Väitlus (0)

Väitlus
Mis on väitlus?
● Teatud reeglite järgi toimuv vaidlus.
● Väitlus õpetab kriitilist mõtlemist, oma mõtete 
selget väljendamist ja avalikku esinemist .
● Erinevused vaidlusest:
1. Etteantud teema
2. Teema suhted loositud rollid
3. Enne väiltust kokkulepitud reelgid
4. Väitlus lõppeb  erapooletu  kohtuniku tehtud 
otsusega
Väitlemine
● Teema ja väitlusreeglite valik ja tutvustamine
●  Ettevalmistusaeg
● Väitlemine ise
● Hinnangu andmine ehk kohtunikutöö
Väitluse teemad
● Väitlusteema sõnastatakse reeglina jaatava 
lihtlausena.
● Väärtusteemad on sellised, kus mingi 
nähtusega  seostatakse  mingi üldine väärtus, 
kõige tihedamini küsimus, kas nähtus on 
halb/hea. nt.  Abort  on ebanormaalne.
● Plaaniteemad on sellised, kus jaatav pool 
esitab mõne konkreetse plaani. nt. Eestis tuleb 
kasutusele võtta  tulumaks .
Väitluseks valmistumine
●  Teemaga  kurssi viimine
● Ajurünnak 
● Kaasuse struktureerimine
● Tõestusmaterjali otsimine
●  Viimistlemine
● Harjutusväitlus
Millest väitluskohtunik lähtub?
● Kohtunikutöö peamine eesmärk on langetada 
toimunud väitluse suhtes õiglane ja erapooletu 
otsus, mis ütleb kumb pool paremini väiltes.
● Väitlusformaadi reeglitest
● Väitlejate räägitavast jutust
● Kohtuniku arusaamisest, mis väitluses toimus
●  Heast  tahtest
● Väiltuse sisust
Peamised vaidlusküsimused
●
Argumendid, mida  kohtunik  otsuse kaalumise 
lõpuks arvesse võtab.
●
Argumendid, mis väitluse käigus on välja toodud 
ja mis on viimase kõneni arendatud.
●
Kohtunikul on õigus jätta mõni küsimus, millest 
väitlejad on pikalt rääkinud, arvestamata, juhul kui 
ta leiab, et sellel küsimusel ei olnud väitluse 
teemaga mingit seost.
●
Kohtunikul õigus liita esitatud argumente üheks 
väitlusküsimuseks.
Tagasiside
Kui kohtunik on otsuse teinud, siis peab ta suutma 
seda ka väitlejatle põhjundada.
●
Otsus- Kohtunik teatab kummale poolele ta hääle 
andis ja seletab selle põhjused lahti.
●
Individuaalne tagasiside- Mida tehti häst? Mida 
oleks võinud paremini teha?
●
Kuidas asjad tegelikult on?- Kohtuniku mõtted 
väitlusteema kohta.
Karl Popperi  väitlusfomraat
Popperi väitlusformaat kujutab endast
kesk- ja põhikooliõpilastele mõeldud
väitlust kolmeliikmelistes võistkondades
reeglina varem ettevalmistatud  teemadel .
Definitsioonid
●
Defineerida tuleb ni  vähe kuivõimalik ja ni  palju, 
kui väitluse mõttes vaja.
●
Mõisted tuleb defineerida auslat.
●
Jäta oponendile ka ruumi väidelda.
●
Definitsioonid ei ole teemast eraldi seisvad.
Kriteerium
●
Kriteeriumiga lepitakse kokku väitluse
üldises eesmärgis, mil e poole mõlemad
võistkonnad oma argumentidega püüdlevad.
●
Kriteerium peab olema kooskõlas teema
mõttega ning olema pi savalt lai, et kõik
argumendid sel e al a ära mahuksid.
Argumendid
Eitav  kaasus

Eitava poole ülesanne väitluses on tõestada, et teema ei ole tõsi.

Selle  tõestamiseks  peavad   eitajad   lükkama  ümber  jaatava  poole  väited,  mis  tõestavad,  et 
teema on tõsi. 

Samuti on eitajatel soovituslik tuua väitlusesse enda argumendid. Selleks tuleb ka eitajatel ette 
valmistada oma kaasus.

Eitava kaasuse koostamine sarnaneb jaatava kaasuse koostamisega.

Esialgu võib jaatava kaasuse argumentidele ümberlükete ettevalmistamine keeruline tunduda – 
pole  ju  teada,  millisele  aspektile  teemast  jaatajad  keskenduvad.  Enamikku  jaatava  poole 
argumentidest  on  võimalik  loogiliselt  ette  näha.  Selleks  tuleb  läbi  mõelda  kõikvõimalikud 
mõistlikud  tõlgendused,  kuidas  jaatav  pool  võiks  teemat  lahendada  ning  jaatava  poole 
argumendid ja see, kuidas neid ümber lükata.

Tihti  ongi  ühes  ümberlükkes  hea  kasutada  mitut  erinevat  mõtet,  sest  kui  kohtunik  neist  ühte 
uskuma jääb, peaks argument jääma teie võistkonna poolele.
Paigutus  ruumis
Kõneajad
Jaatuse esimene kõneleja (J1) 6 min
Eituse kolmas kõneleja (E3) küsitleb J1 3 min
Eituse esimene kõneleja (E1) 6 min
Jaatuse kolmas kõneleja küsitleb E1 3 min
Jaatuse teine kõneleja (J2) 5 min
E1 küsitleb J2 3 min
Eituse teine kõneleja (E2) 5 min
J1 küsitleb E2 3 min
Jaatuse kolmas kõneleja (J3) 5 min
Eituse kolmas kõneleja (E3) 5 min
Kõnelejate rollid
• Ajamõõtja peab kõnelejale iga minuti möödudes näitama, 
mitu minutit tal kõne lõpuni jäänud on
• Pärast kohtuniku või ajamõõtja märguannet kõneaja 
lõppemise kohta võib väitleja alustatud lause ära lõpetada 
ning peab seejärel kõne 15 sekundiga ära lõpetama. 
• Kõne käigus kõnelejale vahele segamine on keelatud
• Kummalgi võistkonnal on väitluse jooksul 8 minutit 
mõtlemisaega
• Tervitamine
„Tere, austatud  kohtunikud , oponendid ja võistkonnakaaslased.“
• Tutvustamine
„Mina olen esimene jaataja  Inga , koos minuga väitlevad meie 
võistkonnas täna veel teine jaataja Henri ja kolmas jaataja  Jaanus .“
• Teemaga nõustumine
„Täna väitleme teemal „...“ ja meie nõustume selle teemaga.“
• Definitsioonid
„Kõigepealt defineerime mõned mõisted: „...“ 
tähendab meie arvates...“
• Argumentide tutvustus
„Meil on teema  toetuseks  kolm argumenti: „...“, „...“, 
ja „...“.“(väitleja nimetab lühidalt argumendid, et 
kohtunikud teaksid, mil est  juttu  tuleb). 
• Argumendid
„Meie esimeseks argumendiks on:…“
„Meie teine argument:...“
„Meie kolmas argument:...
• Kokkuvõte (kui aega üle jääb)
„Niisiis rääkisin teile meie kolmest 
argumendist, mis olid „...“, „...“ ja „...“.“
„Tänan ja loodan, et suutsin teid veenda, et ...“
Ristküsitlused
Ristküsitluse eesmärkideks on:
1) selgitada vastase  kaasuses  ebaselgeks jäänud kohti – kui 
vastase definitsioonid jäid segaseks või ei olnud aru saada, mitu 
argumenti neil täpselt oli, saab nende kohta üle küsida jne;
2) proovida panna vastaseid tunnistama seisukohti, mis on 
nende kaasusega  vastuolus . Näiteks: kui jaatajad väidavad, et 
surmanuhtlus vähendab kuritegevust, siis võib üks ristküsitluse 
küsimus ol a: „Miks USA osariikides, kus kasutatakse 
surmanuhtlust, ei ole vähem kuritegevust, kui osari kides, kus 
surmanuhtlust ei ole karistusseadustikus?“;
3) panna vastast tunnistama seisukohti, mis on kooskõlas küsija 
kaasusega.
Esimene  eitaja  (E1)
Esimese eitaja ülesandeks on esitada kogu oma
poole kaasus. Vaatame seda järgnevalt osade
kaupa.
• Definitsioonid ja kriteerium
Eitajad peavad välja  tooma , kas nad nõustuvad jaatajate definitsioonidega või mitte. 
 Kui eitajad siiski otsustavad jaatajate definitsioone vaidlustada, siis tuleb seda teha 
järgmiselt:
1) öelda selgelt välja, et eitajad ei ole jaatajate definitsioonidega nõus;
2) seletada, miks jaatajate definitsioonid on eituse suhtes ebaausad;
3) pakkuda välja oma definitsioon, mis on väitluses mõlema poole suhtes ausam.
• Jaatuse argumentide ümberlüke
Reeglina peaks kõigi eitajate kõnes ümberlükkamisele kuluma rohkem 
aega kui oma argumentide esitamisele ni , et enamus väitlust 
keskenduks jaatajate kaasuse ümber.
Eitajal tuleb kõik jaatuse kaasuse argumendid ühekaupa ümber lükata.
• Oma argumendid
käib samamoodi nagu jaatuse argumentide toomine.
• Teine jaataja (J2)
Peab laiendama oma kaasust ja ümber lükkama esimese eitaja 
seisukohad.
Samuti võib teine jaataja oma argumente laiendada
Teine eitaja
Teise eitaja ülesanded sarnanevad sisuliselt teise 
jaataja omadega
Teise eitaja puhul on oluline jälgida, et ta kasutaks 
ümberlüketes samu mõtteid, mis esimene eitaja
Kolmandad kõned
Kolmandate kõnede ülesanne on väitlus kokku võtta.
Kolmandates kõnedes sisse toodud uusi mõtteid 
kohtunik ei arvesta.
• Kohtuniku töö
kõige tähtsam osa on otsustada, kumb pool 
väitluse võitis.
iga argumenti hinnatakse eraldi

Document Outline

• Väitlus
• Mis on väitlus?
• Väitlemine
• Väitluse teemad
• Väitluseks valmistumine
• Millest väitluskohtunik lähtub?
• Slide 7
• Tagasiside
• Karl Popperi väitlusfomraat
• Definitsioonid
• Kriteerium
• Argumendid
• Slide 13
• Eitav kaasus
• Paigutus ruumis
• Kõneajad
• Kõnelejate rollid
• Slide 18
• Slide 19
• Slide 20
• Ristküsitlused
• Slide 22
• Slide 23
• Slide 24
• Slide 25