50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 13 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-03-13
Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Popell
Õppematerjali autor
Mille põhjal teha valikuid? 1. Sissejuhatuseks vaata reklaami aadressil http://www.youtube.com/results?search_query=p%C3%A4ikeselaen&aq=f Ja päike paistabki, käes on kooli lõpp. Jürgen, tüdinenud kohustustest, väsinud eksamitest, tahaks lihtsalt olla, puhata, sõpradega ringi rännata. Sügisel ilmselt tuleb tööle minna, aga sinna on veel aega. Suvel puhkan kolm kuud järjest, otsustab Jürgen, ja eks siis paistab, mis edasi saab. Jürgen ei ole rumal ega vastutustundetu poiss. Ta kalkuleerib veidi ja otsustab, et suudab sügisel, kui tööle läheb, kindlasti täita endale võetud kohustused ja võtab 200 eurot kiirlaenu. Ta kirjutab alla kiirlaenulepingule (laenuleping lisa 2). Ülesanne 1: Millised kohustused võttis Jürgen? Analüüsi tema otsust. Too välja põhjused, miks ta nii otsustas (negatiivsed ja positiivsed küljed). Kas ja kuidas mõjutas tema otsust reklaam? Jürgen võttis endale kohustuseks pärast suve tööle minna, et saaks võetud laenu tagasi maksta.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kiirlaenuturg – analüüs ja ettepanekud Veebruar 2014 Käesoleva analüüsi on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (Tea Danilov, Thea Palm, Riina Piliste, Kristina Ojamäe), saades kaastööd ja abi Rahandusministeeriumilt (Thomas Auväärt, Janika Aigro, Kadri Siibak), Justiitsministeeriumilt (Indrek Niklus), Sotsiaalministeeriumilt (Karin Kiis), Finantsinspektsioonilt (Andre Nõmm) ning Tarbijakaitseametilt (Andres Sooniste, Kristi Koora). Sisukord 1. LAENUPAKKUMINE .......................................................................................................................... 2 1.1. Analüüsi objekt ........................................................................................................................ 2 1.2. Turu maht ................................................
otsustamine tähendab loobumist millestki muust. Teatud toote tootmiseks vajalike ressursside alternatiivkulu hõlmab teiste kaupade ja teenuste hulka, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega. Alternatiivkulu saab defineerida kui saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. I LOENG II OSA. Nõudlus ja Pakkumune Turg- tähistab mistahes institutsiooni,mille kaudu ostjad ehk tarbijad ja müüjad ehk tootjad või pakkujad vastastikku kaupu ja teenuseid vahetavad. Oma turg on igal kaubal, teenusel ja tootmisteguril. Igal turul on oma spetsiifiline struktuur,mis tähistab turu kõige olulisemaid tunnusjooni: Turul osalejate arv Kauba omapära, homogeensus või diferentseeritus Turule sisenemise võimalused Turul osalejate konkurentsi vormid, võime mõjutada hinda Turu keskne tunnusjoon on HIND
Punkt C Ei jätku ressursse tootmiseks Punkt D Osa ressursse on kasutamata Punkt X- toodetakse nii toitu kui riiet. 5 2.Hinnateooria. Hinnamehhanismi uurimine tähendab tarbijate ja tootjate turukäitumise vastastikuste seoste analüüsimist. Traditsiooniline mikroökonoomiline analüüs eeldab, et iga toote ja tootmisteguri jaoks on olemas turg. Igal turul loovad tarbijad nõudluse ja tootjad pakkumise. Iga turg kujutab endast täieliku konkurentsi turgu. See tähendab, et alati on ostjaid ja müüjaid nii palju, et ükski neist ei saa mõjutada turu üldist olukorda. Kõik ostjad püüavad maksimeerida oma rahulolu, kõik müüjad oma kasumit. Turg on paik, kus kohtuvad kaupu ja teenuseid (hüviseid) pakkuvad ning nõudvad ühiskonnaliikmed. Majandusteoorias võib turgu vaadelda kui majanduse toimimise korraldust e .süsteemi
võib olla jaotatud mittevõrdselt. Alternatiivse lähenemisviisi korral oleks põhitähelepanu pööratud võrdsete võimaluste loomisele, mitte aga tulu võrdsele jaotusele. Efektiivsuse ja õigluse omavaheline kõrvutamine on siiski komplitseeritud, sest efektiivsust saab majandusliku analüüsi kaudu mõõta, õigluse mõõtmiseks vastav kriteerium aga puudub. 1.2.1 Milliseid kaupu toota? Toota tuleb neid kaupu, mida tarbijad vajavad st seda mida tarbija vajadusi rahuldaks ja mille eest ta oleks nõus tasuma.(kaupu mille järele on nõudlust, mitte selliseid mille müügiga kahjumisse jääks. Kuidas toota: ettevõtja peab leidma enda jaoks kõige sobivama ressursside kombinatsiooni. Kellele toota: ettevõtja peab enda jaoks selgeks tegema tarbijaskonna kellele ta tahab toota ja vastavalt sellele käituma.(hind, kvaliteet).
3. Kui palju uusi firmasid on tekkinud sellel alal viimastel aastatel? 4. Millised uued toodete liigid on harus juurutatud viimastel aastatel? 5. Kes on potensiaalsed konkurendid? 6. Mille arvel võib neid edestada? 7. Kuidas läheb konkurentidel: kas läbimüük kasvab, kahaneb või on stabiilne? 8. Konkurentide nõrgad ja tugevad küljed? 9. Kes on potensiaalsed tarbijad? 10. Kas teie potensiaalsete tarbijate ring erineb konkurentide omast? 4.3. Ärinime valik Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Füüsilisest isikust ettevõtja ärinimi peab sisaldama ettevõtja ees- ja perekonnanime. Talupidamise korral võib selle asemal olla talu nimi. Ärinimi peab olema selgelt eristatav teistest sama registripidaja tööpiirkonnas äriregistrisse kantud nimedest. Ettevõtte pärimisel
EESTI MAAÜLIKOOL Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse Loengukonspekt (I osa) Raul Omel Mikroökonoomika loengukonspekt varustab üliõpilase teadmiste pagasiga mikroökonoomika probleemistiku mõistmiseks. Mikroökonoomika raames omandatavad teadmised ja loodavad pädevused on oluliseks baasiks individuaalsete tootmis- ja tarbimisotsuste tegemisel ning kitsama suunitlusega majandusliku sisuga ainete edukaks läbimiseks
I SEMINAR 3-2-1-63-15 p 13 (tasu kokkuleppe puudumine) Asja uuel läbivaatamisel ei ole ringkonnakohus seotud maa- ega ringkonnakohtu eelnevates lahendites tehtud järeldusega, et poolte vahel oli leping seadmete kasutamise kohta (vt TsMS § 693 lg-d 1 ja 2). Ringkonnakohtul on õigus tõendeid ümber hinnata, seda kohtuotsuses põhjendades (TsMS § 653). Seetõttu tuleb asja uuel läbivaatamisel esiteks uuesti hinnata, kas pooled leppisid seadmete kasutamises kokku selliselt, et kostjale I pidi olema arusaadav, et selle eest tuleb ka maksta, st leping on kehtiv ka tasu kokkuleppeta (vt VÕS § 27 lg 1), või on kostjad tõendanud tasuta kasutuslepingu sõlmimise. Juhul kui tasuta kasutuslepingu sõlmimine ei leia tõendamist, tuleb ringkonnakohtul hinnata, kui suurt tasu tuli kostjal I hagejale seadmete kasutamise eest maksta. Lisaks on kostja II esitanud hageja nõudele aegumise vastuväite, mille kohta tuleb kohtul s
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid