Kõneleja meelespea (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

doc

Kuidas teha kõnet

· liigenda tekst · kasuta tsitaate · ettekande esitamise plaan · kirjandi lõppu kasutatud kirjanduse eesmärk Kõneliigid: · veenmiskõned ­ ,,ajupesu" · olmekõned ­ koolilõpud, pühad, pulmad jne. Eesmärk on meeleolu loomine. · Teatmekõned ­ teadaanne, seletus, referaat, ettekanne. Kõne kirjutamine: · keele hea valdamine · rikkalik sõnavara · tabav ja lihtne sõnastus Kõne esitamine: · ära ole kinni paberis · õpi kõne selgeks · mõtesta see läbi · kasuta tugisõnu Kõne ajal olgu öelda: · midagi isikupärast, tõest · ainult endale omast · tuleks rõhutada kõige tähtsamaid kohti · mõjuv lõpp Esitamine ­ keskendu... · häälele · hääle tugevusele/tempole · tähelepanemispausidele / meelespidamispausidele · ole kuulajate ees loomulik · hirmust saab üle harjutamisega · võimalusel võimalusel oma kõne, nii saad ennast hinnata

Eesti keel

28

doc

Kõne koostamine ja esitamine

Koht - TSG Õppeaine - Väitluskunst ja õiguse alused Periood ­ 2006/2007 õppeaasta 3. KÕNE KOOSTAMINE JA ESITAMINE On ju teadupärast sootuks kaks iseasja - esiteks omada mingisuguseid mõtteid ja teiseks väljendada neid nii, et teised neid mõtteid mõistaksid. Jaan Rummo Kõnelemine on suhtlus kahe või enama inimese vahel sõnalise, aga ka sõnatu keele (nt kehakeele) vahendusel. Infot saab edastada ka kirjalikus vormis, mistõttu tuleb kaaluda, kas kõne pidamine on just selle info edastamiseks parim viis. Enne kui teha otsus mingil teemal avalikult üles astuda, tuleb endale selgeks teha, kas kuulajatele on midagi uut öelda. Edukas suhtlus toimub ainult siis, kui kõneleja suudab arvestada kuulajatega, kohandada kõne nende ootustele ja vajadustele ning väärtustab tagasisidet. Et oma mõtteid teistele arusaadavalt ja huvitavalt esitada, on tarvis teha palju eeltööd, tunda kõnekunsti reegleid ning arvestada nendega.

Väitlus

66

doc

Klienditeenindus

.................................................................................................47 1.8.2 Põhjendamata kaebus....................................................................................................................................48 2. E-maili kasutamine, arvutiviisakus...................................................................... 49 3. Suhtlemine telefoni teel........................................................................................51 3.1 Kõne ettevalmistamine.........................................................................................................................................51 3.2 Telefonivestluse põhitõed....................................................................................................................................51 3.3 Kliendi vajaduste selgitamine..............................................................................................................................52 3

Kommunikatsioon

68

doc

Kõnetegevuse psühholoogia

Mis teadmised on 3-aastasel koerast ja mis teadmised on koerast vanemal/õpetajal. ET laps kutsub koera kutsuks, vanem aga koeraks. Sna tähendust on paljude aasatte jooksule vaja edasi arendada. Ehk teadmiste lisamine olemasoleva teadmise juurde. Ehk psühholingstika aitab mõista seda lõiku üldse. Aga miks üldse keelt vaja on?: suhtlemiseks ja teadmiste hankimiseks. Suhtlemise kaudu saab inimene nii palju infot. Oluline on õpetada analüüsi, et mis on kõneleja kavatusus; ütluse emärk; mis vahe oli sellel mida ütleja ütles ja kuulja aru sai!! Naised tihti sõnamängus oskuslikumad.(naised sõnaga provotseerivad, mehed kehaga räägivad/ähvardavad). Õpetajal tähtis oskus analüüsida ENDA ja LATSE kõnet ja siis seda ka suunata! Oluline ongi eesmärkide, strateegiate ,sõnastuse analüüsi:: sellepõhjla siis sobivaid vastuseid leida ja lahedust otsida. Paremini mõjub ka TEE SEDA, mitte ÄRA TEE. Õpetaja kõnes oluline toon, tempo (naistel tav

Pedagoogika

59

doc

Teenindussuhtlemine – kliendikesksus

Ma loon kontakti ja alles seejärel vahetan informatsiooni, töötlen seda, võtan vastu mingi otsuse. 13 Nagu märgata, on suhtlemisprotsessis kasutusel kõik psüühilised protsessid taju, tähelepanu, mõtlemine, mälu, kõne. Suhtleja tajub partnerit, Suhtlemise etapid 1. ÜMBERLÜLITUMINE PARTNERILE paneb tähele, mõtleb ,et leida tähelepanu suunamine partnerile partneri määratlemine lahendust , selleks toob püsimälust situatsiooni määratlemine (rituaal, töö, ajaviide, välja vajaliku info, väljendab ennast mäng, avatud suhtlemine jne

Teenindus

133

pdf

Suhtlemispsühholoogia - Sotsiaalpsühholoogia 1

t. minupoolsest suhtlemisvalmidusest (ma keskendan oma tähelepanu suhtluspartnerile, lülitades/katkestades muu info vastuvõtu, ka muude asjadega tegelemise), ma tajun suhtluspartnerit (välimust, häält, liigutusi), kohandan sellele oma suhtlemisviisi, vahetan informatsiooni, töötlen seda, võtan vastu mingi otsuse. Nagu märgata, on suhtlemisprotsessis kasutusel kõik psüühilised protsessid - taju, tähelepanu, mõtlemine, mälu, kõne. Suhtleja tajub partnerit, paneb tähele, mõtleb ,et leida lahendust , selleks toob püsimälust välja vajaliku info, väljendab ennast kõneliselt (kasutades sõnu või märke), otsustamisel tegutseb tahtlikult. Igas suhtlemise etapis on küll erinevate psüühiliste protsesside osa erinev aga kasutatakse ikkagi kõiki. KUU L A M I NE Vajalik tehnika KEHTESTAMINE Suhtlemise faas

Suhtlemis psühholoogia

102

doc

Mängud

KRIBINAL-KRABINAL · Liigu sõrmedega lapse kätt mööda üles ja siis tagasi alla, lugedes samal ajal järgmist salmikest: "Hiir läks tibinal-tabinal kribinal-krabinal mäele. Piiks-piiks! Tibinal-tabinal kribinal-krabinal mäest alla." · Korda sama lapse teise käega. · Ütle "piiks-piiks" väga ilmekalt - üsna pea püüab laps seda matkida. UURINGUTE ANDMETEL julgustab ilmekas kõne imikuid end emotsionaalselt väljendama. See omakorda aktiveerib ajus vabanevaid keemilisi aineid, mis aitavad juhtunut mällu talletada. Puudutuse ja hääle kombinatsioon selles mängus on lapse jaoks väga ergutav ja lõbus. JUTUTUNNID · Vestle lapsega. Kasuta lühilauseid, näiteks: "Täna on tore päev." · Kui laps reageerib, tee tema häälitsusi järele. Need lihtsad häälitsused muutuvad hiljem sõnadeks. Kui laps "räägib", vasta peanoogutuse või naeratusega.

Mäng

544

pdf

Mitmekeelne oskussuhtlus

2 Miks suhtlus toimib 15 3 Fikseeritud koodi mudel 18 3.1 Suhtluse tööpõhimõte . . . . . . . . . . . . . . . . . . 18 3.2 Keele olemus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 20 3.3 Keele ja kõne seos . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 20 3.4 Sõna ja mõtte seos . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 20 3.5 Tähenduse olemus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 21 3.6 Keele tekkimine ja muutumine . . . . . . . . . . . . . 21 3.7 Kõne headuse hindamine . . . . . . . . . . . . . . . . 22

Inimeseõpetus

Kommentaarid (0)