KUIDAS TEHA KÕNET Kõne on oluline ettekanne, mille eesmärgiks on: · äratada kuulajas tähelepanu · tundeid, kutsuda neid tegudele Kõne ettevalmistamine · kellele · mis puhul · mis teemal Pane kirja kõik, mis sa selle kohta tead: · märgi üles asjad, mille kohta pead hankima lisainfot · vali materjalist välja kõige olulisem Kõnelemise eesmärk: · MIDA? MILLAL? KUS? KELLELE? KUIDAS? Lühiettekanne: · oluliseim info · liigenda tekst · kasuta tsitaate · ettekande esitamise plaan · kirjandi lõppu kasutatud kirjanduse eesmärk Kõneliigid: · veenmiskõned ,,ajupesu" · olmekõned koolilõpud, pühad, pulmad jne. Eesmärk on meeleolu loomine. · Teatmekõned teadaanne, seletus, referaat, ettekanne. Kõne kirjutamine: · keele hea valdamine · rikkalik sõnavara · tabav ja lihtne sõnastus Kõne esitamine: · ära ole kinni paberis · õpi kõne selgeks · mõtesta see läbi · kasuta tugisõ...
Kõneleja meelespea Kõne ettevalmistamine : Kõne ettevalmistamisel pead tegema selgeks mis teemast rääkida, miks just see teema ja kellele on see kõne mõeldud. Kui see on selge, siis hakka koostama mõistekaarti vms. Pane kirja kõik, mida sa selle teema kohta tead, otsi kokku materjali selle kohta ja märgi sealt kõige olulisemat. Siin on väike ülevaade kõne koostamisest : Vali teema ja kõik materjal selle jaoks Vali kogutud materjalist kõige olulisem info Liigenda tekst Tsitaate lisades, kirjuta neid täpi pealt ümber Koosta esitamise plaan Kanna oma kõnet ette lihtsamalt ja lühemalt Kõne liike on mitmeid ja igal liigil on omad tavad esitamisel. On olemas 4 kõneliiki veenmis, olme, teatmekõned ja kõned igapäevastest situatsioonidest. Kõne esitamine : Vaba kõne esitlus on alati veenmam , sellepärast on soovitav pidada kinni mõningatest reeglitest: ära ole kinn...
Retoorika ja kõnekunst Elis Kevvai Retoorika hõlmab suulise ja kirjaliku kõne oskusliku ja tõhusa loomise ja edastamise teooriat, tehnikat ja kunsti. Kuulus 19. sajandinil ametlikult kooliprogrammi. Ettevalmistamine Invento- Kogutakse materjale ning määratakse kindlaks seisukohad. Disopsito- Kõne osade asetuse kavandamine. Elecutio- Stiili ja väljendusviisi leidmine. Memoria- Päheõppimine Pronuntatio- Ettekandmine Kõne koosneb: 1. Sissejuhatus 2. Jutustus 3. Argumentatsioon 4. Kokkuvõte Ajalugu Kõnekusti vajasid poliitikud rahva koosolekutel, tavakodanikud kohtus ja matustel ning väejuhid. Retoorikat tunti juba Egiptsues, Babüloonias ja Asüürias. Esimene kõnekunsti õpik pärineb Sitsiiliast. Sofistid Sofistid olid targad ja sõnaosvad inimesed. Neist said kõnekunsti õpetajad. Nad muutusid iseenda vastasteks, neid hakkati pidama petturiteks. Sofistide kritiseerijad väitsid, et nad ei õpeta voorust, vaid oskust elus...
Suuline eneseväljendus Otstarbekas on seista arvuti läheduses, mitte vahtida seinalt slaide, samuti vahetada arvutist salide, mitte puldiga! Silmside Ei tohi vaadata ainult ühte inimest/punkti/ asja! Esineja ei nätsuta! Lõpetamine: kokkuvõtte tegemine peamistest punktidest. Liikumine on hea ainult juhul, kui seda ei tehta kindla rütmi järgi. Kõne liigid Piduliku kõne eesmärgiks on meeleoluloomine ja ühistunde tekitamine. Veenmiskõne (tooteesitlused). Kasutatakse ühepoolseid argumente. Deduktiivne ja induktiivne kõne. Kõneks valmistumine Millal ma räägin? Miks mind kuulatakse? Milline on kõneolukord? Millise tulemuseni tahan jõuda? Mida ma selleks vajan? Kõneks valmistudes on oluline: Kuulajakesksus (huvid, vajadused, ootused) Olukorrast lähtumine (käitumine, riietus) Paindlikkus- ootamatustega tegelemine Isikupära: jää iseendaks, ära jäljenda teisi Kursusetöö kaitsmisel...
Tartu Kutsehariduskeskus IKT osakond . AMETIPROFIIL JA AMETIJUHEND Iseseisev töö Juhendaja Tartu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Antud iseseisva töö eesmärgiks oli koostada ametijuhend ja profiil. Töö ülesanne oli lihtsuse poolest keskmine, tuli vaeva näha ja uurida erinevaid ametiprofiile. Antud teema puhul iseseisva töö tegemine on vajalik erialaseks tööks. Töös sai kirja pandud sekretäri tööülesanded, õigused ja vastutused. 1. AMETIPROFIIL JA AMETIJUHEND Struktuurüksuse nimetus Tartu Linnavalitsus Ametikoht Sekretär Ametisse nimetamine Osakonna juhataja Ametikoha põhieesmärk Osakonna juhataja tehniline teenindamine, abistami...
AS KATZ & PARTNERID KINNITAN AMETIJUHEND Toomas Tobu Juhatuse esimees 13.05.2009 1. ÜLDANDMED 1.1. Ametikoha nimetus sekretär. 1.2. Otsene ülemus on juhatuse esimees või teda asendav juhatuse liige. Korralduslikes küsimustes töötab sekretär tihedas koostöös juhatuse liikmete, partnerite ja juhatajaga. 1.3. Sekretäriga sõlmib ja lõpetab töölepingu juhatuse esimees või teda asendav juhatuse liige. 1.4. Sekretäri asendaja määrab juhatuse esimees või teda asendav juhatuse liige. 1.5. Asendaja määramiseks peab sekretär oma võimalikest puudumistest ette teatama vähemalt 7 päeva, v.a puudumine haiguse tõttu. 1.6. Sekretär juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadusest ja korra...
