Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Muusika keskajal (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui pikk oli keskaeg?
Muusika keskajal #1 Muusika keskajal #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-02-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor R33lika Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
4
docx

Muusika keskajal

- Tunnipalvus eriti kloostrites kindlatel kellaaegadel kuni 8 korda päevas - Missa ülesehitus põhijoontes ühesugune nii roomakatoliku ku ka luterlikus kirikus - Jagunevad: * Sõnaliturgiaks * Armulaualiturgiaks - Missa jaguneb kaheks * laulud, mis vahelduvad iga päev vastavalt kirikukalendri pühadele ja tähtpäevadele * laulud, mis kõlavad kõikidel teenistustel näit "Kyrie" Mitmehäälne muusika - Mitmehäälne muusika tekkis Euroopas hiljemalt 9.saj lõpus gregooriuse koraalile hakati juurde lisama teist viisi - Hiljem hakkas uus viis muutma üha iseseisvamaks Gr.laul ja pikkades nootides alushääleks ja selle kohal oli rohkete kaunistustega uus viis. Selliseid kahe-kuni neljahäälseid organume kirj. 12.saj lõpus 13.saj alguses - 13.saj tekkis organumist uus vorm – MOTETT - Motetis on aluseks varem tuntud viis(algselt kirikulaul, hiljem ka ilmalik meloodia, ülemised hääled on uute sõnad.

Muusika ajalugu
thumbnail
1
doc

Ilmalik muusika keskajal

rüütlilaulikud Põhja-Prantsusmaalt. Saksamaal tegutsesid rüütlilaulikud - minnesingerid, nende poolt loodut nim. minnesang Rüütliluulet kanti alati ette lauldes - "Värss ilma muusikata on kui veski ilma veeta." Võrreldes rahvalauluga olid rüütlilaulud palju kunstilisemad. Levides rahva seas said nad hiljem rahvalauludeks. Guillaume de Machaut (1300 ­ 1377) - keskaja väljapaistvaim helilooja, nn. viimane truväär. Tema loomingus tõuseb esmakordselt ilmalik laul vaimuliku muusika zanritest tähtsamaks. Rüütli juures leidsid teenistust rändmuusikud, kes saatsid isanda laulu fiidelil, lüüral, harfil või portatiivil (väike kaasaskantav orel) , olid isanda muusikalised nõustajad ja ka heliloojad. Rahva hulgas rändkunstnikke armastati, sest nad olid uudiste ja teadete toojad. 13.sajandist alates tagas linn rändmuusikutele kaitse. Loodi tsunfte, kuhu koondusid ka muusikud. 15.saj. said paljud neist linnamuusikuteks. kes olid linna palgal.

Muusika ajalugu
thumbnail
2
docx

Muusikaajalugu keskaeg

ajast). Esitajateks olid alamast seisusest rändmuusikud e zonglöörid e menestrelid. Rüütlilaul- ainus keskaegse mittekirikliku luule ja laulu valdkond. naiselike väärtuste ülistamine. Rüütlilaulikud prantsusmaal on trubaduurid(lõunas) või truväärid.(põhjas) Minnesingerid - rüütlilaulikud saksamaal ja austrias. (al 12.saj) organum: gregooriuse laulu ühehäälsele meloodiale lisati algul üks, hiljem mitu saatehäält. meistrid: Leoninus ja Perotinus. motett: mitmehäälse muusika olulisim vorm. mitmehäälne, mitme paralleelselt kõlava tekstiga. Pillimuusika keskajal - laulude saateks ja meelelahutuseks. hakati kirja panema al 13.saj. oreli eelkäijad: positiiv porstatiiv viiuli eelkäijad: fiidel rebekk harf rataslüüra torupill lauto salmei löökpillid

Muusika
thumbnail
4
docx

Muusikaajalugu - Keskaeg

Fiidel ­ keelpill, poogenpill, lamedapõhjalise kõlakastiga, arenes vioola ja hlisem viiul Rebeek ­ poogenpill, ümarapõhjalise, pooliku piani kujuline kõlakast Harf ­ keelpill, näppepill Lauto ­ klavessiinilaadsete pillide eelkäija, bandle sarnane, kolm-või nelinurksele kõlakastile paigutatud keeled. Organistrum ­ keelpill, rataslüüra Flööt ­ puhkpill Salmei ­ kahekordse roohuulikuga. 6. Mitmehäälne muusika keskajal Mitmehäälsuse tüübid: 1) Burdoon ­ liikumatute või lühikestes korduvates motiivides liikuv saatehääl, tavaliselt meloodiast madalamal. 2) Prafoonia ­ sama meloodia dubleerimine mingi intervalli võrra kõrgemalt või madalamalt 3) Heterofoonia ­ ühe meloodia pisut erinevate variantide kooskõla. Esimene mitmehäälse kirikulaulu tüüp tekkis 10. Saj ja seda nimetatakse organumiks. Gooti ajastu 1150 ­ 1250

Muusika
thumbnail
4
doc

Muusika keskaeg

Milaanos katedralilauljana, hertsog Sforza kapellis ja Rooma paavsti kapellis. 16. Saj. algul viibis ta Prantsusmaal ilmselt Louis XII teenistuses, ja aastatel 1503-1505 töötas ta Ferrara hertsogi juures, juhtides seal Itaalia parimat õukonnakapelli. Oma vanaduspäevi veetis ta vaimulikuna Conde katedraali juures Prantsusmaal, kus ta ka suri. Desprez'I muusikale on omane reljeefselt liigendatud, harmooniliselt tasakaalustatud ja selge vorm. Tema muusika on väga isikupärase väljenduslaadiga, sageli jõuliselt emotsionaalne. Desprezi'lt on säilinud umbes 20 missat, 100 motetti ja 70 ilmalikku laulu. 2. Nooditrüki leiutamine / esimene töö. 15. ja 16. Saj. vahetusel leiutati nooditrüki tehnika. Esimene ja kuulsaim Veneetsia trükkal Petrucci avaldas oma esimestes kogumikes Josquini motette ja 1505-1517.a. ilmus kolm kogumikku 17 missaga. 3. H.Isaac rajas polüfoonia koolkonna Saksamaal.

Muusika
thumbnail
3
doc

Muusikaajalugu keskaeg

neli noodjoont+vahed, silp-ja tähtnimetused nootidel lauljate kaitsepühaku Johannesele kirjutatud hümni värsiridade alguse järgi. Troop: Traditsiooniliste tekstide vaba laiendamine. Arenes välja jumalateenistuse käigus etendavast liturgilisest draamast, väga pidulik. Liturgiline draama: Usuline etendus, kannavad ette vaimulikud pühakojas lauldes ja dialoogi vormis-arenenud troobist. Etendati väga pidulike sündmuste puhul. Piiblitekstide põhjal. ILMALIK MUUSIKA Esialgu tagaplaanil, tegelesid rändlaulikud, teenisid raha sellega. Levikuga seotud rüütlilaulikud. Kõrgklassika Koliaarid e vagandid ­ teenistuseta vaimulikud/üliõpilased, ränasid, korjasid laule (eriti siivutuid). Tähtsad, sest esimesed, kes hakkasid kirja paneam ilmalikku muusikat. Tänu korjetööle koostasid 13.sajandiks esimese ilmaliku laulude kogu ,,Carmina Burana" Vanimad ilmalikud laulud on ka kangelaslaulud. Rüütlikultuuri kodumaa on Prantsusmaa. Rüütel-aadliksõjamees

Muusikaajalugu
thumbnail
3
pdf

Muusika ajalugu

Maarika Anijärv Vanaaja muusika Noodinäidete najal saab muusika ajalugu jälgida alates V-IV sajandist eKr. Varasemast ajast on säilinud vaid üksikuid näited, mis ei anna võimalust üldistusi teha. Siiski on teada, et muusikakultuur oli kõrgelt arenenud juba muistses Egiptuses, Babüloonias, Assüürias, Hiinas, Indias, Süürias, Palestiinas jm. On andmeid 3000 a. tagasi Assüürias toimunud avalikest kontserditest. Muusikale omistati tihti jumalikku algupära - jumalate hääli võrreldi pillihäältega,

Muusika
thumbnail
2
docx

MUUSIKA AJALUGU - tabel

MUUSIKA AJALUGU Periood Ajastu sotsiaalne ja muusikaline üldiseloomustus Muusika vahendajad (interpreedid) Muusikainstrumendid Uued vormid ja zanrid Heliloojad ANTIIK Ühiskond väärtustas inimest avaliku tunnustusega, kas tema eluviisi, teenete, Muusik oli jumaliku andega prohvet, kes Keelpillid: kitara, lüüra. Auloodia ­ dionüüsilistel pidustustel aulose saatel Lüürikutena on tuntuks saanud Sappho ja 8. saj eKr ­ 4

Muusikaajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun