Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Suuline eneseväljendus (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millal ma räägin?
  • Miks mind kuulatakse?
  • Milline on kõneolukord?
  • Millise tulemuseni tahan jõuda?
  • Mida ma selleks vajan?
  • Millisete tulemusteni sa jõudsid?
  • Miks nad sinu ettekannet kuulavad?
  • Miks neid see teema huvitab?
  • Mida kuulajad juba antud ainest teavad?
  • Miks nad on sinu teemast huvitatud?
  • Kust nad on varem selle info saanud?
Suuline eneseväljendus
  • Otstarbekas on seista arvuti läheduses, mitte vahtida seinalt slaide, samuti vahetada arvutist salide, mitte puldiga!
  • Silmside
  • Ei tohi vaadata ainult ühte inimest/punkti/ asja!
  • Esineja ei nätsuta!
  • Lõpetamine: kokkuvõtte tegemine peamistest punktidest.
  • Liikumine on hea ainult juhul, kui seda ei tehta kindla rütmi järgi.

Kõne liigid
Piduliku kõne eesmärgiks on meeleoluloomine ja ühistunde tekitamine.
Veenmiskõne (tooteesitlused).
Kasutatakse ühepoolseid argumente.
Deduktiivne ja induktiivne kõne.
Kõneks valmistumine
Millal ma räägin?
Miks mind kuulatakse?
Milline on kõneolukord?
Millise tulemuseni tahan jõuda?
Mida ma selleks vajan?
Kõneks valmistudes on oluline:
Kuulajakesksus (huvid, vajadused, ootused)
Olukorrast lähtumine (käitumine, riietus)
Paindlikkus - ootamatustega tegelemine
Isikupära: jää iseendaks, ära jäljenda teisi
Kursusetöö kaitsmisel esinenud vead:
Probleemid mälupulgaga (vale formaat , vale versioon , ei avane...)
Seetõttu tasub end varustada mitmekordselt kontrollitud ja dubleeritud infoga (saata nt töö mailile...)!!!
Kursusetöö kaitsmine kestab 8 minutit, selle ajajooksul pead sa neile selgitama „pane mulle parem hinne“. Seega 6-7 slaidi max. Seega harjuta kodus kellega!!!!!!!!
1. Tiitel , pealkiri
2.eesmärk
3. töö ülesehitus, teema
4. millisete tulemusteni sa jõudsid?
5. millisete tulemusteni sa jõudsid?
6. Kokkuvõte
7. Tänan tähelepanu eest!
Arvude ja statistikaga tasub olla ettevaatlik, see võib „tappa“ kõne, tsitaatidega sma lugu.
Lase kõnel „laagerduda“, peale seda tee parandusi.
Mõtle läbi, kas ja kuidas kasutada kõne ajal märkmeid.
Enese ettevalmistamine.
Harjuta kodus!
Harjutamisel tulevad välja nõrgad kohad.
Alusta lihtsalt mahalugemisest.
Usu iseendasse!
Varieeri tempot.
Palu keegi ennast kuulama .
Latt tuleb sättida kõrgele (pole hullu kui sa ka selle alt hüppad!)
Mõtle kuulajaskonnast kui väikesest grupist.
Kätu loomulikult ja kuulajad soojenevad üles.
Publik on kõnepidaja peegel . Kõik mida sa ise teed saad sealt ka vastu.
Auditooriumianalüüs.
Kuulajate kaardistamine
  • Arv
  • Sugu ja vanus
  • Haridustase ja ettevalmistus
  • Kas tegu on võõraste ja tuttavatega (NB! Oma sõbrad on alati väga raske publik , sest nad julgevad alati vabalt kõike kommenteerida).
  • Kas grupis on liidreid?
  • Kuulajate meelestatus
  • Kultuuritaust , väärtushinnangud
  • „Mis minul sest kasu on?“ on oluline küsimus kuulaja jaoks
  • Miks nad sinu ettekannet kuulavad?
  • Miks neid see teema huvitab ?
  • Kas osalete vabatahtlikult???? (töötaja keda nt kohustatakse osalema, võib olla mitte positiivselt meelestatud).
  • Mida kuulajad juba antud ainest teavad?
  • Kas publiku hulgas on eksperte?
  • Kas publik on kuulanud samal teemal ka teisi esinejaid?
  • Miks nad on sinu teemast huvitatud?
  • Kas nad saavad aru teemaga seotud erialakeelest?
  • Kas nad juba teavad sinu seisukohti?
  • Kas nad arvavad et teavad sinu teemast?
  • Kust nad on varem selle info saanud?
  • Kas neile on tuttav sinu lähenemine ja suhtumine temasse?

Kodutöö
5 asja mida ma õppisin loengus „Suuline eneseväljendus“
  • Esinemine kursusetöö kaitsmisel ja esinemishirm.
    Asendamtu teadmine, sest pole varem kokku puutunud ja nüüd ootab see mind varsti ees. 100% suurendas suulise eneseväljenduse loeng minu enesekindlust kaitsmise ees.
    Enimlevinud probleemid, mille eest end kaitsta: probleemid mälupulgaga (vale formaat, vale versioon, ei avane...), seetõttu tasub end varustada mitmekordselt kontrollitud ja dubleeritud infoga (saata nt töö mailile...)!!!
    Kursusetöö kaitsmine kestab 8 minutit, selle ajajooksul pead sa neile selgitama „pane mulle parem hinne“. Seega 6-7 slaidi max. Seega harjuta kodus!
  • Lapsepõlve unistuste tähtsusest edaspidises elus. Kui oluline on see kui vanemad lasevad lapsel teha seda mis talle huvi pakub, mitte ei suru mingitesse raamidesse.
    Ja kindlasti ei tohiks vanemad valida lapse eest talle elukutset. Umbes nii, et vaarisa oli juba arst, kindlasti peab ka minust arst saama (olgugi et halb arst, sest valisin vale eriala).
  • Kui tähtis on lähedaste inimeste tunnustus ja toetus sinu ettevõtmistele!
    Ka minul on mitmesuguseid kogemusi, aga raudselt edenevad asjad paremini, kui lähedased toetavad ja tunnustavad (ka pisikesi saavutusi).
    „Kõigil inimeste on head küljed, mõnikord läheb nende ülesleidmisega lihtsalt aega!“
  • Kuidas ületada elus tõkkeid (mida võiks võtta pigem kui väljakutseid), kui oluline on panna latt võimalikult kõrgele (ja vahest ka hüpata selle alt). Et siis kunagi ei tohiks häbi olla ka „lati alt“ hüpata, ka see kogemus annab kindlasti midagi õpetlikku edaspidiseks. Omast kogemusest ütlen, et mida vanemaks sa saad, seda paremini seda mõnikord „lati alt“ hüppamise kasulikkust mõistan, sest koguaeg ei saa kõik ju ka 100% õnnestuda.
  • Suuline eneseväljendus #1 Suuline eneseväljendus #2 Suuline eneseväljendus #3
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-10-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 119 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor katsyounow Õppematerjali autor
    Loengukonspekt

    Sarnased õppematerjalid

    Kõne koostamine ja esitamine
    28
    doc

    Kõne koostamine ja esitamine

    see ei paranda. Ebapiisavat ettevalmistust püütakse sageli peita tüüpvabanduste taha: * kuulajad käitusid kohutavalt; * kedagi ei huvitanud see, millest esineja rääkis; * kuulajad olid kriitiliselt meelestatud, sest nad ei jaganud esineja seisukohti; * esinejale ei antud piisavalt aega; * kõneks valmistumise aeg jäi napiks. 5.4. Kirjaliku ja suulise teksti erinevused Suulist ja kirjalikku teksti võtab kuulaja vastu erinevalt. Suuline kõne on ajaliselt pöördumatu, samal ajal kui kirjutatud teksti saab vajaduse korral üle lugeda. Seetõttu tuleb raskemini jälgitavat materjali kõnes esitada vaheldumisi lihtsama ja emotsionaalsemaga, olulised mõtted peavad vahelduma vähemolulistega. Olulisi mõtteid tuleb korrata. Suuline kõne on infoga vähem koormatud kui kirjutatud tekst. Kuna kuulaja ei näe kõne ülesehitust, tuleb talle seda esinemise alguses tutvustada - see hõlbustab arusaamist

    Väitlus
    Väljendusoskuse KT 2012
    8
    docx

    Väljendusoskuse KT 2012

    Väljendusoskus 1. Mis on inimkommunikatsioon? Ühise arusaamise loomine inimeste vahel 2. Milline on inimkommunikatsiooni tähtsus? *füüsiline heaolu *enesemääratlus *tööalane kommunikatsioon 3. Millised sõnumid on verbaalsed? Sõnadega väljendatavad 4. Millised sõnumid on mitteverbaalsed? Muul viisil : zestid, kehaliigutused, näoilmed jms 5. Millised on võimalikud mürad inimkommunikatsiooni kanalites? *füüsilised *psühholoogilised *füsioloogilised *semantilised 6. Mis vahe on kuulamisel ja kuulmisel? Kuulamine on tahtlik tegevus- tähelepanu, arusaamine, meeldejätmine. Kuulmine on aga see, et sa kuuled inimese juttu aga ei pane tähele. 7. Milline on tagasiside roll inimkommunikatsioonis? Tagasiside on protsess, mille abil inimene võrdleb oma arvamusi ja tegevusi saadud sõnumiga (infoga) ning tagastab saatjale omapoolse arvamuse sõnumi kohta. Kiire, vahetu ja aus

    Väljendusoskus
    Kontrolltöö kordamisküsimused ja vastused väljendusoskuses
    5
    doc

    Kontrolltöö kordamisküsimused ja vastused väljendusoskuses

    INIMKOMMUNIKATSIOON 1. Mis on inimkommunikatsioon? Ühise arusaamise loomine inimeste vahel 2. Milline on inimkommunikatsiooni tähtsus? *füüsiline heaolu *enesemääratlus *tööalane kommunikatsioon 3. Milline roll on teretamisel kommunikatsioonis? *esmamulje loomine 4. Milline roll on hüvastijätmisel kommunikatsioonis? 5. Millised on erinevad inimkommunikatsiooni oodatavad väljundid? *arusaamine *meelelahutus *arvamuse mõjutamine *paranenud suhted *tegevus 6. Millised sõnumid on verbaalsed? Sõnadega väljendatavad 7. Millised sõnumid on mitteverbaalsed? Muul viisil : zestid, kehaliigutused, näoilmed jms 8. Millised on erinevad inimkommunikatsiooni kanalid? 9. Millised on võimalikud mürad inimkommunikatsiooni kanalites? *füüsilised *psühholoogilised *füsioloogilised *semantilised 10. Mis vahe on kuulamisel ja kuulmisel? Kuulamine on tahtlik tegevus- tähelepanu, arusaamine, meeldejätmine 11. Milline on tagasiside roll inimkommunikatsioonis? 12. Milline on aja roll in

    Väljendusoskus
    INIMKOMMUNIKATSIOON
    7
    odt

    INIMKOMMUNIKATSIOON

    INIMKOMMUNIKATSIOON 1. Mis on inimkommunikatsioon? Inimkommunikatsioon ­ ühise arusaamise loomine inimeste vahel. Siia kuuluvad ka sümbolid. 2. Miks on inimkommunikatsiooni õppimine vajalik? Inimkommunikatsiooni tähtsusele kuuluvad füüsiline heaolu, enesemääratlus ja tööalane kommunikatsioon. 3. Millised sõnumid on verbaalsed? Verbaalsed sõnumid on sõnadega kommunikatsioon. 4. Millised sõnumid on mitteverbaalsed? Mitteverbaalsed on sõnadeta või sõnadele lisaks. 5. Millised on võimalikud mürad inimkommunikatsiooni kanalites? Mürad inimkommunikatsiooni kanalites on kõik, mis moonutavad informatsiooni või segavad seda vastu võtmast. Võivad olla tehnilised ja semantilised.. 6. Mis vahe on kuulamisel ja kuulmisel? Kui sa kuuled inimest, siis sa kuuled lihtsalt tema kõne, aga kui sa kuulad inimest, siis sa pöörad tähelepanu ta jutule, kuuled ta jutu, saad aru ja jätad ta jutu meelde. 7. Milline on tagasiside roll inimkommunikatsioonis? Tagasisside roll on sellin

    Karjäärinõustamine
    INIMKOMMUNIKATSIOON küsimused KT-ks
    6
    docx

    INIMKOMMUNIKATSIOON küsimused KT-ks

    INIMKOMMUNIKATSIOON 1.Mis on inimkommunikatsioon?nimkommunikatsioon on: võime luua ja kasutada sümboleid,ühise arusaamise loomine inimeste vahel. 2.Milline on inimkommunikatsiooni tähtsus?Tähtsus on et annab meile füüsilise heaolu, aitab meil end määratleda(ühiskonnas, sõprade seas jne) ning tähtis on ka tööalane kommunikatsioon. 3.Millised on erinevad inimkommunikatsiooni oodatavad väljundid?Väljunditeks on arusaamine, heaolu labi inimliku kontakti, arvamuse mõjutamine, inimkommunikatsioon aitab kaasa inimsuhete paranemisele läbi positiivse usaldusliku kliima, kommunikatsioon suunab meid tegutsema. 4.Millised sõnumid on verbaalsed?Verbaalsed sõnumid: sõnad, laused ja nende tähendus tõlgenatuna keelekasutuse reeglitest, hetke konteksist, vastavalt oma kultuuriruumi arusaamadele. 5.Millised sõnumid on mitteverbaalsed?Mitteverbaalsed sõnumid= mittevokaalsed. Nendeks on nt kehakeel, näoilme, emotsioonid, normid, aeg ja ruum, suhtlemise nurk, objektide kasutamine,

    Karjäärinõustamine
    Väljendusoskuse kontrolltöö - inimkommunikatsioon
    16
    docx

    Väljendusoskuse kontrolltöö - inimkommunikatsioon

    INIMKOMMUNIKATSIOON 1. Mis on inimkommunikatsioon? Inimkommunikatsioon on ühise arusaamise loomine inimeste vahel. See on võime luua ja kasutada sümboleid, millest inimkommunikatsioon koosnebki. 2. Milline on inimkommunikatsiooni tähtsus? Inimene vajab inimkommunikatsiooni füüsilise heaolu jaoks. Selle läbi toimub ka enesemääratlus ­ st iga inimene peab tundma, et ta kuulub kuhugi sotsiaalsesse rühma, et ta pole üksi. Selline enesemääratlus toimub inimkommunikatsiooni abil. Inimkommunikatsiooni on vaja ka tööalaselt, näiteks tööjaotuse ja ülesannete edastamise jaoks või ülesannete vastuvõtmise jaoks. Samuti igapäevaselt ­ me puutume iga päev kokku teiste inimestega ja ilma inimkommunikatsioonita ei saaks me teineteisega koos eksisteerida. 3. Millised on erinevad inimkommunikatsiooni oodatavad väljundid? · Arusaamine ­ meil on vaja kuidagimoodi meid ümbritsevatest inimestest ja nende soovidest või vajadustest aru saada. · Heaolu ­ i

    Väljendusoskus
    Ettevõtluskoolitus
    20
    odt

    Ettevõtluskoolitus

    Mis äris sina oled? Mis äris sa tegelikult oled? Kui sa tahad ettevõtjana edukas olla pikaajaliselt, siis on sul vaja teada järgnevat: 1. Mis on sinu äriettevõtte lõpptulemus? Luua jätkusuutlik süsteem, mis võimaldab pidevalt tõsta nii sinu kui ka inimeste, keda sa teenindad elukvaliteeti. Lõppkokkuvõttes võib see tähendada vabadust ja rahuludust. Väljakutse on see, et enamik inimesi jääb kinni olemasolevatesse vahenditesse, mitte ei keskendu lõpptulemusele. 2. Mis on sinu ettevõtte eesmärk? a) Tõsta oma klientide elukvaliteeti ning luua selle jaoks seda toetav süsteem. Sa pead teenindama oma kliente täiesti unikaalsel ja erilisel viisil ja pidevalt andma neile, mida nad tahavad ja vajavad. b) Teenida kasumit. Kuid pea meeles, et kui sa teenid kasumit, kuid ei suuda täita klientide vajadusi, siis ei püsi sa selles äris pikaajaliselt. 3. Mis paneb sinu äri kasvama? Pidev lisaväärtuse lisamine ja rohkem kui keegi teine seda turul teeb. Võti on selles, et sa

    Ettevõtlus
    Kokkuvõte R S Sharma raamatust
    21
    doc

    Kokkuvõte R.S Sharma raamatust

    Kõik ebaõnnestumised nii äris kui isiklikus elus võib taandada juhtimisele. (48) Ka mõttes on võimalik end mingil alal tugevaks ja vilunuks teha (minu sõnastus). Hoia kujutlusvõime virgena! Vahetult enne suurt võitu kogetakse sageli mõnd raskust. Lahendus on siis säilitada keskendatus ja usk enesesse. (51). Vaimusilmas on kõike enne võimalik selgeks õppida ja ette mängida. Nt golfis saada läbi vaimutöö tulemusena profiks ilma et seda oled tegelikult praktikas harjutanud. Golf on vaimne mäng (52, minu sõnastus). Suured juhid näevad vaimusilmas selgelt ette oma liikumissuunda tulevikus. (Visioon!) Nad teavad üksikasjalikult, mis liiki edu poole nemad ja nende töötajad püüdlevad. Iga samm, mille nad teevad, peab neid viima lähemale nende elavalt kujutletud tulevikule. Visioon on see, mis innustab püüdlema tähtede poole.(52). Igal suurel juhil on julgeid unistusi. Kui oma visiooni järgid, leiab edu sind ise üles. Kokkuvõttes ei saa sa tegelikult edu poole p

    Ühiskond




    Kommentaarid (2)

    Drupsu profiilipilt
    Drupsu: Tegu referaadiga,

    Tõnu Lehtsaare "Suhtlemiskonflikti psühholoogia" on ainuke kasutatud kirjandus.
    22:07 09-02-2011
    emotionl0ve profiilipilt
    emotionl0ve: aitas jah
    14:58 09-01-2011



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun