Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tunnikonspekt, S häälik (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas sul läheb?
  • Mida sa teinud oled?
  • Kuidas me istuma peame?
  • Mis nüüd juhtus?
  • Kuidas suu on Kas hambad on koos?
  • Mis nende nukkude nimed on?
  • Mis häält meil auto eelmine kord tegi?
  • Kuhu nukud pidid minema?
  • Mis sõnu me juurde õppisime?

Tunnikonspekt
Teema: S hääliku kõnesse viimine sõna algul enne Ö ja Ü häälikut.
(laps on 5-aastane)
Eesmärgid:
1) laps õpib õigesti hääldama s häälikut sõna alguses labialiseeritud täishäälikute (Ö, Ü) ees;
2) kinnistada s hääliku hääldamist labialiseerimata vokaalide ees;
3) laps õpib eristama kuulmise teel s häälikut.
Töövahendid: 4 nukku, söökide/kingituste pildid, mänguauto, lauamäng, pilt sünnipäevast.
Tunni struktuur:
Etapp, võte, harjutus
Logopeedi tegevus ja kõne
Märkused
Ettevalmistav etapp
Sissejuhatus:
lapse häälestus,
kehahoiu korrastamine,
teema tutvustamine.
Ettevalmistamine:
artikulatsiooni -aparaadi harjutused
naeratus ja mossitus
Keele sirutamine -hoidmine
terav-lai keel
keelerenn
artikulatsiooni-aparaadi seade kinnistamine s-i hääldades;
foneemitaju kinnistamine.
Logopeed kõneleb: „Tere! Kuidas sul läheb? Mida sa teinud oled?
Alustame tunniga.
Kuidas me istuma peame?“
„Täna jätkame tööd s häälikuga. Täna lähevad meie nukud Söreni sünnipäevale, aga enne kui peole saame minna peame suu soojaks tegema. “
„Vaata! Tee koos minuga nägusid. Oleme nüüd mõlemad hästi mossis, nüüd aga teeme nii suure naeratuse kui suudame. Paar korda veel. Tubli ! Nii, viimaseks teeme ühe hästi ilusa suure naeratuse. Oi kui ilus, tubli!“
„Tead mis nüüd juhtus? Me ajasime nägude tegemisega keelekese ülesse. Keelekesele on vaja nüüd hommikuvõimlemist teha.
Keeleke tahab ennast sirutada pärast mõnusat und. Ajame nüüd keele hästi suust välja ja sirutame, hoiame natuke. Nii nüüd keeleke natuke puhkab, läheb suhu tagasi. Aga ühte sirutust oleks veel vaja, et und ära ajada. Teeme ühe sirutuse veel!
Nüüd keeleke teeb külgedele harjutusi- keeleke jälle sirutab ennast aga nüüd muudab ta ennast hästi teravaks ja siis laiaks. Paar korda veel! Tubli! Sellise harjutusega kindlasti keeleke ärkab ilusasti ülesse.
Nüüd läks keeleke endale kohvi keetma . Kohv oli aga kuum ja sellele peab peale puhuma. Selleks tee nagu mina ja puhume kohvile peale.
Nii, tubli oled! Keeleke on nüüd kindlasti üles ärganud. Võtame nüüd peegli appi.“
„Vaata peeglisse ja ütle s.
Kuidas suu on? Kas hambad on koos? Kas huuled on ees? Kas suu on naerul ? Kus keel on?
„Nüüd kuula! Ütlen järjest sõnu, aga mõned on sõnad on natuke sassi läinud. Kuula, kas sa suudad leida, millised sõnad on valesti hääldatud. Kui kuuled vale hääldust, siis koputa vastu lauda.“ Logopeed loeb ette järgmised sõnad: saan, siil, sammal , sibulatort, seljakott , sisalik, sitikas.
Logopeed loeb meelega mõned sõnad valesti.
Küsimused tunni alguses on lapsega kontakti saavutamiseks.
Tähelepanu pöörate sellele, et keha oleks keskjoonel, sirge; istumisasend ei tohi tekitada pinges olekut.
Naeratus- mossitus harjutust teha avatud huultega. Logopeed jälgib lapse tegevust, vajadusel korrigeerib.
Logopeed näitab ette, kuidas keelerenni teha, et kohvile peale puhuda.
Kui laps ei vasta küsimustele, siis õpetaja räägib üle: suu on naerune, keeleots on alumiste hammaste taga, keele keskel on kitsas nõgu, hambaid on veidi näha, hambakaarte vahel on väike vahe.
Kui laps vastab valesti, siis õpetaja küsib, kas laps on kindel endas ja kordab sõna. Kui endiselt on vastus vale, siis õpetaja ütleb õige häälduse.
Põhietapp
Kordamine :
s labialiseerimata häälikute ees.
S labialiseeritud häälikute ees.
„Vaata kes siin on, kas mäletad eelmisest tunnist , mis nende nukkude nimed on?
Õige, Siiri , Sille ja Siim. Täna on aga meil uus nukk juures, tema nimi on Sören ja ta kutsus Siiri, Sille ja Siimu oma sünnipäevale.
Enne kui sünnipäevale saame minna, peavad nukud kingituse ostma. Nad istuvad auto peale, mis häält meil auto eelmine kord tegi? Õige, meil on sellise naljaka häälega auto, mis susiseb S-S-S-. Kui sa autoga liigud, siis teed sellist häält.
Nii, siin on mul autotee , mida mööda auto saab läbi metsa linna sõita kingitust ostma. Iga kord kui näed tee ääres mõnda looma, siis ütled tema nime! Ja ära unusta, et auto teeb sõites häält!“
Tee ääres on sellised loomad: sipelgas , siil, siga, sebra, sajajalgne, saarmas, sitikas, sääsk.
„Nii, nüüd jõudis auto linna, kust me saame kingituse osta. Vaata, seal on erinevad pildid, mille seast saab kingituse välja valida. Ütle mulle ka, mis nendel piltidel on. Millise asja nendest võiks nukud kingituseks viia?“
Piltidel on: seelik , sall, särk, saag , sõõrik. Laps valib ühe pildi nendest välja.
„Sõidame nüüd koju tagasi täpselt samamoodi, nagu me linna sõitsime.“
„Nüüd, kui meil on kingitus olemas, võime sünnipäevale minna. Kas sa mäletad, kellele me pidime sünnipäevale minema? Selle poisi nimi on Sören. Kuhu nukud pidid minema? Õige, sünnipäevale.“
Sörenil on aga uksel kood. Kood on selline naljakas: SII-SAA-SEE. Kas jäi meelde, milline kood oli? Korda! Oi, teine uks veel. Teine uks läheb lahti sellise koodiga : SOO-SÖÖ- SÜÜ. Me vist ütlesime valesti koodi, proovi veel üks kord. Ikka ei tule uks lahti, ütle veel kord kood.
Nüüd said nukud sisse, sünnipäevalaps kutsus nad kõik sööma. Ta hüüdis, tulge sööma! Mis ta hüüdis? Hüüa samamoodi. Nii, nukud istusid nüüd laua taha. Pane iga nuku juurde pildid, mida nad süüa võiks. Iga kord kui nuku juurde paned, siis ütle nuku nimi ja mida ta sööb. Näiteks, Siim sööb sidrunit .“
Piltidel olevad esemed: sai, supp , sepik, salat , sült, sibul, sidrun , seen, seenesalat, sink, sünnipäevatort.
„Tubli, nüüd on kindlasti kõigil kõhud täis. Enne kui külalised ära lähevad, tahavad nad ühe luuletuse sünnipäevalapsele lugeda.
Sügisel on Siiri sünnipäev,
kinke palju on siis sääl,
aga Sille sünnipäev,
saabub varsti kui võluväel.“
Laps proovib seda järgi lugeda.
Kui laps jääb hätta meenutamisega, siis logopeed aitab.
Logopeed jälgib, et laps autoga sõites korralikult s ütleks ja kui jääb mõne looma nimega hätta, siis õpetaja häälib looma nime ja laps peab ütlema, mis loomaga on tegu.
Logopeed jälgib lapse hääldust, vajadusel tuletab meelde s hääliku õiget hääldamist. Keel ei tule hammast vahele! Suu natuke naerul! Jne.
Tähtis on, et laps ütleks täislausega, mida nukud söövad. Jälgida, kuidas laps sõna sööb ütleb. Kui laps ei saa aru, mis on pildil, siis logopeed häälib sõna ja laps ütleb selle siis kõvasti välja.
Kinnistav etapp
Õpitud hääldusoskuste kinnitamine:
Tunni lõpetamine:
kokkuvõte,
hinnang,
kodutöö andmine.
„Vaata, sünnipäevast tehti üks pilt ka. Proovi mulle jutustada, mis sünnipäeval toimus. Mul läks juba kõik meelest ära.“
„Mis pidu siin peetakse? Õige, sünnipäeva! Kes siin pildi peal on? Sille, Siiri, Siim ja Sören. Mis sünnipäevalapse nimi oligi? Sören. “
„Mida me siis täna õppisime?
Õppisime õigesti hääldama häälikut s sõna alguses.
Mis sõnu me juurde õppisime?“
Logopeed teeb lapsega tunnist kokkuvõtte ja annab tööle hinnangu.
„Mis sa arvad , kas sa olid täna tubli?“
Logopeed lisab ka omapoolse hinnangu vastavalt lapse tegevustele tunni vältel.
„Koduseks tööks annan sulle ühe luuletuse. Õpi seda koos emmega soravalt tulema . Ta aitab sind vajadusel.“
Proovida last suunata jutustama pildi järgi. Kui ei saa hakkama, siis esitada küsimusi või logopeed alustab lauset ja laps peab lõpetama.
Lasta lapsel ka öelda hinnang tunnile, mis meeldis ja mis üldse ei meeldinud.
Luuletus:
Suvel on mu sünnipäev,
kui kõiki oma sõpru näen.
Sööme palju kooki- torti ,
salateid on mitut sorti.
Sööme veel ka sülti-saia,
et saaks sirguda me Sille.
Tunnikonspekt-S häälik #1 Tunnikonspekt-S häälik #2 Tunnikonspekt-S häälik #3 Tunnikonspekt-S häälik #4
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-02-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 121 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor huski Õppematerjali autor
Materjal aitab koostada tunnikonspekti häälikuseade tunniks.

Sarnased õppematerjalid

Logopeedia häälikuseade
5
doc

Logopeedia häälikuseade

2. Ettevalmistus häälikuseadeks 1.2.1. Foneemanalüüs ,,Alguses mängime ühte mängu. Kuula! Sõnad: KALA, PANN, KANA, LAEV, Mina ütlen sulle sõna, sina ütle kas selles NAEL, NINA, LILL, LINA, PALL. sõnas on l-i või mitte. Iga kord kui sõnas Kui laps jääb hätta, siis hääldan aeglasemalt on l ­ häälik annan ma sulle ühe õielehe. või häälimine! Üritame ühe ilusa lille nendest kokku saada. Esimene sõna ......" Suu lahti hoidmiseks laseme lapsel enda 1.2.2. Naeratus ­ mossitus (6x) ,,Täna me jätkame meie mänge sõrme vahele asetada või asetame keelekesega

Eripedagoogika
Õpetajaraamat
120
pdf

Õpetajaraamat

ÕPETAJARAAMAT laste töölehtede juurde 2006 Projektijuht: Urmo Reitav, Tartu Ülikooli Narva Kolled Koostajad: Liivi Aleksandridi, Irina Aru, Elviira Haukka, Ingrid Härm, Inguna Joandi, Margit Kaljuste, Natalja Lunjova, Lea Maiberg, Ülle Peedo, Margarita Raun, Maibi Rikker Toimetajad: Merit Hallap, Anu-Reet Hausenberg, Lydia Pihlak, Kristi Saarso Trükise koostamist ja väljaandmist on rahastanud Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse Haridusprogrammide Keskus Autoriõigus: Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus ISBN AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 e-post: [email protected] http://www.atlex.ee Tasuta jaotatav tiraa Õpetajaraamat SISUKORD Sisukord 3 Eessõna 6 1. Sissejuhatus

Eesti keel
SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SKAP LAPSEL-TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL
404
pdf

SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SKAP LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL

TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND ERIPEDAGOOGIKA OSAKOND Diana Pabbo SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SKAP LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL Magistritöö Lisa 8 Juhendaja: Marika Padrik (PhD) eripedagoogika Tartu 2014 Hea lugeja, Käesolev metoodika on koostatud seitsme aastase alakõne III astmel oleva lapse tekstiloomeoskuste arendamiseks. Sorava sidusa kõne arendamine koolieelses eas on tähtis kooliks ettevalmistamisel, sest õppimise aluseks on suurel määral just sidus kõne – õpikutekstide mõistmi- ne, õpetaja sõnalistest juhenditest arusaamine, enda teadmiste väljendamine. (Brown 2001). Mitmed autorid on esile toonud (Karlep, 1998; Sunts, 2002), et viiendal eluaastal muutu

Pedagoogika
Emakeele õpimapp
36
docx

Emakeele õpimapp

Esimese asjana tasub kontrollida, kas laps üldse kuuleb. Sosista lapse selja taga – kas ta reageerib? 3 aastase lapse kõne peaks olema nii selge, et olukorrast lähtuvalt saab ka võõras inimene temast aru. Kui räägib vaid pudistades või vaid omas keeles, konsulteeri logopeediga. Kui laps ütleb häälikut valesti (nt kurgu-r), siis tuleks kohe logopeedilt abi paluda, sest mida kauem laps vale hääldust kõnes kasutab, seda enam see kinnistub. Kui lapsel mõni häälik alles puudub (nt R), siis ei ole muretseda vaja ja ei tohiks teda seda ütlema utsitada, sest ta ei ole seda veel valmis ütlema. Tagant kiirustamine võib kaasa tuua valehäälduse ja selle parandamine vajab juba logopeedi abi. 5. eluaasta lõpuks peaksid olema kõik häälikud omandatud ning häälikuühendite hääldamine korrektne. Kui ei ole, tasuks pöörduda logopeedi poole, kes teeb kindlaks, millest on

