Seega võivad asjad, nähtused ja ideed omada tähtsust või olla ebaolulised. Erinevad inimesed peavad väärtusteks erinevat. Igal ajastul on aga oma mood ning tendents, mis ajaga muutub. Uuendusi tuli igas valdkonnas. Teise maailmasõja järgne raske aeg oli juba hajumas ning algava heaolu üheks sümboliks kujunes beebibuum. 1950. aastal hakkas hoogsalt arenema television. USA-s sõja tekitatud elamispinna nappuse lahendas puhkenud ehituse tõusuperiood; moes oli vabaplaneering, mis oli tegelikult kogukondlikest kammitsatest väljapürgivatele inimestele täiesti meeltmööda. NSVL-s aga Hrustsovi aeg, mis tõi kaasa piiratud vabaduse. 1950.-te lõpu liialdustest vabanemise ja poliitilise sula tähe all projekteeriti kuuekümnendatel aastatel mõningaid modernistlikust vaimsusest kantud hooneid("Vanemuise" teater Tartus). 60-ndatel valmivad esimesed suured paneelelamute rajoonid (Tallinnas Mustamäel ja Tartus Ülejõel.) Ka teadus ei jäänud "ajast maha"
vabariikideks*kohalikud kommunistlikud parteid Moskvale alluvad *juunikommunistid:Karotamm(est), Kalnberzins(ltv), Snieckus(leedu) *massirepressioonid*suurküüditamine 26 märts 1949*metsavennad( vastupanuliikujad*põllumajanduse sundkollektiviseerimine ELUOLU: Purustused ja inimkaotused suured:kaotajad Sks, Jaapan, It*Ühine turg *Beebibuum 20 saj suurim Tehnika, arh, mööbel:Põrnikas algava heaolu sümbol*värvilised telesaated 1953*vabaplaneering ehituses *moes oli sõjaeelne mööbelMood*rõivamoes olid sõjaväelised jooned *Christian Dior Edusammud*tuumafüüsika *Vesinikupomm*Lennundus kosmonautika, arvutite loomine*Arvutitehnika arendusele andis tõuke muukida lahti sifrisüsteem Enigma*Eniac ameerikasIdeed ja suhtumine *eksistentsialism*õigustatud stalinlikud massirepressioonid*Inimene loob ennas tise*George Orwell nägi kommunismi läbi
aastatel · Optimistlikud meeleolud. · Lähis-Ida. · Raskused majanduse taastamisel. 1948 Iisraeli iseseisvumine · Indo-Hiina. · Beebibuum. 1949 kommunistlik Hiina · Olmetehnika kiire areng. Korea poolsaar · Kesk- ja Ida-Euroopa. Kunst, keskkond ja mood Korea sõda · Vabaplaneering arhitektuuris. · Juuni 1950. · Naiselikkuse rõhutamine. · ÜRO hukkamõist. · ÜRO vägede operatsioon. · Christian Dior. Douglas MacArthur · Inchoni dessant. Teadus ja tehnika · November 1950 Hiina sekkumine. · Sõjandus. · 1951-1953. Raketitehnoloogia Tuumafüüsika
koosseisu. Teherani konverentsil kinnitas Roosevelt, et USAl pole Balti riikide vastu huvi. 18.Mida tehti Eesti soveteerimiseks?: a. Hirmutamiseks küüditati b. Territoriaalsed muudatused c. Sundkollektiviseerimine (kolhoosid) d. Üliindustrialiseerimine (tööstuse mahu kasv) e. Eraomandi kaotamine 19.Märksõnad eluolu ka kultuuri kohta II MS järel: a. Optimistlikud meeleolud b. Beebibuum c. TV areng d. Hoonete vabaplaneering e. Rõivamoel sõjaväe joon f. Funktsionalism g. Arvutitehnika areng h. DNA struktuuri matsu väljajagamine i. Filosoofias eksistentsialism
konkurents ja tuludelt ja omanditelt nõuti sisse makse, avatud urg, eraomand ja stabiilne raha, väljendus inimeste eluolude paranemises ja uuenduslikkuses, sakslaste eneseusk taastus, majandusime sümboliks kujunes Volkswagen põrnikas. 9. Eluolu Läänemaailm: demokraatlik kord, ehitusbuum, beebibuum, autode masstootmine (,,põrnikas"), televisiooni areng, USAs esimesed värvilised telesaated, hoonete vabaplaneering (ei tekkinud tänavaid, majad olid linnas hajali), rõivastuses, mööblis, arhitektuuris võimtuses sõjaeelne + moes sõjaväelaslik joon, arvutitehnika areng, seksuaalkäitumisest rääkimine, majandusimed (,,Saksa majandusime") paljud riigid saavutasid pärast II MS hea seisu; NSVL: kommunism, kosmonautika kuldajastu, viieaastakult üleminek seitseaastakule. Kodanikel puudus demokraatlikud õigused ja
Ülestõus suruti jõuga maha. Suessi kriis 1956. Egiptuse vallitsuse juht vms Nasser riigistas Suessi kanali, mis kuulus inglastele. Konflikt lääneriikidega. NSVL toetas Nasserit, Suurbritannia ja Prantsusmaa olid Iisraeli poolt. Väed sunnitit sealt lahkuma. NSVL autoriteet suurenes Lähis-Idas, Inglismaa ja Prantsusmaa mõju maailmas aga kahanes. KERSTENI KOMISJON. 1953. aastal loodud komisjon 1940nda aastal toimunu uurimiseks. Kultuuri: vabaplaneering, funktsionalism, Christian Dior, eksistentsialism, Geroge Orwell ,,Loomade farm", ,,Lolita". Lyndon Johnson USA president seadis eesmärgiks 1964. rajada suur ühiskond(great society). Sotsiaalne õiglus tagatud, majandusellu pidi sekkuma riik. Nagu John Maynard Keynes oli mõelnud. Heaolu pahupool: massikultuur, keskmine inimene; traditsioonilise ühiskonnamudeli lagunemine.(asendub ateistliku ja minakeskse maailmavaatega); mässumeelsus Põlvkondade konflikt. Sputnik kosmosesse 1957.
Hoogsalt hakkas arenema televisioon. Muude kodumasinate kõrval pidi 1950. aastate moodsas kodus olema juba ka televiisor. Puhkenud ehitusbuum lahendas Lääne-Euroopas võrdlemisi kiiresti sõja tekitatud elamispinna nappuse, kuid sellel oli ka pahupool. Pommitamise tagajärellinnadesse tekkinud tühimikke hakati täitma Le Corbusier´ ideid ja juba sõja eel väljakujunenud nn internatsioaalset stiili järgiva hoonestusega, mille peamiseks eripäraks traditsioonilistega võrreldes oli vabaplaneering. Rõivastuses, mööblis, arhidektuuris ja mujal domineeris 1940. aastate teisel poolel sõjaeelne stiil, mistõttu erihariduseta inimene võis vabalt pidada üheaegseks 1920. ja 1950. aastail valmistatud puhvetkappe või isegi ehitutisi. See sarnasus oli hõlmatav funktsionalismi mõiste all. Rõivamoele oli sõda lisanud sõjaväelaslikku joont, näiteks kandsid naised kõrgendatud õlgadega pintsakuid, mis meenutas vormikuube, kuid peagi taasavastati naiselikkus ja
tabas läänemaailma ja selle naaberalasid beebibuum sündimuse järsk tõus, mis jäi 20 saj viimaseks. Algava heaolu üheks sümboliks kujunes Volkswageni legendaarne ,,põrnikas". Hoogsalt hakkas arenema televisioon. Muude kodumasinate kõrval pidi 1950 aastate moodsas kodus olema ka televiisor. 1953 a saadeti USA's eetrisse esimesed värvilised telesaated. Puhkenud ehitusbuum lahendas Lääne-Euroopas võrdlemisi kiiresti sõja tekitatud elamispinna nappuse. Vabaplaneering: hooned seisid eraldi, moodustamata tänavat. Kaduma läks harjumuspärane linnamiljöö. Naabruskonna kadumine oli kogukondlikest kammitsatest väljapürgivatele inimestele meeltmööda. Rõivastuses, mööblis, arhitektuuris ja mujal domineeris 1940 a teisel poolel ja osalt veel 1950 aastate algulgi sõjaeelne stiil, mistõttu võib pidada nii 1920 & 1950 aastate ehitisi/puhvetkappe samadeks. See sarnasus on hõlmatav funktsionalismi mõiste alla
Paraku kaotati koos EppMaria Kokamäe puhul. Laias maailmas liialdustega arhitektuurist ka viimased leidsid tunnustust Raul Meele lakoonilised linnalikkuse riismed. Selle asemele astus abstraktsed maalid, sama suuna silmapaistvaks prantsuse arhitekti Le Corbusier’ ideedest ja edukaks esindajaks kujunes ka Sirje Runge. lähtuv vabaplaneering, mis tähendas 1970. aastate lõpul ja 1980ndail kujunes traditsioonilise tänava kaotamist. Koos omaette graafikaliigiks plakat, mille tuntui suuremõõduliste ehitusdetailide tööstusliku mateks tegijateks oli eeskätt fotolavastusi ka tootmise ja äärmuseni lihtsustatud tüüp sutanud tandem Villu Järmut Enn Kärmas
1950ndate aatate algul tabas NSV Liitu ja läänemaailma beebibuum ehk sündimuse järsk tõus ning see jäi 20.sajandil viimaseks. Algava heaolu üheks sümboliks kujunes Volkswageni legendaarne ,,põnikas". See jõudis seeriatoomiseni 1945.aastal. Mudeli menu oli enneolematu ning selle tootmine lõpetati alles 2003.aastal. Hoogsalt hakkas ka arnema televisioon. Muude kodumasinate kõrval pidi 1950. aastate moodsas kodus olema juba ka televiisor. Ehituses tuli esile vabaplaneering, kus hooned seisid eraldi, moodustamata tänavat. Kaduma läks harjumuspärane linnamiljöö. Rõivastuses, mööblis, arhitektuuris ja mujal domineeris 1940.aasate teisel poolel ja osalt veel 1950.aastate algulgi sõjaeelne stiil, mistõttu erihariduseta inimene võis vabalt pidada üheaegseks 1920. Ja 1950.aastail valmistatud puhvetkappe või isegi ehitisi. See sarnasus on hõlmatav funktsionalismi mõiste all.
(näiteks kulinaaria- ja kondiitritooted) või on tegu suuremahuliste kaupade müügi ja hoiustamisega tegeleva jaekaubandusettevõttega (näiteks ehitusmaterjalid), võib müügipind olla väiksem kui mittemüügipind. Mittemüügipinna planeerimisel peab arvestama, et tegevused, mis on otseselt seotud müümisega, peavad asuma lähestikku, nt grilltoodete valmistamine ja müügilett. Põhiliselt eristatakse järgmisi müügisaali planeeringu tüüpe: võre- ja vabaplaneering. Võre- planeeringu puhul on tegemist kindla ja korrastatud planeeringuga - müügisaalis on riiulid paralleelselt ja sirges reas, mis moodustavad "võrestiku". Võreplaneering on peamiselt levinud toidu- ja esmatarbekauplustes. Nii kasutatakse ära maksimaalselt müügisaali pind ja tehakse tarbija jaoks kauba ülesleidmine võimalikult kergeks. Kuna üldjuhul kasutatakse tüüpriiuleid, siis on kulud kaupluse sisustusele väiksemad kui teiste planeeringute puhul.
Jätkus kultuuriline üleilmastumine (televisioon, kino, raadio), USA filmid levisid üle maailma, suured filmitootjad olid India ja jaapan Moodi oli lisandunud sõjaväelaslikku jooni: naistel kõrgendatud õlgadega pintsakud. Küllaltki ruttu aga hakati taastama naiselikkust: kloššseelikud, pikad kindad, peen piha, korsetid, bikiinid. Bikiinidel oli suur roll naiste eneseteadvuse tugevnemisel ja seksuaalsuse vabastamisel Arhitektuuris oli valdavaks vabaplaneering: hooned seisid eraldi, moodustamata tänavat Rõivastuses, mööblis, arhitektuuris ja mujal domineeris sõjaeelne stiil Kujutavas kunsis jätkasid eksisteerimist vanad kunstivoolud, omal ajal äärmuslikuks või skandaalseks peetud kunstisuunad olid nüüd üldiselt vastuvõetavad Oluliseks peeti loomevabadust (ekspressiivne abstraktsionism, Jackson Pollock) Teaduses arenes tuumafüüsika (vesinikupommi ehitamine), kosmonautika, lennundus, arvutitehnika (Enigma)
võimaldades ellu viia funktsionaalselt tsoneeritud linna ideed. o Diferentseeritud (hierarhiline ja eraldatud liikleja gruppidega) tänavate-teede süsteem nn Radburn’i-printsiibid – tõi kaasa suure transpordivajaduse kasvu Modernismi ruumikäsitlus • Üksikhoone peab olema fookuses, mitte linnaruum. Objektid peavad olema vaadeldavad igast küljest – linnaruum tuleb lõhkuda hoonete vaadeldavuse saavutamiseks • Tulemuseks vabapaigutusega hooned – nn vabaplaneering kus hooned ei paikne tänavajoonel • Hooned paiknesid nn antiruumi keskmes, moodustamata tänava- ja väljakuruume • Linnapildist eemaldati visuaalne sekventsus ja dünaamilise tänavaruumi elemendid: ruumilised tänavad, platsid, väljakud • Linn muutus ühtse hoonete ja nende fassaadide poolt moodustatavate linnaruumidega kompleksist omavahel konkureerivate üksikhoonetega kompleksiks • Kui varem olid tähtsal kohal fassaadi- ehk tänavajoon ja kvartali struktuur, siis nüüd võis