditsioonid.
Arvatakse, et Kirgiislaste esivanemad, keda arvatakse põlvnevat Mongolitest ja Kiptšakitest, asustasid Tuva regiooni Venemaal.
19. sajandi alguses kuulus Kõrgõzstani ala Kokandi khaaniriigile. 1876. aastal liideti territoorium Vene impeeriumiga, mis kandis sellel ajal nime Kirgiisia. Nõukogude võim kehtestati esialgselt 1919. aastal. 5-ndal detsembril 1936. aastal sai Kirgiisi Nõukogude Sotsialistlik Vabariik Nõukogude Liidu liiduvabariigiks.
Nõukogude Liidu lagunedes sai Kõrgõzstanist aastal 1991 iseseisev riik.
Majanduse põhitegevuseks on põllumajandus, mis hõlmab umbes ⅓ riigi SKT-st ning rohkem kui ⅓ tööjõust. Peamised eksportkaubad on värvilised metallid ja mineraalid, villa kaubad ning teised põllumajanduslikud tooted, elektrienergia ning mõningad tehnika tooted.

Kasutatud Kirjandus

1. „Lands and People”
2. Teatmeteos ENE osa 4
3. „Maailma Rahvad”
4. www.wikipedia.org
5. http://www.infoplease.co m

Lisad

Kõrgõzstani lipp
Kõrgõzstani vapp
Kõrgõzstani kaart
Sademetekaart