Antiikkirjandus (0)

ANTIIKKIRJANDUS
Antiikkirjanduseks nimetatakse Vana-Kreeka ja Vana- Rooma  kirjandust.
Vanakreeka kirjandus on Euroopa vanim ja ainus täiesti iseseisvalt arenenud kirjandus. Vanimad vanakreeka kirjanduslikud mälestised pärinevad 8.–7. sajandist eKr. Vanakreeka kirjandus ei tugine teiste kirjanduste kogemusele.
Vanarooma kirjandus hakkas arenema 3. sajandil eKr. Vanarooma kirjandus on suuresti mõjutatud vanakreeka kirjandusest. Siiski ei ole vanarooma kirjandus puhtalt koopia vanakreeka originaalist, vaid tal on ka omad eripärad ja spetsiifilised jooned.
Antiikkirjanduses saavutati kunstiliste kujundite ja stilistiliste võtete suur mitmekesisus . Vanakreeka ja vanarooma kirjanduses eksisteerisid juba peaaegu kõik uusaja kirjanduse žanrid. Paljude žanride ( eepos , idüll, tragöödia, komöödia, ood,  eleegia , hümn, satiir,  epigramm , dialoog) nimetusedki pärinevad antiikkirjandusest.
Vanakreeka kirjandus
Vanakreeka kirjandus on antiikaja kreekakeelne kirjandus. Tegu on Euroopa  vanima kirjandusega. Vanakreeka kirjandus on Euroopa ainus täiesti iseseisvalt arenenud kirjandus: ta ei tugine teiste kirjanduste kogemusele.
Vanakreeka kirjandusloo võib jagada neljaks põhiliseks ajajärguks:

Arhailine ajajärk (kuni 5. sajandi alguseni eKr)

Atika ajajärk (5.– 4. sajand eKr);

Hellenismi ajajärk (4. sajandi lõpp – 1. sajandi lõpp eKr);

Rooma ajajärk (1. sajandi lõpp eKr – 5.-6. sajand pKr).
Antiikkirjanduse esimesteks meie ajani säilinud mälestisteks on  eeposed  " Ilias " ja "Odüsseia". Nende loojaks peetakse pimedat laulikut Homerost. Mõlema eepose süžeed on võetud Trooja sõda käsitlevatest heroilistest muistenditest ning seetõttu oli eeposte sündmustik kaasaegsetele laialt teada.
Vanakreeka kirjanikke: Alkaios, Aristophanes , Demosthenes, Diodoros , Euripides , Homeros , Polybios , Platon , Sophokles , Simonides
Vanarooma kirjandus
Rooma kirjandus on Vana-Rooma  ladinakeelne  kirjandus. Vanarooma kirjanikke: Cicero, Horatius ,Naevius, Plautus , Vergilius
Odüsseia
"Odüsseia" on Homerosele omistatav vanakreeka eepos, milles kirjeldatakse  Odysseuse  eksirännakuid pärast  Trooja sõda. Teos on sündinud umbes 650 a. eKr. "Odüsseia" on järg "Iliasele". "Odüsseia" jaguneb 24 lauluks ja sisaldab 12110 värssi. Värsimõõduks on daktüliline  heksameeter .
Põhijoontes loodi "Odüsseia" ilmselt Mükeene ajastul, võimalik et mitmete paralleelselt tegutsenud laulikute-aoidide poolt. Tolle aja valitsejad muutusid pärimuses üleloomulike võimetega kangelasteks, nagu Herakles,  Theseus ,  Agamemnon  ja  Menelaos . Eeposes kujutatav ühiskond on sugukondliku korra lagunemise astmel, orjanduslik kord ei ole veel täielikult välja kujunenud.
"Odüsseia" sisaldab meremehejutte, mille motiive esineb ka teistel rahvastel .
Eepos algab jumalate koosoleku kirjeldusega Olümposel. Jumalad saadavad  Hermese käskjalana nümf Kalypso juurde, käsuga vabastada tema juures viibiv Odysseus . Samal ajal vaevleb Odysseuse naine  Penelope  kodusaarel Ithakal tema kätt paluvate kosilaste käes, kuna 20. aastat eemalviibivat Odysseust peetakse hukkunuks. Odysseuse poeg  Telemachos  otsustab isa otsinguil purjetadaPylosele ja Spartasse. Sparta kuningalt Menelaoselt saab ta andmeid oma isa kohta. Kalypso juurest lahkunud Odysseus satub pärast merehädas olekut faiaakide  saarele . Saare kuningas Alkinoos võtab Odysseuse lahkelt vastu, pidusöömingul jutustab viimane oma seiklustest pärast Trooja vallutamist. Ta on viibinud kikonite maal, lootosesööjate saarel, kükloop Polyphemose juures, tuultejumal Aiolose saarel, nõid  Kirke  juures, allmaailmas, pääsenud koletiste Skylla ja Charybise käest, mööda purjetanud sireenide  saarest . Järgmisel päeval toimetavad faiaagid Odysseuse Ithakale. JumalannaAthena moondab Odysseuse kerjuseks.Pärast seda läheb Odysseus ühe karjuse juurde. Seal kohtab ta oma poega . Koos kavandavad nad plaani kuidas kosilastele kätte maksta. Nad tapavad kõik kosilased ja nendega kampa löönud teenrid ära. Odysseus ja Penelope saavad lõpuks ometi koos olla. Ithakale saabub jälle rahu!
Ilias
"Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat  Joonia  laulikut Homerost.
Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest,  Achilleuse  raevust tema orjatari Briseise ära võtmise ja sõbra Patroklose surma pärast ningHektori surmast.
Ilias ei räägi sõja põhjustest, algusest ega sõjale järgnevatest sündmustest. Viimaseid puudutab teine vanakreeka eepos "Odüsseia".
Mükeene kuningas Agamemnon võtab Achilleuselt tema sõjasaagiks saadud orjatari Briseise. Raevunud ja solvunud Achilleus keeldub kreeklasi võitluses toetamast. Järgmisel päeval puhkeb suur lahing ahhailaste ning troojalaste vahel, ahhailased suruvad troojalased tagasi.
Õhtul põletatakse langenud ning kreeklased rajavad oma laevade kaitseks kantsi . Edaspidi suruvad troojalased Hektori juhtimisel kreeklased tagasi, Achilleust ei õnnestu aga ka suurte kingitustega uuesti võitlusse meelitada. Küll saadab ta sõtta oma parima sõbra Patroklose, kes lööb troojalased laevade juurest tagasi, kuid langeb ise Hektori käe läbi. Nüüd asub Achilleus taas võitlusse, tapab Hektori ning lohistab tema surnukeha sõjavankri taga laagrisse . Peetakse Patroklose matused, Hektori isa, Trooja kuningaPriamos, lunastab poja surnukeha välja, järgnevad Hektori matused. Sõjas osalevad ka jumalad, kes toetavad nii ühte kui teist poolt, ässitavad võitlejaid ning takistavad konflikti rahumeelset lahendamist.
Olulisemad tegelased

• Achilleus – Peleuse poeg, kreeklaste kõige suurem vägilane
  
• Agamemnon – Atreuse poeg, Menelaose vend, Mükeene kuningas, kreeklaste vägede juht
  
• Aias Telamoni poeg, Ahhaia vägilane
  
• Hektor  – Trooja prints ja troonipärija
  
• Menelaos – Atreuse poeg, Agamemnoni vend
  
• Nestor  – vana ning elutark ahhailaste juht Pylosest
  
• Odysseus – Laertese poeg, hakkaja ahhailane, suur strateeg .
  
• Patroklos  – Menoitiose poeg, Achilleuse parim sõber, võibolla ka armastatu