ASTELPAJU

Veldermann, Fred

ASTELPAJU (0)

1 Hindamata

ASTELPAJU (Hippophaë)

Astelpaju kuulub hõbepuuliste sugukonda. Olenevalt alamliigist ja rassist on astelpajud kas väheldased puud, põõsas-puud või põõsad. Kultuurvormid eelistavad meil kasvada enamasti ikka põõsana. Astelpaju põõsas on tihe, oksad jäigad ja astlalised. Astelpaju lehed on piklikud ja kitsad, 3-8 cm pikad ja 7 mm laiad . Nende pealispind on tuhmroheline, alumine aga hõbedaste tähtkarvakeste tõttu hallikas.
Õitsemine
Astelpaju on tüüpiline tuultolmleja . Taimed on kahekojalised, s.t. et ühtedel taimedel on ainult emasõied, teistel ainult isasõied. Õiepungad tekivad alates 3.-4. aastast, sõltuvalt paljundamisviisist. Seemikutel tekivad õiepungad aasta või kaks hiljem, pistikutega paljundamisel varem. Isastaime õiepung on suur ja paljusoomuseline, tipu suunas aheneb. Väliselt meenutab ta pisikest männikäbi. Isastaime üheaastased oksad on emastaimedega võrreldes jämedamad. Emastaime õiepungad on väiksemad ja piklikumad, tipu suunas isegi laienevad . Põhiliselt koosnevad nad kahest suuremast soomusest. Ka on emastaime üheaastased oksad peenemad ning saledamad. Vilju kannavad loomulikult ainult emastaimed, isastaimed on ainult tolmeldajad . Kuna tolmuterade kandumine isastaimedelt emastaimedele toimub vaid tuulega ja sugupoolte üheaegsel õitsemisel, oleneb tulevane saak suurel määral õitsemise ajal valitsevast ilmastikust.
Astelpaju õitseb meil tavaliselt maikuu esimeses dekaadis, jahedamate ilmade tõttu võib õitsemine lükkuda ka kuu teise dekaadi. Ta õitseb veidi enne lehtimist. Tolmlemiseks kõige soodsamad on päikesepaistelised ja vaikse tuulega ilmad . Sel juhul on küllaldase arvu isastaimede olemasolu korral sügisel ka korralik saak kindlustatud. Pärast õitsemist astelpajud lehtivad ja algab võrsete intensiivne kasv.
Astelpaju vili
Astelpaju vili on marjataoline luuvili, mille sees on enamasti üks pruunikasmust seeme . Värvuselt võivad viljad olla kas kollased , oranžid, oranžikas-punased või punased. Hariliku astelpaju viljad on oma kujult erinevad – kerakujulised , silindrilised, ovaalsed ja isegi korrapäratud. Viljad kinnituvad võrse alumistele sõlmedele ja asuvad tihedas kogumikus ümber oksa, mistõttu nende korjamine on suuresti takistatud.
Olenevalt sordist vamivad viljad alates augustist kuni septembri keskpaigani ja ei varise. See võimaldab vilju korjata pikema aja jooksul.
Astelpaju paljundamine
Astelpaju saab paljundada generatiivselt ehk seemnetega ja vegetatiivselt, pistikutega (pistokstega ja haljaspistikutega).
Maa-ala ettevalmistamine
Astelpaju istandiku alla sobib kergema lõimisega liivsavikas või saviliivane maatükk, mis sageli teistele kultuuridele oma toitainetevaeguse tõttu ei sobi. Loomulikult sobivad astelpajule ka teised kergemad mullatüübid, nende seas ka hästi mineraliseerunud turvasmuld. Täiesti sobimatu on astelpaju istandikuks raske savimaa, sest see ei lase läbi vett ega õhku. Need kaks tegurit on astelpaju juurtele tingimata vajalikud juuremügarate moodustumiseks, sest koos õhuga pääseb juurtele ligi ka gaasiline lämmastik. Istandiku alla valitakse tavaliselt kas tasane või ka kerge lõuna- ja loodesuunalise kallakuga maatükk. Kevadised öökülmad astelpaju enamasti ei ohusta. Seetõttu võib neid istutada ka kallaku alaossa. Enne istandiku rajamist on soovitatav teha mullaanalüüsid. Astelpaju vajab kõrge ja kvaliteetse saagi saamiseks mullas piisavalt toitaineid.
Rajamiseelne mullaharimine
Maatükk istandiku rajamiseks tuleb ette valmistada juba eelmisel suvel. Mulla pideva harimisega surutakse maha mitmeaastataste umbrohtude vohamine . Eriti ebasoovitavad umbrohuliigid on orashein ja piimohakas, mis on hiljem visad kaduma ka külvatavas murus.
Istutamine
Kevad on kõige parem astelpaju istutamise aeg. Märgitakse maha taimede istututamise kohad, kvartalid ning kaevatakse valmis istutusaugud. Paljasjuursed istikud istutatakse aprillis -mais, enne pungade puhkemist. Astelpaju pindmistel ning noortel juurtel asuvad mügaratena kiirikseente kolooniad seovad samuti atmosfäärist lämmastikku, mistõttu ongi astelpaju võimeline kasvama toitainete poolest vaesematel pinnastel. Parim pinnas on kuiv liivsavimuld, mis lisaväetisi eriti ei vajagi. Küll on aga astelpaju valguse- ja niiskuselembene, kuid ei talu üleujutusi. Väikeaias istutatakse isastaimed emastaimede keskele arvestusega üks isastaim 5-6 emastaime kohta. Optimaalne istutustihedus on 2 x 4 m ning ühele hektarile vajatakse keskmiselt 1000 istikut.
