Homerod (1)

Referaat antiikkirjanikust
Homeros
10B klass
Sisukord:
Homeros 3
“Odüsseia” 4
Trooja Sõda 4
Kasutatud materjalid: 6

Homeros

Euroopa kirjanduse isaks peetakse kreeka kangelaseeposte " Ilias " ja "Odüsseia" legendaarset autorit Homerost. Arvatavasti elas Homeros 8. sajandil e.Kr. Keegi ei tea täpselt tema sünniaega ja -kohta. Teda kujutleti pimeda raugana. Ebaselge on ka kahe eepose üleskirjutamine. Arvestades eeposte kunstipärast ülesehitust, peetakse tõenäoliseks, et Homeros kasutas kirja. Pole siiski võimatu, et Homeros teadis Trooja sõjaga seotud lugusid peast ning kandis neid ette suusõnaliselt. Arvatakse ka, et Homeros on vaid " Iliase " looja ning et "Odüsseia“ on hiljem kirja pannud tundmatu autor.
Homerose poeemide tekkimiskohaks võib pidada Jooniat Väike-Aasias, kuna “Ilias” ja “Odüsseia” on üles kirjutatud vanajoonia murdes. Terviklikud kunsti- kirjandusteosed on tõenäoliselt tekkinud sajandite kestel. On teada, et juba antiikajal puudusid Homerose kohta täpsed biograafilised andmed. Näiteks pidasid seitse linna — nimetatud on seda antiikseks distihhioniks “seitsmest linnast” — ennast Homerose kodu- või sünnilinnaks. Ka Homerose eluaja dateeringud olid antiikaja teadlaste poolt väga erinevalt paika pandud — alates 12 kuni 7. sajandini e.m.a. Nimi Homeros võis teoreetiliselt olla kasutusel kui kreeka pärisnimi, olevat Väike- Aasia kreeklaste juures tähendanud pimedat. Ja ka antiikaja kunstis on Homerost enamasti kujutatud pimeda raugana. Ka antiikajal uuriti juba ka seda, et kas Homerose eeposed on ikka algkujul säilinud – kuna neis leidus igasuguseid vastuolusid ja lahkuminekuid ning stiili ebaühtsust. 17. sajandil, klassitsismi ajajärgul hakati Homerosse eitavalt suhtuma , kuna antud eeposi ei peetud piisavalt peeneks absolutistlikku monarhia maitsele. Ka prantslane abee F.d’ Aubignac kirjutas, et Homerost kui isikut pole kunagi eksisteerinud ja et “Ilias” olevat kogumik pimedate laulikute lauludest, mis olla koostatud juba ammu enne 6. sajandit e.m.a.
"Ilias" kirjeldab Trooja sõja sündmusi väheste päevade jooksul piiramise viimasel, kümnendal aastal. Lühikeste vahejutustuste kaudu antakse aga ülevaade varasematest ja hilisematest sündmustest. Hellenite arvates kutsusid Trooja sõja esile jumalad ja võtsid ise sellest koguni osa, ühed   kreeklasi, teised troojalasi aidates.
Tessaalia kuninga Peleuse ja   merejumalatari Thetise pulmapeole  olid kutsutud kõik jumalatarid peale tülijumalatari Erise. Raevunud Eris viskas piduliste keskele õuna pealkirjaga "Kõigist kaunimale". Kohe puhkes vaidlus, kellele õun peaks kuuluma .
Athena , Hera ja Aphrodite vahel puhkenud tüli lahendamiseks pöörduti Zeusi poole. Zeus ei tahtnud  kohtunikuks olla ja saatis nad Trooja kuninga Priamose poja Parise juurde. Iga jumalanna püüdis Parist enda poolele meelitada. Hera lubas Parisest teha maailma valitseja, Athena - suureks kangelase ja targa, Aphrodite aga lubas talle naiseks maailma kauneima naise. Noor Paris eelistas viimast ja määras õuna Aphroditele. Athena ja Hera hakkasid Parist ja Trooja rahvast vihkama. Aphrodite täitis oma lubaduse ja aitas Parisel ära röövida kaunitar Helena, Sparta kuninga Menelaose naise.
Menelaos otsustas Helena tagasi tuua ja solvamise eest
kätte maksta. Koos temaga otsustasid troojalaste vastu sõtta minna kõik Kreeka kuningad ja kogu sõjaväe juhatajaks sai Menelaose vend Agamemnon , Mükeene kuningas.
Kümme aastat kestis Trooja piiramine, sellest sõjast võttis osa palju nii Kreeka kui ka Trooja kangelasi. Kuulsamad kangelased olid kreeklaste poolelt Peleuse poeg Achilleus ja troojalastel kuningas Priamose poeg Hektor .

“Odüsseia”

Räägib Odysseuse eksirännakutest pärast Trooja sõda teel koju. Tegevus toimub 10 aastat pärast Trooja sõja lõppu.
Poeet ei jutusta meile oma kangelase seiklusi lihtsas kronoloogilises järjekorras, alates Trooja langemisest, vaid alustab oma esituse sealt ajast, kus Odysseus viibib pärast kümneaastast eemalolekut Troojast juba pikemat aega Ogygia saarel nümf Kalypso juures, kes soovib teda jätta igavesti enda juurde, kuna Odysseuse truu naine Penelope oma poja Telemachos'ega ootab Ithakal meeleheitliku igatsusega armastatud mehe kojutulekut. Odysseuse senised seiklused pärast Troojast lahkumist esitatakse pärastpoole kangelase enda poolt jutustatult minaisiku vormis, mis toob kirjeldusse suurema vahelduse ja mitmekesisuse.
Kodus ootas Odysseust truult abikaasa Penelope, kes kosilaste peletamiseks lubas abielule mõelda pärast pooliku kanga valmimist. Öösiti aga harutas ta salaja päevase töö üles, et kangas kunagi valmis ei saaks. Viimaks lubas ta abielluda sellega, kes suudab Odysseuse vibu pingule tõmmata. Seda suutis aga vaid kerjuseks maskeerunud Odysseus ja läkitas omavolitsevate kosilaste pihta ühe noole teise järel. Athena abiga tappis Odysseus nad halastamatult ja hakkas uuesti Ithakal valitsema . 
Eepos ise jaguneb kahte võrdsesse peaossa: 1. Odysseuse seiklused võõrsil ( 1. I - XII); 2. Seiklused pärast kodumaale jõudmist ( 1. XII - XXIV ). Kumbki peaosa jaguneb omakorda kolme alaossa, millest igaüks sisaldab neli laulu.

Trooja Sõda

Hästikindlustatud Trooja linnas, mis asus Väike- Aasia ranniku lähedal, valitses kuningas Priamos. Üks tema poegadest, Paris, röövis Sparta kuninga abikaasa, ilusa Helena, mida Kreeka kuningad ei võinud andestada. Nad otsustasid Sparta kuningale tehtud ülekohtut kätte maksta. Kreeka kuningad ühes kangelase Achilleus'ega ja kavala targa Itaka vürsti Odüsseusega sõitsid üle mere ja asusid Trooja linna piirama, sest troojalased ei tahtnud röövitud kuningannat vabatahtlikult tagasi anda. Kümme aastas kestis sõda. Nii ühelt kui teiselt poolt astusid üles kangelased, pidades kahevõitlust. Nii võitlesid ka Achilleus ja Trooja kangelane Hektor, Parise vend. Viimane neist langes ägedas võitluses. Mitte kaua peale Hektori surma langes ka Achilleus Parise käe läbi. Alles kümnendal aastal said nad linna kavalusega kätte. Kaval Odysseus lasi suure puuhobuse ehitada, mille kõhtu paigutatud 30 osavat sõdurit. Ülejäänud sõdurid purjetasid laevaga merele. Troojalased arvasid, et kreeklased on sõja lõpetanud. Neile seletas üks mahajäänud kreeklane , et hobune on ehitatud Trooja kaitsejumalale lepitusohvriks. Vaja oli hobune tervelt linna viia ja linn saavat võitmatuks. Troojalasi küll hoiatas preester Laokoon , kuid tagajärjetult, sest merest tuli kaks madu ja mässinud endid Laokooni ja ta kahe poja ümber. Troojalased lõhkunud osa müüri maha ja viinud hobuse linna. Öösel ronisid kreeklased hobuse seest välja, avasid linnaväravad ja lasid merelt tagasi tulnud sõdurid linna. Kreeklased süütasid linna põlema, tapsid troojalased maha ja sõitsid rikkaliku sõjasaagiga ja suurtsugu sõjavangidega koju.
Kokkuvõtteks võib öelda, et Homeros oli pime rauk, keda peeti euroopa kirjanduse isaks. Tema sünniaeg ja –koht on täpselt teadmata, kuigi arvatavasti elas Homeros 8. sajandil e.Kr. On teada, et juba antiikajal puudusid Homerose kohta täpsed biograafilised andmed. Homeros on kreeka kangelaseeposte "Ilias" ja "Odüsseia" autor. Tema poeemide tekkimiskohaks võib pidada Jooniat Väike-Aasias, kuna “Ilias” ja “Odüsseia” on üles kirjutatud vanajoonia murdes. Arvestades eeposte kunstipärast ülesehitust, peetakse tõenäoliseks, et Homeros kasutas kirja. Pole siiski võimatu, et Homeros teadis Trooja sõjaga seotud lugusid peast ning kandis neid ette suusõnaliselt.
Valisin Homerose sellepärast, et ta oli esimene antiikkirjanik kes pähe tuli ning arvasin, et tema kohta leidub ka piisavalt materjali referaadi koostamiseks. Ta on kuulsate teoste „Iliase“ ja „Odüsseia“, mida ise kirjanduses õppinud olen. Minu arvates on Homeros üks parimatest antiikkirjanikest, keda mina tean.

Kasutatud materjalid:

http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/homeros.ht m
http://viko.saue.edu.ee/2/materials/download/25
http://viko.saue.edu.ee/2/materials/download/26
http://greciantiga.org/img/esc/as-homeros.jpg
http://www.umich.edu/~homeros/Homer%20bust.gif
6