Kordamine ptk:6-8 1 Mis olid VNSFV ja NSVL? Kuna NSVL loodi? VNSFV Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit loodi 1922. 2 Miks puhkes kodusõda? Sest teised poliitilised jõud ei olnud rahul enamlaste võimule tulekuga. 3 Miks sekkusid kodusõtta välisriigid( interventsioon)? Sest nad soovisid enamlaste võimu likvideerimist. 4 Kuivõrd edukas olidi maailmarevolutsiooniidee teostamisel? Põhjendage. Ei olnud edukas, sest katsed revolutsiooni välisriikides õhutada ebaõnnestusid. 5 Mis oli sõjakommunism+ Miks ta loodi? Sõjakommunism oli riigikord, kus pidi kõik oma toiduained riigile andma ja enamus ettevõtteid riigistati. Ta loodi sõjaväe ja elanikkonna varustamiseks sõja ajal. 6 Mis oli nep? Miks ta kehtestati ja hiljem likvideeriti? Nep oli uus majanduspoliitika. Ta kehtestati, et leevendada majanduslikku olukorda ja lepitada talupo...
1. Mis on demokraatia? Mis iseloomustab demokraatlikku ühiskonda? Nimeta tähtsamad demokraatlikud riigid maailmas 1920.-30. aastail. Demokraatia tähendab rahvavõimu. Tänapäeva demokraatlikku ühiskonda iseloomustab rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamisel, kodanikuvabaduste ning kodanikuõiguste olemasolu. Tähtsamad demokraatlikud riigid olid 1920.-30. aastail USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia. 2. Mis on diktatuur? Miks tekkisid Euroopas 1920.-30. aastail diktatuurid? Diktaktuur (käskima, ette kirjutama) tähistab valitsemisvormi, milles juhil ehk diktaatoril on kas piiramatu või peaaegu piiramatu võim otsuste tegemisel. Sõja-aastatel olid inimesed harjunud karmikäelise võimuga, mis jäikusest ning vägivaldsusest hoolimata suutis tõhusalt riiki juhtida. Ka rahu ajal leidsid rahva seas poolehoidu need juhid, kes lubasid tegutseda kindlakäeliselt, et inimeste elu paremaks muuta. Sõjajärgsed raskused ning 192...
1.Demo laienemine. 1. MS ja sellele järgnenud ajal kehtestati paljudes riikides seadused, mis suurendasid demok. õigusi. naised said valimisõiguse,Suurendati valimisõiguslike kodanike arvu. 2. Iseloomusta demok. liikumisi: liberalism- uuenduste vastuvõtlikumad, kaitsesid isiksuse vabadusi ja vaba turumaj. Konservadid- vana korra järgi kõik,mitte midagi uut. Sotsid- kaitsesid tööliste huve. 3. Mitte demok.. Kommarid- töölised pidid olema õnneliku homse ehitajad. Fassid ja natsid- hirmuvalitsemine, tappa vaenlased. 4. FRA ja ENG riigikord- FRA vabariik, palju parteisid, poliitiline elu kirev, valitsuse eluiga lühike, asumaadega polnud probleeme. ENG- riigipeks kuningas või kuninganna, ei osalenud juhtimises, seadusi võttis vastu parlament ning nende täitmist korraldas valitsus eesotsas peaministriga 5. FRA maj. Reparatsioonimaksud, masinate, autode ja keemiakaupade tootmine, kalandus, moekaupade tööstus, arenes kiiresti võimsaks tööstusri...
Ajalugu Miks tekkisid diktatuurid? 1. Muutused ühiskonnas. Valimisõiguse saanud töölised ja naised olid rahulolematud ja diktaatorid kasutasid seda ära, lubades neile paremat elu. 2. Sõja mõju. Sõja ajal harjuti karmikäelise riigivõimuga, mis oli samuti ka edukas. Seega oli diktaatoritele rahva poolehoid tugev. 3. Pettumine Versailles' süsteemis. Paljusid maailmasõjas osalenud riike ärritas see, et kehtestatud riigipiirid ei arvestanud riikide ja rahvaste huve. Seetõttu leidsid toetust need juhid, kes lubasid oma rahvale ebaõigluse jõuga heastada. 4. Majanduslikud raskused. Majandusraskused ja majanduskriis röövisid inimeste usu demokraatiasse, seda kasutasid ära karmikäelised poliitilised jõud, keda rahvas uskus. 5. Terav riigisisene võimuvõitlus. Poliitikute omavaheline võitlus põhjustas pettumuse demokraatias, seetõttu otsustati toetada diktatuurierakondi, kes lubasid korra majja lüüa. 6. Valimiskünnise puudumine. Paljudes Euroopa ri...
1.Compiegne`i vaherahu- vaherahu,mille sõlmisid sõdivad pooled 18.nov.1918ja millega lõppes sõjategevus Pariisi rahukonverents-konverents, mis töötas välja püsivad rahulepingud Versailees`s lossis ja mis töötas rohkem kui aasta Reparatsioon-kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale. Versaille`s süsteem-Pariisi rahukonverentsil loodud uus poliitiline korraldus,nimetati ka Versaille`s diktaadiks. Rahvasteliit-Pariisi rahukonverentsil loodud organisatsioon,mille eesmärgiks oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö. Diktatuur-mitte milleski piiratud, seadusega kitsendamatu, jõule toetuv võim. Wilssoni 14 punkti-Võidujoovastuses Antandi riigid soovisid igati saksamaad ja tema litlasi aladada ning neile kätte maksta. See ei langenud küll kokku usa presidendi W.Wilssoni rahukavaga, mille ta esitas 1918 a jaanuaris ning mida hakati nimetama wilsoni 14. punktiks. Agressor- Sõjaalgataja ka valluta...
KT AJALUGU ptk 7 ja 8 (lk 54-61) 7. Fasistlik Itaalia 1 MS tekitas Itaaliale suuri raskusi. Sõjakulud olid liiga suured Itaalia majanduse jaoks, suur välivõlg. Itaalial ei olnud häid sõjalisi oskusi. Nad tekitasid sõjas liitlastele raskusi. Sõja lõpus said nad ainult väikesi alasid, nendesse suhtuti üleolevalt. Itaalia tahtis muutuda suurriigiks. Itaalia keskvalitsus oli nõrk. Pidevalt vahetusid valitsused (koalitsioonivalitsus). Itaalias valitses suur tööpuudus, rahutused, töölised sattusid kommunistide mõju alla. Tekkis rühmitus Võitlusliit, kuhu kuulusid sõjaväelised ja töötud. Neid hakati kutsuma fasistideks. Nad muutusid Rahvuslikuks Fasistlikuks Parteiks, mille etteotsa otsa sai Benito Mussolini. Neil aina kogunes toetajaid. Arvati, et tema taastab korra ning majanduse madalseisust välja tuua. Nad tahtis teha Itaalia nii võimsaks kui Rooma Impeerium. Fasistid kandsid musta särki, see sai nende tunnusmärgiks (mustsärklase...
6 paragraaf kommunism - poliitiline õpetus, mis püüab saavutada sotsiaalset võrdsust proletariaadi diktatuuri kehtestamise abil ja mille eesmärgiks on klasside ja eraomandita ühiskond. NSVL - Nõukogude Sotsalistlike Vabariikide Liit loodi 30.detsember 1922. Oli föderaalriik, koosnes liidu vabariikidest, oli vasakpoolse ideoloogiaga riik. NSVL-ide liiduvabariigid - Venemaa, Ukraina, Valgevene, Taga- Kaukaasia. interventsioon - välisriikide relvastatud sekkumine teise riigi siseasjadesse. maailmarevolutsiooni idee - maakera värvub punaseks, kommunistlik revolutsioon võidab venemaal ja seejärel kõigis maailma riikides. sõjakommunism - rakendati Venemaal (20.aastatel) ülima vaesuse tingimustes kommunismi põhimõtteid mida nim. sõjakommunismiks. Transport, korter, teater jne. olid tasuta kuna riik oli nii vaene. NEP - uus majanduspoliitika, kus lubati riikliku omandi kõrvale turumajanduse olemist e. väikefirmasi. plaanimajandus - Majanduse p...
Oli polüglott,on kirjutanud ingl,sks,pr,soome,rootsi,it ja hisp keeles.Valdas 8-t keelt.Peetakse Eesti sürrealismi rajajaks.Sürrealism-kirjandus ja kunstivool,tekkis 40ndatel Pr-l- absurdne,ilma loogikata. Aluseks:unenägu,nägemus.Loome prots. oluline osa:alateadvus."Ankruketi lõpp on laulu algus". Dadaistlik-"Rroosi selaviste"Dadaism-L-Eur. kirjandus-ja kunstivool,mis pidi tähistama vabanemist sellistest normidest,loogilistest seostest teksti ülesehitamisel.Dada- istid kasut. primitiivseid,naiivseid väljendusi,häälitsusi.1920-ndatel sulandus dadaism sürre- alismi.Tuntuim dadaist oli Tristan Tzara. Limerik-harilikult. Rrosi- liidrite omane;mäletsema- nõrgalt mäletama;erutuma-erru saatma;imetlema-imema;pigistama- pigi eritama;koristama- korisema panema.Rroosi maailm-humoristlik,selle muudavad naljakaks üllatuslikud keele- teosed,Nõuk.aeg karmilt keelatud luule.1950ndad-hakkas ilmuma (58)ajakiri Keel ja kirjandus. Kirjanikest J
käivitatud sotsiaalprogrammide ja kahjumiga töötavate ettevõtete tõtu; Saksamaa – riik sammus ülesmäge; ebausk taastus, viimased sõjavaremed kadusid, majandusime jätkus; ei kaldutud tagasi revianšismi; lepiti ära Prant. ja sellest alustati kahe riigi majanduslike huvide põimimist, millest arenes välja Euroopa Liit; 1960. loodi uuesti sõjavägi; Prantsusmaa- 1958. kuulutati välja 5 vabariik; järgenval parlamendivalimistel saavutasid suure võidu gaulle-istid ning esimest korda ei saanud suurimaid hääli kommunistid; üritati sõda lõpetada; lahkusid NATOst; tegid oma tuumapommi 1960., mil pommid enam populaarsed polnud; 3.Kuidas mõjutas koloniaalvaldustest loobumine suurriikide majandust, poliitikat ja rahvastikku? Mõjutas hästi. Riigid olid majanduslikult tõusuteel. Majandus arenes ja heaolu kasvas. Lk 103 3.Millega seletada Thatcheri ja Reagani populaarsust 1970.aastate teisel poolel ja 1980.aastate algul
Miks osades riikides säilis diktatuur, teistes aga demokraatia? Demokraatia on ühiskonna valitsemisvorm, mida iseloomustab rahva määrav osa ühiskonna küsimuste lahendamises ning kodanikuvabaduste ja -õiguste olemasolu. Demokraatia jaguneb: otsene demokraatia, esindusdemokraatia ja osalusdemokraatia. Otsene demokraatia on demokraatia vorm, kus rahvas otseselt osaleb otsustamises. Esindusdemokraatia on demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel. Osalusdemokraatia on demokraatia vorm, mille puhul kaasatakse rahvas otsustusprotsessi. Diktatuur on valitsussüsteem, kus oluline osa võimust on koondunud ühe isiku või väikese grupi inimeste kätte. Peale sõda olid Itaalias olukord keeruline ning tekkisid rahutused. Pidevalt vahetusid valitsused, mis koosnesid mitme erakonna esindajatest. Erimeelsuste tõttu ei püsinud parteid koos rohkem kui aasta. Itaalias suurenes tööpuudus. Karmides tin...
Saksamaa riik sammus ülesmäge; ebausk taastus, viimased sõjavaremed kadusid, majandusime jätkus; ei kaldutud tagasi reviansismi; lepiti ära Prant. ja sellest alustati kahe riigi majanduslike huvide põimimist, millest arenes välja Euroopa Liit; 1960. loodi uuesti sõjavägi; Prantsusmaa- 1958. kuulutati välja 5 vabariik; järgenvadl parlamendivalimistel saavutasid suure võidu gaulle-istid ning esimest korda ei saanud suurimaid hääli kommunistid; üritati sõda lõpetada; lahkusid NATOst; tegid oma tuumapommi 1960., mil pommid enam populaarsed polnud; 3.Kuidas mõjutas koloniaalvaldustest loobumine suurriikide majandust, poliitikat ja rahvastikku? Mõjutas hästi. Riigid olid majanduslikult tõusuteel. Majandus arenes ja heaolu kasvas. Lk 52 4.Konrad Adenaueri kui Saksamaa poliitika kujundaja ja eeskuju iseloomustus.
1 DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL · Diktatuur - ühe isiku või grupi piiramatu võim ühiskonnas. Mõiste pärineb Vana-Rooma ajaloost (diktaator oli riigiametnik, kelle kätte läks 6 kuuks kogu võim riigis, et olukorda stabiliseerida (N: sõja või mässude ajal). · Diktatuuride kujunemine on suhteliselt raske või võimatu riikides, kus on pikaajalised demokraatia ja parlamentarismi kogemused (näiteks Inglismaa või USA). I Diktatuuride tekkimise põhjused: 1) Massidemokraatia kujunemine (üldise valimisõiguse kehtestamine) 2) Varasema demokraatia kogemuse puudumine või vähesus (eriti Venemaa puhul; Saksamaal ja Itaalias oli see olemas). See andis võimaluse karismaatilistele ja populistlikele poliitikutele võita rahvahulkade poolehoid. 3) Riikide sõjaline nõrgenemine I maailmasõjas, mis ai...
nimetusele. Nendega koos sai laval esineda ka nooruke Tõnis Mägi. Õismäe Humanitaargümnaasium 06.09.06 Koidu Ilmjärv Levimuusika ajalugu 30 1964. aastal alustasid Tallinna 2 Keskkooli “R eal” ning R aplas “O m ega” - viimasega sai lavaristsed Anne Veski. 1965 – “V irm alised ”, “R ü tm ik u d ”, “O p tim istid ”, “T oon ik a”, “P eoleo ”. “Virmalised” oli 60 - ndate aastate populaarsemaid. Seal olid vennad Toivo ja Ülo Kurmet. 68. Aastal liitus nendega bassi mängima Jaak Joala. “Optimistides” alustasid m uusikuteed Toomas, Harry ja Tiit Kõrvits, Heigo Mirka, Vello Salumets. Ansambel oli esimene, kes esines ka kodust kaugemal. “Rütmikute” solistiks oli “Juuniorides” alustanud Tõnis Mägi, trummarina Paap Kõlar.