A.H.Tammsaare "Kõrboja peremees" (3)

Anton Hansen Tammsaare „Kõrboja peremees “
Anton Hansen Tammsaare on 19. sajandi eesti üks silmapaistvamaid kirjanikke. Ta on kirjutanud nii novelle , jutustusi, miniatuure, kuid kõige tuntumad on siiski Tammsaare romaanid. „Kõrboja peremees“ on kirjutatud 1922. aastal, kui oli Tammsaare loomingu kõrgperiood.
„Kõrboja peremees“ on hoolikalt läbimõeldud ülesehitusega, väga lihtne ja poeetiline romaan. „Kõrboja peremees“ on talupojaromaan, kus kõneldakse ja mõeldakse maast ning selle harimisest, kuid oluliseks saab peremeheküsimus: suur ja jõukas Kõrboja talu vajab peremeest . Kõrboja Rein on olnud selles rollis pigem unistaja kui töömees, oma ebaõnnestumusi tunnetades annab ta talu tütrele üle. Seega peaks Kõrboja Anna mehest saama Kõrboja peremees. Kuigi romaanis räägitakse vaid Kõrboja peremehe osast, loob romaani sisepinge sama küsimuse teine pool: kellest saab Anna mees? Nii varjub peremeheromaani taha lugu inimsüdametest ja nende igatsusest. Vägeva Kõrboja kõrval seisab vaene Katku talu. „Kõrboja peremees“ on Katku Villu ja Kõrboja Anna armastuse lugu. Ent see pole tavaline armastus – selles loos tehakse kõik et tundeid peita ja varjata. Armastusest mitte ainult ei räägita, sellest isegi ei mõelda, ometi on romaan tulvil sõnadetagust pinget. Villu ja Anna armastuslugu jääb aga igatsuste ja ootuste tasemele , kuni jõuab nukra lahenduseni – Villu enesetapuni.
Tegelased: Kõrboja Rein – oli enne talupidamist koolmeister, ei teadnud talu pidamisest suurt midagi. Rein oli unistaja, kes armastas enda ideaali Kõrbojast rohkem kui tegelikku Kõrbojat. „Liig palju on ta kavatsenud, liig suuri asju on ta kavatsenud ja tegemata jätnud sagedasti kõige tarvilikumagi. Tema on Kõrbojast unistanud kui mõnesugusest ime- või muinasmaast, kus on piiramatud võimalused, ja on unistades unustanud tema kivid ja rabad , mis ootavad tänapäevani lõhkujaid ja kraavitajaid. Temale on ikka lähedasem ja omasem olnud mitte reaalne, vaid ettekujutatud Kõrboja, mida ta tundma on õppinud mitte oma silmaga, vaid mingisugustest isamaaliste laulikute sepitsetud salmidest.“ Rein lasi enamuse töödest sulastel ära teha.
Katku Jüri – väga töökas peremees, kes sai kõigi oma töödega ise hakkama. Jüri polnud eriti uuendusmeelne, arvas , et vanad järele proovitud viisid on kõige kindlamad. Oma talu polnud Jüri nõus mingi hinna eest müüma, sest ta ei sallinud võõrast raha, arvas, et kõik peab olema ise teenitud.
Katku Jüri ja Kõrboja Rein ei saanud omavahel läbi, kuna Kõrboja tahtis kunagi Katku talu ära osta, aga Jüri polnud sellega mitte mingi hinna eest nõus. Kõrboja soov Katkut ära osta solvas Jürit ning sellest ajast peale Rein ja Jüri enam omavahel ei suhtlegi.
Katku Villu – 29aastane. Paremast silmast pime, talle meeldis juua ning ta jäi sandiks. Villu oli muutunud teistele vastikuks, kuna oli inimese tapmise eest vangis istunud. Villu oli töökas, kuid tegi tööd läbimõtlemata. Villu unistused on natuke liiga suured, et tegelikkusesse ära mahtuda. Villu ehitab Katkule keldrid, mis on väikese talukoha jaoks kohatult vägevad; Villu püüab muuta Kivimäed põllumaaks – sest vaid seal leidub Katku maadel rammusat mulda. Villut ei huvita argine töötegemine, tavaline rutiinne talutöö; tema tahab teha midagi võimsat, midagi, mis erineks kõigest, mis oli enne. Villu plaanid jävad elluviimata, aga ometi on ta peajagu külarahvast üle: temas on seda rahutut loomejõudu, mis viib elu edasi, mis püüdleb pidevalt uue poole. Villu karmi pinna all peitub, aga loodusehuvi. Villu oli väga kange iseloomuga . Ei osanud naistega suhelda, tihti jõi ja kakles. Ema armastas Villut tingimusteta, aga isa ei näinud temas kunagi meest. Isa arvates oli Villu enesetapp ainuke mehetegu. Villu talitsematu, edasipüüdlev loomus on ka tema plaanide luhtumise allikaks, see kihutab teda takka liiga kiiresti ja sageli mõtlematule toimima , sunnib teda meeletutele tegudele. Kivimäel kive lõhates vigastab Villu end, aga sandna Anna kõrval elada keelad teda uhkus.Villu jääb täiuseihalejaks, ja kui täius osutub võimatuks, loobub ta ka elust.
Kõrboja Anna - 27aastane. Tuleb linnast, et Kõrboja nüüd ise juhtida. Kõrboja Anna on tugev natuur, naine, kes otsustab ise oma elu üle. Anna saab, hoolimata külainimeste skeptilisusest, peremeheametiga suurepäraselt hakkama ja tegelikult poleks Kõrbojale peremeest vajagi. Pärast Villu surma valib Anna elu maa nimel, Kõrboja nimel. Ta hakkab Kõrboja peremeheks kasvatama Villu ja Eevi poega .
Anna tõttu oligi Villu kaotanud oma parema silma. See juhtus, kui nad olid noored ja metsas jooksid, Villu sai oksaga silma ja jäi silmast ilma.
Anna ja Villu armastasid teineteist, aga kumbki ei öelnud seda otsõnu välja. Ning kui Anna palus Villut Kõrbojale peremeheks, polnud too nõus, ning pidas plaani hoopis Eevi endale naiseks võtta.