Setu
lauluema Anne Vabarna
(21.12.
1877 - 7.12.1964)
Referaat
Juhendaja: Ülle Orhidejev
Koostaja : Maiki Joakit 10 klass
2009
Anne sündis Põhja-
Setumaal Värskast 4 km põhja
pool Peipsi järve
rannal asuvas Võporsuva külas Tihoni (ortodoksse
ristinimega
Tihhon)
ja Kreepa (ristinimega
Agrepina)
neljanda lapsena 21. (vana kalendri järgi 9.) detsembril l877.
aastal. Lauluande päris ta oma emalt, kellelt ta siiski ei saanud
üle võtta kogu laulurepertuaari, sest ema kaotas ta juba
7-aastasena. Rohkem jättis ta laule meelde
oma tädilt, venna
talus elavalt haige jalaga vanatüdrukult, ning
küla teistelt laulikutelt. Anne sünnikodu väikeses
majas , mis
siiski mahutas 11-liikmelise pere, armastati ning harrastati innukalt
rahvalaulu. See oli osa igapäevaelust, töö- ja
puhkeaja vältimatu
saatja .
Anne lapsepõlv möödus nagu kõigil
setu talutüdrukutel tol ajal:
eluks vajalikud teadmised ja tööoskused omandati kodus. Väga
vähesed setu poeglapsed said paari talve jooksul kooliharidust
venekeelsetes algkoolides, tütarlastele loeti haridust tarbetuks
luksuseks. Kirjaoskamatuks jäi Anne kuni oma elu lõpuni.
18-aastase neiuna kositi Anne naaberkülla Tonjasse. Anne vanemad
olid
naabritega võrreldes mõnevõrra jõukamad ja Anne oma nooruses
nägus
neiu , kuigi kerge iludusveaga: hobuse kabjalöök oli
purustanud lapsepõlves ta ninaluu. Tal olid ennem käinud isegi 8
kosjad , aga abiellumise otsustas vanemate tahe, nagu see oli setudel
traditsiooniline. Annele oli meheleminek endast vanemale mehele üsna
vastu tahtmist. Oma
pulmades itkes Anne mitte
kombe pärast vaid
südamest. Aga hilisem elu hakkas laabuma. Mees
Jako (
Jakov ) oli
töökas ja heasüdamlik. Ka pere kasvas:
Jako-naane ehk
Jako
Anne (setu traditsioonis hüüti vallalisi tütarlapsi isa
nime järgi, seega kodukülas tunti meie laulikut tõenäoliselt
Tihoni Anne'na; abielunaisi aga juba mehe nime järgi)
sünnitas 9 last - 5 tütart ja 4
poega .
Setudele perekonnanimede andmise aktsioonis 1921.a. sai Anne
perekonnanimeks Vabarn. Hiljem on üldtuntuks saanud (ja ametlikuks
muudetud) nime genitiivne vorm
Vabarna .
Anne Vabarna kui silmapaistva lauliku avastajaks sai soome folklorist
Armas Otto Väisänen 1923. aasta suvel. Täpsem oleks öelda, et
Anne ilmutas ennast soomlasele ise. Anne oli küll tuntud kui
sõnaosav
laulik , keda meeleldi kutsuti pulmadesse laulikuks, aga
veel laiemalt teati teda ämmaemandana. Sellepärast tuligi koguja
lauliku juurde lapse sünniga seonduvat kombestikku küsitlema, ent
Anne pani ta hoopis kibedasti tööle laulusõnade jäädvustamisel.
Värsse
kogunes tervelt 8500, muu hulgas ka setu esimene
(pulma)
eepos , 5580-värsiline “Suurõq sajaq”. “Seto lugõmiku”
II osas ja ajakirjanduses avaldatud artiklitega tegi A. O. Väisänen
Anne Vabarna nime
tuntuks kogu Eestis. Anne kohtus A. O. Väisäneniga
esimest korda küll juba 1914. aastal, kui Anne
laulis koos teiste
setu naistega Väisäneni fonograafile mõned laulud, aga koguja
jaoks jäi ta tookord märkamata, sest siis polnud Anne veel
eeslaulja.
Selle kõige tagajärjel sattus
Kõik kommentaarid