Vana ja keskaeg (0)

Sarnased õppematerjalid

12

docx

Muusika KT 10. klass

Loodusrahvad: Muusika: - matkis lindude ja loomade keelt - kasutasid seda kõrgemate võimudega suhtlemiseks - salapärane vägi, mis suudab loodusjõude juhtida - vaimulik (tavale), ilmalik (igapäevane), seos loodusteadusega Vanad kultuurrahvad Teadmised: - Arheoloogilised leiud - Keelpillid - Löökpillid kiviajast Muusika tähtsus: - Religiooniga seotud - Meelelahutus - Teadusega seotud - Seos universiumi ja muusika korralduse vahel - Muusikud ühenduses jumalaga 1.Sumerid 4500 eKr - Ur aladel asusid, kust on leitud palju muusikalisi jälgi - Härjakujuline harf - Lauto - šukar - Topeltflööt - šem 2.Palestiina Vihjed piiblist: - Muusik Juubal, pill konnor (5-9 keelega lüüra) - Templirituaalides signaalpilliks šofar e huulikuta sikusarv - Kujunesid kutselised muusikud - leviidid 3.Vana-Egiptus 3000 eKr - 1100 eKr - Suursugune ,väärika rütmiga

Muusikaajalugu

7

docx

10. klassi muusika tunni konspekt

· Rütm- korrapärane vaheldumine või kordumine · Meloodia ­ helide kaunikõlaline järjestus · Tempo - kiirus · Dünaamika - kõlajõud · Tämber ­ hääle või pilli eriomane kõla laad · Harmoonia ­ kooskõla · Faktuur ­ helitöö tehnika omapära · Heterofoonia ­ mitmehäälsuse tüüp, kus kõlavad koos ühe meloodia pisut erinevad variandid · Homofoonia ­ ühe juhtiva meloodia kõlamine mitmehäälses muusikas · Polüfoonia ­ mitme iseseisva meloodia kõlamine üheaegselt · Burdoon ­ väheliikuv saatehääl · Parafoonia ­ sama meloodia dubleerimine mingi Intervalli võrra kõrgemalt/madalamalt · Liturgia ­ jumalateenistuse läbiviimise kord · Missa ­ igapäevane peamine jumalateenistus 1) eelmissa, kuhu kuuluvad sissejuhatavad palved ja sõnaliturgia. 2) peamissa, mille keskpunktiks on altarirituaal ja armulaud. · Ordinaarium ­ kirikus missa või tunnipalvuse muutumatu tekstiline osa · Prooprium ­ laulud, mis lähtusid kiriku tähtpäevadest · Neuma

Muusika

7

docx

Keskaja muusika konspekt. Gümnaasiumi muusikaajalugu.

Võib esineta antifoonilist laulmist (vastulaulmine) Retsitatiivne (kõnemeloodiat jäljendav laulmine) laulu ettekanne Suguluses Eesti regivärsilise lauluga (Arvo Pärt) roomakatoliku kiriku ühehäälne saateta a´cappella liturgiline laul ladinakeelsed puudub taktimõõt rütm lähtus tekstist esitajaks võis olla üksik vaimulik, koorisolist, lauljate grupp või ka koor Erinevad laulutüübid: o Psalmoodia (palvelaul) vana juudikuninga Taaveti aegsetele tekstidele o Hümn e ülistuslaul Laulustiilid:  o Silbiline e süllaabiline stiil (igale silbile vastab üks noot) o Neumaline stiil (kaasaegse noodikirja eelkäija, 8-9.saj vahetusel Fragi suurriigis - sellest ajast muutus liturgiline e vaimulik muusika kirjalikuks o Melismaatliline e kaunsitatud stiil (ühel silbil palju noote, erinevate missa laulude juures rõhutatud nt ,,Alleluia'' ) o MISSA

Keskaja muusika

4

docx

Muusika keskajal

Sissejuhatus - Euroopa kultuurilood tahistatakse selle moistega "keskaeg" pikka ajajarku 5-14.saj - Hõlmab ka mitmeid vastuolulisi ajajärke(suur rahvasterändamine 5-7.saj, kujunesid riiklikud struktuurid - Uue euroopa hälliks võib pidada Frangi riigi kõrgega Karl Suure ajal 8.-9.saj - hariduse ja vaimuelu tõus. - 10-11.saj tugevnes keskvõim Saksamaal ja SaksaRooma keisritena valitsenud Ottode ajal. - Algas romaani stiilis kirikuarhitektuur ning samuti vaimuliku luule ja laulu kõrgaes. - Linnade kiire kasv ja gooti arhitektuuri esimene hiigelaeg - Tolleaegne nuusikakultuur oli põhiosas suuline - Vajadus noodikirja kärele tekkist 8-9.saj seosoes Frangi riigi laienemisega. Gregooriuse laul - Varakristlik ajajärk 6.saj pKr - puudus ühtne korraldatud ja juhitud struktuur. - Rooma kirikuvõimu tähtsus Lääne-Euroopas kasvas alates paavst Gregoriuse I-st ehk Gregorius Suurest, kes võttis kasutusele uue liturgiakorralduse. - Iseloomulikud jooned * Gregor

Muusika ajalugu

1

docx

Keskaja muusika

Periood: 5 saj ­ 14 saj 5-7 saj ­ Rahvaste rändamine- Vana-Rooma kultuuri lagunemine Varakeskaeg ­ kujunes Lääne-kristlik kloostrikultuur 8-9 saj ­ hariduse ja vaimuelu tõus 10-11 saj ­ romaanistiilis kirikuarhitektuuri ja vaimuliku luule-ning laulu kõrgaeg 12-13 saj ­ linnade kasvamine, gooti arhitektuuri esimene hiilgeaeg Muusikakultuur põhiosas suuline! 8-9 saj ­ tekkis vajadus noodikirja järele, mil püüti ühtlustada jumalateenistuse korda ning kirikulaulu Kirjandus, arhitektuur, maalikunst jt kunstiliigid olid kiriku teenistuses, ning seotud jumala teenimisega Gregooriuse laul- ühehäälne kirikulaul (Euroopa muusika alusmüüriks) Esitasid posid või mehed (mungad) ilma saateta, ning ladina keeles Palju liike!!! Ühetaolisest tekstilugemisest paaril noodil kuni liikuva meloodiani Alguses lauldi kirikus oma tavade kohaselt, hiljem kinnitati ühtne jumalateenistuse kord ja kindlad laulud (Paavst Gregorius I )- tema auks nimetati katoliku kiriku viide Gregooriuse la

Muusika

4

docx

Muusika KT keskaja kohta

Muusika KT keskaja kohta 1. Nimeta keskaja sajandid 5-13. sajandi lõpp 2. Miks teame tolleaegsest muusikakultuurist vähe? Selle ajastu muusikat tuntakse suhteliselt vähe, sest siis ei kirjutatud muusikat üles, vaid seda anti edasi suuliselt. 3. Seleta mõistet gregooriuse laul ja iseloomusta seda Gregooriuse laul on keskaegne kirikulaul, mis oli  ühehäälne  ladinakeelne (proosatekst)  (pillide) saateta  laulsid mehed või poisid  vabalt hõljuva meloodiaga (kõne eeskujul – kõrgpunktid rõhutavad olulisi sõnu ja lause osi)  taktimõõduta 4. Kuidas on paavst Gregorius seotud gregooriuse lauluga? Umbes 6. sajandi lõpuni lauldi ja viidi jumalateenistusi läbi igas Lääne-Euroopa kirikus oma tavade kohaselt. See aga ohustas Euroopa katoliku kiriku ühtsust ja mõjuvõimu. Rooma paavst Gregorius Suur I (540- 604) /paavstiks valiti 590.a/ alustas Lääne-Euroopas liturgia (ehk jumalateeni

Muusika

3

doc

Keskaeg ja renessanss muusika

1. Keskaja muusika (zanrid, noodikiri, pillid) Mõistega ,,keskaeg" tähistatakse pikka ajajärku, mis jäi Rooma impeeriumi lagunemise (395. a) ja renessansiajastu vahele (14.-16. sajand). Selle ajastu muusikat tunneme lünklikult, kuna tolleaegne muusikakultuur oli suures osas suuline. Zanrid: · Gregooriuse laul ­ Sai nime Rooma paavst Gregorius I järgi, kes ühtlustas liturgilised tekstid, mis said gregooriuse laulu aluseks. See on iseloomulik laulmisviis roomakatoliku jumalateenistusel. On väheste muudatustega käibel ka tänapäeval. Peamised on alati tekst ja sõnum. Laul on ühehäälne ja saateta. Rütm lähtub loomuliku kõne rütmist. · Missa - igapäevane peamine jumalateenistus. Missal lauldavad liturgilised laulud jaotuvad kaheks: laulud, mis vahelduvad iga päev vastavalt kirikukalendri pühadele (missa prooprium), ja laulud, mis kõlavad kõikidel teenistustel (missa ordinaarium). · Kangelaslaulud ­ pikad eepilis

Muusika

6

doc

Sissejuhatus muusikalukku

Sissejuhatus muusikalukku Mõisted: Rütm – helivältuste järgnevus Meloodia – rütmiseeritud helikõrguste ühehäälne järgnevus Tempo – heliteose esitamise kiirus Dünaamika – heliteose kõlakujuline järgnevus Tämber - helivärv Harmoonia – erinevate häälte kooskõlalisus Faktuur – vertikaalne helikude Homofoonia – mitmehäälsus, kus on meloodia ja saade Polüfoonia – mitmehäälsus, mis koosneb võrdse tähendusega häältest Liturgia – jumalateenistuse läbiviimise kord Neuma – noodimärk, mis tähistas 1-4 helist koosnevat meloodiaelementi Kvadraatkiri – võimalik üles märkida täpseid helikõrguseid Musikê – muusade kunst, lauldes ette kantud laule Tragöödia – levinud draama- ja muusikaetendus Vana-Kreekas Trubaduurid – rüütlilaulikud Lõuna-Prantsusmaal Truväärid – rüütlilaulikud Põhja-Prantsusmaal Minnesingerid – rüütlilaulikud Saksamaal Vagandid – rändavad üliõpilased või teenistuseta va

Muusika

Kommentaarid (0)