Keskaja muusika kokkuvõte (1)

Keskaja muusika 5.-13.saj.
Keskajal kannatas euroopas kanda kristlus , mis tõi suure pöörde inimeste mõtte laadi . Oluliseks muutus usk ainujumalasse. Kristlik kirik mõjutas ka kunsti ja kultuuri. Peamiseks vaimuvaraks olid keskajal piiblilood . Jumalasõna kuulutamiseks ehitati palju kauneid kirikuid ja katedraale. Ajastu ideaaliks oli pühak. Rangelt askeetliku eluviisiga kes palvetades ja paastudes, maise elu rõõmudest loobudes valmistas ennast ette igavesele õntsusele, mis peab tulema pärast surma.
Keskaja muusika jaguneb kaheks:

• Professionaalne muusika (vaimulik muusika)
  
• Rahva muusika (ilmalik muusika)
  

Professionaalne muusika
Professionaalne muusika oli võimude poolt tunnustatud. Muusika keskusteks olid kloostrid ja kirikud ning professionaalseteks muusikuteks vaimuliku seisuse esindaja. ( mungad , preestrid , paavstid ).
Euroopa muusika
Euroopa muusika alusmüüriks oli ühehäälne keskaegne kirkulaul - Gregoriuse koraal. Et kindlustada kiriku ühtsust ja mõjuvõimu ühtlustas rooma paavst Gregorius Suur (6.saj.) kristliku jumalateenistuse läbiviimise korra, seal kasutatavad tekstid ja lauluvara ning seepärast antigi tema auks rooma katoliku kiriku liturgilisele laulule üldnimeks Gregooriuse koraal.
Gregooriuse koraal oli:

• ladina keelne
  
• ühe häälne
  
• Taktimõõduta
  
• proosatekstiga,
  
• Saateta
  
• Palve või kiidulaul jumalale .
  

Mitmehäälse laulu liigid
Esimesed näited mitmehäälsest kirku laulust on pärit 10.saj.
üks teada olev mitmehäälne kirkulaul:

Organum-saatehääl(t)e kaasalaulmine gr. Koraalile

Paralleelorganum

Vaba organum
Motett tekkis 13.saj. iga hääl motettis laulis erinevat teksti, erinevas keeles.
Niisugust mitmehäälsust, kus kõik hääled on võrdsed ja iseseisvad nim. Ploüfooniaks
Missad
Missa on jumala teenistuse põhivorm, mille toiminguid hakkati 4.-5. Saj. Saatma lauldega
Missad osad jagunevad:

• Adinaarium( muutumatud teksit, mis on kohustuslikud igal jumala teenistusel)
  
• Propriumiks( need on muutuvad tekstid, mis lisatakse vastavalt kiriku kalendri tähtpäevadele)
  

Missade sõnade tekstid

Kyrie eleison (palvelaul)

Gloria in excelsis Deo (kiidulaul)

Credo in unum deum ( usutunnistus )

Sanctus/ benedictus (kiidulaul) – püha, kiidetud olgu

Agnus dei, qui ( tollis peccata mundi , miserere nobis – palvelaul)
Meie, Isa palve
Meie isa kes sa oled taevas
pühitsetud olgu sinu nimi,
sinu riik tulgu, tahtmine sündigu,
nagu taevas nõnda ka maa peal.
Meie iga päevast leiba anna meile tänapäev
Anna meile andeks meie võlad
Nagu ka meiegi andeks anname oma võlglastele.
Ära saada meid kiusatusse.
Vaid päästa meid ära kurjast,
Sest sinu päralt on riik ja vägi ja au igavesti
Aamen.
Ilmalik muusika keskajal
Ilmalik muusika keskajala eksisteeris rahva muusika näol. Rahvamuusikud nooti ei tundnud ja ladina keeles ei laulnud. Nende looming oli rahva keelne ja nad ei tegelnud ainult muusikaga vaid valdasid ka teisi kunsti liike.
Rändkunstnike nim:
Prantsusmaal – žonglöörid
Inglismaal – bardid
Saksamaal – špiilmannid (spielmann)
Hispaanias – huglarid
Venemaal – skomorohhid
Rändkunstnike looming inustas ka rüütlite fantaasiat. Rüütlipoeesia õitse ajaks oli 12.-13.saj. rüütli laul sai alguse 11.saj. lõpul lõuna prantsusmaal Provencei linnas.
Rüütlilaulikuid nim:
Lõuna-prantsusmaal – trubaduur
Põhja Prantsusmaal – truvõõr
Saksamaal – minnesinger
Särav anne võis laulikute hulka tuua ka madalamast seisusest alamaadlit
Rüütlilaulu liigid:

• Armastus laulud
  
• Kangelas laulud
  

Keskaja Pillid :

• Lauto
  
• Harf
  
• Psalteerium
  
• Fiidel
  
• Rebekk
  
• Rataslüüra
  

Renessanss
14-16.saj
Renessanss tekis 14.saj. Firenze linnas itaalias ja kandus sealt edasi teistesse euroopa maadesse- madalmaadesse, prantsusmaale, inglismaale ja saksamaale. Renessanss oli ilmaliku kunsti taasünniaeg. Pöörduti tagasi kultuuri juurde. Renessanssi ajaks ei olnud enam maailma keskpunktiks jumal vaid oluliseks muutus inimese keskne elutunnetus. Ilma keskaegse professionaalse kirikumuusika kõrvale tekkis nüüd professionaalne ilmalik muusika. Ilmalik muusika oli mõeldud koos musitseerimiseks ja sellega tegelesid õukonna kapellid ning õukonna kutselised lauljad . Avati muusika koole ka väljaspool kirikut. Esimene konservatoorium avati 1537 a. Naoplis. Tänu nooditrüki tehnika loomisele 15. Ja 16. Saj vahetusel hakkas levima mitmehäälne laulukultuur. Kiriku kõrval tellisid ja rahastasid muusikat rikkad linnakodanikud ja kaupmehed .
Uued pillid:

• Rüütlite pill – Lauto
  
• Viola da braccio – vioola
  
• Viola da gamba – tsello
  
• Dulcian – fagot
  
• Krummhorn – kõversarv
  
• Trompet
  
• Tromboon
  

Renessanns jaguneb kolmeks:

Vanarenessanss (14.saj)

Kõrgrenessanss ( 15.saj)

Hilisrenessanss (16.saj)