Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Muusika keskajal (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui pikk oli keskaeg?
Muusika keskajal. Hüüdlause :” Õnnis oled siis kui sa midagi ei tea…”
Euroopas tähistatakse mõistegakeskaeg ” pikka ajajärku, mis jäi ühelt poolt kas Rooma impeeriumi jagunemise (395.a) või Lääne – Rooma riigi langemise (476.a) ning teiselt poolt renessansiajastu (14. – 16. saj) vahele. Selle ajastu muusikat tunneme paraku võrdlemisi lünklikult, kuna tolleaegne muusikakultuur oli põhiosas suuline . Vajadus noodikirja järele tekkis 8. -9. sajandil, mille käigus püüti ühtlustada jumalateenistuse korda ja kirikulaulu.
Märksõnad:
  • Kristlus keskusega Roomas – Rooma katoliku kirik
  • Gregooriuse koraal
  • Missa- Katoliku kiriku jumalateenistus
  • Noodikirja teke
  • Mitmehäälsuse teke (13. sajandil – motetid)

Kes on pildil?
Paavst A. Gregorius
Ilmalik muusika – kõlas väljaspool kirikuid ja kloostreid.
  • suuline traditsioon, seetõttu vähe infot
  • esimesed muusika kirjapanejad olid rändavad üliõpilased ja teenistuseta vaimulikud
  • laulud ladinakeelsed, siivutu sisuga, parodeerisid kiriklikke hümne
  • kõige rohkem on säilinud rüütlilaulud

Olid kangelaslaulud - pikad jutustavad poeemid müütiliste kangelaste vägitegudest, mida lauldi väga lihtsate meloodiatega. Kangelaslaule laulsid rändmuusikud žonglöörid ehk menestrelid - need mehed ja naised rändasid ringi üksi või väikeste seltskondadena, elatades end lauldes, mängides, trikke tehes ja taltsutatud loomi näidates. Enamasti ühiskonna heidikud, kel polnud seaduse kaitset ega kiriku õnnistust. Esitasid enamasti teiste loodud laule.
Rüütlilaulud – see on ainus keskaegse mittekirikliku luule ja laulu valdkond , millest meil on tänapäeval võrdlemisi hea ülevaade. Nende loomingus on luuletekst ja muusika lahutamatud. Kõrvuti kangelaslauludega valitseb rüütlipoeesias armastuse teema. Tekstid olid äärmiselt meelelised, ülistasid mitte lauliku tunnet vaid hoopis naisideaali. Rüütlilaulikuid nimetatakse trubaduurideks (Lõuna – Prantsusmaal) või truväärideks (Põhja – Prantsusmaa). Saksamaal ja Austrias nimetati neid minnesingeriteks.
Rüütlilaulikud olid enamasti kõrgemast seisusest, nende hulgas oli kuningaid, hertsogeid, krahve ja kõrgvaimulikke. Laulikute hulgas oli ka naisi.
Pillid keskajal.
Väga oluline osa tänapäeva pillidest on idamaist päritolu. Üks traditsiooniline pillimuusika liik on alati olnud tantsumuusika , ent seltskondades võidi ka lauluviise pillidel mängida.
OREL – esimesed teated 9. ja 10. sajandist
Keelpillidest – FIIDEL , REBEKK, HARF , LAUTORATASLÜÜRA.
Puhkpillid – TORUPILL, FLÖÖDID, Šalmei.
Löökpillid - TRUMMID, TALDRIKUD , KELLAD , KASTANJETID , KÄRISTID jm.
Keskaja inimese mõttemaailm.
Pahed. Keskaja inimest kummitas patt, 12. sajandil oli neid seitse- uhkus, ihnus, liigsöömine , lihahimu, viha, kadedus, laiskus .
Mälu. Paljud keskaja inimesed olid kirjaoskamatud. Aga selle eest oli neil hea mälu. Kohtuprotsessidel ja lahkarvamuste korral eelistati vanade inimeste tunnistusi: ühiskonnas, kus eluiga oli lühike, olid pika mäluga inimesed hinnas.
Värvid olid sümboolsed ning moodustasid väärtuste süsteemi. Imperaatorite värv oli punane, taevasinine oli Neitsi Maarja ja Prantsusmaa kuningate värv, valge – musta süsteem oli ideoloogiline, roheline oli „kahepalgeline” võrgutava ja ohtliku nooruse värv, halb oli ka kollane värv, kuid eriti suure ohuga oli triibuline ja kirju. Kulda peeti kõige õilsamaks tooniks.
VASTA KÜSIMUSTELE.
  • Kui pikk oli keskaeg ?
    1000 aastat ehk 10 sajandit
  • Täida tabel, mis iseloomustab neid muusikaliike.
    Vaimulik muusika
    Ilmalik muusika
    • Seotud kirikuga
    • Gregorius
    • Orel
    • Ladina keel
    • Laulsid mehed

    • Kangelaslaulud

  • Nimeta keskaja pillid.
    Orel, fiidel, rebekk, harf, flöödid.
  • Kas väide on tõene (T) või väär (V)?
    Pille mängiti nii laulu kui tantsu saateks …T
    Rüütlilaulud olid vaimuliku muusika valdkond …V
    Rüütlilaulikud olid enamasti kõrgemast seisusest ...T...
    Saksamaal ja Austrias nimetati rüütlilaulikuid tullesingeriteks …V
    Paljud keskaja inimesed olid kirjaoskamatud …T
    Kulda peeti kõige õelamaks tooniks …V
    Keskaja hüüdlauseks oli „Õnnis oled sa siis kui sa kõike tead” …V
    2
  • Muusika keskajal #1 Muusika keskajal #2
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-02-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor R33lika Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Keskaja muusika
    15
    docx

    Keskaja muusika

    Benedicamus Domino NB! Jämeda kirjas on märgitud lauldavad osad. Noodikirja kujunemine Gregoriuse koraal kujunes ja levis sajandeid suulise traditsioonina. 8.- 9. sajandil, mil kujunes Frangi suurriik, tekkis vajadus ühtlustada liturgiline laul tohutu suurel territooriumil. Tekstid ja meloodiad tuli kirja panna. Gregoriuse koraali varasemad noodikirja näited ongi meieni jõudnud 8.- 9. sajandist. Muusika pandi kirja neumadega, mis kirjutati sõnade kohale. Kuna noodijooni veel ei tuntud, ei tähistanud neumad kindla kõrgusega üksikhelisid, vaid 1- 4 helist koosnevaid meloodiaelemente ja rptmilisi ettekandenüansse. 10. sajandist tehti rohkesti katseid märkida täpsemalt üles ka helikõrgusi. Kasutati mitmesuguseid vise, millest otstarbekamaiks osutus neumade kirjutamine eri kõrgustele. Selleks võeti kasutusele noodijooned. Joonte arv võis algul olla väga erinev (2- 10).

    Muusika
    Keskaja ilmalik muusika
    2
    doc

    Keskaja ilmalik muusika

    KESKAJA ILMALIK MUUSIKA Muusika, mis kõlas keskajal väljaspool kirikuid ja kloostreid, pole enamasti meieni jõudnud, kuna seda ei pandud kirja. Kirjaoskust vajasid eelkõige vaimulikud, et panna kirja kirikutekste ja laule, seetõttu ongi rohkem säilinud vaimulikku muusikat. Teada on, et laulmine ja pillimäng olid keskajal väga levinud ja võib vaid oletada, et muusika oli mitmekesine ja huvitav. Ilmalik laul levis pikka aega suuliselt, esimesed üleskirjutused on pärit 11.-12. sajandist. Üsna omapärased on laulud, mida laulsid ja panid kirja vagandid – rändüliõpilased või teenistuseta vaimulikud. Nende laulud matkisid kiriklikke laule ja olid seetõttu samuti ladina keeles, kuid sisult olid need sageli üsna siivutud. Peamiselt olid need armu- ja joogilaulud.

    Muusika
    Keskaja ja renessanss muusika
    6
    doc

    Keskaja ja renessanss muusika

    Muusika Keskaeg (14.-16. sajand) Jäi Lääne-Rooma riigi lagunemise ja renessanssajastu vahele (6-14.15.sajad). Mõiste võtsid kasutusele humanistid. Muusika ja igapäevane elu olid väga tihedalt seotud kirikuga. Gregooriuse laul sai alguse 7.-8. saj On iseloomulik laulmisviis Rooma katolikus kirikus. Sai alguse paavst Gregorius Suurest, kes ühtlustas liturgilised tekstid ja need said ühtse lääne kirikulaulu ehk gregooriuse laulu aluseks. Selle alla mahub palju erinevaid esitusstiile. Peamised on tekst ja sõnum. Väljenduslaad võib olla erinev, ulatudes retsiteerimisest keerukate meloodiateni

    Muusika ajalugu
    Muusika KT keskaja kohta
    4
    docx

    Muusika KT keskaja kohta

    süsteemi sarnase suhteliste helikõrguste süsteemi. 9. Kes olid keskaegsed žonglöörid ehk menestrelid? Alamast seisusest rändmuusikud, kes esitasid kangelaslaule. Need mehed ja naised rändasid ringi üksi või väikeste seltskondadega ja elatusid laulmisest, tantsimisest, trikkide tegemisest ning taltsutatud loomade näitamisest. 10. Kirjelda rüütlilaulu ja rüütlilaulikuid (trubaduurid, truväärid, minnesingerid) Rüütlilaul on keskaegse aristokraatse luule ja muusika üldnimetus. Rüütlilaule on säilinud suhteliselt palju. Neis on luuletekst ja muusika lahutamatud. Teemadest valitseb armastus ja südamedaami kultus (ülistamine). Rüütlilaulikud olid enamasti kõrgest soost, enamasti mehed, aga oli ka naisi. Nad esitasid enda loodud laule. trubaduur – rüütlilauliku nimetus Lõuna-Prantsusmaal truväär – rüütlilauliku nimetus Põhja-Prantsusmaal minnesinger – rüütlilauliku nimetus Saksamaal 11. Nimeta kolme kuulsama rüütlilauliku nimed

