Kokkuvõte erinevatest vanaaja muusikatest (1)

Vanaaja algust võib piiritleda umbes 10. sajandiga eKr. Siis rajas arvatavasti kuningas Taavet juudi templimuusika. Kuningas Taavet oli ise ka meisterlik kinnorimängija.
Pidevalt küsitakse kui vana on muusika . Muusika on täpselt nii vana, kui kaua on elanud planeedil Maa inimesed, kuna nad on end väljendanud musikaalselt. Muusika on ürgsem, kui verbaalne keel. Loodus rahvad matkisid erinevaid keeli. Vanal ajal oli muusika seotud tihedalt inimese igapäevase eluga. Muusika ühendas inimesi töö tegemises. Muusika on ka koguaeg väljendanud erinevaid tundeid. Muusikale omistati tihti võlujõudu ja jumalikku algupära - jumalate hääli võrreldi pillihäältega, pille, eriti neid, millel arvati jumalaid mängivat, peeti pühadeks. Muusikuid arvati jumalaga ühenduses olevaiks, mistõttu neid ümbritseti suure austusega. Antiikajal kuulus muusika kokku luule ja tantsuga. Muusik oli üheaegselt nii laulja, pillimees, helilooja , luuletaja kui ka tantsija . Teadmised muusika kohta pärinevad kalju ja puude joonistuste põhjal, arheoloogilistel kaevamistel leitud pillide ja matmiskohtade põhjal.
Vanakreeka kultuur 8-7sajandil eKr. Vanakreeka kultuur on vanimaks kultuuriks, kus oli väga oluline koht muusikal , poeesil ja tantsul .Muusikat peeti jumalate kunstiks, mida valvasid muusad. Kreekalik mõiste musike hõlmab muusikat ja poeesiat. Kuningas Saalomoni olid teenistujateks kutselised templimuusikud ehk leviidid . Muusikud ja poeedid olid kreeklaste jaoks jumaliku andega prohvetid . Vana-Kreeka antiikaeg jaguneb neljaks perioodiks : arhailine ajajärk, klassikaline ajajärk, hilisem ajajärk ja Rooma võimu ajajärk. Arhailisesse ajajärku jääb kutseliste laulikute aoidide ja rändlaulikute rapsoodide tegevus. Nad esitasi eepilisi laule ja kultuslaule ehk hümne. Sellel perioodil arendati välja ka nomos (kreeka keeles ’reegel’) – muusikaliste reeglite kogum, mis reglementeeris muusikas kasutatavaid meloodiakäike, rütmi, helilaade. Klassikaline periood oli tragöödia hiilgeaeg . Aristotelese andmetel kujunesid tragöödia ja komöödia lauludest veinijumal Dionysose auks. Tragöödia olevat saanud alguse pidulikest kiiduhümnidest , komöödia pöörastest sigivuslauludest. Tragöödia tähendab tõlkes sokulaulu. Vana-Kreeka tuntuimad autorid olid Aischylos , Sophokles ja Euripides . Tuntuim komöödiate looja oli Aristophanes. Sellel perioodil sai muusikast iseseisev kunst . Kreeka helisüsteem jaguneb 3 astmeks.
Hiina muusikakultuur on ka üks vanimaid , mis tekkis 1400-1500 eKr. Hiinas oli kammentoor, mis oli pambustoru, kuhu mahtus 100 kindla suurusega hirsi tera ja andis puhudes kindla helikõrguse. Hiina muusikas on 5-astmeline helilaad – pentatoonika . Hiinlastel on ideaal arvuks 5. 5 heli = 5 algelementi ( maa, vesi, õhk, tuul, tuli), 5 heli = 5meelt ( valitseja, minister, rahvas, ühiskondlikud asjad, üldpilt).
India. Usund hinduism budism . Muusika õppimine on oluline, muusika traditsioon-veedahümnide retsiteerimine Usuvad et tants ja muusika on jumalik , ja Šiva tantsis ümber kõiksuse ja andis maailmale 7 noodist oleva helirea. Muusikal on kõrged nõudmised nii esitajale, kui ka kuulajale. Enamaasti on see ühehäälne.. ülim on inimhääl, muusika kirjutatakse esinemise ajal. Oktav jaotatakse 22 osaks. Raaga -helilaad, arendab reeglite alusel teemat ja heliteost, kindel meeleolu, sageli ka aeg koht Tala-korduv löökide arv ja ülesehitusega rütmimudel. Etendus kestab 5min-2tundi, lõpeb kulminatsiooniga.
Egiptus .Esialgu oli muusika väärika ja piduliku ilmega. Kõik pillid on seotud jumalatega ja neil on kultuslik tähtsus. Enamasti musitseerisid naised. Tänu Aasia mõjudele muutus muusika meelelisemaks ja elavamaks ning toimus templimuusikareform  visati välja kõik üleliigsed pillid. Alles jäi vaid Isise kultuspill sistrum . Muusikateooria oli Egiptuse preestrite salateaduseks. Hironoomia-> meloodiakaare näitamine käe abil. Egiptuse muusika aluseks oli esialgu laskuv 5-astmeline helirida e. pentatoonika. Hiljem kasutatakse 7- astmelist helirida, mis jaguneb 17-ks veerandtooniks. Selle kultuuri muusika sai aluseks terve euroopa muusika kulruurile.