Georg Müller Balti Saksa vaimulik ja kirjamees, kooliõpetaja, Tallinna Pühavaimu kiriku abipastor / eestikeelsed jutlused / kooli asutamine kirikulaulu taseme tõstmiseks Pühavaimu kiriku juurde; Bengt Gottfried Forselius kooli- ja lirjamees, rahvakoolide õpetajaid ettevalmistava seminaari rajaja / Aabits, eesti keele lihtsustamine (võõrtähtedest loobumine, ä taht) / nelja aastaga umbes 160 koolmeistri ettevalmistamine, rahvakoolide rajamine, koduõpetuse algatamine, 1684 Forseliuse seminar; August Friedrich Kotzebue kirjanik, riigiametnik, keiser Aleksander I usaldusisik / üle 200 näidendi, luuletused, romaanid, mälestused / 1784 I asjaarmastajate teatri rajamine Tallinnas, muusikaetenduste lavastamine; Carl Friedrich Karell helilooja, viiuldaja, dirigent, organist, ooperilaulja, muusikaõpetaja / tantsuminiatuurid klaverile / esimene eestipäritolu muusik, Pjotor Tsaikovski õpetaja Peterburis; Adam Jakobson Carl Robert Jakob...
1. Sissejuhatus Iga avaliku kõnelemise keskmes on oskus kasutada sõnu teiste inimeste mõjutamiseks. Kõneleja püstitab endale eesmärgi mõjutada teist inimest, panna ta soovitud viisil tegutsema või viia teatud arusaamisele. Kõnepidamine nõuab spetsiaalseid oskusi. Kõneleja peab oma sõnumi ette valmistama, loogiliselt üles ehitama ja selle veenvalt esitama. Kõnelejal tuleb esmalt endale küsimus esitada: milleks ma räägin? See on põhiküsimus. Mida ma tahan saavutada? Mis on minu kõnelemise eesmärk? Nii nagu hingamine elustab meie keha, nii elustab eesmärk meie kõne ja äratab tunded, olgu siis tegemist igapäevase- või kohtukõnega. Kõnelejal tuleb endalt küsida: mis juhtub siis, kui eesmärk ei täitu? Mis on kaalul? Kui oluline on mulle, kõnelejale, konkreetse eesmärgi saavutamine? Suurt rolli mängib kõnelemisel auditoorium st. kellele ma räägin. See, kellele ma räägin on ju kõige otsesemalt seotud eesmärgiga miks ma üldse räägin. Kõne...
Väitlus Mis on väitlus? Teatud reeglite järgi toimuv vaidlus. Väitlus õpetab kriitilist mõtlemist, oma mõtete selget väljendamist ja avalikku esinemist. Erinevused vaidlusest: 1. Etteantud teema 2. Teema suhted loositud rollid 3. Enne väiltust kokkulepitud reelgid 4. Väitlus lõppeb erapooletu kohtuniku tehtud otsusega Väitlemine Teema ja väitlusreeglite valik ja tutvustamine Ettevalmistusaeg Väitlemine ise Hinnangu andmine ehk kohtunikutöö Väitluse teemad Väitlusteema sõnastatakse reeglina jaatava lihtlausena. Väärtusteemad on sellised, kus mingi nähtusega seostatakse mingi üldine väärtus, kõige tihedamini küsimus, kas nähtus on halb/hea. nt. Abort on ebanormaalne. Plaaniteemad on sellised, kus jaatav pool esitab mõne konkreetse plaani. nt. Eestis tuleb kasutusele võtta tulumaks. Väitluseks valmistumine Teem...
Sisukord Sisukord....................................................................................................... 1 1Ettevalmistus............................................................................................. 2 1.1Teema kindlaksmääramine..................................................................2 1.2Ettekande eesmärgi fikseerimine;.......................................................2 1.3Esialgse plaani koostamine;.................................................................2 1.4Materjali kogumine.............................................................................. 3 1.5Materjali läbitöötamine........................................................................3 1.6Täpse plaani koostamine......................................................................3 1.7Ettekande vormistamine......................................................................3 1....
MÜÜGIKORRALDUS 1. MIS ON MÜÜK? Müük on ostja ja müüja vaheline suhtlus, mis mõjutab isiku (või rühma) ostuotsust 2. MÜÜGIPROTSESSI ETAPID Klientide otsimine Vajaduste väljaselgitamine Aktiivne müük Vastuväidete ületamine Müügi lõpetamine Taasmügi saavutamine 3. KUS TOIMUB MÜÜK Müük toimub kliendi peas 4. MÜÜGIMEHE/MÜÜGIKORRALDAJA PÕHILINE VAHEND suhtlus 5. SUHTLEMISPROTSESSI ETAPID Suhtlemispartneri tajumine Informatsiooni edastamine ja vastuvõtmine Suhtlemispartneri mõjutamine 6. INFORMATSIOONI EDASIANDMINE VERBAALSEL JA MITTEVERBAALSEL SUHTLEMISEL Verbaalne: loomulikus keeles, milles jälgitakse kõne kiirust, rütmi, pause ning nende asukohta kõnes. Kõne sisust arusaamine ja tõlgendamine sõltub väga palju sellest, kuidas me kõneleme, kui kiiresti ja millise hääletooniga, mida rõhutame pausidega jne. Paralingvistilised vahendid on mitmesugused häälitsused nagu naer, intonatsioon, nutt. Rääkimise puhul on soovitav kasutada grammatilist k...
KEEL JA KÕNE 1. Mis on keel ja mis on kõne? Keel on elav ja arenev nähtus, mille inimpõlv edastab teisele, vahend, mida kasutatakse kõnelemisel ja verbaalses tunnetustegevuses(K.Karlep). Mati Hint määratleb keelt kui kui keelevõimet ja keeleoskust- keel on selle võime igakordne kasutamine. Kõne on keele kui vahendi kasutamine, mõtte kujundamine ja sõnastamine keele abil. 2 põhifunktsiooni- suhtlemine ja üldistamine. 2. Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava §18 valdkond. Eesmärk: 1) tuleb toime igapäevases suhtlemises; 2) kasutab kõnes õiget hääldust; sobivaid grammatilisi vorme ja mitmekesist lauseehitust; 3) tunneb huvi lugemise, kirjutamise ja lastekirjanduse vastu, on omandanud lugemise ja kirjutamise esmased oskused. Sisu: 1) keelekasutus: hääldamine, sõnavara, grammatika; 2) suhtlemine, jutustamine, kuulamine; 3) lugemine, kirjutamine, lastekirjandus; Õppe- ja kasvatustegevuse kavandam...
1) Akt on dokument, millega saab tuvastada mingit seisu või fakti ( dok. Üleandmist, vastuvõtmist arhivaalide hävitamist jne) Akti vormistatakse mitmel puhul : · valminud objektide kohta. · Inventari mahakandmiseks. · Üleandmisakt, kui töötaja lahkub töölt (tehnika, dok, pitsat) Akti vormistatakse üldplangile. Asutuse juht määrab käskkirjaga komisjoni koosseisu ja suuruse. komisjon peab olema pädev, sinna kuuluvad inimesed, kes on oma kvalifikatsiooni poolest võimelised orienteeruma küsimustest, mida uuritakse. valitakse komisjoni esimees, kes vastutab komisjoni töö eest. vormistab komisjoni liige, kelle määrab komisjoni esimees või kes valitakse komisjoni poolt. Tekst peab sisaldama fakte. Tekst koosneb kahest osast : a) sissejuhatav algab akti aluse trükkimisega. Siia trükitakse käskkirja kuupäev ja number, millega komisjon moodustati. b) Konstateeriv osa esitatakse tuvastatud faktid, jär...
Väitlema! Eesti Väitlusseltsi õppematerjal algajatele väitlejatele Kajar Kase 2006 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 I peatükk: Mis see väitlus nüüd täpselt on? .........................................................................................4 II osa: Ettevalmistumine.......................................................................................................................5 Jaatav kaasus....................................................................................................................................5 Definitsioonid..................................................................................................................................5 Kriteerium......
INIMKOMMUNIKATSIOON 1. Mis on inimkommunikatsioon? Ühise arusaamise loomine inimeste vahel 2. Milline on inimkommunikatsiooni tähtsus? *füüsiline heaolu *enesemääratlus *tööalane kommunikatsioon 3. Milline roll on teretamisel kommunikatsioonis? *esmamulje loomine 4. Milline roll on hüvastijätmisel kommunikatsioonis? 5. Millised on erinevad inimkommunikatsiooni oodatavad väljundid? *arusaamine *meelelahutus *arvamuse mõjutamine *paranenud suhted *tegevus 6. Millised sõnumid on verbaalsed? Sõnadega väljendatavad 7. Millised sõnumid on mitteverbaalsed? Muul viisil : zestid, kehaliigutused, näoilmed jms 8. Millised on erinevad inimkommunikatsiooni kanalid? 9. Millised on võimalikud mürad inimkommunikatsiooni kanalites? *füüsilised *psühholoogilised *füsioloogilised *semantilised 10. Mis vahe on kuulamisel ja kuulmisel? Kuulamine on tahtlik tegevus- tähelepanu, arusaamine, meeldejätmine 11. Milline on tagasiside roll inimkommunikatsioonis? 1...
Sissejuhatus majandusse VI osa Tarbijad ja säästjad Viimsi Kool 10ml 2018 Tarbijad ja säästjad • Tarbija on inimene, kes ostab tooteid või teenuseid isiklikuks kasutamiseks • Säästud on osa sissetulekust, mida kohe toodete ja teenuste ostmiseks ei kulutada • Küsimus, mis kujul on inimestel säästud ja missugused säästud on kõige mõttekamad/kasulikumad? Tarbijad ja säästjad Likviidsu Tulusu Kuluku Keeruku s s Risk s s Sularaha 5 0 2 4 0 Krüptoraha 5 5 5 1 5 Arvelduskonto 5 1 1 1 0 Säästuhoius 4 2 1 0 1 Tähtajaline hoius 3 2 1 0 1 Investeerimishoi us 3 2 2 1 1 Võlakirjad ...
LUUA METSANDUSKOOL KUULAMINE Referaat suhtlemispsühholoogias Koostaja Katrin Pukk Metsamajanduse kaugõppe III kursus Räpina 2005 1. SISSEJUHATUS Kuulamisoskus on inimsuhete loomisel ja ülalhoidmisel hädavajalik. Kui olete hea kuulaja, märkate, et tõmbate teisi ligi. Saate aru, mida inimesed tahavad ning mis neid haavab või ärritab. Hea suhte loomisel pole ärksa ja kaasaelava kuulamise oskus rääkimisoskusest sugugi vähem tähtis. Tegelikult valmistab õige ja virge kuulamine meid ette impulsiivseks, värvikaks ja mõjusaks järgnevaks sekkumiseks rääkija ossa. Rääkimine ja kuulamine tuleb osavalt kokku viia. Need, kes ei oska kuulata, on tüütud kaaslased. Näib, et neid ei huvita keegi peale nende eneste. Need aga, kes teisi ei kuula, ei saa tavaliselt aru, mis lahti on. Nende inimestega ei ole mõnus juttu vesta, sest vestluspartner ei tunne pärast kunagi rahulolevalt, et teda on...
Tallinna Teeninduskool KUULAMINE Referaat suhtlemispsühholoogias Õpilane: Anna Popova 2013 1. SISSEJUHATUS Kuulamisoskus on inimsuhete loomisel ja ülalhoidmisel hädavajalik. Kui olete hea kuulaja, märkate, et tõmbate teisi ligi. Saate aru, mida inimesed tahavad ning mis neid haavab või ärritab. Hea suhte loomisel pole ärksa ja kaasaelava kuulamise oskus rääkimisoskusest sugugi vähem tähtis. Tegelikult valmistab õige ja virge kuulamine meid ette impulsiivseks, värvikaks ja mõjusaks järgnevaks sekkumiseks rääkija ossa. Rääkimine ja kuulamine tuleb osavalt kokku viia. Need, kes ei oska kuulata, on tüütud kaaslased. Näib, et neid ei huvita keegi peale nende eneste. Need aga, kes teisi ei kuula, ei saa tavaliselt aru, mis lahti on. Nende inimestega ei ole mõnus juttu vesta, sest vestluspartner ei tunne pärast kunagi rahulolevalt, et teda on ära kuulatud. Kuulamisoskuse puudumine on ohtlik. Jääte ...
Kordamisküsimused uurimismeetodites 1. Uurimistöö probleemi püstitamine, alaprobleemid. Uurimusele tuleb leida juhtmõte. Juhtmõttele vastavalt sõnastatakse ka uurimuse põhiprobleem. Põhiprobleemi analüüsimine ja täpsustamine viib uurimuse osaprobleemideni. Osaprobleeme võib nimetada ka alaprobleemideks. Samas ei pea järgima skeemi mehaaniliselt. Mõnes uurimuses võib olla ainult üks probleem või mitu samal tasemel probleemi, nii et pole arukas teha vahet põhi- ja osaprobleemide vahel. Põhiprobleem on tavaliselt üldküsimus, milles kajastub uuritav ainestik tervikuna. Alaprobleemide vastused annavad võimaluse vastata ka põhiprobleemile. Uurimisprobleemid esitatakse tavaliselt küsimuste kujul. Küsimuse vorm sõltub uurimuse eesmärgist. Kirjeldavas uurimuses küsitakse, kuidas või missugune mingi asi on. Seletavas uurimuses küsitakse, mispärast on asi niisugune või mis järeldub teatud asjaoludest. 2. Uurimistöö metodoloogia: kvalitatiivne, kv...
Kordamisküsimused 1. Mis on eetika? Eetika jagunemine Filosoofia haru, mis õpetab vahet tegema õige ja vale, hea ja halva vahel. Aristoteles Eetika jaguneb teoreetiliseks ja praktiliseks (eetika rakendamist praktiliste probleemide kästilemisel). Teoreetiline jaguneb meta- (uurib eetika mõisteid. Nt Mis sisaldab endas ,,Õige"?) ja normatiivne-eetika (teooria selle kohta, milline käitumine on moraalselt hea või halb). Praktiline eetika jaguneb kutse- (piirdub kindla elukutse eetikaga) ja rakenduseetikaks (erinevate ühiskondade probleemid). 2. Mis on korruptsioon (nimeta ja iseloomusta kolme korruptsiooni vormi) Korruptsioon ametiseisundi ärakasutamine omakasu eesmärgil. 1) Altkäemaks/pistis altkäemaksuna on vaadeldav nii rahaline kui muu hüve(kingitused, reisid, soodustused jms), mida ametiisik saab teenistusülesannete rikkumise eest. Eesmärgid on väga erinevad nt et kiirendada teatud protsesse, ku...
Koht - TSG Õppeaine - Väitluskunst ja õiguse alused Periood 2006/2007 õppeaasta 3. KÕNE KOOSTAMINE JA ESITAMINE On ju teadupärast sootuks kaks iseasja - esiteks omada mingisuguseid mõtteid ja teiseks väljendada neid nii, et teised neid mõtteid mõistaksid. Jaan Rummo Kõnelemine on suhtlus kahe või enama inimese vahel sõnalise, aga ka sõnatu keele (nt kehakeele) vahendusel. Infot saab edastada ka kirjalikus vormis, mistõttu tuleb kaaluda, kas kõne pidamine on just selle info edastamiseks parim viis. Enne kui teha otsus mingil teemal avalikult üles astuda, tuleb endale selgeks teha, kas kuulajatele on midagi uut öelda. Edukas suhtlus toimub ainult siis, kui kõneleja suudab arvestada kuulajatega, kohandada kõne nende ootustele ja vajadustele ning väärtustab tagasisidet. Et oma mõtteid teistele arusaadavalt ja huvitavalt esitada, on tarvis teha palju eeltööd, tunda kõnekunsti reegleid ning arvestada nendega. Millest ja kuidas kõneleda...
S.S 27.02.2010 Psühholoogia töö konspekt 6(mälu)- ja 7. peatükk o Mälu on organismi võime omandada, säilitada ja väljastada informatsiooni. o Mälu protsessid : meeldejätmine,meelespidamine ja meeldetuletamine omavahel tihedalt seotud ning ühtse mälutegevuse komponendid. o Meeldejätmine sellega algab mälu töö info omandamiseks. Meeldejäämine sõltub mitmest asjaolust. o Eristatakse tahtlikku ja tahtmatut meeldejätmist. Tahtmatu info jääb meelde isenesest, see pole süsteemne ega täpne, seetõttu on see ka juhuslikku laadi info. Tahtliku info omandamine vajab tähelepanu teadlikku suunamist sellele, mida omandada soovitakse. Selle tingimuseks on kordamine. o Kordamist saab muuta tulemuslikuks kui teha seda ajaliselt hajutatuna e vahepeal tehakse õppimise...
8. RAUDBETOON 8.1. PÕHIMÕISTEID RAUDBETOONIST Raudbetoon on liitmaterjal (komposiit-materjal), mis koosneb betoonist ja terasest. Betoon võtab vastu peamiselt survejõude ja teras tõmbejõude. JOONIS 8.1.1. Raudbetoontala töötamise põhimõte: a- sarruseta betoontala, mis puruneb tõmbejõudude mõjul, b- raudbetoontala, milles tõmbejõud võtab vastu sarrus. Betooni ja terase kooskasutamist soodustavad järgmised asjaolud: *betoon töötab hästi survele ja teras tõmbele, *betoon nakkub küllalt hästi terase külge, *betoonil ja terasel on peaaegu võrdsed joonpaisumise tegurid, *betoon kaitseb terast küllalt tõhusalt korrosiooni eest, *tulekahju korral kaitseb betoon terast mõningal määral ülekuumenemise eest. Valmistamise viisi järgi jaguneb raudbe...
Väitlus Väitlus on laias laastus öeldes teatud reeglite järgi toimuv vaidlus. Tavalisest vaidlusest eristab väitlust kolm asja: 1. Etteantud teema, mille suhtes loositakse eitav ja jaatav võistkond/väitleja Hea väitlusteema on selline, kus mõlemalt poolelt on võimalik sisulisi asju väita. Väitleja peab oskama leida teema mõlemalt poolelt asjalikke argumente, hoolimata sellest, mida ta ise kõnealusest asjast arvab. Ka ei ole kummagi võistkonna ülesandeks leida teise poolega kompromiss, vaid lõpuni välja kaitsta oma seisukohta. See ei tähenda, et väitlus oleks üks suur valetamine ja musta valgeks rääkimine. Nagu öeldud, on väitlusteemad alati sellised, kust saab leida häid argumente mõlemalt poolelt. Valetamine on reeglitega sõnaselgelt keelatud. Põhiosa väitlusest moodustavad kõned Jagame järgneva õpetuse kolme osasse: ettevalmistustöö, väitlemine ise ning väitluse hindamine II osa: Ettevalmistumine Väitluseks ettevalmistumine toi...
ASTELPAJU (Hippophaë) Astelpaju kuulub hõbepuuliste sugukonda. Olenevalt alamliigist ja rassist on astelpajud kas väheldased puud, põõsas-puud või põõsad. Kultuurvormid eelistavad meil kasvada enamasti ikka põõsana. Astelpaju põõsas on tihe, oksad jäigad ja astlalised. Astelpaju lehed on piklikud ja kitsad, 3-8 cm pikad ja 7 mm laiad. Nende pealispind on tuhmroheline, alumine aga hõbedaste tähtkarvakeste tõttu hallikas. Õitsemine Astelpaju on tüüpiline tuultolmleja. Taimed on kahekojalised, s.t. et ühtedel taimedel on ainult emasõied, teistel ainult isasõied. Õiepungad tekivad alates 3.-4. aastast, sõltuvalt paljundamisviisist. Seemikutel tekivad õiepungad aasta või kaks hiljem, pistikutega paljundamisel varem. Isastaime õiepung on suur ja paljusoomuseline, tipu suunas aheneb. Väliselt meenutab ta pisikest männikäbi. Isastaime üheaastased oksad on emastaimedega võrreldes jämedamad. Emastaime õiepungad on väiksemad ja piklikumad, tipu su...
Tornimäe Põhikool Vanusega seotud õigused ja kohustused Referaat Autor:Sven Aruvee Klass: IX klass Juhendaja:Maire Käärid Tornimäe 2012 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Töötamine.........................................................................................................................................4-5 Abiellumine..........................................................................................................................................6 Hasartmängud.......................................................................................................................................7 Isikut tõendavad dokumendid.............
1 SISUKORD Teeninduse olemus.....................................................................................................4 4 1.2. Teeninduskanalid................................................................................................ 7 2.Klienditeenindaja isikuomadused ja teenindaja roll................................................9 2.1. Teenindaja hindamise kriteeriumid.....................................................................................................................10 2.2.Teenindaja roll.....................................................................................................................................................10 2.3. Peamised klienditeenindaja stressitekitajad........................................................................................................11 3.Hoiakud ja nende kujundamine.....................................................................
Tunnikonspekt Teema: S hääliku kõnesse viimine sõna algul enne Ö ja Ü häälikut. (laps on 5-aastane) Eesmärgid: 1) laps õpib õigesti hääldama s häälikut sõna alguses labialiseeritud täishäälikute (Ö, Ü) ees; 2) kinnistada s hääliku hääldamist labialiseerimata vokaalide ees; 3) laps õpib eristama kuulmise teel s häälikut. Töövahendid: 4 nukku, söökide/kingituste pildid, mänguauto, lauamäng, pilt sünnipäevast. Tunni struktuur: Etapp, võte, harjutus Logopeedi tegevus ja kõne Märkused Ettevalmistav etapp Logopeed kõneleb: ,,Tere! Kuidas sul läheb? Küsimused tunni alguses on Sissejuhatus: Mida sa teinud oled? lapsega kontakti saavutamiseks. lapse häälestus, Alustame tunniga. kehahoiu Kuidas me istuma peame?" Tähelepanu pöörate sellele, et korrastamine, ...
Sisukord 1.FERDINAND JOHANN WIEDEMANNI ELU.....................................................................................1 2.FERDINAND JOHANN WIEDEMANNI TEGEVUS..........................................................................3 KOKKUVÕTE.............................................................................................................................................5 KIRJANDUS................................................................................................................................................5 SISSEJUHATUS Antud referaadis kirjeldan Paul Ariste Ferdinand Johann Wiedemannist kirjutatud raamatu põhjal Wiedemanni elu ja tema keeleteaduslikku loomingut. 82 eluaasta jooksul jõudis ta elada Haapsalus, Tallinnas ning Peterburis, saavutades hinnatud akadeemiku staatuse. 82 eluaasta jooksul jõudis ta uurida keelesüsteemi üld...
Tartu Ülikooli Pärnu kolledz Ettevõtluse osakond Silja Luht AÜEP1 Laste hoolekanne Eestis Juhendaja: Sulev Alajõe Pärnu 2009 1 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................ 3 Riiklikud sotsiaaltoetused ja teenused.................................................................................... 4 1.1. Peretoetused................................................................................................................. 4 1.2. Lapsendamine............................................................................................................... 4 1.3. Asenduskodu teenus..................................................................................................... 4 1.4. lapsehoiut...
Arvutisõnastike võrdlus Käesolev essee kuulub sõnastikuvõrdluse valdkonda. Vaatluse alla võtan Arvi Tavasti ja Vello Hansoni poolt üllitatud „Arvutikasutaja sõnastik: inglise-eesti“ esimese ja viimase väljaande, kuna igapäevase arvuti- ja arvutivõrgu terminite kasutajana tunnen huvi, kuidas elava kõne kõrval on asjatundjad sõnu paberisse raiunud. Sõnastikest otsisin eelkõige laialt levinud arvutitermineid ning ühe termini leidnud, liikusin edasi terminit teistega seostavate tähiste kaudu. Arvutikasutaja sõnastiku esmatrükk tuli välja 1996 ning neljas, täiendatud ja parandatud trükk aastal 2008. 1996. aasta paiku hakkasid personaalarvutid tasapisi ka Eestis laiemalt levima. Mitte eriti ammu – 1993 oli Genfi tuumauuringute laboratooriumis välja töötatud ja kinnitatud esimene html-keele ametlik versioon ning Illinoisi ülikoolis esimene mugava kasutajaliidesega veebilehitseja. Ol...
1. Kirjanduse klassikalise mõiste kujunemine Techne- oskus, meisterlikkus Tänapäeva postmodernistlik kultuur on urbanistlik Tehnoloogia areng- kaob autorlus dehumaniseerimine "Kirjanduse" etümoloogia Euroopa keeltes: lad. littertra Tähestik Grammatika Kirjalik tekst Haritus, õpetatus "Kirjanduse" mõiste ajalooline kujunemine Kirjavara (Schrifttum, ) Ilukirjandus (belles-lettres), 17-18. saj Fiction (fiktsioon: vale, väljamõeldis; ilukirjanduslik proosateos; narratiiv) / nonfiction Nonfiction (mittefiktsioon) Emmanuel Carrcre "L'Adversaire" (2000), eesti k. "Vaenlane" (2002) Jean-Claude Romand Kirjanduse määratlused Neoplatonlik esteetika- kunst kui ülev ja kaunis Formalism, strukturalism- kirjandusliku teksti poeetiline funktsioon Funktsionaalne määratlus (J. Mukaovski) Kunst on see, mida kunstiks peetakse (iga nähtus või ese võib saada esteetilise funktsiooni kandjaks) Kirjanduse funktsioonid Hedonistlik- kumsti võime naudingut pa...
Suhtlemispsühholoogia Suhtlemispsühholoogia huviobjektina saab vaadelda nii suhtlemist kui kestvad interaktsioone, mille käigus edastatakse-võetakse vastu sõnumeid, tajutakse situatsiooni ja suhtlemispartnerit, toimub suhtlejate vastastikune mõjutatamine, kuid tählepanu all võivad olla ka interaktsioonide läbi formeeruvad suhted, mille kirjeldamisel võib aluseks võtta nt. partnerite vahelise avatuse sügavuse/ulatuse (nt. intiimsuhted) või toetuse (psühholoogiline, informatiivne jt). Suhtlemisprotsess ja suhted on mõjutatud mitmete tegurite poolt. Nt: · Isikust tulenevad mõjud (nt. inimese kogemused, mis mõjutavad hoiakute kujunemist, isiku teadmised, suhtumine endasse jne.) · suhtlemisoskused (nt. kuulamisoskus). · suhtlemisvahendid (nt. kanal info edastamine) Suhete rollist: · seos identiteedi kujunemisega · vajaduste rahuldamine · toimetuleku toetamine (suhted kui ressurss) · seostatakse vaimse ja füüs...
Inge Org R.Põldmäe "Esimene Eesti üldlaulupidu" Valisin lugemiseks pealkirjas toodud monograafilise uurimuse ja olen väga rõõmus, et just selle raamatu valisin. See on teaduslik ajalooline kirjutis, mis pigem kõlab nagu populaarteaduslik või kultuurilooline raamat. Lugeda väga kerge, samas püsib kõik ajalooliste faktide raames. Eriti meeldivad on rohked tsitaadid tolleaegses kõne-ja kirjapruugis, mis just teevadki lugemise mahlaseks ja mitte üldse ,,kohustusliku kirjanduse" taoliseks kannatuseks. Aukartustäratav hulk allikmaterjali on reastatud voolavasse jutustusse, kolm päeva(18.,19. ja 20. juuni 1869) isegi vaat et tunniajalise täpsusega kirja pandud. Raamat algab eesti koorilaulu ja orkestrimuusika algete otsimise ja väljatoomisega. Milline areng eelnes laulupeole? Koorilaulu ristiisaks on vennastekogudused ehk täpsemalt hernhuutlik liikumin...
Lloyd De Mouse psühhogeneetiline teooria 1.Infantitsiidne periood (kuni IV saj., mil võeti vastu seadus laste puutumatuse osas) senini suhtuti lastesse kui asjadesse, orjadesse. Valiti, keda hoida elus, keda hukata. 318aastal keelas Konstatinus laste tapmise. 374 a. alates hakati ka lapsi inimesteks pidama 2.Hülgamise stiil varajane kristlus (IV-XXIII saj.) lapsed vanematele kui vahendid. Tavaline oli, et lastest püüti vabaneda. Kloostrid kasvatasid tihti lapsi üles. (M. Pik ,, Gormengasti kindlus") selles raamatus inglise rituaalidest ja tavadest kasvatamisel. Laps ei tähendanud tol ajal seda, mis praegu, vaid oli ,,lolli" sünonüümiks ei peetud täisväärtuslikeks. Kui laps juba suutis ise süüa ja käia, oli ta täiskasvanute maailma liige. Kuigi lapse sünd oli suursündmus, elati surma kergelt üle. Laps oli inimene 7a. 3.Ambivalentne stiil (XV-XIII saj) hingeliselt ei ole veel valmis inimene. Iseloomu voolimine. Õppimine võrrelda...
Igapäevased oskused Robert Bolton «Sotsialiseerumise tulemusena omandab inimene juba mõningaid suhtlemisoskused. Kuid inimese toimetuleku taset saab nende oskuste osas tõsta. Igaüks suudab olla inimsuhetes määratult mõistvam, aupaklikum, soojem, ehedam, avatum, otsesem ja konkreetsem. Korralike teoreetiliste teadmiste, paslike eeskujude ja rohkete isikliku kogemuse võimaluse abiga on võimalik inimlikumaks saamise protsessi veelgi kiirendada» (G. Gazda). 1 Oskused, mis aitavad ehitada silda inimeste vahele «Inimese suurim saavutus maailmas on isikute vaheline suhtlemine» (K. Jaspers). Meie ühiskonnas on harv juhus, et inimesed jagavad seda, mis on tõesti oluline - õrnu, arglikke, tõrksaid tundeid, hapraid, tundlikke, tugevaid avaldusi. Üksikolekud: 1) Loo...
Rehabilitatsiooniprogrammi vorm koos vormi täitmise juhendiga Arvutipõhine COGPACK treening Aspergeri sündroomiga lastel ___________________________________________________________________________ 2015 Dokumendi ülesehitus ja struktuur tugineb UEMSi (ingl European Union of Medical Specialists) rehabilitatsiooni sektsiooni akrediteeringu ankeedile, mis on läbinud kaheaastase proovietapi. Lisainfo http://www.euro-prm.org/ Struktuuri on kohandatud Eesti oludele ESF programmi „Töölesaamist toetavate rehabilitatsiooniprogrammide pakkumine 2010-2013“ raames esitatud rehabilitatsiooniprogrammide kirjelduste alusel. Programmi vormi struktuur tuleneb UEMSi ankeedist. JUHEND VORMI TÄITMISEKS Käesolev vorm on töödokument, mis kannab mitut ülesannet: annab rehabilitatsiooniprogrammist ülevaate ja tagab, et on edastatud kogu info, mis on vajalik rehabilitats...
17.veebruar.2018 Kasvatus Mõistekaart: keskne mõiste – kasvatus Fookusküsimus: Mis on kasvatus? Raskused defineerimisel - Tavakeel/tavamõisted - Laenatud teistest valdkondadest - Ajalooline arusaam Sõna „kasvatama“ tuleb sõnast „kasvama“ ja tähendab kasvama panemist. Kasvatamine kuulub kasvamise reaalsesse nähtusesse, aidates loomulikku kasvamist. Järelikult – mõistame kasvatuse all seda, mil määral arengu suunamine on võimalik. Areng – järjestikused muutused, mis kulgevad organismi elu jooksul elu algusest küpsuse saavutamise suunas kuni surmani Kasvamine – igasugusele arengule kuni täiskasvanuks saamiseni on aluseks kasvamine Järelikult peegeldab arengu terviklikkust ja arengu spontaanset/loomulikku kulgemist; muutus saab toimuda siis, kui miski kasvab suurenevad suunas ehk muutuse põhjustab see, kui kasvamine jõuab suurenem...
Õenduslugu ja õendusplaan õdede II kursusel kirurgilise haige õenduse õppepraktikal Sissejuhatus Oma kirurgia praktikat ma läbisin Kõrvakliinikus Kõrvakliiniku-kirugia osakonnas. Osakonnas oli minu juhendajaks Kaire Kärne ja koolipoolne juhendaja oli Helme Toss. Oma õendusloo patsiendiks ma valisin 34 aastase meesterahva. Valisin selle patsiendi, sest ta oli juba mõned päevad postoperatiivses perioodis ja pidi veel jääma mõneks ajaks haiglasse. Osakonnas, kus ma olin on väga raske valida sellist patsiendi, keda sul oleks võimalik jälgida pre ja postoperatiivses perioodis piisavalt aega, et sa saaks jälgida muutumisi tema tervislikus seisundis, kuna patsiendid pärast operatsiooni lähevad tavaliselt samal või järgmisel päeval juba koju. Samas ma olin praktikal kümme päeva ja ei saanud loota, et selle aja jooksul tuleb mingi patsient, kes jääb kauemaks ajaks haiglasse. Veel minu valikut patsiendi valimisel mõjutas see, et osakonnas ü...
Perekonnaelu ökoloogia ja eetika 29.09.2017 Sissejuhatus Indiviid peretsüklis: teoreetiline perspektiiv- organism, mehhaaniline ja kontekstuaalne metamudel Perekonna arengupsühholoogia Perekonna ssotsioloogia pereteraapia OOOOOONNNNNN Monaadiline (jagumatu) vaatenurk: areng-kasv seestpoolt indiviidi personaalne areng Pere, kui tervik, pere kui süsteem, mis on indiviidist kõrgemal Vastastikumõjuj vaatenurk: sotsialiseerumine- kasv väljastpoolt indiviidi:kontekst Indiviid peretsüklis: teoreetiline perspektiiv- organism, mehhaaniline ja kontekstuaalne metamudel. Organismi metamudel- piaget(1954); Kohlberg(1981), Erikson (1968) Mehhaanilised mudelid-radikaalne biheivorism(skinner) m -mõõdukas biheivorism(hull) -sotsiaalne ...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ4-6 Milana Brattsik MÄLUHÄIRETE ALL KANNATAV DEMENTNE PATSIENT JA ABI OSUTAMISE VAJADUS JA VÕIMALUSED Seminaritöö õppeaines Vaimse tervise õendus Kohtla-Järve 2010 SISUKORD 3. ÕENDUSABI DEMENTSUSEGA PATSIENTIDE PROBLEEMIDE LAHENDAMISEL VÕIMALUSED................................................................................... 11 3.1 Õendusabi koduõenduses...........................................................................................11 2 SISSEJUHATUS Keskmine eluiga suureneb pidevalt ja sündivus vähene...
Äriplaan TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI Tallinna Kolledž Kädril Saia OÜ MRS. PIZZA Juhendaja: Raul Vatsar Tallinn 2015 Sisukord Sisukord Sisukord.................................................................................................................. 2 ÄRIPLAANI KOKKUVÕTE.......................................................................................... 2 ASUTATAVA ETTEVÕTTE ÜLDISELOOMUSTUS..........................................................4 ÜLDANDMED:...................................................................................................... 4 ÄRIIDEE ISELOOMUSTUS...................................................................................... 5 PÕHIVÄÄRTUSED, MISSIOON,VISIOON....................................................................6 SWOT ANALÜÜS................................................................
Suhtlemise lühikonspekt Edda Sõõru SUHTLEMISE LÜHIKONSPEKT Suhtlemine on info edastamine ühelt inimeselt teisele ja sellest arusaamine. Suhtlemise eesmärgiks on: panna partner (vastuvõtja) aru saama edastatava teabe sisust. Mõiste "suhtlemine" on oma sisult märksa laiem kui lihtsalt informatsiooni liikumine, sest see haarab nii inimpsüühikat kui ka sotsioloogiat. Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine. Üks tähtsamaid tegevust suunavaid tegureid on tagasiside, sest meile kõigile on oluline, kuidas teised inimesed meie tegevusele reageerivad. Tagasisidet saame me eelkõige teistega vahetult suheldes. Suhete jaluleseadmisel püütakse oma suhtlemispartnereid mõjutada endale sobivas suunas. Seega pole suhtlemine ainult info edastamine ja vastuvõtt. Informatsiooniks v...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Organisatsiooni ja juhtimise õppetool PERSONALI ARENAMINE JA KOOLITAMINE AS A-SELVERIS Ainetöö Juhendaja: Erakorraline dotsent Jaak Tamberg Tallinn 2007 Kinnitan, et käesolev töö on kirjutatud iseseisvalt ning kõikidele kasutatud allikatele on viidatud. Allkiri................................................... Kuupäev............................................... SISUKORD sisukord.................................................................................................................................. 3 1. Sissejuhatus.........................................................................................................................3 2. Selveri personali arendamise ja koolitamise poliitika..........
Kronoloogia ajaloo riigieksamiks Eelajalooline aeg Eestis Mesoliitikum Eestis (VIII at. keskpaik e.Kr. IV at. teine veerand e.Kr.) . VIII at. VII at. e.Kr. Esimesed asulahakohad Eesti alal, mis kuuluvad Kunda kultuuri u. 7500 e.Kr. Pulli asula, u. 6500 e. Kr. Kunda asula Neoliitikum Eestis (IV at. teine veerand e.Kr. II at. keskpaik e.Kr.) . u. 3300 e. Kr. kammkeraamika kultuuri saabumine Eesti aladele . u. 2500 e. Kr. venekirveste kultuuri saabimine Eesti aladele Pronksiaeg Eestis (1500 e.Kr. VII saj. e.Kr.) . Asva kultuur Saaremaal Varane rauaaeg (VI saj. e.Kr. I saj. p.Kr.) Vanem e. rooma rauaaeg (I V saj. p.Kr) Keskmine rauaaeg (V VIII saj. lõpp p.Kr.) Noorem rauaaeg (IX XIII saj. p.Kr.) -------------------------------------------------------------------------------- Muistne Vabadusvõitlus Esimene periood 1208 - 1212 Drang nach Osten tähendas sakslaste edasitungimist ja ümberasumist itta. Oli suunat...
Lihula üldinfo Pindala 384 km2 Elanike arv 2852 (01.01.2007) Keskus Lihula linn, elanike arv 1579 (01.01.2007) Lihula vald on tasane. Esile kerkivad vaid üksikud künkad nagu Kirbla, Lihula ja Parivere "mäed". Maastikku liigestavad enamjaolt kraavitatud väikesed jõed ja ojad, mis suubuvad Kasari jõkke või Matsalu lahte. Valla ida- ja kaguossa jäävad ulatuslikud Lihula ja Tuhu metsa- ja rabamassiivid, põhjaosas ulatuslik Kasari jõe luht ja Matsalu lahe rannaheina- ja karjamaad. Kohati on säilinud puisniite. Esindatud on loopealsed. Metsades on valitsevaks puuliigiks kask, järgnevad mänd ja kuusk. Haritavat maad on ligikaudu 9000 ha e. 23% valla territooriumist. Lihula vallas asuvad osaliselt Matsalu rahvuspark ning Lihula ja Tuhu maastikukaitsealad. Looduskaitse- ja hoiu- ja Natura 2000 alad hõlmavad kokku 47% valla territooriumist. Matsalu rahvuspargi keskus asub Lihula vallas Penijõel. Esimesed jäljed inimasustusest pärinevad 5000 aas...
Kvaliteedijuhtimise alused Jaanika Mölter Eesti Lennuakadeemia 2011 Õppejõud · Töökogemus: 2002 2010 kvaliteedijuht, TLK/ELA · Haridus: 1997 2001 Lennujaamade käitamine , TLK 2001 2003 Ärijuhtimise magister, TÜ · Täienduskoolitus: 2003 Kvaliteedijuhi pädevuskoolitus, TTÜ 2004 Audiitori koolitus, BVQI 2005, 2006, 2007, 2009 Assessor · Elukool: 2010 - ... Poja sünd ja kasvatamine Ainekava · Õppeaine maht: 2,0 EAP · Õppeaine hindamisviis: Mitteeristav · Töömaht: kontaktõpe 22 tundi, iseseisev töö 30 tundi · Õppeaine eesmärk: on anda ülevaade kvaliteedijuhtimise põhialustest Õppeaine õpiväljundid Õppeaine läbinud üliõpilane: · omab ülevaadet kvaliteedijuhtimise põhimõtetest ja toimimisest; · tunneb kvaliteedijuhtimise mudeleid ja standardeid; · mõistab kvaliteedijuhtimise vajadust organisatsiooni kui terviku juh...
Kuressaare Ametikool Ettevõtluse õppesuund Maaturismi ettevõtlus Katri Kask HARIDUS JA KOOLID ISESEISVAS EESTIS Referaat Õpetaja: Maie Kahju Kuressaare 2010 SISUKORD 1 Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2 Algharidus................................................................................................................................4 2.1 Algkoolide arv aastail 1919-1933..................................................................................... 5 2.2 Algkooliõpikud ................................................................................................................ 6 3 Kooliuuendusliikumine..............................................................
Eesti Vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne iseseisvuspäeva kontsertaktusel Estonias. Head sõbrad, hea Eesti rahvas kõikjal maailmas, oma kodudes ja siin saalis. Mõte Eesti iseseisvusest on täna, Eesti Vabariigi 95. Aastapäeval, taas enesestmõistetav. See ei vaja ei selgitust ega tõlgendust, sest see on alustõde. Nii nagu vabadus pole enam pürgimus, ei ole sellele ka enam meie, Eesti jaoks alternatiivi. Eesti mõtteline iseseisvus on põlistunud. Ja nii see peabki olema. Sellelt aluselt, ise seda sageli teadvustamata, vaatame täna tulevikku. Just sellel seistes muretseme oma rahva elujärje ja elujõu pärast.Sellel alusel seistes võrdleme ennast teistega, aga enam mitte endiste saatusekaaslastega vaid nendega, kelle vahepealne ajalugu, vahepealsed võimalused on olnud hoopis teistsugused kui meil. Ja just nii see peabki olema. Sest kaua me ikka otsime oma probleemide põhjust minevikust nagu mõni endine koloonia, kes jätkuvalt p...
Lihtsustatud õpe Autor: Anna Veeber Põhikooli lihtsustatud riiklikus õppekavas (§ 2) on kirjas: "Lihtsustatud, toimetuleku- ja hooldusõppe korraldamisel lähtutakse ,,Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse" § 15 lõike 2 alusel kehtestatud põhikooli riiklikus õppekavas (edaspidi põhikooli riiklik õppekava) sätestatud põhihariduse alusväärtustest, õppe- ja kasvatuse eesmärkidest, õppimiskäsitusest, hindamispõhimõtetest, nõuetest õpikeskkonnale ning õpilaste ja vanemate teavitamise ja nõustamise korraldusest, võttes arvesse käesolevas määruses esile toodud erisusi ning õpilaste arenguvajaduste rõhuasetusi." Mainitud ,,Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse" § 15 lõike 2 on öeldud: "Põhihariduse standard kehtestatakse põhikooli riiklikus õppekavas ning lihtsustatud, toimetuleku- ja hooldusõppel olevate õpilaste jaoks põhikooli lihtsustatud riiklikus õppekavas. Üldkeskhariduse standard kehtestatakse gümnaasium...
annaabi.ee 