    Muusika
    Keskaja muusikakultuur-muusikaajalugu-varakristlik muusika gootiaegne muusika e-kirikumuusika-renessanssmuusika
    8
    odt

    Keskaja muusikakultuur/ muusikaajalugu, varakristlik muusika,gootiaegne muusika e. kirikumuusika, renessanssmuusika

    Rooma Riigi kokkuvarisemine (395.a.) on ajaloosündmus, millega tähistatakse keskaja algust. Ristiusu teke ja levik mõjutas ka muusikat. Nii juhatab varakristliku muusika teke ja areng muusikas sisse uue ajastu, mida hiljem nimetatakse keskaja muusikaks. Keskaja muusikakultuuris on kolm erinevat lõiku: ·kirikumuusika ·rahvamuusika ja kultuur ·rüütlite muusika Keskaeg hõlmab 4. ­ 16. sajandit. Keskaja muusikat periodiseeritakse mitmeti, kuid selgemalt võib välja tuua kolm perioodi: 1) varakristlik muusika 2) gootiaegne muusika e. kirikumuusika ( sageli kasutatakse varakristliku ja gootiaegse muusika puhul lihtsalt ühtset mõistet - kirikumuusika 3) renessanssmuusika ääne kirikumuusika sündi seostatakse Milano piiskopi e. püha Ambrosiusega (333-397), kes sai Milano piiskopiks 374. a

    Muusikaajalugu
    Keskaja muusika konspekt-Gümnaasiumi muusikaajalugu
    7
    docx

    Keskaja muusika konspekt. Gümnaasiumi muusikaajalugu.

    lauluviiside korjaja Lääne kiriku keskuseks sai Rooma 590.a. valiti Rooma paavstiks Gregorius Suur (Gregorius I) -jätkas Ambrosiuse poolt alustatut- kogus ja parandas leitud viise ning aitas kaasa nende levitamisele -ühtlustas ja uuendas liturgilisi tekste ja võttis kasutusele uue liturgia (jumalateenistuse ülesehitus) -tema poolt uuendatud liturgilised tekstid said lääne kirikulaulu aluseks ­ Gregooriuse laulu aluseks. -vaimulik muusika Pärast Ambrosiust ja Gregorius Suurt jäi kirikumuusika tükiks ajaks soiku->andis võimaluse ilmaliku laulu tekkeks -Gregarius I ,,Üle Euroopa peab katoliku kirikus olema ühtne liturgia, kõlama ühtne kiriku laul'' Liturgia e jumalateenistuse korrastus kujujunenud ühistest valdustest, lauludest. Katoliku kiriku liturgia hakkas ühtlustuma Gregorius Suure (I) ajal->kirikureform-> jõudis lõpuni 11.saj Ühtseks liturgiaks sai missia e. Igapäevane peamine jumalateenistust; tsükliline

    Keskaja muusika
    Keskaeg ja renessanss muusika
    3
    doc

    Keskaeg ja renessanss muusika

    laul suurel territooriumil. Tekstid ja meloodiad tuli kirja panna. 8.-9. sajandil võeti kasutusele neumad, mis ei tähistanud veel kindlaid helikõrgusi. · 11. sajandil võttis Guido Arrezost kasutusele noodijoonestiku. Pillid: Pille mängiti peamiselt väljaspool kirikut laulu saateks. · Orel · Portatiiv · Fiidel · Rebekk · Harf · Lauto · Psalteerium · Rataslüüra · Torupill 2. Renessansiajastu muusika (mitmehäälsus, pillid, zanrid, heliloojad) · Renessansiaja muusikakultuuri alused kujunesid 14. sajandi prantsuse (ars nova) muusikas. · Hakati looma palju ilmalikku muusikat. · Mõistega ,,renessanss" tähistatakse antiikkultuuri ideaalide taassündi. · Hakati seostama teost ja autorit. · Kirikumuusika kõrvale tõusis mitmehäälne ilmalik seltskonnalaul. · Lauldi paralleelsetes tertsides ja sekstides.

    Muusika
    Keskaegne muusika
    1
    odt

    Keskaegne muusika

    Keskaeg 4.sajand-15.sajand Selle ajastu muusikat tuntakse suhteliselt vähe, sest siis ei kirjutatud muusikat ülesse, vaid seda anti edasi suuliselt. Vajadus noote kirja panna, kujunes alles 8. sajandil ning jõudis oma tänapäevasele kujule alles 13. sajandil. Keskajal ei kirjutatud ülesse muidu laulusõnu ega muusikat, kui ainult kirikumuusikat. Paavst Gregoorius Suur(elas 540. kuni 604.)juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat ja võttis kasutusele uue liturgia korralduse.Ta ühtlustas jumala teenistuse tekstid, mis said ühtse lääneliku laulu ehk Gregooriuse laulu aluseks. Gregooriuse laul on ühehäälne, saateta, Ladina keelne, kaoliku kiriku jumalateenistusel kõlav laul, mille peamiseks osaks on tekst ja sõnum

    Muusika




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun