NSVL, külm sõda (0)

1 Hindamata

Külma sõja algus, rahvusvahelised suhted peale II maailmasõda (kahepooluselise maailma kujunemine, lääne ja ida mõisted, külma sõja mõiste ja avaldumisvormid, osapooled, organisatsioonid )
Lääs: Lääne-Euroopa demokraatlikud riigid ja USA.
Ida: NSVL ( tahtis mõjusfääri laiendada)
Külm sõda- sõjalist tegevust pole, kuid tahetakse üksteisest paremad olla ning tekib mitu kriisi. Külma sõja vahendid: vastastikune luuretegevus, üksteiselt liitlaste ületrumpamine, konfliktide ja kriiside valla päästmine, pingekollete tekitamine ning neis pingete õhutamine, võidurelvastumine. NATO - Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon , 1949, sõjaline organisatsioon võitlemaks kommunismi ja NSVL -i vastu. ÜRO- Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, 1945, rahu-, julgeoleku-, arengu- ja inimõigusküsimused. VMN- Vastastikuse Majandusabi Nõukogu, 1949, vastukaaluks Marshalli plaanile . VLO- Varssavi lepingu organisatsioon, 1955, NSVL-i ja Ida-Euroopa riike ühendav sõjalis-poliitilineliit. Trumani doktriin - 1947, USA presidendi plaan, mis ütles et tuleb abi anda neile keda ähvardab NSVL(Kreeka, Türgi) Marshalli plaan: 1948-1952, USA riigisekretär, abi Euroopa taastamiseks, vähendada kommunismiohtu ja mõju.

Heaoluühikond ( heaoluriigid ja nendele iseloomulikud jooned, sotsiaalne õiglus, heaoluühiskonna pahupooled)
Kõrge elustandard, pidevalt suurenev sissetulek, sotsiaalne turvalisus, arenes riiklik haridus -, tervishoiu- ja sotsiaalabi süsteem. Heaoluriigid: Rootsi, Saksamaa, Soome, Norra, Inglismaa. Sotsiaalne õiglus: hakati tähelepanu pöörama majandus- ja sotsiaalpoliitikale. Majandusellu pidi hakkama sekkuma riik. Keynes nõudis tähelepanu pööramist vaestele, töötutele, immigrantidele ja mustnahalistele.
Pahupool : algas massiline tarbimine, majanduselu sümboliks sai auto, põlvkondade vahelised konfliktid. Ühiskonnas hakkasid mässama noored. Mustanahaliste liikumine, üliõpilaste liikumine, naisliikumised.

USA peale II maailmasõda ( sisepoliitika , majandus, välispoliitika)
Kaheparteisüsteem: demokraatlik ja vabariiklik. Sisepoliitilised probleemid: makartism- J.McCarthy järgi, poliitika kommunistide ja juutide vastu. Mustanahaliste olukord- hakati võtma vastu seaduseid olukorra lahendamiseks, M. L. King - mustanahaliste liikumise eestvedaja . Poliitilised mõrvad: M.L.King, J. Kennedy , R.Kennedy. Noorte rahutused - noorsoomäss sõjakohustuse vastu, tarbimisühiskonna väärtustamise vastu. Watergate ’i afäär- Nixon lasi paigutada Watergate’i hotellis demokraatide tuppa pealtkuulamisaparaadi, selle tõttu ta ka võitis, pärast eitas enda tegu, kuid hiljem astus tagasi. Terrorismi probleemid- 1993 esimene pommiplahvatus NY maailmakaubanduskeskuses.
Majandus: sõduritel polnud sõja lõppedes tööd, majanduse muutumine rahuaja järgi( relvi polnud vaja toota enam), USA tähtsus kasvas, sai teistele riikidele laenatud raha tagasi. USA oli välispoliitikas põhijõud: NATO liider paljudes organisatsioonides, Marshalli plaaniga toetati majandust, Trumani doktriiniga võideldi kommunismi vastu.

Suurbritannia peale II maailmasõda (sisepoliitika, majandus, välispoliitika)
Kaks parteid: konservatiivid ja leiboristid (töölispartei). Valitsusjuhiks peaminister , praegu James Cameron . Ülemkoda ja alamkoda . M. Thatcher- oli ametis kauem kui ükski teine peaminister, kutsuti raudseks leediks, kokkuhoiu poliitika eestvedaja. 1970 majanduskriis , majanduskasv oli aeglane ning nafta hind tõusis. Thatcerism: võrdsustati maksusüsteem, vähendati sotsiaalkulutusi. SBR oli NATO liikmeks et tugevdada oma välispoliitikat, sai tuumarelva omanikuks. Välispoliitilised probleemid: kolooniate lahkulöömine, ühinemine Euroopa Ühendusega, Prantsusmaa oli selle vastu, Falklandi sõda Argentiinaga, võtab ära SRB saared, Põhja-Iirimaaga terava suhted.

Saksamaa Liitvabariik peale II maailmasõda (sisepoliitika, majandus, välispoliitika)
Peale II ms jagunes Saksamaa kaheks. Lääne pool kuulus USAle Prantsusmaale ja SRBle(SDV) . Ida oli NSVL(SDV). Berliin suleti müüriga(1961-1989). SLV riigipeaks oli president , riiki juhtis aga kantsler . Bundestag on SLV parlament . Saksamaa sisepoliitikas eristatakse kolme etappi: 1)1950-1960 kristlikud demokraadid –vanad traditsioonid 2) sotsiaaldemokraatlik W.Brandt 3)Saksamaa sotsiaaldemokraatlik partei. Konrad Adenauer kantsler, Saksamaa ülesehitaja. Saksamaa majandusime- riik reguleerib majandust, väiksed sõjalised kulutused, laenud, vaba tööjõud. Saksamaa välispoliitikas teravad suhted idapoolsete riikidega. 1960 ja 1970 II poolel suhete paranemine. 1980-1990 kahe saksa tihe koostöö. 1990 kahe saksa ühinemine.

Külma sõja kriisid (Suessi kriis, Praha kevad, Korea sõda, Kuuba kriis, Vietnami sõda – aastad + seletused )
Suessi: 1956, valitseja Nasser , Egiptus riigistas Inglismaale kuuluva Suessi kanali. NSVL toetas Nasserit. Iisreal ründas inglaste mõjul Egiptust. ÜRO sundis sõda lõppema. Inglismaa ja Prantsusmaa viisid oma väed Egiptusest välja. Suessi kanal jäi Egiptusele. NSVL-i mõju maailmas suurenes. Inglismaa ja Prantsusmaa autoriteet langes.
Praha kevad: 1968, President Novotny sunniti tagasi astuma. Uueks juhiks sai Dubcek . Asuti läbi viima uuendusi aga see ei meeldinud NSVL-le. Brežnevi doktriin. Prahasse sisenesid tankid . Ametisse pandi Husak.
Korea sõda:1950-1953, Põhja-Korea tahtis vallutada Korea poolsaart . ÜRO läks oma vägedega sisse( kindral MacArthur). Põhja-Korea taganes. ÜRO-le tuli kallale Hiina. Lõpuks sõlmiti vaherahu . Korea jäi endiselt jagatuks.
Kuuba kriis: 1962, Fidel Castro haaras 1959 võimu ja kehtestas diktatuuri. NSVL tarnis Kuubasse rakette. USA sai rakettidest teada ning kehtestas blokaadi. NSVL andis järgi ja Hruštsov lubas raketibaasid eemaldada.
Vietnami sõda:1946-1954 Indo-Hiina sõda, Tekib 2 Vietnami. Partisani sõda. Vietnam oli Prantsusmaa koloonia, peale II ms kuulutati välja Vietnami Demokraatlik Vabariik. Prantsusmaale see ei meeldinud. II etapp, 1964-1973, P-V(NSVL) ja L-V(USA). Sõlmiti Pariisi rahuleping . Sõjategevus pidi lõppema ning USA oma väed välja viima. Kodusõda kestis edasi. Vietnamid ühendati. Kehtestati kommunism .

Pingelõdvendus (tähendus, olulised lepingud ja nende mõjud, pingelõdvenduse tulemus ja tagajärjed)
Lääneriikide välispoliitika oli jõudnud ummikusse: ei oldud suudetud takistada kommunismi levikut, majanduslikult oli olukord kehv, samal ajal näis NSVL tugevnevat. Lääneriigid vajasid hingetõmbeaega, algas pingelõdvendus ehk hakati suhteid soojendama.
Olulised lepingud: 1963- tuumakatsetuste osaline keelustamine. 1968- tuumarelva leviku tõkestamise leping. 1970- idaleping, Lääne-Saksamaa ja NSVL, Poola. Saksa piir pandi paika. 1972- raketitõrjesüsteemide rajamise leping. SRP1, USA jaNSVL külmutavad 5 aastaks tuumarelvade valmistamise. 1979- SRP2, Washington ei kirjutanud alla, NSVL alustas sõda Afganistaniga. 1973-1975, Helsingis nõupidamine, OSCE Euroopa Julgeoleku- ja koostööorganistatsioon. 1991- START1 vähendatakse tuumarelvade arvu. 1993- START2. Tulemus: NSVL lagunes, tuumarelvade vähendamine, uued julgeoleku organistatsioonid, külma sõja lõpp.

Sotsialistlik maailmasüsteem (NSVL olulised juhid ja iseloomustused, sotsialistlik sõprusühendus, plaanimajandus , välispoliitilised suunad)
Stalin - kõige hirmsam aeg, juhikultus , küüditamised, KGB organiseeris küüditamisi, GULAG - töö-ja vangilaagrid. Hruštšov- sulaaeg, eluolu paraneb , rääkis Stalini kuritegudest, kõrvaldati võimult, vangilaagrid pandi kinni, Siberist lubati tagasi tulla. Brežnev- stagna aeg, rahulik passiivne aeg, dissidentlus ( võideldi nende vastu), stagnatsioon ( suur seisak )
Sotsialistlike riikide rühmad olid: sõprusühendus, väljaspool sõprusühendust, sotsialistliku orientatsiooniga. Sõprusühenduse riigid: NSVL, Saksa DV, Poola, Tšehhoslovakkia. Vähem kuulekad: Hiina, Jugoslaavia , Põhja-Korea. Sotsialistliku orientatsiooniga: Kongo , Somaalia , Afganistan , Madagaskar . Mjandusele iseloomulik plaanimajandus: majandus oli riigistatud, rasketööstuse arendamine, kolhoosid , ainult sõjatööstus areneb, võidurelvastumine. Välispoliitika: pidev võitlus lääneriikidega, agressiivne välispoliitika, võidurelvastumine.

Eesti NSV (aeg, olulised kommunistid , vastupanuvormid, majanduselu, kultuurielu , taasiseseisvumine)
1940-1941, 1944-1991. N. Karotamm (1944-1950) oli kõige enam eestimeelne, J.Käbin(1950-1978) oli nii eesti kui ka venemeelne, K.Vaino(1978-1988) tõsine venestamise laine. 1940- metsavendlus, 1970- põrandaalused noorterühmitused. Suur ühismajandus, loodi palju kolhoose. Pidi kõik oma vara ära andma ja kolhoosis riigi heaks tööd tegema. Pandi peale kõrged maksud neile kes kolhoosis ei töötanud, kutsuti kulakuteks. Kodu-Eesti ja välis-Eesti kultuur. Info ( raadios, kirjandus, otsekontakt). Laulupeod .

Külma sõja lõpp (USA plaanid NSVL ründamiseks, perestroika ja glasnosti aeg, NSVL lagunemise põhjused ja tagajärjed)
USA plaanid: takistada NSVLi võimutsemist Kesk- ja Ida-Euroopas, üritada majanduslikult nurka suruda, suruda NSVLle peale kõrgtehnoloogiline relvastumine.
Tegelik rünnak: Afganistani kaudu varustati kohalikke moodsate relvadega. Poola kaudu, varustati Solidaarsust moodsa side-ja trükitehnikaga. Takistab uue gaasijuhtme ehitamist Siberist Euroopasse. Veenis Saudi-Araabiat naftat rohkem tootma , vähendas nafta hinda. Piirati kõrgtehnoloogilise toodangu eksporti NSVL-i. USA algatas kõrgtehn relvastumise , millele NSVL ei suutnud vastu panna. perestroika: Gorbatšov, sotsialistliku ühiskonna ümberkorraldamine. Glasnost, avalikustamine , salastust vähendatakse, Jakovlev. NSVL oli kaasaegse maailma vastu, tekkis demokraatlust rohkem, paljud riigid said iseseisvaks.

.DOC Laadi alla originaalfail 4 lk · .doc · 10 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-02-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti

10 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

HelaBoisen Õppematerjali autor

nsvl välispoliitika organisatsioon nato pingelõdvendus nafta kõrgtehn sotsiaaldemokraatlik lepingud kindral

Sarnased õppematerjalid

docx

Ajalugu KT külm sõda

juKÜLM SÕDA ÜLEVAADE: ● Rahvusvaheliste suhete pingestumine II MS muutis mitmel pool maailmas jõudude vahekorda, riikidevahelisi suhteid, riikide piire ja inimeste ümberasustamist. Lõpul tekkis kaks leeri: Demokraatlikud lääneriigid, kes tahtsid edendada demokraatiat ja kommunismi peatada; Kommunistlik NSVL, kes tahtis kommunismi levitada ja maailma juhtida. Nende vaheline suhete pingestumine sai alguse juba II MS lõpul. Suhete pingestumistest sai alguse külm sõda. ● Külma sõja olemus, eesmärgid, põhjused, algus Olemus- külmaks sõjaks nimetatakse poliitilist, ideoloogilist ja majanduslikku vastasseisu kommunistliku idabloki ja lääneriikide vahel. Külm sõda ei vii otsese relvastatud sõjalise konfliktini

12. klassi ajalugu

docx

 Ungari ja Bulgaaria suruti 1938.a piiridesse  Rumeenia loovutas Bessaraabia NSV Liidule, saades Ungarilt alasid juurde  Island iseseisvus  NSV Liit võttis Soomelt piirkondi, nt Viiburi linna Rahvastiku ümberpaiknemine Poolast, Tšehhist ja mujalt aeti välja kõik sakslased ning asustati Saksamaale kuuluvatele aladele Venelasi asustati ümber NSVL ga liidetud aladele Valgevenest viidi poolakad Poola. 2. Raudse eesriide mõiste ja selle käibesse tooja.  Raudse eesriide mõiste tuli NSV Liidust, kuna tema mõju alla peale II MS sattusid Kesk- ja Ida- Euroopa ning suur osa Aasiast. NSV Liit tõkestas ’’raudse eesriidega’’ sedasi nende läbikäimist ning suhtlemist lääneriikidega.  Lääne eesotsas oli USA, (Suurbritannia ja Prantsusmaa osatähtsus vähenes)

Ajalugu

Rohkem sarnaseid