Tunnikonspekt, S häälik (0)

Sarnased õppematerjalid

5

doc

Logopeedia häälikuseade

2. Ettevalmistus häälikuseadeks 1.2.1. Foneemanalüüs ,,Alguses mängime ühte mängu. Kuula! Sõnad: KALA, PANN, KANA, LAEV, Mina ütlen sulle sõna, sina ütle kas selles NAEL, NINA, LILL, LINA, PALL. sõnas on l-i või mitte. Iga kord kui sõnas Kui laps jääb hätta, siis hääldan aeglasemalt on l ­ häälik annan ma sulle ühe õielehe. või häälimine! Üritame ühe ilusa lille nendest kokku  saada. Esimene sõna ......" Suu lahti hoidmiseks laseme lapsel enda 1.2.2. Naeratus ­ mossitus (6x) ,,Täna me jätkame meie mänge sõrme vahele asetada või asetame keelekesega

Eripedagoogika

120

pdf

Õpetajaraamat

ÕPETAJARAAMAT laste töölehtede juurde 2006 Projektijuht: Urmo Reitav, Tartu Ülikooli Narva Kolled Koostajad: Liivi Aleksandridi, Irina Aru, Elviira Haukka, Ingrid Härm, Inguna Joandi, Margit Kaljuste, Natalja Lunjova, Lea Maiberg, Ülle Peedo, Margarita Raun, Maibi Rikker Toimetajad: Merit Hallap, Anu-Reet Hausenberg, Lydia Pihlak, Kristi Saarso Trükise koostamist ja väljaandmist on rahastanud Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse Haridusprogrammide Keskus Autoriõigus: Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus ISBN AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 e-post: [email protected] http://www.atlex.ee Tasuta jaotatav tiraa  Õpetajaraamat SISUKORD Sisukord 3 Eessõna 6 1. Sissejuhatus

Eesti keel

404

pdf

SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SKAP LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL

TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND ERIPEDAGOOGIKA OSAKOND Diana Pabbo SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SKAP LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL Magistritöö Lisa 8 Juhendaja: Marika Padrik (PhD) eripedagoogika Tartu 2014 Hea lugeja, Käesolev metoodika on koostatud seitsme aastase alakõne III astmel oleva lapse tekstiloomeoskuste arendamiseks. Sorava sidusa kõne arendamine koolieelses eas on tähtis kooliks ettevalmistamisel, sest õppimise aluseks on suurel määral just sidus kõne – õpikutekstide mõistmi- ne, õpetaja sõnalistest juhenditest arusaamine, enda teadmiste väljendamine. (Brown 2001). Mitmed autorid on esile toonud (Karlep, 1998; Sunts, 2002), et viiendal eluaastal muutu

Pedagoogika

36

docx

Emakeele õpimapp

Esimese asjana tasub kontrollida, kas laps üldse kuuleb. Sosista lapse selja taga – kas ta reageerib? 3 aastase lapse kõne peaks olema nii selge, et olukorrast lähtuvalt saab ka võõras inimene temast aru. Kui räägib vaid pudistades või vaid omas keeles, konsulteeri logopeediga. Kui laps ütleb häälikut valesti (nt kurgu-r), siis tuleks kohe logopeedilt abi paluda, sest mida kauem laps vale hääldust kõnes kasutab, seda enam see kinnistub. Kui lapsel mõni häälik alles puudub (nt R), siis ei ole muretseda vaja ja ei tohiks teda seda ütlema utsitada, sest ta ei ole seda veel valmis ütlema. Tagant kiirustamine võib kaasa tuua valehäälduse ja selle parandamine vajab juba logopeedi abi. 5. eluaasta lõpuks peaksid olema kõik häälikud omandatud ning häälikuühendite hääldamine korrektne. Kui ei ole, tasuks pöörduda logopeedi poole, kes teeb kindlaks, millest on

Eesti keele ajalugu

80

docx

LÄBI MÄNGU VÕÕRKEELE JA KÕNE ARENDAMINE LASTEAIAS

Kaja Saar LÄBI MÄNGU VÕÕRKEELE JA KÕNE ARENDAMINE LASTEAIAS Tallinn 2010 Sissejuhatus Autor on valinud käesolev teema, kuna leiab, et võõrkeele õpetamine juba maast-madalast on arendav ning maailmapilti avardav. Töötava õpetajana on töö koostaja kogenud hetki, mil on jäänud vajaka ideedest ning metoodilisest materjalist. Autor püüab antud teemat lahetes leida vastuseid järgmistele küsimustele: Kuidas teha end selgeltmõistetavaks 1-6`e aastasele lapsele võõrkeeles? Kas meil on piisavalt vastavasisulist metoodikat? Tulenevalt tekkinud küsimustest on eesmärk leida materjali/meetodeid, mis aitaks õpetajal orienteeruda kakskeelses keskkonnas. Töötada välja sobiv õpimapp, mis oleks abiks keele õpetamisel ning tõukeks uutele ideedele. Tulemi saavutamiseks leiab autor, et on oluline analüüsida hetkeseisu Adelion`i lasteaias. Töödelda läbi olemasolev, vastavasisuline metoodiline materjal. Teha valik pakutav

Alushariduse pedagoog

21

doc

Psühholingvistika kujunemise eeldused

(afaasia) Mittepatoloogia- hälbed normist, väikelapse kõne, murre, kõnelemine võõrkeeles, ajutised raskused. 2. loeng 7.03 Keelekasutus, keel, kõne. Keel · Keel- akustilis-artikulatoorsete märkide süsteem- keelemärke tajutakse, kuuldakse ja neid saab artikuleerida, hääldada. Täht on visuaalne märk, kirjutatud. Häälik on see, mida me välja ütleme, tajume. Teisene süsteem on visuaalne. (nt viipekeel) Keelemärk (nt õppejõud) tähistab mingit keeleosa, maailmanähtust, üldistab. Sümbol on konkreetne (nt nimi ). · Keelemärgi funktsioon- väljendada tähendust, nt nimi, aga nt foneem eristab tähendust(nt K|ool vs T|ool) · Süsteem ja allsüsteemid- kogum, mille üksused on omavahel suhetes ja seostes. Igal süsteemil on struktuur

Pedagoogika

46

doc

Mänge lastele - referaat

järgmisele. KEELE-, KÕNE- JA LUGEMISMÄNGUD KAS SELLES SÕNAS ON? Eesmärgid: õppida eristama üksikuid häälikuid, saada selgemaks tähtede nimesid Vanus: 4-6 a Osavõtjad: 2-6 mängijat Vahendid: puust täring, mille külgedel on tähed, pildid üksikutest esemetest, mänguasjad või muud esemed Mängu käik: Õpetaja nimetab sõna, laps veeretab täringut ja ütleb, kas antud tähes on sellele tähele vastav häälik või mitte. Laps võtab laualt pildi (eseme) ja ütleb, mille võttis. Seejärel veeretab täringut ja ütleb, kas kuuleb tähele vastavat häälikut või mitte. LOE! Eesmärk: õppida 2-tähelisi sõnu kokku lugema Vanus: 4-6 a Osavõtjad: 2 mängijat Vahendid: 2 tähtedega täringut Mängu käik: Laps veeretab mõlemat täringut ja loeb täringutelt kokku saadud silbi ette. TÄIDA KORV ... Eesmärgid: õppida tundma juurvilju ning söögiseeni, õppida üldistama

Mäng

102

doc

Mängud

TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond LÕE-1 Ave Hüüs MÄNG Portfoolio Juhendaja: Kaire Kollom Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Mängud alates sünnist:......................................................................................................... 10 KALLI-KALLI...................................................................................................................... 10 HOIDEKEEL...................................................................................................................... 10 RAHUSTAV MUUSIKA...................................................................................................... 10 TII-TAA TILLUKE.........................................

Mäng

Kommentaarid (0)