Vana ja keskaeg (0)

LOODUSRAHVAD
Muusika on ürgsem, kui verbaalne keel.
200 000 aastat tagasi - homosapiens (tark inimene)
Muusika matkis loomi/linde
Muusika abil suheldi kõrgemate jõududega - kasutati rituaalide keelt
Vaimulik muusika - suunatud kõrgematele jõududele
Ilmalik muusika - suunatud maisetele tegevustele/inimestele
Paljude rahvaste müütides on laulule omistatud salapärane vägi, mis suudab loodusjõude juhtida.
Oletused muusika juurtest:

• Arheoloogilised väljakaevamised (kõla on võimalik ligilähedaselt taastada, vaidlus tekib häälestuse üle)
  
• Koopamaalingud
  

Kiviajast - löökpillid
Meso- ja neoliitikumist - flöödi- ja sarvelaadsed ja trompeti eelased (sumerite ajast ka lüüra , harfi ja lauto taolised)
Vana- Egiptus - topeltšalmei, otseflööt ja harf
Muusika tähtsus vanades kultuurides:

• Oluline osa tseremoonias
  
• Meelelahutus
  
• Kujunes kunstmuusika seisus
  
• Muusika, kui loodusteadus
  
• Jumalik algupära
  
• Muusikud arvati olevat jumalatega ühenduses
  

Sumer ( mesopotaamia ) 4500 eKr
Härjakujuline harf
Lauto - šukar
Topeltflööt - šem
Palestiina
Vihjed piiblist:

• Muusik Juubal (nimetatakse sageli muusika “leiutajaks”) ja pill konnor (5-9 keelega lüüra)
  
• Templirituaalides oli oluliseks signaalpilliks šofar ehk huulikuta sikusarv
  
• Kuningas Saalomoni ajal Kujunesid kutselised muusikud - leviidid
  

Vana-Egiptus 3000 eKr

• Armastati suursugusust, rõhutati väärika rütmiga laulu, mida saatsid šalmeid, harfid ja lautod
  
• Egiptuse keskmise riigi aegadel (2040-1730 eKr) in kirja pandud hümnitekste (religioossed laulud)
  
• Kasutati 5- ja 7-astmelisi heliridu ning nii ühe- kui ka mitmehäälsust
  
• Moodustusid esimesed orkestrid
  
• Kõige varasemad muusika üleskirjutused pärinevad Vana-Kreeka kultuuri hilisest ajajärgust, umbes 2. saj eKr
  
• Pillid : harf, lauto, šalmei ja topeltšalmei
  

Vana-Kreeka 8. sajand - 2.saj I pool eKr

• Seal õppisid muusikat kõik vabad inimesed (kuni 30. eluaastani, sest nad surid ära siis lol)
  

Jaguneb kolmeks perioodiks :

• Arhailine ajajärk (8.-6. sajand eKr)
  

• Kutseliste laulikute - aoidide ja rändlaulikute- rapsoodide eepiliste kultuslaulude(hümnide) esitamine
  
• Arendati välja nomos (reegel) - muusikaliste reeglite kogum, mis reglementeeris muusikas kasutatud asju
  

• Klassikaline ajajärk (5. saj-330. aastad eKr)
  

• Tragöödia hiilgeaeg
  
• Tragöödia ja komöödia kujunesid veinijumal Dionysose auks
  
• Tragöödia sai alguse pidulikest kiiduhümnidest(ditürambidest)
  
• Komöödia sai alguse sigivuslauludest
  
• Tragöödiates esitati soololaule ja koorilaule
  
• Vana-Kreeka tuntumate tragöödiate autorid olid Aischylos, Sophokles ja Euripides
  
• Tuntuim komöödiate looja oli Aristophanes
  
• Muusikast sai iseseisev kunst MUSIKÉ - muusade kunst, mis oli lauldes ettekantud luule (koos tantsuga)
  

• Hellenismi ajajärk (330. aastad-146. eKr)
  

Muusikateooria :

• Platon + Pythagoras = range kord
  
• Aristoteles + Aristoxenos = inimkõrv on otsustaja
  

• Kasutusel olid 7-astmelised helilaadid , millele pani lõpliku aluse Ptolemaios
  
• Apolloni kultus - lüüra. kitara, forminks
  
• Dionysose kultus - aulos, barbiton , süürinks
  

• Pillid: paanivile, kitara, aulos ja topeltaulos
  

Vana- Rooma 2. saj I pool eKr - 5. saja lõpp pKr

• Lähtuti vanakreeka muusikapärandist
  
• Muusikainstrumentide mitmekesisus suurenes
  
• Orkester dirigendiga(jalalöögid) saateks laulule
  
• Orkester oli ka iseseisev esineja vahetevahel
  
• Instrumentaalmuusikas oli mitmehäälsus
  
• Hakati korraldama kontserte
  
• Keiser Nero valitsemisajal toimusid Roomas muusika alaal mitmesugused võistlused , Nero oli andekas kitarrivirtuoos
  
• Elukutselised plaksutajad - klaköörid
  
• Kujunes pantomiim
  
• Pillid: Vana-Rooma vesiorel , tiibia
  

Varakristlik muusika 1. saj II pool - 6. saj

• Kristlus sündis Palestiinas ja levis algselt Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika aladel
  
• Varakristlikul ajajärgul ei kujutanud läänekristlik kirik enesest ühtset korraldatud ja juhitud struktuuri
  
• Algselt oli kristluses ühtne keel kreeka keel (Vana-Kreeka kultuur mõjutas palju)
  
• Lauludest kasutati psalme(tekstid vanast testamendist) ja hümne(tekstid on uudislooming)
  
• Kristlus legaliseeriti 313. aastal keiser Constantinuse käsul
  
• Kirik lõhenes lääne- ja idakristluseks 395. aastal
  
• Varakristlus on väga oluline üleminekuetapp antiik-kultuuri ja keskaja vahel
  

KESKAEG 5. saj - 14. saj I pool

• Keskaja maailmapildis oli väga suur roll religioonil
  
• Religioon tegi võrreldes antiik- ajaga suure pöörde ja hakkas sellest erinema, domineerima hakkas kristlus
  
• Üldajaloos sai kristlus üleüldiseks religiooniks 5. sajandi alguses ning tänu sellele sai teoks suur murrang inimese mõtlemisviisis
  
• Keskaja saab jaotada stiiliperioodidesse:
  

• Varajane keskaeg (600-850) - kujunes läänekristlik kloostrikultuur, kirjasõna ja teaduslik mõtlemine, läänekristlus tekkis Rooma riigi lagunemise tulemusena 4. saj lõpul, mil kristlus jagunes lääne- ja idakristluseks
  
• Romaani periood (850-1150) - tugevnes keskvõim Saksamaal ja Saksa-Rooma keisritena valitsesid Ottod (I, II, III)
  
• Gooti periood (1150-1450) - Gooti esimene hiilgeaeg 12. ja 13. sajandil oli kultuuriliselt aktiivne, toimus linnade kasv
  

• Eriti ilmnevad need perioodid arhitektuuris
  
• Vana-Rooma kultuuri viis lõpliku languseni suur rahvasterändamine(5.-7. saj) kui endise Lääne-Rooma riigi aladele tungisid peamiselt germaani hõimud
  

Keskaja muusikakultuur

• Tolleaegne muusikakultuur oli põhiliselt suuline
  
• Vajadus noodikirja järele tekkis 8.-9. sajandil seoses Frangi riigi laienemisega
  
• Väljaspool kirikut polnud vajadust muusikat kirja panna
  

Ühehäälsus ja Gregooriuse laul

• Gregoorius I Suur (540-604) juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat ja lasi võtta kasutusele uue liturgiakorralduse ( liturgia -jumalateenistuse ehituse kord)
  
• Ta lasi ühtlustada liturgilised tekstid, mis said ühtse kirikulaulu e. gregooriuse laulu(koraali) aluseks, Gregoorius ise laule ei kirjutanud
  
• Gregooriuse koraalis on alati peamised tekst ja sõnum, muusikaline väljenduslaad võib olla väga erinev
  
• Tunnused: ladinakeelne , ühehäälne, saateta, puudub taktimõõt , lauldakse vanades laadides, responsoorne laul
  
• Teisel aastatuhandel sai see kloostrite ja kirikute ühehäälne laul aluseks Lääne-Euroopa mitmehäälsele kunstmuusikale
  

Missa ja noodikiri

• Missa ja tunnipalvus - kaks põhilist jumalateenistuse liiki
  
• Missa - igapäevane peamine jumalateenistus, mille ülesehitus on keerulisem ( rituaalid )
  
• Missal lauldavad liturgilised laulud jagunevad kaheks -
  

• laulud, mis vahelduvad iga päev vastavalt kirikukalendri tähtpäevadele ja pühadele - missa propium
  
• laulud, mis kõlavad kõikidel teenistustel - missa ordinaarium
  

• Missa odinaariumi 5 osa:
  

• Kyrie eleison - palvelaul
  
• Gloria in excelsis Deo - ülistuslaul
  
• Credo in unum Deum - usutunnistus
  
• Sanctus / Benedictus
  
• Agnus Dei qui tollis peccata mundi - palvelaul
  

Noodikirja kujunemine

• 8.-9. sajandil, mil kujunes Frangi Suurriik , tekkis vajadus tekstid kirja panna
  
• Muusika pandi kirja neumadega(märk, viibe ), märgiti sõnade kohale
  
• Alates 10. sajandist mindi täpsemaks
  
• Noodijoonte arv oli algul erinev (1-10)
  
• Guido Arezzost võttis kasutusele kompaktse/praeguse joonte süsteemi
  
• Alguses oli jooni 4
  

Ilmalik muusika ja rüütli poeesia

• 11.-12.saj- esimesed üleskirjutised (kunstmuusika)
  
• Vagandid ehk rändüliõpilased või teenistuseta vaimulikud (oskasid muusikat kirja panna, parodeerisid kirikulaule, kandsid ilmalikku muusikat edasi)
  
• Kangelaslaulud ehk poeemid kangelaste vägitegudest (esitajad zonglöörid)
  
• Kuulsaim “Rolandi laul”
  
• Žonglöörid ehk menestrelid - rändasid üksi või rühmades, lõbustasid inimesi tantsisid jm (tsirkuse algus) ja neil puudus üiguskaitse
  
• Rändmuusikud ühinesid tihti vennaskondadeks - esitasid teiste loomingut
  
• Hiljem kujunesid välja Gildid, kus hakati saama ka muusikalist haridust
  

Rüütlililaulud:

• Alguse sai 11.saj lõpp Provence’ist Prantsusmaal
  
• Araabi kultuuri mõjutused ( Hispaania vallutanud mauride kaudu)
  
• Muusika ja luuletekst lahutamatu
  
• Valitseb armastuse teema (ideaalsus, vaprus)
  

Trubatuurid - Lõuna-Prantsusmaa rüütlilaulikud
Truväärid - Põhja-Prantsusmaa rüütlilaulikud
Minnesingerid & meistersingerid - rüütlilaulikud Saksamaal (12.saj tärkas rüütlilaulikute kultuur)

• Rüütlilaulikuteks võisid olla ka naised (Marie de Champigne)
  

Tuntumad laulikud :
-Trubaduur - Bernart de Ventador
-Truväärid - Richard Lõvisüda & Adam de la Halle (“Robini ja Marioni mäng” autor)
-Minnesinger - Walther von der Vogelweiden
Mitmehäälsuse kujunemine

• Euroopa kunstipärane mitmehäälsus eeldab noodikirja kasutamist
  
• 1. ja 2. aastatuhande vahetusel toimus Lääne-Euroopa muusikakultuuris 2 murrangut: muutus suulisest kirjalikuks ja ühehäälsusele lisandus mitmehäälsus
  
• Mitmehäälsus - 11.-12. sajand
  
• Organum - Gregooriuse laulule lisati saatehääled, muusika muutus kahehäälseks (paralleelne organum , vaba organum)
  
• 12. sajandil muutus saatehääl põhihäälest olulisemaks - kaunistatud organum
  
• Notre Dame'i koolkond - kujunes eriti kunstipärane organum
  
• Sealt on teada esimesed nimelised organumide meistrid - Leoninus & Perotinus, kes kujundasid kindla rütmisüsteemi
  
• 13. sajandil kujunes mitmehäälse muusika kõige olulisemaks vormiks motett , kus on tavaliselt 3 häält
  
• 13. sajandi lõpul sai motetist pigem haritlaste seltskonna laul, sest kiriku jaoks oli see liiga keeruline