Anne Vabarna (0)

Sarnased õppematerjalid

9

pptx

Anne Vabarna

Anne Vabarna Hanna-Marii Kaljas Kaia-Liisa Hakk Kerti Klaos Anne lapsepõlv Anne sündis PõhjaSetumaal Peipsi järve rannal asuvas Võporsuva Click to edit Master text styles külas 21. detsembril 1877. aastal. Second level Anne lapsepõlv möödus nagu kõigil Third level setu talutüdrukutel tol ajal: eluks Fourth level vajalikud teadmised ja tööoskused Fifth level omandati kodus. Tütarlastele loeti haridust tarbetuks luksuseks. Kirjaoskamatuks jäi Anne kuni oma elu lõpuni.

Ajalugu

2

docx

Anne Vabarna elulugu

Anne Vabarna on sündinud Põhja-Setumaal Värskast 4 km põhja pool Peipsi järve rannal asuvas Võporsuva külas Tihoni ja Kreepa neljanda lapsena 21. Detsembril 1877. aastal. Anne sünnikodu väikeses majas, mis siiski mahutas 11-liikmelise pere, armastati ning harrastati rahvalaulu. See oli osa igapäevaelust, töö- ja puhkeaja vältimatu saatja. Anne lapsepõlv möödus nagu teistelgi setu

Kirjandus

6

doc

Rahvalaulud

otsime. Ka polnud tavaks laule esitada kandle saatel, nagu üksilaulul kuulajate lõbustamiseks üldse oli vähe kohta regivärsikultuuris. Lauliku soost. Suurem osa repertuaarist omandati pulmades, noorte pidulikel koosolemistel ja tööl. Näib olevat tähtis, et laulik oma nooruses, vallaspõlves kui parimal õpiajal oleks viibinud laulurikkas miljöös. Eesti suurim improvisaator on setu ema Anne Vabarna. Paljud laulikud said kuulsaks oma ex tempore (ette valmistamata) esinemisega. Setude improvisatsioonidest võib kõnelda tänapäevalgi. Neid tehakse külaliste ja sündmuste auks või puhuks. Setu eeslauljad sidusid oma improvisatsioone tänapäeva poliitiliste sündmustega. Mõni laulja põimis hulka omaenda elujuhtumeid. Sisseelamisvõime on tugev üldiselt kõigil silmapaistvail laulikuil. Laulude õppimise aeg on ikka olnud noorus. Iga. Parimaks eeslauljaks peeti keskealisi või vanemaid

Kirjandus

27

odt

Uurimistöö "Rahvalaulud"

Liisa Kümmel Liisa Kümmel (1888-1964) oli pärit Suure-Jaani kihelkonnast, kus õppis laulud ja jutud peamiselt oma vanematelt. 1960. aastatel, kui Liisa elas juba Tori kihelkonnas, jäädvustati temalt 147 laulu ja 218 juttu. Tema laulude seas on loitse, lastelaule ja vanu laulumänge. Regilaule oli ta õppinud ka isalt ja osa neist esindavadki traditsioonilist meesterepertuaari. Eriti palju teadis Liisa uuemaid lõppriimilisi laule ning tegi ka ise laule ja luuletusi. Anne Vabarna Anne Vabarna (1877-1964) on üks seto laulukultuuri sümboleid. Anne elas oma lasterikka taluperega Setomaal Värska lähedal ja sai laulikuna tuntuks 1920. aastatel, alates 1930. aastatest esines ka väljaspool Setomaad: Soomes, ringreisidel kogu Eestis (vt. Rahvapillimuusika laval), Moskvas ja Tallinnas. Koolihariduseta jäänud Anne lõputut laulutagavara, muinasjutte ja muud pärimust on tekstidena jäädvustatud ligikaudu 6000 lehekülge. 1936. a. Riigi Ringhäälingus tehtud salvestusel laulavad koos

Muusika

19

docx

Müüt ja mütoloogia kordamisküsimused

Väljaspoolt kirjeldatud kui paganlik viljakuskultus, Peko ­ viljakusjumalus, seotud rahe ja põuaga, vilja-, karjaõnnega Kultuses osalejad kirjeldanud sünkretistikust, seostamine kristliku traditsiooniga Kuju tõlgendatud kui kogukonna küünalt 51. Kuidas ja millal loodi setode eepos "Peko"? Kuidas teisenes eeposes varasem seto viljakusjumal Peko? Eepose "Peko(lane)" saamislugu · Rahvalaulik Anne Vabarna eepos (ca 8000 värssi), mille kirjutas üles tema poeg Ivan 1927. aastal · Eepos põhineb seto akavisa Paulopriit Voolaise ette antud süzeel · Eepose II osa "ütles ette" Anne Vabarna 1930. aastal (lisaks on Vabarna loonud muid pikki värsspoeeme) 52. Too näiteid mütoloogilise hea ja kurja vastandamisest muistse Mesopotaamia rahvaste mütoloogias. 53. Too näiteid mütoloogilise hea ja kurja vastandamisest 20. ja 21. sajandi poliitretoorikas. 54

Kirjandus

9

pdf

Müüt ja mütoloogia kordamisküsimused

Too vähemalt kolm näidet. · Kiviviskamine · Kivide ja maa kandmine ning ehitamine. Sängid · Jalajäljed; järvede ja jõgede tekitamine, kivisiased · Niitmine · Kündmine ja hobuse surm · Suhtefantaasiad hiiu suurusest ja jõust · Hiidudega seotud tekkelood ja rahvaetümoloogiad · Võitlused inimestega ja surm mõõga läbi · Mõõk ja kuld 38. Kuidas ja millal loodi setode eepos "Peko"? Kuidas teisenes eeposes varasem seto viljakusjumal Peko? Rahvalaulik Anne Vabarna eepos, mille kirjutas üles tema poeg Ivan 1927. aastal. Põhineb seto aktivisti Paulopriit Voolaise ette antud süzeel. Eepose II osa "ütles ette" Anna Vabarna 1930.aastal. Viljakusjumal teisenes kohalikuks seto kuningaks. 39. Kirjelda (P. Hagu artiklile toetudes) setode Peko kultust (osalejad, palvuste suunitlus, läbiviidud riitused, Peko kuju jne). Missuguseid paralleele leidub Peko kultusele sugulasrahvastelt?

Ainetöö

16

docx

Müüt ja mütoloogia - eksami küsimused

Too vähemalt kolm näidet. • Kiviviskamine • Kivide ja maa kandmine ning ehitamine. Sängid • Jalajäljed; järvede ja jõgede tekitamine, kivisiased • Niitmine • Kündmine ja hobuse surm • Suhtefantaasiad hiiu suurusest ja jõust • Hiidudega seotud tekkelood ja rahvaetümoloogiad • Võitlused inimestega ja surm mõõga läbi • Mõõk ja kuld 38. Kuidas ja millal loodi setode eepos “Peko”? Kuidas teisenes eeposes varasem seto viljakusjumal Peko? Rahvalaulik Anne Vabarna eepos, mille kirjutas üles tema poeg Ivan 1927. aastal. Põhineb seto aktivisti Paulopriit Voolaise ette antud süžeel. Eepose II osa “ütles ette” Anna Vabarna 1930.aastal. Viljakusjumal teisenes kohalikuks seto kuningaks. Peko kujud. 39. Kirjelda (P. Hagu artiklile toetudes) setode Peko kultust (osalejad, palvuste suunitlus, läbiviidud riitused, Peko kuju jne). Missuguseid paralleele leidub Peko kultusele sugulasrahvastelt?

Kultuurid ja tavad

17

docx

Eesti rahvamuusika

EESTI RAHVAMUUSIKA 1. Folkloor Laulud, jutud ja kombed sõltuvad aegadest ja inimestest. Igas inimrühmas on väljakujunenud tavad. Inimeste elu ja tegevusega läbi põimunud traditsiooniline vaimuilm ja -looming ongi nende folkloor. Sõna folkloor võttis 1846. aastal kasutusele inglise õpetlane William J. Thoms (ingl folk rahvas, lore teadmine, tarkus). Folkloor ehk rahvaluule on kultuuriliselt kokkukuuluva rühma pärimus. Rühm tähistab inimeste hulka, keda seob mingi ühine tunnus, - näiteks rahvus (soomlased), elukoht (hiidlased), elukutse (õpetajad) vm. Pärimuse all mõeldakse järjepidevat vaimset kultuuri. Pärimuse hulka kuuluvad teadmised, uskumused ja kogemused ning nende avaldumine vaimses loomingus (muusika, jutud, anekdoodid jms), kõnepruugis (kõnekäänud, killud) ja tegevuses (mängud, kombed, pühad). Folklooris on inimeste traditsiooniline vaimuilm ja -looming tihedalt läbi põimunud nende elu ja

Muusika

Kommentaarid (0)