Antiikkirjandus - vanakreeka ja vanarooma kirjandust (0)

Antiikkirjandus
Antiikkirjanduse all mõeldakse vanakreeka ja vanarooma kirjandust, mis on vanimad Euroopas tekkinud kirjandused ning mis suurimal määral on mõjutanud ka hilisema euroopa ning tänapäeva seisukohast kogu maailma kirjanduse kujunemist. [8. eKr ­ 5. saj pKr ­ algust tähistavad Homerose eeposed ,, Ilias " ja ,,Odüsseia"]
Müüt (kr k mythos) on jutustav pärimus jumalatest ja muistse aja kangelastest [müütides on üsna vähe imepärast. Kangelaste saatus traagiline, peamiselt ise oma liigse enesekindluse, hulljulguse tõttu]. Mütoloogia on ajaloolises ja kultuurilises kontekstis moodustunud müütide kogum. Antiikkirjandus põhineb müütidele.
,,Ilias" ­ Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest, Achilleuse raevust tema orjatari Briseise ära võtmise ja sõbra Patroklose surma pärast ning Hektori surmast. Ilias ei räägi sõja põhjustest, algusest ega sõjale järgnevatest sündmustest. Mükeene kuningas Agamemnon võtab Achilleuselt tema sõjasaagiks saadud orjatari Briseise. Raevunud ja solvunud Achilleus keeldub kreeklasi võitluses toetamast. Järgmisel päeval puhkeb suur lahing ahhailaste ning troojalaste vahel, ahhailased suruvad troojalased tagasi. Õhtul põletatakse langenud ning kreeklased rajavad oma laevade kaitseks kantsi . Edaspidi suruvad troojalased Hektori juhtimisel kreeklased tagasi, Achilleust ei õnnestu aga ka suurte kingitustega uuesti võitlusse meelitada. Küll saadab ta sõtta oma parima sõbra Patroklese, kes lööb troojalased laevade juurest tagasi, kuid langeb ise Hektori käe läbi. Nüüd asub Achilleus taas võitlusse, tapab Hektori ning lohistab tema surnukeha sõjavankri taga laagrisse . Peetakse Patroklose matused, Hektori isa, Trooja kuninga Priamos , lunastab poja surnukeha välja, järgnevad Hektori matused. Sõjas osalevad ka jumalad, kes toetavad nii ühte kui teist poolt, ässitavad võitlejaid ning takistavad konflikti rahumeelset lahendamist. ,,Odüsseia" - milles kirjeldatakse Odysseuse eksirännakuid pärast Trooja sõda. "Odüsseia" jaguneb 24 lauluks ja sisaldab 12110 värssi. Värsimõõduks on daktüliline heksameeter. Põhijoontes loodi "Odüsseia" ilmselt Mükeene ajastul, võimalik et mitmete paralleelselt tegutsenud laulikute- aoidide poolt. Tolle aja valitsejad muutusid pärimuses üleloomulike võimetega kangelasteks, nagu Herakles, Thesus, Agamemnon ja Menelaos . Eeposes kujutatav ühiskond on sugukondliku korra lagunemise astmel, orjanduslik kord ei ole veel täielikult välja kujunenud. Eepos algab jumalate koosoleku kirjeldusega Olümposel. Jumalad saadavad Hermese käskijalanna nümf Kalypso juurde, käsuga vabastada tema juures viibiv Odysseus . Samal ajal vaevleb Odysseuse naine Penelope kodusaarel Ithakal tema kätt paluvate kosilaste käes, kuna 20. aastat eemalviibivat Odysseust peetakse hukkunuks. Odysseuse poeg Telemachos otsustab isa otsinguil purjetada Pylosele ja Spartasse. Sparta kuningalt Menelaoselt saab ta andmeid oma isa kohta. Kalypso juurest lahkunud Odysseus satub pärast merehädas olekut faiaakide saarele . Saare kuningas Alkinoos võtab Odysseuse lahkelt vastu, pidusöömingul jutustab viimane oma seiklustest pärast Trooja vallutamist. Ta on viibinud kikonite maal, lotofaagide ehk lootosesööjate saarel, kükloop Polyphemose juures, tuultejumal Aiolose saarel, nõid Kirke juures, allmaailmas, pääsenud koletiste Skylla ja Charybdise käest, mööda purjetanud sireenide saarest . Järgmisel päeval toimetavad faiaagid Odysseuse Ithakale. Jumalanna Athena moondab Odysseuse kerjuseks. Pärast seda läheb Odysseus ühe karjuse juurde. Seal kohtab ta oma poega . Koos kavandavad nad plaani, kuidas kosilastele kätte maksta. Nad tapavad kõik kosilased ja nendega kampa löönud teenrid .
1 Homerose küsimus - Üldiselt peetakse "Odüsseia" ja "Iliase" autoriks Homerost. Kuid on teada, et juba antiikajal puudusid tema kohta täpsed biograafilised andmed. Näiteks pidasid seitse linna -- nimetatud on seda antiikseks distihhioniks "seitsmest linnast" -- ennast Homerose kodu- või sünnilinnaks. Ka Homerose eluaja dateeringud olid antiikaja teadlaste poolt väga erinevalt paika pandud -- alates 12 kuni 7. sajandini e.m.a. Nimi Homeros võis teoreetiliselt olla kasutusel kui kreeka pärisnimi, olevat Väike- Aasia kreeklaste juures tähendanud pimedat. Ja ka antiikaja kunstis on Homerost enamasti kujutatud pimeda raugana.
Teatri sünd ja draama zanri sünd ­ 5. saj eKr klassikaline ehk atikaajajärk ­ 534 eKr Thestis astus esimest korda dialoogi kooriga ning sellest sai alguse teater. Tragöödia on traagilise lõpplahendusega näidend. Draama on tõsise konflikti ja elusündmustikuga näidend. Draama esituspaigaks kujunes Ateenas teater ­ ruum, mis koosnes kolmest põhiosast ­ Orkestra ehk ringikujuline tantsuväljak, stseen ­ koht kus näitlejad said oma kostüüme vahetada ­ ning theatron ehk vaatamispaik. Kreeka tragöödiat tõlgendati kui sokulaulu, kus rongkäikudes osalesid alati Dionysose mütoloogilisi kaaslasi saatüreid ­ soku pea ja sabaga inimesekujulisi olevusi ­ kehastavad mehed, kes näitasid ülemeelikust ja laulsid jumalate ülistuslaule ­ ditürambe. Neist sokulauludest on saanud nime tragöödia. Tragöödia tunnused ­ tõsine tegevus, lõpule viidud tegevus, kunstipärane kõne ­ lõbupakkuv kõne, pöörakud ehk peripeetiad ning äratundmine. 4. sajandil andis Aristoteles esimese määraatluse, mida mõista tragöödia all ­ ,, Poeetika " ­ seda peetakse esimeseks kirjandusteoreetiliseks tekstiks maailmas. Aristoteles pidas tragöödia vaatamist väga oluliseks. Tragöödia äratab inimeses hirmutunnet ja kaastunnet . Hea tragöödia tunnus on seesmine puhastus ehk katarsise tunne. Tragöödiad antiikajal ei jagune vaatusteks. Jaguneb ­
Proloog ­ sissejuhatus Parodos ­ koor tuleb lavale. Koor annab mingisuguseid kommentaare/ hindeid Episoodid ­ dialoogid Koorilaulud Lõpus lahkub koor
Näitekirjanduse ja tragöödia isaks peetakse Aischylost ­ tema teoseid iseloomustab usk maailma harmoonilisusesse ja stabiilsusesse, mida traagilised konfliktid ajuti rikuvad, kuid mis taastub jumaliku plaani kohaselt läbi inimeste kannatuste uuesti. Tema üks tuntumaid teoseid ­ ,,Aheldatud Prometheus" on tragöödia titaanist, kes varastas jumalailt inimestele tule ning päästis seega inimkonna hukkumisest. Sophokles tõstis näitlejate arvu kahelt kolmele. Igal tegelasel oli väga isikupärane loomus. Tema ja ühtlasi ka terve antiikaja tuntuim tragöödia on ,,Kuningas Oidipus". Euridipes oli kolmas suur traagik oma eluajal, vähem edukam kui Sophokles, kuid tema suurest populaarsusest hilisemal ajal annab tunnistust ka säilinud teoste hulk: kaheksateist tragöödiat ja ainus tervikuna säilinud satüürdraama ,,Kükloop". Ta kahtles traditsioonilises st mütoloogilises religioonis ning toonitas müüdi kunstlikkust ka sellega, et kasutas sageli võtet deus ex machina ­ jumal masinast. Tema tuntuimad tragöödiad: ,, Medeia ", ,,Elektra", ,,Hekabe" ja ,,Troojalannad".
Komöödia- Komöödia sai alguse pilkelauludest, mida laulsid Dionysosepühal lõbusad meestesalgad. Komöödia kujuneski pilkeliseks, karikeerivaks ja mõnitavaks zanriks, kus kasutati vaba keelepruuki, kust ei puudunud ka ropendamine ja kahemõttelised, eriti erootilised naljad . Vana- atika komöödia suurmeistriks oli Aristophanes, kelle 44 komöödiast on meieni jõudnud 11.
Proosa ­ [6.sajand eKr]
Ajalooproosa ­ tekkis vajadusest kirjas jäädvustada üha suurenevat teadmiste hulka kaugemate maade ja rahvaste elust ning ka omaenese minevikust. Ajaloo isa- HERODOTOS . Ta pani kirja Kreeka-Pärsia sõdade ajaloo, kuid alustas peale kaugelt, muistsest Trooja sõjast,
2 kirjeldas pärslaste riigi tekkimist ja kasvu ning ka neid rahvaid, kellega pärslased oma riigi laienedes kokku puutusid. Tema töö sisaldas rikkalikult mütoloogilist ja ka nn novellistlikku ainet. Retooriline proosa ­ Tekkis seoses kõnekunsti arenguga. Tekkis vajadus kirjutada kohtukõnesid. Kuulsaim poliitiline kõnemees oli DEMOSTHÉNES, kes püüdis kreeklasi veenda ühinema Makedoonia kuninga Philippose vastu (,,Kõnedes Philippose vastu"). Cicero -koogia võtted ­ mõjutamine. Filosoofiline proosa ­ [5. ­ 4.sajand eKr] Filosoofilisi mõtteid oli varasemalt edasi antud vaid suuliselt, nüüd oli vaja tagada nende säilimine. Tõuke filosoofilise dialoogi tekkimiseks andsid kuulsa SOKRATESE vestlused oma õpilastega. Tema ise midagi ei kirjutanud, kuid enamus tema lugudest pani kirja tema õpilane, Aristoteles. Sokrates: ,,Filosoofia ja filosoofide peamine ülesanne on aidata inimesed ennast tundma õppima!" ; ,,Ma tean, et ma midagi ei tea.". Aristotelese kuulsaim teos ­ ,,Poeetika" .Kuulsaimaks filosoofilise proosa meistrika sai aga oma arvukate meieni jõudnud dialoogidega Sokratese õpilane PLATON - Tema teosed: ,,Pidusöök. Sokratese apoloogia" ; ,,Charmides" ; ,,Euthypron"- ,,Vikerkaar". Platon pidas kõige olulisemaks vaimset maailma. Tema filosoofilised mõtted on tema teoses ,,Riik".
Kunstimääratlus ­ ajaviide, nauding , kasvataja, puhastaja (katarsis).
Antiikkirjanduse tähtsus: Antiikkirjandus paneb aluse peaaegu kõigile kirjandus zanritele (eepos, tragöödia, komöödia, luulevormid ). Antiikkirjandus väärtustas inimlikkust, kangelaslikkust, tõejanu, aupaklikkust ja inimese lootust.
3