Väitluse alused (0)

Q: Kui väide on esitatud peaks kriitiliselt mõtleval inimesel tekkima küsimus "Miks see nii on?

Vastus leiad õppematerjalist: Väitluse alused

Keskkool - Meditsiin - Aktiviseerivad tegevused

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Kui väide on esitatud peaks kriitiliselt mõtleval inimesel tekkima küsimus "Miks see nii on?

Väitlus

Väitlus on laias laastus öeldes teatud reeglite järgi toimuv vaidlus. Tavalisest vaidlusest eristab väitlust kolm asja:
1. Etteantud teema, mille suhtes loositakse eitav ja jaatav võistkond/väitleja
Hea väitlusteema on selline, kus mõlemalt poolelt on võimalik sisulisi asju väita. Väitleja peab oskama leida teema mõlemalt poolelt asjalikke argumente, hoolimata sellest, mida ta ise kõnealusest asjast arvab . Ka ei ole kummagi võistkonna ülesandeks leida teise poolega kompromiss , vaid lõpuni välja kaitsta oma seisukohta. See ei tähenda, et väitlus oleks üks suur valetamine ja musta valgeks rääkimine. Nagu öeldud, on väitlusteemad alati sellised, kust saab leida häid argumente mõlemalt poolelt. Valetamine on reeglitega sõnaselgelt keelatud.
Põhiosa väitlusest moodustavad kõned
Jagame järgneva õpetuse kolme osasse : ettevalmistustöö, väitlemine ise ning väitluse hindamine

II osa: Ettevalmistumine
Väitluseks ettevalmistumine toimub aja jooksul, mis jääb teema kättesaamise ja väitluse alguse vahele. Ettevalmistustöö eesmärgiks on oma väitluskaasuse kokkupanek. Kaasus tähendab siin ettevalmistatud materjali, mis toetab seda seisukohta, mis võistkonnal väitluses võtta tuleb.
Jaatav kaasus
Jaatava poole ülesandeks on tõestada, et väideldav teema on tõsi. Ent enne kui tõestamise juurde asutakse, tuleb paika panna väitluse piirid ja teha selgeks, millest täpselt rääkima hakatakse ehk tegeleda defineerimisega.

Definitsioonid

Jaatajate esimeseks ülesandeks on defineerida teemas olulised terminid. Teemas “Geenitehnoloogia kasulikkus“ tuleb defineerida mida jaataja peab geenitehnioloogiaks. Näiteks „Me defineerime, et geenitehnoloogia annab ühiskonnale valikuvõimalusi ja töötab inimkonna tulevikuheaks“
Kui väitlejatel on endal kahtlus , kas nende definitsioonid ikka on ausad, tuleks endalt küsida kaks küsimust:
1) Kui teine pool nõustub meie definitsioonidega siis kas järgnev väitlus on see, mida turniiri korraldajad teemat välja mõeldes ootasid?
2) Kas teine pool saab meie definitsioonidest lähtuvalt kasutada oma materjale, mille nad on ette valmistanud?
Kui vastus ühele neist küsimustest on ei, tuleks definitsioonid ümber teha..