Hooldamine
Pärast seda, kui istandikus on istikud istutatud ja maa tasandatud, külvatakse muru. Muru külvatakse ka ka kvartalite vahelistele teedele. Astelpaju kasvuaegne hooldamine seisnebki peamiselt muru niitmises ja taimede kasvu suunamises. Kasvueas muru tuleb suve jooksul niita 4-8 korda. Ridade vahed niidetakse traktorniidukiga, istutusribad muruniiduki või trimmeriga.
Haigused
Vertitsilloosne närbumistõbi – seda põhjustab mullas peituv mikroseen Verticillium dahliae. Koorel on oranžikad laigud, võra hõrenenud, lehed väikesed, hallid , varisevad varakult. Viljad on märgatavalt väiksemad, väiksema mahlasuse ja halvema maitsega.
Endomükoos viljadel – põhjustab seen Monilia. Viljad on kahvatud ja tohletunud. Viljad kaotavad oma meeldiva lõhna, nende sisu veeldub ja värvub määrdunud valgeks.
Kärntõbi viljadel – tekitaja Fusicladium carpophilum. Kahjustatud lehed ja viljad kattuvad järk-järgult tumeda kirmega ja varisevad.
Kahjurid
Roheline lehetäi – esimesed lehetäide kolooniad võivad astelpajudel elada juba mai kuus. Lehetäide teine põlvkond ilmub juunis. Kui lehetäisid on väga palju, siis võiks pritsida.
Aedpõrnikas – muneb tiheda rohustusega mulda, konutõugud söövad taimede juuri. Noormardikas talvitub mullas ja kevadel tuleb lehti sööma. Valmikute lendluse ajal pritsida.
Linnud – esineb üksikutel aastatel. Rohkem kahju võivad tekitada koduaedades.
Metsloomad – metssead ja kitsed on istandikke kahjustanud.
Vesirotid – kui istandikud paiknevad veekogude lähedal, saavad kahjustatud astelpaju juured.
Saagi koristamine
Astelpaju viljade koristamine toimub käsitsi, põõsalt trimmeriga raputades või lõigates. Käsitsi korjamine – tuleb kõne alla väikestes istandustes või koduaedades. Käsitsi korjatud viljad on terved ja puhtad. Majanduslikult on see kõige kulukam korjamismeetod. Koristusküpsed viljad on algul kõvad ja tihedad ning nende noppimine seega lihtsam. Täisküpsed viljad muutuvad pehmeks ja noppimisel purunevad kergesti. Järelejäänud pooltühi kest saastub kiiresti.
Mehhaniseeritult trimmeriga koristamine – trimmer-raputaja puuduseks on see, et korjatud saak sobib ainult tööstuslikuks kasutamiseks, kuna viljad ei ole terved ning kogutud saagis on väga palju lehti ja oksi, mida on raske eemaldada.
Astelapaju viljade säilitamine
Külmutamine – kaasajal saagi parim säilitusviis. Külmutatud viljades säilivad peaaegu kõik viljade väärtuslikud omadused, samuti paranevad maitseomadused.
Pastöriseerimine – vilju võib säilitada ka klaaspurkides suhkru all. Puhastatud ja pestud viljad pannakse purki vaheldumisi suhkruga . Pärast 8 tunnist seismist purgid kaanetatakse.
Kasutamine
Astelpaju viljadest saab väga mitmesuguseid tooteid. Peamised tooted on õli, vitamiinitabletid, kreemid – meditsiini- ja kosmeetikatööstuse vajaduseks, aga ka palju toiduaineid – mahlad , moosid, alkohoolsed joogid, jäätis, tee, küpsised, kommid jm.
Astelpajusordid
Kõik meil kasvatamiseks soovitatud astelpajusordid aretati Lomonossovi-nimelise Moskva Riikliku Ülikooli Botaanikaaias. Parimad astelpaju sordid :
'Botanitšeskaja' – tuntuim sort meie suuremates istandikes. Lehed suured, siledad, läikivad ja dekoratiivsed. Vähem astlaid. Viljad keskmise suurusega, ovaalsed ja kollased, eralduvad suhteliselt kergesti ning kuivalt . Viljakest tugev, viljaliha mahlakas, hapu ja meeldiva aroomiga.
'Trofimovskaja' – võrdlemisi astlaline, meil küllalt hea talvekindlusega. Viljad suured, ovaalsed kollakasoranžid ning tiheda kestaga. Viljaliha mahlane, hapukas, nõrga aroomiga, meeldiva maitsega. Väga maitsvate viljadega sort, sobib hästi külmutamiseks.
'Avgustinka' – nõrgalt astlaline, lehed suured, viljad väheldased, punakasoranžid ning tugevasti võrsele kinnitunud. Vilja alusel punased täpid.
'Otradnaja' – viljad väheldased, ümmargused ning kinnituvad tugevasti võrsele. Viljakest õhuke ja punakasoranž, särav. Viljaliha mahlane, hapu, nõrga aroomiga, mõrkjas.
' Botanitśeskaja Ljubitelskaja' – viljad väga ilusad, suured, säravkollased. Õrn kest, viljaliha mahlane ja hapu.
Kasutatud kirjandus
"Astelpaju aias ja köögis " Madli Jalakas, Robert Piir, Toivo Niiberg

.DOC Laadi alla originaalfail 3 lk · .doc · 11 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-05-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti

11 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Fred Veldermann Õppematerjali autor

astelpaju viljad trimmer õiepung astelpajud mahlane õiepungad astelpaju viljad

Sarnased õppematerjalid

doc

Toiduainete taimne toore - kordamisküsimused II tööks

· Vaarika vilju tarbitakse laialdaselt nii toorelt kui töödeldult. Nendega kaunistatakse: - puuviljasalateid, - torte, - kooke. Viljadest valmistatakse: - toor- ja keedumoosi, - kompotte, - zeleed, - siirupit, - mahla, - likööri, - veini jms. 19. Astelpaju olulisus, toiteväärtus kasutamine. Astelpajul on mitmeid kasulikke omadusi. Neist üheks olulisemaks on rohke vitamiinisisaldus. Ühes astelpaju marjas on C-vitamiini sama palju kui terves apelsinis. Kui hariliku astelpaju 100 g viljades on C-vitamiini ca 31 mg, siis mõnedes sortides on seda kuni 1600 mg. Astelpajus on palju E-vitamiini (8-15 mg 100 g kohta) (oluline rasvade ainevahetuses).

Toiduained

doc

Okas- ja lhetpuude kirjeldus piltidega

1. Perekondade nulg ja kuusk üldiseloomustus ning perekondade tähtsamad morfoloogilised erinevused Perekond Nulg (Ábies Mill.) Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Võra on koonusjas, oksad asetsevad männasjalt, ulatudes sageli maani. Tüve koor noores eas sile, tihti läätsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp. Korp - puutüvedel esinev välimine surnud korkkoe kiht. Pungad on ümarad või munajad, mõnedel liikidel kaetud õhukese vaigukihiga. Okkad on lineaalsed (pikad, kitsad, paralleelsete servadega), allküljel varustatud valkjate õhulõheribadega. Okkad asetsevad võrsel kamjalt (nagu kammipiid), võra ülaosas, kus on piisavalt valgust aga radiaalselt (ringikujuliselt). Okka ristlõikes on näha kaks vaigukäiku. Okkatipp enamasti terav või pügaldunud (sisselõikega), okas lame. Okkad vahetuvad järk-järgult umbes 10 aasta jooksul. Õitsevad mais, seemned valmivad sama-aasta sügiseks. Käbid asetseva

Dendroloogia

doc

Dendroloogia

Dendroloogia eksamiks: 1. Perekondad nulg ja kuusk Perekond Nulg (Ábies Mill.). Abies kreeka k. bios elu ja aei alati roheline. Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Võra on koonusjas, oksad asetsevad männasjalt, ulatudes sageli maani. Tüve koor noores eas sile, tihti läätsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp. Korp - puutüvedel esinev välimine surnud korkkoe kiht. Pungad on ümarad või munajad, mõnedel liikidel kaetud õhukese vaigukihiga. Okkad on lineaalsed (pikad, kitsad, paralleelsete servadega), allküljel varustatud valkjate õhulõheribadega. Okkad asetsevad võrsel kamjalt (nagu kammipiid), võra ülaosas, kus on piisavalt valgust aga radiaalselt (ringikujuliselt). Okka ristlõikes on näha kaks vaigukäiku. Okkatipp enamasti terav või pügaldunud (sisselõikega), okas lame. Okkad vahetuvad järk-järgult umbes 10 aasta jooksul. Õitsevad mais, seemned valmivad sama-aasta sügisek

Dendroloogia

116

doc

Puittaimede hooldusjuhend

Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kadi Mõttus Puittaimede hooldusjuhend Hooldusjuhend aines 'ilutaimede kasutamine' Tartu 2011 SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................................... 2 TAIMERÜHMADE JAOTUS......................................................................................................... 9 SIBERI KONTPUU....................................................................................................................... 11 Lühiiseloomustus........................................................................................................................11 Hooldus isekülvil või levimisel..................................................................................................11 Kasutus ja lõikamine..........................................................

Ilutaimede kasutamine

126

docx

Puittaimede hooldusjuhend

Eesti Maaülikool Puittaimede hooldusjuhend Põllumajandus- ja keskkonnainstituut KJ-1 Koostaja: Andi Järvsoo Juhendaja: Ele Vool Tartu 2016 Sisukord Hooldusjuhend taimeliikide/perekondade kaupa.................................................................................6 1. Amelanchier - perekond Toompihlakas............................................................................................6 1.1.Hooldus.......................................................................................................................................6 1.2.Paljundamine..............................................................................................................................7 2. Elaeagnus commutata - Läikiv hõbepuu...............................................................

Põllumajandus

docx

Dendroloogia eksami konspekt

1. Perekond nulg (Abies) ja kuusk (Picea) Picea ühekojaline kõrge igihaljas okaspuu. Umbes 40 liiki põhja parasvöötmes (Kuusk on levinud Euraasias ja Põhja-Ameerikas peamiselt parasvöötmes ja arktilises kliimavöötmes) nt harilik kuusk (Picea abies), torkav kuusk (Picea pungens), kanada kuusk (Picea glauca), must kuusk (Picea mariana), serbia kuusk (Picea omorika). · Võra enamasti koonusjas, harvem kuhikjas. · Võrsed vaolised ja piklikkühmulised. · Okkad spiraalselt paljad või lühikarvased, kinnituvad ühekaupa näsakestele nõelja, teritunud või tömpja tipuga. Õhulõhed kõigil neljal tahul või ainult allküljel. · Pungad koonilised vaiguta või vähese vaiguga. · Käbid esimesel paaril nädalal püstised, hiljem rippuvad, seemnesoomus ühtlase paksusega, kattesoomused varjatud, seemne lennutiiva alaosa ümbritseb seemet ühelt küljelt lusikataoliselt. · Puidu kasutusviisid: ehitus-, taara-, paberi- ja reso

Dendroloogia

162

odt

Puittaimede hooldusjuhend

Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kati Markus Puittaimede hooldusjuhend Hooldusjuhend aines ’ilutaimede kasutamine’ Tartu 2016 SISUKORD LÄIKIV HÕBEPUU (Elaeagnus commutata)............................................................................ 7 Iseloomustus............................................................................................................................7 Hooldus................................................................................................................................... 7 KUSLAPUU (Lonicera)............................................................................................................. 8 Iseloomustus............................................................................................................................8 Sinine e. söödav kuslapuu.........................................................................

Ilutaimede kasutamine

docx

Ilutaimede hooldusjuhend

Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Puittaimede hooldusjuhend Hooldusjuhend aines 'ilutaimede kasutamine' Tartu 2013 1. TAIMERÜHMADE JAOTUS LEHTPUUD OKASPUUD LEHTPÕÕSAD LIAANID Elaeagnus Clemantis Thuja Berberis vulgaris commutata Elulõng Elupuu Harilik kukerpuu Läikiv hõbepuu Magnolia Picea abies Buxus sempervirens Magnoolia Harilik kuusk Harilik pukspuu Caragana Prunus avium Taxus arborescens Kirsipuu Jugapuu Suur läätspuu Padus avium Cornus alba Harilik toomingas Siberi kontpuu

Ilutaimede kasutamine

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 3 lk