Laste hoolekanne Eestis (1)

Tartu Ülikooli
Pärnu kolledž
Ettevõtluse osakond
Silja Luht
AÜEP1
Laste hoolekanne Eestis
Juhendaja: Sulev Alajõe
Pärnu
2009

Sisukord

Sissejuhatus 3
1.1. Riiklikud sotsiaaltoetused ja –teenused 4
1.1.1. Peretoetused 4
1.1.2. Lapsendamine 4
1.1.3. Asenduskodu teenus 4
1.1.4. lapsehoiuteenus 5
1.2. KOV sotsiaaltoetused ja –teenused 6
1.2.1. Eestkoste seadmine lapsele 6
1.2.2. Hooldamine perekonnas 6
1.2.3. Lastehoiuteenus 7
1.3. Kas laste hoolekanne on tõhus? 8
1.4. Lahendused 10
Kokkuvõte 11
Kasutatud kirjandus 12

Sissejuhatus

Iga laps on väärtus ja tal on õigus riigi toetusele sõltumata tema vanemate sissetulekust ja elukorraldusest. Iga laps vajab kasvamiseks turvalist keskkonda. Kahjuks kõik vanemad seda oma lastele ei paku. Tagamaks ka sellistele lastele tervet arengukeskkonda, lahendab riik peamiselt seadusandluse kaudu lastekaitse - ning hoolekande alaseid küsimusi. Laste heaolu ja turvalisuse tagamiseks on Eesti riik 1991.aastal ühinenud ÜRO lapse õiguste konventsiooniga, milles on kirja pandud lapse inimõigused. Sotsiaalhoolekande seaduse alusel korraldavad hoolekannet sotsiaalminister , maavanemad ja kohalikud omavalitsused . Riigi ülesandeks on koordineerida ja kujundada sotsiaalpoliitikat ning seadusandliku raamistiku väljatöötamisega tagada laste heaolu. Sotsiaalministeerium koordineerib laste kaitset ja hoolekannet, sh korraldab rahvusvahelist lapsendamist. Maavalitsused koordineerivad ja korraldavad lastele vajalike riiklike teenuste osutamist, järelevalvet nende üle ning lapsendamist. Lapse elukohajärgsel omavalitsusel tuleb valida lapsele sobiv teenus: asenduskodu, hoolduspere või eestkoste seadmine.Käesolevas töös analüüsin erinevate lastehoolekannet puudutavaid sotsiaalteenuste ja- toetuste korraldust riigi ja kohalike omavalitsuste tasandil.

Riiklikud sotsiaaltoetused ja –teenused

Peretoetused

Eesti peretoetuste eesmärk on hüvitada peredele osaliselt laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulud. Riigi kohustuseks EV Põhiseaduse põhjal on luua lapsevanematele võimalused oma laste kasvatamiseks ning tagada laste põhivajadused. Peretoetusi on kokku üksteist liiki. Neist igakuiselt makstavad toetused on lapsetoetus, lapsehooldustasu, üksikvanema lapse toetus, ajateenija lapse toetus ning seitsme ja enamalapselise pere vanema toetus. Ühekordselt makstavad toetused on sünnitoetus, lapsendamistoetus ja elluastumistoetus. Ükskord aastas maksis riik ka koolitoetust, kuid 2009st aastast seda enam ei ole, siiski maksavad seda paljud omavalitsused.

Lapsendamine

Lapsendamist reguleerib Perekonnaseaduse ptk 10 (RT I 1994,75, 1326). Vastavalt seadusele võib lapsendada ainult kuni 18-aastast isikut ning ainult lapse huvides. Lapsendaja peab olema vähemalt 25-aastane. Lapsendamise sooviga tuleb pöörduda elukohajärgse maavalitsuse lastekaitsetöötaja poole. Erandina tuleb rahvusvahelise lapsendamise korral pöörduda Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonda . Laps loetakse lapsendatuks lapsendamise kohtuotsuse jõustumise päevast.

Asenduskodu teenus

Asenduskodu teenus on uus teenuse liik, mille rakendamine jõustus vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse muutmisele seadusena alates 2007.aasta 1.jaanuarist, kuid seaduse paragrahv 1 punktid 10-15 jõustusid 2008.aastal. Asenduskodu teenus on teenuse osutaja poolt lapsele tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste võimaldamine, talle turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna loomine ning lapse ettevalmistamine võimetekohaseks toimetulekuks täiskasvanuna. Asenduskodu teenusele suunatakse laps elukohajärgse valla- või linnavalitsuse otsuse alusel, arvestades sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud nõudeid.Asenduskodu teenust rahastatakse riigieelarvest. Selle tagab Sotsiaalministeerium maavalitsuste kaudu.

lapsehoiuteenus

Lapsehoiuteenust rahastatakse riiklikest vahenditest ning seatakse tingimused teenuse pakkumisele riigi poolt juhul, kui teenust osutatakse raske või sügava puudega lapse seaduslikule esindajale või seadusejärgsele hooldajale. Lapsehoiuteenusele õigustatud isikule osutatavat lapsehoiuteenust rahastatakse riigieelarvest valla- või linnaeelarvesse eraldatud vahenditest. Riigi rahastatava lapsehoiuteenuse vahendid eraldatatakse valla- või linnaeelarvesse maavalitsuste kaudu vastavalt kohalikus omavalitsuses elavate raske või sügava puudega laste arvule iga aasta 1.detsembri seisuga.

KOV sotsiaaltoetused ja –teenused

KOV üheks peamiseks ülesandeks hoolekande valdkonnas on kindlustada oma elanikkond vajalike sotsiaaltoetuste ja –teenustega. Laste hoolekannet sh asendushooldust korraldavad KOV töötajad. Nende töö sisuks on laste juhtumite lahendamine, nende õiguslike huvide kaitsmine ja nõustamine. Kohalikud omavalitsused tegutsevad vajadusel ka perekonnas või hoolekandeasutuses olevate laste eestkosteasutustena. Vastavalt abi osutamise korrale isiku pöördumisel valla- või linnavalitsuse poole on viimane kohustatud hindama isiku abivajadust,andma teavet asjaajamise kohta, vajadusel suunama isiku pädeva asutuse või isiku juurde ning tegema isiku nõusolekul koostööd isikute või asutustega, kes aitavad isikul saada tema vajadustele vastavat abi.

Eestkoste seadmine lapsele

Eestkoste korraldamine on KOV otsene ülesanne töös laste ja peredega. Eestkoste seatakse lapse kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks. Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja, kes on kohustatud hoolitsema eestkostetava ja tema ülalpidamise eest ning lähtuma tema huvidest. Eestkosta ja eestkostetava kohta Perekonnaseaduse paragrhvi 1.-3. lõikes sätestatut kohaldatakse ka vanema ja lapse suhtes.

Hooldamine perekonnas

Kui täiskasvanud isik soovib oma perekonnas hooldada (kasu)last, pöördub ta avaldusega oma elukohajärgsesse KOV sotsiaalosakonda. Sotsiaaltöötaja tutvustab isikule perekonnas hooldamise põhimõtteid ja tingimusi, uurib hooldaja motivatsiooni ja ootusi ning tutvub hooldaja koduste tingimuste ja pereliikmetega. Perekonna sobilikkuse hindamisel võib sotsiaaltöötaja paluda esitada mitmesuguseid tõendeid. Seejärel läbib hooldajaks soovija koolituse,mis aitab ta kasuvanemana paremini toime tulla. Perekonnas hooldamise leping sõlmitakse kohaliku omavalitsuse ja hooldaja vahel. Hooldaja peaks tundma huvi ka KOV poolt lastega peredele pakutavate toetuste, teenuste ja muu abi kohta.

Lastehoiuteenus

Laste õpetamisel ja kasvatamisel lähtutakse Haridus - ja Teadusministeeriumi poolt kehtestatud alushariduse riiklikust raamõppekavast. Vastavalt Koolieelse lasteasutuse seadusele loob valla- või linnavalitsus keha-, kõne-, meele- või vaimupuuetega ning eriabi või erihooldust vajavatele lastele võimalused arenemiseks kasvamiseks elukohajärgses lasteasutuses. Puudega lastele võib KOV asutada ka erilasteaedasid juhul, kui tavalasteaedades puuduvad võimalused sobitus- või erirühma vastu vanema kirjaliku avalduse ja nõustamiskomisjoni otsuse alusel. Lasteasutuse teeninduspiirkonna kinnitab KOV volikogu ..

Kas laste hoolekanne on tõhus?

Psühholoogilisest aspektist vaadatuna peetakse lapsele parimaks väikses koosluses kasvamist. Asenduskodudes on kolm korda rohkem lapsi kui hooldusperedes, kuigi perekonnas hooldamine on lapsesõbralikum ja tagab eluks parema ettevalmistuse. Asenduskodus hooldamine on riigile ka mitu korda kallim, kui see on hooldusperedes, sest asenduskodudes on ettenähtud suur hulk kasvatajaid. Kuna rahastamine aluseks on pearahasüsteem, siis on asenduskodud huvitatud võimalikult paljude laste asenduskodusse võtmisest. Ka kohalikul omavalitsusel on lihtsam ja kasulikum suunata vanemliku hoolitsuseta lapsed asenduskodusse, mitte hooldusperesse. Samuti mõjutab KOV otsust saata laps asenduskodusse see, et info vabadest asenduskodukohtadest on paremini kättesaadav kui kohalikest hooldusperedest. Paljud asenduskodud ja hoolduspered ei täida nendele kehtestatud nõudeid ning ka järelvalve nende üle on ebaühtlane.
Samuti on probleeme seoses lapsendamisega. Lapsendamise kohta ei ole Eestis ühtseid reegleid, Asenduskodude töötajatel puudub ettevalmistus lapsendamise protsessis osalemiseks- kuidas ette valmistada last lapsendamiseks ja kuidas suhelda lapsendaja perega . Lisaks pärsivad ebapädevad ametnikud lapsendamist, ebaprofessionaalne suhtlemine tekitab pingeid perele. Lapsendamise saladuse hoidmine on kõikide täna kehtivate protseduurireeglite juures küsitav. On terve rida isikuid, kes tahes tahtmata pere ja tema sooviga kokku puutuvad: omavalitsuse ametnik , maavalitsuse ametnik, asenduskodu töötajad ja asenduskodus elavad lapsed, koolitusgrupis osalejad ja koolitajad, kohtunik ja istungi sekretär, õpetaja, perearst, kasvataja, naabrid, sugulased, töökaaslased, haigekassa ja sotsiaalkindlustusameti ametnik, politsei jne.Kahe aasta jooksul peaks ametnik teostama järelvalvet ja suhtlema perega, kuid puudub selge ja ühtne seisukoht, kes seda teeb.
Üldiselt “EI” ei öelda ühelegi perele (v.a. mõned erandid)- kõik sobivad lapsendajaks. Otsuse langetamisel on ülekaalus emotsioonid , et lapsel on peres parem, kui asenduskodus. Tegelikkuses pole võimalik, et kõik sobivad 100% ja sõel peaks olema tihedam.
Pereuuring võib aeguda- kui lapsendamise protsess venib 2-3 aastat, siis uut pereuuringut ei tehta , kuid peres võib selle aja jooksul palju muutuda.
Ka lastehoiu teenus ei ole kõigile ühtmoodi kättesaadav. Üldiselt ei olda Eestis laste päevahoiu teenusega rahul ning umbes 40% omavalitsustest ei suuda täita kõigile lastele päevahoiu koha kindlustamise nõuet. uuringud näitavad, et tegemist on eelkõige regionaalse päevahoiu kohtade puudusega. Lasteaedade järjekorra probleem on kõige suurem Tartu linnas.

Lahendused

Esitan eelmises peatükis väljatoodud probleemidele mõned võimalikud lahendused:

• Riigil soodustada hooldusperede arvu kasvu teenuse propageerimise,nõustamise ning täiendkoolituste kaudu
  
• Luua pidevalt uuendatav andmebaas mis käsitleks nii koolituse läbinuid,hetkel tegutsevaid kui ka potentsiaalseid hooldusperesid
  
• Täpsustada järelevalvesüsteemi täiustamiseks ning teenuse kvaliteedi paremaks hindamiseks asendushoolduse kvaliteedi mõiste ning määrata komponendid, mida järelevalve käigus hinnatakse.
  
• Avada lapsendamise keskus, kes tegeleb kõikide oluliste küsimustega: koolituse, nõustamise, erialase kirjanduse, koduleheküljega
  
• Koolitada asenduskodu töötajaid osalemaks lapsendamise protsessis
  
• Kogu lapsendamise protsessiga peab tegelema üks inimene- eelnõustamine, lapsendamine ja järelnõustamine (s.h. järelvalve).
  
• Valmistada ette põhjalikum pereuuring ja kogu ettevalmistus võiks toimuda 9 kuud- võrdne lapse kandmise ajaga.
  
• Luua uusi lastehoiu kohti
  

Kokkuvõte

Lapsed on meie tulevik ning seetõttu on nende heaolu tagamine vägagi oluline. Laste hoolekanne Eestis ei ole ideaalne, kuid vähemalt töötatakse nende probleemidega ning üritatakse tagada lastele parem elukvaliteet .

Kasutatud kirjandus

Medar E., Medar M. Riigi ja kohalike omavalitsuste poolt rahastatavad sotsiaaltoetused ja -teenused : käsiraamat.Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus, 2007, 291 lk.

Eesti Sotsiaalministeeriumi kodulehekülg. www.sm.ee

Jürgenson S., Kaplan S., Möll L., Petoffer S., Reinsoo A., Reinsoo S., Salum M., Suvi H., Tamjärv H. Hetkeolukorra kirjeldamine lapsendamisest Eestis. [ http://www.omapere.ee/et/hetkeolukorra_kirjeldamine_lapsendamisest_Eestis ]. Tallinn:2007.

Riigi tegevus laste laste riikliku hoolekande korraldamisel. Riigikontrolli audit-26.06.2009.[www. riigikontroll .ee]. 25.11.2009.

Lastehoid Eesti peredes .Rahvastikuministri büroo. [ http://www.rahvastikuminister.ee/public/Lastehoid.pdf ]. 26.11.2009.
2