Argumendid

Väitluskaasuse põhilisteks elementideks on argumendid. Argument on põhimõtteliselt eraldiseisev mõte, mis toetab väitlusteemat ehk näitab, miks teema on tõsi (seda jaatava kaasuse puhul, eitavas kaasuses näitavad argumendid mõistagi, miks teema ei ole tõsi). Näiteks kui väitlusteema on “ Koolivormi kehtestamine Eesti koolides on põhjendatud”, võiks üks argument selle toetuseks olla “Koolivormi kehtestamine Eesti koolides on põhjendatud, sest see vähendab ebavõrdsust rikaste ja vaeste laste väljanägemise vahel”. Üldiselt võiks väitluskaasuses koosneda 2-4 tugevast argumendist, millest igaüks väljendab erinevat ideed.
Lisaks sellele, et väitluskaasus peaks olema jagatud eraldiseisvateks argumentideks, peaks ka iga argumendi enda sees olema mingisugune struktuur. Vaatame nüüd, millistest osadest üks hea argument peaks koosnema.
1. Väide
Väide on argumendi pealkiri, mis ütleb ära, mida argument tõestada tahab. Väide peaks koosnema ühest lausest, mis võtab terve argumendi kokku. Mõned lõigud tagasi toodud näide argumendist koolivormi poolt (“Koolivormi kehtestamine Eesti koolides on põhjendatud, sest see vähendab ebavõrdsust rikaste ja vaeste laste väljanägemise vahel”) ongi tegelikult väide. Nagu näha, on väite esimene pool reeglina väitlusteema ise, ja teine pool see, mida parasjagu väidetakse. Väide peaks olema võimalikult selge: mida lihtsamat ideed te püüate edasi anda, seda suurem on lootus, et kohtunik teist ka aru saab.
Vahel kasutatakse väite asemel argumendis lihtsalt paarisõnalist pealkirja võis silti, mis ei ole sõnastatud väitelausena. Meie koolivormi näite puhul võib selle argumendi pealkirjaks panna lihtsalt “ebavõrdsuse argument” või isegi “sotsiaalne argument”.
2. Seletus
Kui väide on esitatud, peaks kriitiliselt mõtleval inimesel tekkima küsimus: “Miks see nii on?”
Seletuses vastatakse sellele küsimusele ehk räägitakse argument loogiliselt, abstraktsel tasandil, lahti ehk tehakse kuulajale selgeks mehhanism, mis argumendi tööle paneb. Meie koolivormi näite puhul tuleks seletada, et rikkamate laste vanemad saavad neile osta ilusamad riided ning vanade või koledate riietega vaesematest peredest pärit lapsi, kes näevad välja teistsugused , hakatakse kiusama .
3. Tõestus
Pärast seletust peaks kuulaja mõtlema ”Hüva, ma mõistan, selle argumendi loogikat, aga kas see ka päriselus nii töötab?” Tõestuses tuuaksegi näiteid pärismaailmast, mis argumendi toimimist kinnitavad. Ilma tõestuseta ei püsi tegelikult ükski argument, sest ükskõik kui tugevale loogikale saab alati vastu väita. Tõestusmaterjali erinevatest liikidest tuleb allpool pikemalt juttu .
4. Järeldus
Pärast korralikku ja selgete viidetega tõestust võiks kuulaja mõelda: “Selge, aga miks see kõik oluline on?”. Sellele küsimusele vastamiseks tulekski teha kokkuvõte, kus näidatakse kuulajale veelkord , kuidas algne väide sai tõestatud ja kuidas see seostub üldteemaga.
Siin toodud argumendi ülesehitus ei ole kindlasti ainuõige lahendus, vahel on otstarbekam pärast argumendi pealkirja alustada tõestusega ning seejärel seletada, kuidas tõestus teemaga seostub. Nii et kui mingi ülesehitus tundub mõne argumendi puhul loogilisem, siis kindlasti tuleb seda ka kasutada.

Tõestusmaterjal

Nagu öeldud, on argumendi üheks olulisimaks osaks tõestusmaterjal, ilma milleta on iga argument vaid suurem või väiksem hulk sooja õhku. Vaatame nüüd, mõningaid enimkasutatud tõestusmaterjalide liike:
Viitamine
Kõigi tõestusmaterjalide puhul on hästi oluline viidata allikale, kust see pärineb. Allikaviide peaks olema selline, et oponendid saaksid selle järgi soovi korral tõestusmaterjali ise üles leida. Seega kui viidata mõne inimese tsitaadile ajalehes, tuleks öelda, mis ajalehega on tegu ja kunas kõnealune artikkel on ilmunud. Mingit uuringut või statistikat kasutades tuleks öelda, kes ja kunas selle on läbi viinud.
Kokkuvõttes. Üks korralik argument võiks välja näha umbes nii:
Väide: Eesti tuleks legaliseerida homoabielud, sest riik peab kõiki oma kodanikke võrdselt kohtlema

Seletus: Demokraatlik ühiskonnas on kodanikele tagatud palju õigusi nagu näiteks sõnavabadus, usuvabadus, õigus võrdsele kohtlemisele , hoolimata isiku soost, nahavärvist või teistest kaasasündinud omadustest. Nende õiguste aluspõhimõtteks on, et kodanik võib teha kõike, kuni ta oma käitumisega ei kahjusta kedagi teist. Ka õiguse abielluda peaks riik tagama kõigile oma kodanikele, diskrimineerimata neid, kes on teistsuguse seksuaalse orientatsiooniga, sest nad ei kahjusta oma käitumisega kedagi teist ning seksuaalne orientatsioon on midagi, mida nad ei saa valida, vaid mis on neile kaasa sündinud.

Eitav kaasus

Eitava poole ülesanne väitluses on tõestada, et teema ei ole tõsi. Selle tõestamiseks peavad eitajad lükkama ümber jaatava poole väited, mis tõestavad, et teema on tõsi, ehk siis argumendid. Samuti oleks eitajatel tungivalt soovituslik tuua väitlusesse enda argumendid. Selleks tuleb ka eitajatel ette valmistada oma kaasus.
Eitava kaasuse koostamine sarnaneb jaatava kaasusega. Esialgu võib tunduda keeruline valmistada ette ümberlükkeid jaatava kaasuse argumentidele: pole ju teada, millega täpselt jaatajad välja tulevad. Siiski on enamikke argumente võimalik ette näha.
Korralikus ümberlükkes on põhimõtteliselt samad elemendid, mis tavalises argumendis: väide (mis võtab kokku ümberlükke mõtte), seletus, tõestus ja kokkuvõte. Enne ümberlükke juurde asumist oleks hea mõte lühidalt kokku võtta, mida parasjagu ümber lükkama asutakse.

Kaasuse ettevalmistamine: praktilised näpunäited

1. Teemaga kurssi viimine
Iga võistkonna liige loeb teema kohta läbi mõned üldised artiklid ning mõtleb üldiseid argumente.
2. Ajurünnak
Võistkonna või väitlusklubi liikmed tulevad kokku ja kirjutavad üles (näiteks tahvlile) üles kõik argumendid, mis neil teema toetuseks pähe tulevad. Seejärel tehakse sama eitava poole argumentidega. Ajurünnaku faasis öeldakse välja ja pannakse kirja kõik mõtted, ükskõik kui jaburad nad tunduvad , kritiseerimise aeg tuleb hiljem.
3. Kaasuste struktureerimine
Nüüd vaadatakse välja pakutud argumendialgeid kriitiliselt, mõeldakse, mis neist on tugevad, mis nõrgemad ning milliseid neist saab ühe argumendi alla ühendada. Kuna eesmärk on saada kokku 2-4 argumenti, tuleb üritada sarnaseid mõtteid koondada: erinevaid raha ja kulutustega seotud mõtteid ühe majandusliku argumendi alla jne. Üldiselt tuleks kaasuste koostamisel alustada jaatavast kaasusest , siis saab selle olulisemaid argumente pärast kasutada eitava kaasuse ümberlükete tarvis.
4. Tõestusmaterjali otsimine
Kui argumendid on paigas, tuleb vaadata, milliseid tõestusmaterjale nende all vaja on ning seejärel tegeleda nende otsimisega. Tõestusmaterjali otsimine võtab tavaliselt üsna palju aega. Leitud tõestusmaterjalid, mis tunduvad olulised, tuleks võimalusel säilitada: välja printida , teha koopiad ...
Tõestusmaterjali otsimiseks on tänapäeval esimene allikas internet. Interneti puhul tuleb aga eriti tõsiselt suhtuda allikatesse, kust informatsioon pärit on. See, et mingi materjal on internetis üleval, ei tähenda veel, et ta oleks tõsi. Seega tuleks eelistada usaldusväärseid allikaid nagu ajalehtede, ülikoolide, riigiasutuste kodulehed. Vaadata tuleb veel ka seda, kes on kirjutise autor: on suur vahe, kas ülikooli kodulehel oleva teksti on kirjutanud esimese kursuse tudeng või professor .
Lisaks internetile võib tõestusmaterjali otsida ajalehtedest, raamatukogudest jne. Hea, väitleja võiks üldiselt olla ka keskmisest laiema silmaringiga: lugema ise raamatuid ning hoidma ennast kursis peamiste uudistega.
Tõestusmaterjali otsimisel on heaks mõtteks rääkida ekspertidega. Eksperdid oskavad soovitada teile häid argumente, juhatada pädevate tõestusmaterjalide juurde ning anda hinnangut taie koostatud kaasusele.
5. Viimistlemine
Kui võistkond leiab, et kaasus on sisuliselt valmis, tuleb ta panna sellisesse vormi, milles teda väitluses ette kantakse. Et esitust haaravamaks teha, võib siinkohal lisada metafoore ja kõnekujundeid. Hea oleks, kui väitluse ajal oleks igal väitlejal koopia kaasusega kohe võtta, selleks on lihtsaim võimalus kaasus arvutisse trükkida. Kaasuse viimane viimistlemine võiks jääda esimese väitleja hooleks, sest tema peab selle lõpuks ka ette kandma, nii et hea oleks, kui see oleks talle selgelt mõistetav.
6. Harjutusväitlus
Kaasuse nõrkade kohtade märkamiseks ning tugevate kohtade endale selgeks saamiseks pole paremat viisi, kui harjutusväitlus. Parimaks oponendiks on harjutusväitlusel mõni sama teemat ettevalmistav võistkond. Kui teisi võistkondi pole, võib välja mõelda erinevaid „harjutusformaate”. Näiteks võib üks võistkonnaliige esitada jaatuse esimese kõne, teine liige eituse esimese ja kolmas liige jaatuse teise kõne. Põhimõtteliselt on kasulikud mistahes formaadid, mille käigus tuleb kaitsta oma argumente reaalsete vastasväitleja ümberlükete ja vastuargumentide vastu.
III osa: Väitlemine

Kõneajad

Jaatuse esimene kõneleja 5min
Eitaja esimene kõneleja 5min
Jaataja II kõneleja (küsitleb eitaja IV) 3min+1 min
Eitaja II kõneleja (küsitleb jaataja IV) 3min +1min
Jaataja III kõneleja (küsitleb eitaja V) 3min +1min
Eitaja III kõneleja (küsitleb jaatajaV) 3min +1min
Ristküsitlus 5 min

.DOC Laadi alla originaalfail 4 lk · .doc · 6 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-10-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti

6 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Akiisu Õppematerjali autor

Väitluse alused

väitlus tõestusmaterjali väitluse jaatav eitaja väitleja

Sarnased õppematerjalid

rtf

Eesti Väitlusseltsi õppematerjal algajatele väitlejatele

Väitlema! Eesti Väitlusseltsi õppematerjal algajatele väitlejatele Kajar Kase 2006 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 I peatükk: Mis see väitlus nüüd täpselt on? .........................................................................................4 II osa: Ettevalmistumine.......................................................................................................................5 Jaatav kaasus....................................................................................................................................5 Definitsioonid...........................................................................

Väitlus

ppt

Väitlus

Väitlus Mis on väitlus? Teatud reeglite järgi toimuv vaidlus. Väitlus õpetab kriitilist mõtlemist, oma mõtete selget väljendamist ja avalikku esinemist. Erinevused vaidlusest: 1. Etteantud teema 2. Teema suhted loositud rollid 3. Enne väiltust kokkulepitud reelgid 4. Väitlus lõppeb erapooletu kohtuniku tehtud otsusega Väitlemine Teema ja väitlusreeglite valik ja tutvustamine Ettevalmistusaeg Väitlemine ise Hinnangu andmine ehk kohtunikutöö Väitluse teemad Väitlusteema sõnastatakse reeglina jaatava lihtlausena. Väärtusteemad on sellised, kus mingi nähtusega seostatakse mingi üldine väärtus, kõige tihedamini küsimus, kas nähtus on halb/hea. nt. Abort on ebanormaalne.

Eesti keel

docx

väitlusformaadid

Karl Popperi väitlusformaat Karl Popperi väitlusformaat kujutab endast kesk- ja põhikooliõpilastele mõeldud väitlust kolmeliikmelistes võistkondades reeglina varem ettevalmistatud teemal. väitlusformaat on oma nime saanud ühiskonnateadlase ja teadusfilosoof Karl Popperi järgi. Karl Popperi väitlus, mis rõhutab eeskätt argumentide sisu ja kõnede selget ülesehitust, annab väitlusega alustajatele tugeva vundamendi edaspidiseks keerulisemate formaatide omandamiseks. Kohtuniku otsus väitluse suhtes on lõplik. Karl Popperi väitluses võib vaielda paljude erinevate teemade üle. teemad peaksid puudutama vastuolulist probleemi ning olema hoolikalt sõnastatud, et tagada mõlemale poolele väitluses võrdne lähtepunkt. Kaasuse koostamise ja tõestusmaterjali otsimisega peaksid tegelema eeskätt väitlejad, mitte nende treenerid või õpetajad. et võimaldada piisavat ettevalmistust, tuleb teemast varem teada anda, ideaalselt peaksid väitlejad teema teada saama kuu aega enne turniiri

Kõneõpetus

odt

Argumenteermine

Sissejuhatus ................................................................................................................3 1. Argument...........................................................................................................4 1.1. Argumenteerimine......................................................................................5 1.2. Argumenteerimine kui veenmiskunsti osa..................................................6 2. Avalik väitlus......................................................................................................7 3. Kuulajaskond.....................................................................................................9 4. Argumenteerimine ja loogika..........................................................................10 4.1. Loogikalised vead ja eksimused tõestuse demonstratsioonis............................................................................

Eesti keele väljendusõpetus

doc

Õiguslik analüüs ja argumentatsioon 2014/2015 õppeaastal.

Kordamisküsimused magistriõppe õppeaines OIAO.06.030 ja P2OG.02.171 Õiguslik analüüs ja argumentatsioon 2014/2015 õppeaastal. =========================================================================== 1. Mis on argument – esitage tähtsaim tunnus, lühikirjeldus ja neli tarvilikku tingimust? Argument on hulk väiteid, mis on esitatud toetama ühte väidet sellest hulgast – teesi või hüpoteesi ehk järeldusotsust. P1 .... Pn , järelikult Qn. Seda nimetatakse argumendiks. Argument on veenmisfunktsiooniga diskursus, millel on loogika ning mõte ning efektiivsust tagavad tugevustingimused. Argument on mõistetest, väidetest ja ühest järeldussammust koosnev diskursus, mille sihiks on adressaatide veenmine. A on argumentatsiooni komponent, kuid ei ole element, kui selle lahutamatu algosa – argument on analüüsitav struktuuriks ja funktsiooniks. Näide: E1: Mallet ja Kallet nähti käsikäes kinost väljumas. E2: Kalle on rääkinud, et Malle meeldib talle

Õigus

docx

Argumentatsiooniteooria pikem kodutöö

1. Kas järgnevad argumendid on kehtivad (valid)? Kas need on korrektsed (sound)? Põhjenda. Kuidas võiks argumente kritiseerida? (2 x 2,5 p.) 1. Kui meil on võimalik elusolendile valu põhjustamist vältida, siis peame seda tegema. Meil ei ole alati võimalik valu põhjustamist vältida. Järelikult me ei pea alati valu põhjustamist vältima. E1:Kui meil on võimalik elusolendile valu põhjustamist vältida, siis peame seda tegema E2: Meil ei ole alati võimalik valu põhjustamist vältida. J: Me ei pea alati valu põhjustamist vältima. Aluse eitamine. Ei ole kehtiv. Kuna ei ole kehtiv siis ei ole korrektne. Deduktiivne, kuna ei tee üldistusi. Kuidas võiks argumente kritiseerida? Järelduses puudub tingimus ,,millal?" ehk siis järelduses puudub eeldus, et valu põhjustamist ei pea vältima, juhul kui see on võimatu. [See kriitika jääb segaseks, aga muu jutt on õige.] 2. Mis on tegelikult olemas, on ka võimalik. Ruudukujuline ri

Semiootika

doc

Väitlus algajatele

on kedagi veenda. Väitleja argument kuulajaskond Logos loogiline ülesehitus Ethos Pathos mäng teiste inimeste tunnetele ehk demagoogia Argument on eraldiseisev mõte, mis toetab mõnda seisukohta ehk näitab, miks see on tõsi. · Toulmini mudel Väide, tõestus, loogiline seos · EVS-i teooria Väide, seletus, tõestus, järeldus (eesmärk siduda kriteeriumiga) Ameerika parlamentaarne väitlus Valitsus jah Opositsioon - ei Peaminister 7, valitsuse liige 8 opositsiooni liider 8, opositsiooni liige 8 Vahemärkused (alates peaministri 2. minutist kuni vaibakõnedeni) Mõtlemisaega ei ole 30 minutit enne väitluse algust antakse teema 1. Probleem Venemaa keeras gaasitrassi kinni 2. Plaan teeme igasse liikmesriiki jaama (konkreetne, lühike, peab tulenema probleemist) 3. Hüved (nagu Popperis on argumendid)

Väitlus

docx

Kriitiline mõtlemine ja argumenteerimine

Kordamisküsimused 1. Mis on kriitiline ratsionalism? Karl Popperi filosoofilineõpetus. Popperi kriitiline ratsionalism, tunnistab inimese ekslikuks olendiks ja nõuab püstitatud hüpoteeside ja väljatöötatud teooriate pidevat kriitilist analüüsi ning puuduste ilmnemisel nende korrigeerimist. 2. Mis on induktsioon ja deduktsioon, nende tugevad ja nõrgad küljed? Induktsioon on filosoofias arutlemise viis, mille puhul sellest, et ühtedel asjadel on teatav omadus, järeldatakse, et see omadus on ka mõnel teisel asjal või isegi kõikidel samalaadsetel asjadel, või sellest, et mingitel asjadel on mingi omadus, järeldatakse, et see omadus on neil ka tulevikus. Arutlus on induktiivselt tugev siis, kui tema järeldus on tõenäoliselt tõene eelduste tõesuse korral. Vastasel juhul on arutlus nõrk. NT: meil on teada, et Mari, Kadri ja Kertu on inimesed ning nad kõik kannavad patse, siis induktsiooni teel saame, et kõik inimesed kannavad patse. Deduktsioon on arutlem

Kriitiline mõtlemine ja argumenteerimine

Rohkem sarnaseid