Eesti keele ajalugu
LÄBI MÄNGU VÕÕRKEELE JA KÕNE ARENDAMINE LASTEAIAS
80
docx

LÄBI MÄNGU VÕÕRKEELE JA KÕNE ARENDAMINE LASTEAIAS

Kaja Saar LÄBI MÄNGU VÕÕRKEELE JA KÕNE ARENDAMINE LASTEAIAS Tallinn 2010 Sissejuhatus Autor on valinud käesolev teema, kuna leiab, et võõrkeele õpetamine juba maast-madalast on arendav ning maailmapilti avardav. Töötava õpetajana on töö koostaja kogenud hetki, mil on jäänud vajaka ideedest ning metoodilisest materjalist. Autor püüab antud teemat lahetes leida vastuseid järgmistele küsimustele: Kuidas teha end selgeltmõistetavaks 1-6`e aastasele lapsele võõrkeeles? Kas meil on piisavalt vastavasisulist metoodikat? Tulenevalt tekkinud küsimustest on eesmärk leida materjali/meetodeid, mis aitaks õpetajal orienteeruda kakskeelses keskkonnas. Töötada välja sobiv õpimapp, mis oleks abiks keele õpetamisel ning tõukeks uutele ideedele. Tulemi saavutamiseks leiab autor, et on oluline analüüsida hetkeseisu Adelion`i lasteaias. Töödelda läbi olemasolev, vastavasisuline metoodiline materjal. Teha valik pakutav

Alushariduse pedagoog
Psühholingvistika kujunemise eeldused
21
doc

Psühholingvistika kujunemise eeldused

(afaasia) Mittepatoloogia- hälbed normist, väikelapse kõne, murre, kõnelemine võõrkeeles, ajutised raskused. 2. loeng 7.03 Keelekasutus, keel, kõne. Keel · Keel- akustilis-artikulatoorsete märkide süsteem- keelemärke tajutakse, kuuldakse ja neid saab artikuleerida, hääldada. Täht on visuaalne märk, kirjutatud. Häälik on see, mida me välja ütleme, tajume. Teisene süsteem on visuaalne. (nt viipekeel) Keelemärk (nt õppejõud) tähistab mingit keeleosa, maailmanähtust, üldistab. Sümbol on konkreetne (nt nimi ). · Keelemärgi funktsioon- väljendada tähendust, nt nimi, aga nt foneem eristab tähendust(nt K|ool vs T|ool) · Süsteem ja allsüsteemid- kogum, mille üksused on omavahel suhetes ja seostes. Igal süsteemil on struktuur

Pedagoogika
Mänge lastele - referaat
46
doc

Mänge lastele - referaat

järgmisele. KEELE-, KÕNE- JA LUGEMISMÄNGUD KAS SELLES SÕNAS ON? Eesmärgid: õppida eristama üksikuid häälikuid, saada selgemaks tähtede nimesid Vanus: 4-6 a Osavõtjad: 2-6 mängijat Vahendid: puust täring, mille külgedel on tähed, pildid üksikutest esemetest, mänguasjad või muud esemed Mängu käik: Õpetaja nimetab sõna, laps veeretab täringut ja ütleb, kas antud tähes on sellele tähele vastav häälik või mitte. Laps võtab laualt pildi (eseme) ja ütleb, mille võttis. Seejärel veeretab täringut ja ütleb, kas kuuleb tähele vastavat häälikut või mitte. LOE! Eesmärk: õppida 2-tähelisi sõnu kokku lugema Vanus: 4-6 a Osavõtjad: 2 mängijat Vahendid: 2 tähtedega täringut Mängu käik: Laps veeretab mõlemat täringut ja loeb täringutelt kokku saadud silbi ette. TÄIDA KORV ... Eesmärgid: õppida tundma juurvilju ning söögiseeni, õppida üldistama

Mäng
Mängud
102
doc

Mängud

TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond LÕE-1 Ave Hüüs MÄNG Portfoolio Juhendaja: Kaire Kollom Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Mängud alates sünnist:......................................................................................................... 10 KALLI-KALLI...................................................................................................................... 10 HOIDEKEEL...................................................................................................................... 10 RAHUSTAV MUUSIKA...................................................................................................... 10 TII-TAA TILLUKE.........................................

Mäng




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun