Mälu Britmarii Kroon 10 c Mis on mälu Mälu on organismi võime omandada, säilitada ja taasesitada informatsiooni. Mälu protsessid Meeldejätmine Kordamine Materjali korrastatus Meelespidamine Meeldetuletamine (e reprodutseerimine) Känkimine Känkimine 1 6 2 5 3 6 4 9 6 4 8 1 Känkimine 162 536 496 481 Känkimine 16 25 36 49 64 81 Simpansite mälu test http://www.youtube.com/watch? v=zJAH4ZJBiN8&feature=player_embedded Mälu on kolmeastmeline Sensoorne mälu Lühiajaline mälu Pika-ajaline mälu Mälutüübid ja õpistiilid Nägemine -- visuaalne mälu Kuulmine -- audutiivne mälu Kompimine -- motoorne e. kinesteetiline mälu Õpistiili määramise test http://www.syg.edu.ee/~peil/opi_oppima/stiili_test.
Eksperdid esitavad mõisteid teisiti kui algajad. Nt: kui laps õpib jalgrattaga sõitma, siis peab ta meeles, kuidas koordineerida käte ja jalgade tööd ja kuidas samal ajal keha tasakaalus hoida ning ette vaadata ja mitte kukkuda või kellelegi/millelegi otsa sõita. Harjutamise tulemusena muutub osa tegevusi automaatseks see vabastab vajadustest kõigi liigutuste peale mõelda, võimaldades täpsemalt ümbrust jälgida. Känkimine informatsiooni "kokkupakkimine" suuremateks tuttavateks ühikuteks, et neid paremini mällu salvestada. Ekspertide teadmiste kängid on suuremad, sisaldavad 3-6 ühikut, algajatel vaid üksikuid ühikud. Ekspertide ühe kängi teadmised on nii tihedalt seotud, et ühe osa meenutamine viib kohe Kokkuvõte peatükist Allik, J., Luuk, A., Harro, J., Häidikind, jt. raamatust 3 Psühholoogia gümnaasiumile
Lahenduskäigu hindamine Oskuste areng. Eksperdiks kujunemine · Harjutamise jõu seadus harjutamisel moodustatakse väiksematest teadmiste ja reeglite kogumikest uued teadmiste kängid, mis võimaldavad ülesandeid lahendada ühe võttega · Vigadest õppimine Ohlsson (1996) õppimine ebaõnnestunud sooritusest vead tekivad kasutatava teadmise liigsest üldisusest. Õppimisel teadmised ja nende rakendamisoskus täpsustuvad Oskuste areng. Automatiseerumine ja känkimine · Probleem: keerukamad probleemid jaotatakse osadeks · Osaülesandel alaeesmärk; osaülesannete lahendamine ühe-astmeline · Osaülesannete lahendamist praktiseeritakse, omandades oskusi laiema probleemi lahendamiseks · Nt: lugemisel: tähtede lugemine ---- sõnade lugemine ---- teksti mõistmine . Oskuste omandamine tähendab kvalitatiivselt uut viisi probleemi lahendamisel Praktiseerimise aeg . Kiirus. Infromatsiooni känkimine
maht on samuti väga väike, umbes 9-10 ühikut. Materjali püsimist lühimälus, mõjutab uue materjali juurdevool. Lühimälu töötab erinevatel inimestel erinevalt, mõnel paremini, teistel halvemini. Inimesed on võimelised õiges järjekorras meelde jätma 7+-2 elementi, vähesed suudavad meelde jätta üle kümne. Lühimälu saab siiski treenida, ja jätta meelde rohkem. Parim meetod selleks on känkimine ehk informatsiooni kokkupakkimine mälus. Känkideks vöivad olla nii numbrid, sõnad ning lühendid. Põhimõtteliselt näeb känkimine välja nii, et inimene jaotab suurema infohulga väiksemateks ja lihtsamateks tuttavateks ühikuteks. Känke on inimene vöimeline meelde jätma 5-9, seega saab suurendada mäluühiku mahtu, kuid mitte mäluühikute arvu. Pikaajalises mälus seevastu püsib info väga kaua ja selle maht on ka väga suur, osad teadlased ütlevad isegi, et see on piiramatu
Mälu · Mälu on elusa organismi võime omandada ja säilitada kasulikke oskusi, teadmisi ja harjumusi. · Mälu kolm vajalikku protsessi on materjali salvestamine e kodeerimine, meelespidamine ja meenutamine. · Lühimälus e töömälus talletub tajutud materjal lühikest aega ning mälu maht on piiratud. · Känkimine (ingl chunking) on informatsiooni kokkupakkimine, mille käigus organiseeritakse materjal ümber lihtsmateks tuttavateks ühikuteks. · Pikaajalist mälu iseloomustab peale ajalise kestuse ka väga suur maht. · Semantiline mälu sisaldab üldisi faktilisi teadmisi maailma kohta, kuid materjal ei ole seotud isiklike mälestustega. · Episoodilises mälus paiknevad mälestused isiklikult kogetud sündmuste kohta ja neil on subjektiivne ajamõõde.
· Elusa organismi võime omandada ja säilitada kasulikke oskusi, teadmisi ja harjumusi · On olemas mitu mälusüsteemi, mis on seotud erinevate aju osadega Mälu struktuur Mälu liigid · Lühimälu (short-term memory) Sensoorne mälu: ikooniline ja kajamälu · Vahemälu (intermediate memory)? · Püsimälu (long-term memory) · Töömälu (working memory) Vaata järgnevat joonist 5 sekundit ja proovi seejärel see üles joonistada · Känkimine informatsioon organiseeritakse ümber lihtsamateks tuttavateks ühikuteks (pakitakse kokku) Näiteks isikukoodi meelde jätmine on lihtsam kui võtta arvesse, et see koosneb mõtestatud ühikutest · Protseduur on tegelikult päris lihtne. Esiteks paigutage nad erinevatesse gruppidesse. Muidugi piisab võib-olla ka ainult ühest, sõltuvalt sellest, kui palju neid üldse on ja millised nad on. Järgmiseks sammuks on leida sobiv koht juhul kui
pärit infot, et kasutada seda arutlemisel, probleemide lahendamisel jm. Pikaajaline mälu hoitakse infot pikka aega, selle maht on väga suur. Mälu areneb selle baasil, mis on isiklikult tähtis ja tähenduslik. Semantiline mälu sisaldab faktiteadmisi, mõitseid, üldprintsiipe ja nende vahelisi seoseid. Episoodilises mälus on isiklikud mälestused- lapsepõlvesündmused,jutuajamised sõpradega, isiklikult oluline info. Protseduuruline mälu : säilitatakse infot sellest,kuidas midagi teha Känkimine (ingl chunking) on informatsiooni kokkupakkimine, mille käigus organiseeritakse materjal ümber lihtsmateks tuttavateks ühikuteks. Mäluvõtted Nimetatakse tahtlikke tegevusi, mille kasutamise tulemusel meeldejätmine paraneb ning meenutamine on edukam. Tunnetusprotsessideks ehk kognitiivseteks protsessideks nimetatakse neid psüühilisi protsesse, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel vaimne pilt tegelikkusest.
9.Mälu Mälu on (organismi) võime salvestada, säilitada ja taasesitada informatsiooni. 10.Mälu protsessid 1. Meeldejätmine võib toimuda tahtmatult või tahtlikult. 1) Tahtmatu meeldejätmine (sageli jääb juhuslikult omandatud info kauaks meelde) 2) Tahtlik meeldejätmine toimub süsteemsemalt, nõuab pingutust, tähelepanu teadlikku suunamist. Tahtliku meeldejätmise põhitingimus on kordamine, abiks on materjali korrastamine ja känkimine. Kordamine e harjutamine tagab oskuse omandamise (nt jalgrattasõit, ujumine). Omandatav materjal jääb paremini meelde, kui kordamine on ajaliselt hajutatud. Materjali korrastatus mõjutab tulemuslikku meeldejätmist. Tuleb meeles pidada, et mis ühe meelest on korrastatud, ei pruugi teise meelest seda olla. Känkimine on üks korrastamise vorm. Känk on psühholoogias infoühik, mis tähendab mingit mõtestatud tervikut. Kängiks võivad olla numbrid, sõnad, lühendid jne. 2
enesekinnituseks. 3. Mälu Mälu on organismi võime omandada, säilitada ja väljastada informatsiooni. Kui poleks mälu, tuleks iga kord otsast alustada. Mälu protsessid on: 4 Meeldejätmine võib toimuda tahtmatult või tahtlikult. Meeldejätmist hõlbustavad kordamine (kordamise hajutatus) ja materjali korrastatus, mis võib olla kas objektiivne või subjektiivne (ümbersõnastamine, känkimine). · Tahtmatu meeldejätmine palju infot jääb iseenesest, ilma sihipärase soovita meelde. Sageli jääb omandatu kauaks meelde. Kuid tahtmatu meeldejätmine pole süsteemne ega täpne, seepärast on meeldejäetud materjal tihti juhuslikku laadi. · Tahtlik meeldejätmine toimub palju süsteemsemalt. See nõuab pingutust, tähelepanu teadlikku suunamist sellele, mida omandada tahetakse. Tahtliku
Materjali korrastatus e organisatsioon, mis mõjutab tulemuslikku meeldejätmist. Objektiivne korrastatus , kus esitatakse materjal juba korrastatud kujul ja subjektiivne korrastatus, kus inimene ise võib luua mõttelise süsteemi. Meelespidamine e info säilitamine. Meeldetuletamine e reprodutseeriminetähendab talletatud materjali uuesti esiletoomist. See võib toimuda kas äratundmise, meenumise või meenutamise abil. Känkimine on subjektiivse korrastamise vorm. Kängiks võivad olla numbrid, sõnad, lühendid jne. Kuna inimese lühimälu maht on piiratud, siis aitab teatud järjestikuliselt esitatud materjali meelde jätta känkimise teel.Nt numbririda 1 6 2 5 3 6 4 9 6 4 8 1 võib meelde jätta neljas kängis kolme numbri kaupa 162 536 496 481.Kui vaadelda jadas esitatud numbreid kuues kängis (kahekaupa 16 25 36 49 64 81), siis selgub, et tegemist on arvude 4-9 ruutudega. Seda mõistes
· Milliseid strateegiaid kasutasid? Teadmiste ja kogemuste mõju mõtlemisele · Eksperdid ja algajad · Eksperdid on inimesed, kes konkreetses valdkonnas töötavad; nad peavad vastavaid teadmisi ja oskusi päevast päeva kasutama · Eksperdid esitavad mõisteid teisiti kui algajad · Jalgrattasõidu õppimine esialgu ümbrust raske jälgida · Lugema õppimine kui lugemine muutub kiiremaks, jääb rohkem tähelepanu üle lausete sisu mõistmiseks · Toimub känkimine informatsiooni organiseerimine ja ühendamine Känkimine · Känkimisel moodustatakse omavahel tihedalt seotud teadmistest suuremaid teadmiste ühikuid. Algajate ja ekspertide vahe on känkide suuruses · Ühe kängi teadmised on nii tihedalt seotud, et ühe osa meenutamine viib kohe ka teiste osade meenutamiseni Eksperdid · Kulutavad probleemi analüüsimiseks ja esitamiseks rohkem aega kui algajad
) Oskuste areng · Eksperdiks kujunemine: Harjutamise jõu seadus harjutamisel moodustatakse väiksematest teadmiste ja reegilte kogumikest uued teadmiste kängid (kogumid), mis võimaldavad ülesandeid lahendada ühe võttega. Vigadest õppimine õppimine ebaõnnestunud sooritusest. Vead tekivad kasutatava teadmise liigsest üldisusest. Õppimisel teadmised ja nende rakendamisoskused täpsustuvad. · Automatiseerumine ja känkimine: Probleem: keerukamad probleemid jaotatakse osadeks Osaülesandel alaeesmärk: osaülesannete lahendamine ühe-astmeline Osaülesannete lahendamist praktiseeritakse omandades oskusi laiema probleemi lahendamiseks (Nt lugemisel: tähtede lugemine sõnade lugemine teksti mõistmine Eksperte eristab algajatest: · Valdkonnaspetsiifiline mälu on parem · Kasutavad algajatest erinevaid probleemilahendusstrateegiaid · Probleemi esitused paremini läbi töötatud
Järelikult lühimälus kustutamist ei põhjusta lagunemine (decay). - Lühiaegne mälu hõlmab infot, mis parajasti meeles/teadvuses. (Jamesi järgi primaarne mälu). - Piiratud mahuga (..7+/- 2..), kerge hajuvus, sageli leiab aset segiajamine (displacement). Kestvus kuni 30 sek. (??) - Mahu mõõtmine: spän (digit span); vabal meenutamisel (free recall) värskuse efekti suurus (recency effect). - Känk (chunk) -tuttav infoühik; känkimine (chunking) võimaldab infot kokku suruda (pikemaid känke jääb meelde vähem!?) - Leitud kaksikdissotsiatsioone LTM-ga (patsient KF --seotud vasaku parieto- oktsipitaalpiirk.kahjustusega: v madal digit-span, ja 1 elem. värskuse efekt) Pikaajaline mälu - hõlmab asju, mis toimunud minevikus; Jamesi järgi sekundaarne (e. tegelik) mälu. - Piiramatu (?) mahuga (Tähelepanek: mida rohkem tead, seda efektiivsemalt õpid ! -
*kongnitiivne-rajaneb eksperimentaalpsühholoogial.õpetus sellest, kuidas inimene võtab vastu, töötleb,muundab,säilitab ja kasutab informatsiooni. * gestaltpsühholoogia-lähtub ideest, et psüühiliste nähtustele on algusest peale omane terviklikkus, struktueeritus.(jätkumine,lõpetamine,lähedus,samasus) 2. Nimeta mälu struktuuri ja mäluprotseduuride osad ja nende peamised iseärasused? Mälu struktuurid -1. lühiajaline mälu.püsib meeles 1-30 sek;maht piiratud 7±2 ühikut. Känkimine e. materjali organiseerimine lihtsamateks tuttavamateks ühikuteks. 2. pikaajaline mälu e. püsimälu. Pikem ajaline kestus;väga suur maht. Mäluprotsessid meeldejätmine(aluseks on psüühilisestegevuses tekkivad ajutised v. püsivad närviseosed ja nende assotsiatsioonid), säilitamine(uue lisamise ja vana taandamise protsess),meenutamine(äratundmine, meenumine,mäletamine,meenutamine). 2. Kuidas defineeritakse teaduslikus psühholoogias mälu, tähelepanu, mõtlemist?
MÄLUPROTSESSID: 1. Meeldejätmine e salvestamine, omandamine Faktorid, mis mõjutavad salvestust: · Aeg Kui on liiga vähe aeg ja teda mõttes ei korrata, ta kaob e hääbub või üaigutub ümber uue pealetuleva materjali tõttu. Kui info on STM-is (lühiajaline mälu) küllalt kaua, on tal tõenäosus sattuda LTM-i (pikaajaline mälu). Meltoni efekt kordamise hajutatus tagab parima tulemuse. · Känkimine ja materjali subjektiivne organiseerimine ning kõrvutamine varasemate teadmistega. · Töötlussügavus paremini jääb meelde materjal, millega on tehtud läbi sügavam töötlus. 2. Säilitamine e meelespidamine sõltub suuresti meeldetuletamist hõlbustavate tunnuste e meenutamise ajendite olemasolust. 3. Meenutamine e reprodutseerimine mälus olemine ei tähenda veel meeldetulemist,
(info säilitamine) ja meenutamine (info meeldetuletamine). Neid nimetakse mäluprotsessideks. ( Psühholoogia gümnaasiumuile. Tartu Ülikooli Kirjasuts. Leh 110). 1.1 Meeldejätmine Meeldejätmine - võib toimuda tahtmatult või tahtlikult. Meeldejätmist hõlbustavad kordamine (kordamise hajutatus) ja materjali korrastatus, mis võib olla kas objektvivne või subjektiivne (ümbersõnastamine, känkimine). - tahtmatu meeldejätmine palju infot jääb iseennast, ilma sihipärase soovita meelde. Sageli jääb omandatu kauaks meelde. Kuid tahtmatu meeldejätmine pole süsteemne ega täpne, seepärast on meeldejäetud materjal tihti juhuslikku laadi. - tahtlik meeldejätmine toimub palju süsteemsemelt. See nõuab pingutust, tähelepanu teadlikku suunamist sellele, mida omandada tehetakse. Tahtliku meeldejätmise tingimus on kordamine.
· Maht võib olla üsna suur, kuid sõltub ajalistest karakteristikutest. 2. Lühiaegne hoidla (short-term store, working memory) -> James primaarne mälu · Hõlmab infot, mis prajatasi meeles/teadvuses. · Piiratud mahuga (7+-) kerge hajuvus, sageli leiab aset segiajamine. Kestvus kuni 30 sek. · Mahu mõõtmine: spän; vabal meenutamisel värskuse efekti suurus. · Känk tuttav infoühik. Känkimine võimaldab infot kokku suruda. 3. Pikaaegne hoidla (LTS, long-term store)-> James sekundaarne e tegelik mälu · Hõlmab asju, mis toimunud minevikus. · Piiramatu mahuga. Mida rohkem tead, seda efektiivsemalt õpid. · STM ja LTM-s toimub unustamine erinevalt: tähelepanu ja konkureeriva info mõju vs mälutrasside kadumine/kättesaadavuse langus.
MÄLU - võime salvestada, säilitada ja taasesitada informatsiooni. Mälu protsessid 1. Meeldejätmine võib toimuda tahtmatult või tahtlikult. a. Tahtmatu meeldejätmine (sageli jääb juhuslikult omandatud info kauaks meelde) b. Tahtlik meeldejätmine toimub süsteemsemalt, nõuab pingutust, tähelepanu teadlikku suunamist. Tahtliku meeldejätmise põhitingimus on kordamine, abiks on materjali korrastamine ja känkimine Kordamine harjutamine tagab oskuse omandamise. Omandatav materjal jääb paremini meelde, kui kordamine on ajaliselt hajutatud - ei õpita (harjutata) ühtejärge, vaid tehakse pause, tegeldakse vahepeal muude asjadega. o Materjali korrastatus (organisatsioon) mõjutab tulemuslikku meeldejätmist. Tuleb meeles pidada, et mis ühe meelest on korrastatud, ei pruugi teise meelest
selektiivsus/mõtestatus/kogemuste,hoiakute ja emotsioonide mõju. 4. Tunnetusprotsessid:aisting/taju/tähelepanu/mälu/mõtlemine/keel. 5. Selektiivne tähelepanu-tujuprotsess,kus valitakse välja stiimul,mida tähele panna. 6. Kausaalne atributsioon-sündmuste,iseenda ja teiste käitumiste põhjuste selgitamine. 7. Pikaajaline mälu: semantiline,episoodiline,protseduuri mälu. 8. Omandamise metoodika: kordamine,seoste loomine,subjektiivne korrastus,känkimine,mnemotehnilised võtted. 9. Retroaktiivne-eelneva info unustamist uue info vastuvõtmise mõjul. 10. Proaktiivne-eelneva infol on häiriv mõju uue info omandamisele. 11. Retrograadne amneesia-ei suudeta meenutada sündmusi enne ajukahjustust. 12. Psühholoogia harud: Teoreetiline-BKSIA,Rakenduslik-KTOTK 13. Vastutus hajumine-tendents tunda, et tegutsemise vastutus on jagatud või kohalolijate vahel hajutatud. 14
Tahtliku info omandamine vajab tähelepanu teadlikku suunamist sellele, mida omandada soovitakse. Selle tingimuseks on kordamine. o Kordamist saab muuta tulemuslikuks kui teha seda ajaliselt hajutatuna e vahepeal tehakse õppimise käigus pause ning tegeletakse millegi muuga. Teiseks variandiks on ka materjali korrastatus näiteks konspekteerimine, mida loetakse subjektiivseks korrastamiseks. o Subjektiivse korrastamise vormiks on känkimine. Känk on psühholoogias infoühik, mis tähendab mingit mõtestatud tervikut. o Inimese lühimälumaht on piiratud 7+-2 ühikuga. o Bioloogiliselt jõuab inimese mälu võimekuse tippu 25- 30 eluaasta paiku. o Meelespidamine ehk info säilitamine aktiivne infotöötlusprotsess, mille käigus toimub informatsiooniga muutused: Info muutub lühemaks ja lihtsamaks Kaovad detaili ja meeles seisab vaid ,,peamine"
Trikipildid antakse ülesandeks pildilt otsida midagi mida esmapilgus ei näe ja mis sulandub tausta. 3. Tooge näiteid, mil taju jääb oma ülesandega kimpu. Nt. kui kaks identset halli ruutu ümbritseda eri värvide ja tumedustega. Mälu 1. Nimetage tõendeid, mille põhjal saab üsna kindlalt väita, et on olemas mitut liiki mälu? Nt. amneesiahaigetel on tihti raske meenutada isiklikke elusündmusi, ehk kahjustada on saanud episoodiline mälu. 2. Mis on mälus känkimine ja miks on see kasulik? Känkimine on informatsiooni ,,kokkupakkimine" suuremateks tuttavateks ühikuteks. Aitab informatsiooni paremini mällu salvestada. 3. Milline mälusüsteem vastustab oskuste eest jalgrattaga sõita ja palli korvi visata? Protseduuriline mälu 4. Miks väidavad teadlased, et pikaajalise mälu maht on piiaramatu? Tänu W.Penfieldi aju-uuringule epilepsiahaigega, kuis elektriliselt stimuleeriti eri aju osi. Stimuleerimise tagajärjena meenusid
viimaseid sõnu (need on värskemalt meeles, s.o värskuse efekt). Iga uus töömällu salvestatav sõna lükkab sealt välja mõne eelmise sõna. Ainsana ei lükata välja viimasena kuuldud sõnu. Töömälu mahtu saab suurendada rekodeerimise abil, st kuuldud ühikutest luua seoseid. Näitena suvaline numbrijada 177620001066 ning kui muuta see ajaloosündmuste kohaselt aastaarvudeks, ongi ületatud 7 ühiku printsiip ja töömälu maht suurendatud. Töömälu mahtu mõõdetakse känkides. Känkimine töömälus oleva info ümberorganiseerimine (seoste loomise abil), ühendades ühikuid suuremateks üksusteks. Pikaajalise mälu moodustumine Lühiajalisse mällu uue info salvestamisel tuleb infole tähelepanu pöörata, et see hiljem salvestuks ja kinnistuks pikaajalises mälus, kust saame infot meenutamisel uuesti kasutada. (nt kui inimene tähelepanu ei pööra, võib ta sadu kordi elus näha 10-eurost, aga ikka mitte mäletada, mis pilt sellel on)
Nii loomadel kui inimestel moodustab mälu üppeprotsessis otsustava osa. Isegi selliste selgesti nähtavate põhioskuste omandamine, nagu väikelapse roomamine, oleks võimatu ilma protseduuri mäluta. Jaotatud õppimine suurendan meie meenutamisperioodide arvu. Kui inimene omandab informatsiooni plokke, siis loodud mälupildid hakkavad üksteist segama ning regulaarsed puhkepausid vähendavad seda ohtu. Teiseks õppimise strateegiaks, mida teadlikult rakendatakse, on känkimine. Ehk siis Lühimälu säilitab seitset objekti. Näiteks õpivad lapsed tähestikku plokkidena või viisina. 2.3. Laste mälu Varases lapsepõlves puudub lastel eneseteadvus. Kuigi lapsed eelistavad juba sünnimomendil oma ema häält, arvatavasti selle tõttu, et selle iseloomulik tämber on neile juba emakas tuttavaks saanud. Mis annab mõista, et juba emakas töötab pisikese inimkeha mälu. Inimloote aju neuronid hakkavad umbes kaks nädalat enne sondi kiiresti kasvama. Uued aksonid
Sensoorne mälu säilitab meelte poolt kogutud info ÕO7, L7 liigitatakse (nimeta kolm hetkeks tajukujundi tekkimiseks. Siin algab unustamine võimalust)? kohe pärast info saamist. 2-Lühiajaline mälu piiratud aja ja mahuga: kindel ühikute arv (7 2) sõltub tähelepanust, materjali organiseeritusest / känkimine 3.Pikaajaline mälu kestvam ning piiramatu ? mahuga Mis on peamised mälu Meeldejätmine/salvestamine L7, ÕO7 protsessid? Meelespidamine Meeldetuletamine Unustamine Mis on kodeerimise Seeb on hüpotees, et kui me midagi meeles tahame L7, ÕO7
konspekt). Antud juhul tuleb siis meeles pidada, et see, mis ühe jaoks on korrastatud ei pruugi olla seda teise jaoks. (3: 96) Subjektiivseks korrastamiseks nimetatakse seda, kui inimene on loonud endale ise süsteemi. Sageli kasutatakse selleks materjali ümbersõnastamist ehk niiöelda oma sõnadega esitamist. Enda ümbersõnastatud tekstid jäävad üldjuhul palju paremini meelde kui etteantud algtekstid. (3: 96) Subjektiivse korrastatuse vormiks on ka känkimine. Känk on psühholoogias infoühik, mis tähendab mingit mõtestatud tervikut. Kängiks võivad olla numbrid, sõnad, lühendid jne. Kuna inimese lühimälu maht on piiratud 7-9 ühikuga, siis aitab teatud järjestikuliselt esitatud materjali endale meelde jätta känkimine.(10) Inimese mälu jõuab võimekuse tippu 25-30 aasta vanuselt. Vanemaks saades hakatakse mälu halvenemist korvama materjali parema organiseerimisega. Meeldejätmine võib sõltuda ka päevaajast
Lühimälu, pikaajalise mälu kestvus, maht? Lühimälu kestvus 4-12 sek, seesmise ülekordamisega minuteid ja tunde, maht 7+-2 ühikut. Pikaajalise mälu kestvus mõõdetav inimese elueaga ja maht praktiliselt piiramatu. Millest sõltub meeldejätmine, meelespidamine, meenutamine? Sõltub köitvusest, aktivatsiooniastmest, kordamiste arvust, materjali hulgast ja iseloomust, oluline keskkond, kus meenutatakse, Känkimine. Kodeerimise spetsiifilisuse printsiip. Känkimine ehk kokkupakkimine suuremateks ühikuteks ( süstematiseeri, seosta). Kodeerimise spetsiifilisuse printsiip - Meenutada saab ainult seda, mis on salvestatud, ja see, kuidas meenutamine toimub, sõltub sellest, kuidas info on meelde jäetud (olulised on seosed ja kontekst, mis peaksid meenutamise hetkel olema samad kui salvestamise hetkel) Erinevad lähenemised õppimisele. Primitiivne õppimine, tahtlik, tahtmatu, assotsiatiivne õppimine. Käitumuslik
Bandura eristab sotsiaalses õppimises 4 etappi: märkamine, meeldejätmine, reprodutseerimine ja motivatsioon. Mälu on organismi võime omandada, säilitada ja väljastada informatsiooni. Mälu protsessid on meeldejätmine, meelespidamine ja meeldetuletamine. Meeldejätmine võib toimuda tahtmatult või tahtlikult. Meeldejätmist hõlbustavad kordamine (kordamise hajutatus) ja materjali korrastatus, mis võib olla kas objektiivne või subjektiivne (ümbersõnastamine, känkimine). Meelespidamine on aktiivne protsess, mille käigus toimub talletatava infoga mitmesuguseid muutusi. Meelespidamisele vastupidine protsess on unustamine. Unustamise põhjus on interferents. Eristatakse pro- ja retro-aktiivset interferentsi. Meeldetuletamine tähendab talletatud materjali uuesti esiletoomist. See võib toimuda kas äratundmise, meenumisevõi meenutamise kaudu. Olenevalt materjali mälus säilimise ajast eristatakse sensoorset,
Käitumisökonoomika olulised teemad (teada vähemalt kolme) Üks põhjustest, miks käitumisökonoomika õpetused nii laialdaselt mõju avaldavad, on see, et nad tunduvad palju värvikamad, huvitavamad ja lõbusamad kui neoklassikaline lähenemine majandusele ja turundusele, mis on enamasti maailmas domineeriv. Olulised teemad: Kaotuse vastumeelsus (ingl k Loss Aversion) Ankrud Info subjektiivne organiseerimine (ingl k Chunking) känkimine Eesmärkide hajumine (ingl k Goal Dilution) pakkudes palju erinevaid funktsioone võidakse kaotada neile, kes keskenduvad vaid ühele Defitsiidi lisandväärtus (ingl k Scarcity Value) Valikute ülesehitus (ingl k Choice Architecture) Kohesus (ingl k Immediacy) Hinnataju (price perception) Kahte tüüpi mõtlemise lühikirjeldus (D. Kahnemani järgi), näited? süsteem 1 kiire ja automaatsete skeemidega. Tavaliselt ei allu inimese teadlikule kontrollile,
Tunnetuspsühholoogia konspekt ,,Psühholoogia gümnaasiumile"põhjal (MÄLU, MÕTLEMINE, PROBLEEMIDE LAHENDAMINE, KEEL) Mälu · Lühimälu o Mõni sekund kuni pool minutit o Max 9-10 meeldejäetavat ühikut o Lühimälus korraka 7-/+2 järjestikust elementi o KÄNKIMINE- materjali ümber organiseerimine lihtsamateks tuttavateks ühikuteks, 'pakkimine' , saab suurendada ühe mäluühiku mahtu, kuid mitte ühikute arvu. · Pikaajaline mälu o Pikaajalise mälu maht mõnede teadlaste sõnul piiramatu · Semantiline mälu o Üldised faktilised teadmised maailma kohta o Materjal ei ole kuidagi seotud isiklike mälestustega o Aktiveerub otsmikusagara vasak pool ja oimusagara sisemine osa · Episoodiline mälu o Mälestused isiklikult kogetud sündmuste kohta, neil on selge subjektiivne ajamõõde o Episoodiline mälu a...
kujul. Siin tuleb arvestada, et ühe meelest korrastatud materjal ei pruugi olla teise meelest, Kui omandatavat materjali pole eelnevalt korrastatud, siis võib inimene ise luua mõttelise süsteemi- subjektiivse korrastatuse. Sageli kasutatakse selleks materjali ümbersõnastamist ehk n-ö oma sõnadega esitamist. Enda ümbersõnastatud tekstis jäävad tavaliselt paremini meelde kui etteantud algtekstid [3]. Subjektiivse kordamise vorm on känkimine. Känk on psühholoogias ingolünk, mis tähendab mingit mõtestatud tervikut. Kängiks võivad olla numbrid, sõnad, lühendid [3]. Meelespidamine ehk info säilitamine. Kõik närvierutused jätavad püsivaid jälgi ajukoorde. Mõni mälujälg on väga nõrk ega tule sealt kunagi välja, paljudel juhtudel aga puudub nende väljatootmiseks vajalik stiimul [3]. 9
MÄLU Mälu on (organismi) võime salvestada, säilitada ja taasesitada informatsiooni. Mälu protsessid I Meeldejätmine võib toimuda tahtmatult või tahtlikult. 1. Tahtmatu meeldejätmine (sageli jääb juhuslikult omandatud info kauaks meelde) 2. Tahtlik meeldejätmine toimub süsteemsemalt, nõuab pingutust, tähelepanu teadlikku suunamist. Tahtliku meeldejätmise põhitingimus on kordamine, abiks on materjali korrastamine ja känkimine. Känkimine on üks korrastamise vorm.Känk on psühholoogias infoühik, mis tähendab mingit mõtestatud tervikut. Kängiks võivad olla numbrid, sõnad, lühendid jne. Kordamine harjutamine tagab oskuse omandamise (nt jalgrattasõit, ujumine). Omandatav materjal jääb paremini meelde (tegevus õnnestub), kui kordamine on ajaliselt hajutatud Materjali korrastatus (organisatsioon) mõjutab tulemuslikku meeldejätmist.Tuleb meeles pidada, et mis ühe meelest on
3. Episoodiline mälu kus talletatav info on seotud inimese endaga (mida tegin üleeile, kellega kohtusin eile jne). Ka siin pole omandamiseks vaja praktilist tegevust, kuid materjali kasutamine nõuab teadvustatust. Mälu protsessid. Meeldejätmine võib toimuda tahtmatult või tahtlikult. Meeldejätmist hõlbustavad kordamine (kordamise hajutatus) ja materjali korrastatus, mis võib olla kas objektiivne või subjektiivne (ümbersõnastamine, känkimine). · Tahtmatu meeldejätmine palju infot jääb iseenesest, ilma sihipärase soovita meelde. Sageli jääb omandatu kauaks meelde. Kuid tahtmatu meeldejätmine pole süsteemne ega täpne, seepärast on meeldejäetud materjal tihti juhuslikku laadi. · Tahtlik meeldejätmine toimub palju süsteemsemalt
oluliselt kaasa. On uuritud ka une võimalikku osa mälujälgede ühisel konsolideerumisel. Õppimise tulemus on otseseoses nn kiire une hulgaga kogu uneperioodil. Kui kiire perioodi alguses uni katkestati, oli konsolideerumisprotsess oluliselt halvem. Leiti ka, et uue informatsiooni omandamises tähtsat rolli mängiv hippokampus aktiveerub kiire une perioodil, justkui korrataks varasemaid õppimisepisoode. Tähtsad tegurid meeldejätmiseks on känkimine ehk kokkupakkimine suuremateks ühikuteks ning materjali objektiivne ja subjektiivne organiseeritus. Objektiivsest organiseeritusest saab rääkida kui õpitav materjal on väliselt selgelt süstematiseeritud (nt nimekiri, milles on 10 looma-, sõiduki- ja elukutsenimetust). Subjektiivne organiseeritus tähendab, et inimene ise leiab mingi mooduse, kuidas meeldejäetavad asjad süstematiseerida ja omavahel seostada. Sageli kasutatakse selleks
ammutamine /retrieval/ Mälu üldine edukus sõltub kõigi kolme etapi edukusest. SALVESTAMINE (EHK OMANDAMINE) /acquisition/ Faktorid, mis mõjutavad salvestust: 1)Aeg STM kui "laadimisplatvorm" (kui laadung seisab seal küllalt kaua, on tal tõenäosus "lattu" ehk LTMi sattuda; kui vähe aega, ja teda mõttes ei korrata, siis ta kaob e. hääbub (decay), või paigutub ümber (displacement) uue pealetuleva materjali tõttu.Meltoni efekt (kordamise hajutatus tagab parima tulemuse). 2) Känkimine (chunking) ja materjali subjektiivne organiseerimine ning kõrvutamine varasemate teadmistega. Sündmused, mis toimuvad info esitamise ajal määravad ära, MIS nimelt mälus säilitatakse. 3) Töötlussügavus - katsetulemused, kus paremini leiti meeles olevat sügavama töötluse läbiteinud materjal (võrreldes pinnapealse töötlusega) (Craiki & Lockhart'i (1972) töötlustasemete teooria; Hydei & Jenkinsi (1973) katsed suunavate ülesannetega,
Tahtlik tähelepanu, keskendumine Ülesanne: püüdke kirjeldada (joonistada) objekti, mida on kujutatud 10.kroonise tagaküljel ( 2.kr kummalgi küljel) Mällu salvestamine ehk kodeerimine Seosta olemasolevate teadmistega ja kogemustega Kordamine, kordamine, kordamine Mehhaaniline kordamine- lühimälu Mõtestatud kordamine- pikaajaline mälu Jaotatud õppimine ja kordamine Hermann Ebbinghaus ( 1850-1909) Mällu salvestamine ehk kodeerimine Känkimine ehk kokkupakkimine suuremateks ühikuteks ( süstematiseeri, seosta) Mnemoonika Näiteks: Rihõksesupelii - süstemaatilised rühmad Anne-Ly Padrik HT-16 APJUSENO kuud, milles on 30 päeva aprill, juuni, september, november Mälu e mnemoonilised tehnikad ( Henry Roediger) Jutumnemoonika- pikema loetelu meeldejätmiseks koosta jutuke Erakordse mäluga inimesed, sünesteesia MÄLUTEHNIKA e
Korsakovil olevat olnud võime "kuulda värve". 19. Mälu ... on organismi võime omandada, säilitada ja väljastada informatsiooni. Kui poleks mälu, tuleks iga kord otsast alustada. Mälu protsessid on: Meeldejätmine võib toimuda tahtmatult või tahtlikult. Meeldejätmist hõlbustavad kordamine (kordamise hajutatus) ja materjali korrastatus, mis võib olla kas objektiivne või subjektiivne (ümbersõnastamine, känkimine). · Tahtmatu meeldejätmine palju infot jääb iseenesest, ilma sihipärase soovita meelde. Sageli jääb omandatu kauaks meelde. Kuid tahtmatu meeldejätmine pole süsteemne ega täpne, seepärast on meeldejäetud materjal tihti juhuslikku laadi. · Tahtlik meeldejätmine toimub palju süsteemsemalt. See nõuab pingutust, tähelepanu teadlikku suunamist sellele, mida omandada tahetakse. Tahtliku
Salvestamine e kodeerimine, Meelespidamine e säilitamine,Mäletamine e reprodutseerimine. Meeles sõltub inimese hoiakutest info suhtes (vahel mäletatakse valesti just “omakasupüüdlikult”), efektiivsust mõjutab ka: Uus pealetulev info; tekitab interferentsi, Eksitav info,Valemälestuste (konfabulatsioonide) tekke oht, Alkohol jt uimastid, Valemälestused mäletamine- Äratundmine (tahtmatu), Meenutamine (tahtlik), Mäletamine (tahtlik+tahtmatu) Mis on känkimine; kodeerimise spetsiifilisuse printsiip. kodeerimise spetsiifilisuse printsiip (Tulving) - Meenutada saab ainult seda, mis on salvestatud, ja see, kuidas meenutamine toimub, sõltub sellest, kuidas info on meelde jäetud (olulised on seosed ja kontekst, mis peaksid meenutamise hetkel olema samad kui salvestamise hetkel) 23. Arenguteooriad – Freud, Erikson, Piaget. kognitiivse arengu staadiumid J. Piaget järgi
Kui põhjalikult ja sügavalt on materjali analüüsitud ja mõistetud asjatundlikkus, materjalis orienteerumine Tahtlik tähelepanu, keskendumine Meelespidamine e säilitamine · Unustamiskõver (Ebbinghaus, 1885) Meenutamine (mäletamine) · Taastamistunnused · Liigne pingutamine · Reministsents teatava aja möödumisel parem mälestus, kristalliseerub, 12-14t · Tulving oluline keskkond, kus meenutatakse (kodeerimise spetsiifilisuse printsiip) Känkimine. Kodeerimise spetsiifilisuse printsiip(Tulving) Meenutada saab ainult seda, mis on salvestatud, ja see, kuidas meenutamine toimub, sõltub sellest, kuidas info on meelde jäetud (olulised on seosed ja kontekst, mis peaksid meenutamise hetkel olema samad kui salvestamise hetkel Erinevad lähenemised õppimisele Primitiivne õppimine · Harjumine e habituatsioon · Sensitisatsioon Assotsiatiivne õppimine · Käitumuslik lähenemine Klassikaline tingimine
vesi,toit,seks Sekundaarne sarrustaja-kogemuse läbi sarrustava mõju omandanud stiimul, esitatud koos primaarse või teise sekundaarse sarrustajaga. NB!sarrustus on tõhusam kui karistus, sest karistus vähendab ebasoovitavat käitumist, kuid ei mõjuta soovitavat. 8.Mälu töömälu parajasti aktiivsena mälus olevate mõtete seisund esmasuse efekt kalduvus mäletada nimekirja eesotsas olevaid esemeid värskuse efekt kalduvus mäletada nimekirja lõpus olevaid esemeid känkimine töömälus olevate materjalide ümberoragniseerimine, ühendades infokilde suuremateks üksusteks Nt jada 3,4,9,2 = 3minutit 49,2 s mis miilijooksutulemus mnemoonika läbimõeldud tehnikad uute materjalide meeldejätmiseks Nt kuude v vikerkaare värvide õppimiseks luuletuste v lausete mõtlemised. mälujälg mälestust säilitav füüsikaline märge närvisüsteemis mälu konsolideerimine-bioloogiline protsess, mille abil
seda oluliseks jne) Aktiveerituse suunatus omandamisele: Tahteline või tahtmatu omandamine; Köitvus; Aktivatsiooniaste. Kordamiste arv ja omandamise metoodika Kohad; Assotsiatsioonid. Materjali hulk ja iseloom Nt känkimine- töömälus olevate materjalide ümberorganiseerimine, ühendades infokilde suuremateks tükkideks. (materjalide kokkupakkimine/lahtiharutamine) Salvestamise aluseks on psüühikas tekkivad ajutised närviseosed Sarnasus; Kontrast; Ajalise või ruumilie läheduse alusel- ühe seose aktiveerumine kutsub esile ka teiste seose aktiveerumise.
See on siiski raskesti tõestatav fakt. Mälumaht – Lühimälumaht on piiratud, seal püsib maksimaalselt 9-10 meeldejäetavat ühikut. Lühimälu on nagu taju pikendus. See kui palju materjali lühimälus püsib sõltub tähelepanust ja organiseeritusest. Pikaajaline mälu – iseloomustab peale ajalise kestvuse ka väga suur mälumaht. Väidetavalt isegi piiramatu. 19.Millest sõltub meeldejätmine, meelespidamine ja meenutamine? Mis on känkimine; kodeerimise spetsiifilisuse printsiip? Mälus säilib paremini materjal, mis on organiseeritud ning mille salvestamisel on kasutatud mõtestatud kordamist ja jaotatud õppimist. Meenutuse edukus sõltub sageli konteksti sarnasusest salvestamise ning meenutamise ajal. Känkimine – On näiteks pika numbrijada kokkupakkimine gruppidesse: nt. 1569362789 – 15 69 36 27 89 Nii on jada kergem meelde jätta ja seostada.
Värskuse efekt esimeste asjade mäletamine paremini Esmasuse efekt viimaseid asju mäletatakse paremini kui keskmisi Töömälu visuaalse ja ruumilise info töötlemise uurimine: visuaalse mahu tuvastamine: visuaalsete stiimulite esitus, keerulised kirjeldamist vajavad stiimulid, hääldamisülesande kordamine samal ajal ruumiline: teekonna kirjeldamine ruumiliselt, tähiste suhteline paiknemine Episoodiline vahehoidla: erinevatest allikatest tuleva info hoidmiseks ja sidumiseks. Känkimine (tükkideks sidumine) mahu näitaja, staatiline sidumine, dünaamiline sidumine (keerulisem) Mida suurem info hulk, seda vähem suudetakse meeles pidada. Omaduste sidumine vis. Töömälus: sarnased tunnused (nt värvid) võistlevad tähelepanu pärast, erinevad salvestatakse paralleelselt (nt kuju ja värv) 5. Arengupsühholoogia Arenguetapid: 0-2 imikuiga, infancy 2-7 varane lapseiga, eelkooliiga 7-12 keskmine lapseiga, kooliiga 12-19 murdeiga 20-30ndad varane täiskasvanuiga
Amneesia e. ajaliselt piiratud tühimik mälestustes; ka joobest tingitud mälulünk; ka afektiseisundis; ka kaitseamneesia ( mälust kaob traumeeriv või ebameeldiv mälestus) Praiming - Objektide, kui strukuursete tervikute tajumine, ilmneb äratundmises, on teadvustamatu; eeldab varasemat kogemust tajutava objektiga. Näiteks kui sõnast on osad tähed ära võetud, siis inimene suudab ikkagi selle sõna välja mõelda, isegi amneesiat põdevad inimesed. Känkimine - On järjestikku esitatud materjali mõtteline rühmitamine teatud ühikuteks, millele saab anda mingi uue nime. N 48398438493498398=48 398 438 493 498 398 Assotsiatsioonide liigid??? Tahtlik ja tahtmatu omandamine??? Mnemotehnika materjali objektiivne, subjektiivne organiseerimine. Käsitletud mäluseadusest tuleneb, et üsna kasulik on siduda sellist materjali, millel endal mõtet ei ole, nagu aastaarvud ajaloos, telefoninumbrid, mõned nimed jne
Nt inimese kohanemine muutuva valgusenergia hulgaga. Kiiresti muutuvate valgustustingimustega kohanemiseks muutub silmaava (pupilli) suurus. Nt hämaras pupillid laienevad. Mälu Kirjelda lühimälu ja pikaajalist mälu. Lühimälu tajutud materjal püsib lühikest aega. Mõnest sekundist poole minutini. Lühimälu on piiratud. Seal püsib maksimaalselt 9-10 meeldejäävat ühikut. See kui kaua meil midagi lühimälus püsib, sõltub tähelepanust ja materjali organiseeritusest. Känkimine Pikaajaline mälu iseloomustab ajaline kestus ja väga suur maht. Arvatakse, et pikaajalise mälu maht on isegi piiramatu. Arvatakse, et mingil viisil siiski kõik meie kogetud asjad talletuvad kuidagi mällu. On suur tõenäosus, et asjad mis on meeles kolm aastat pärast õppimist, on meeles ka 30 aasta pärast. Kirjelda semantilist, episoodilist ja protseduurilist mälu. Semantiline mälu sisaldab üldisi faktilisi teadmisi maailma kohta, see materjal ei ole seotud kuidagi isiklike
Taju: Valikuline, subjektiivne Mõjutatud emotsioonidest, enesetundest Keeleliselt vahendatud (seos meeldejätmisega) Taju erinevusi õpilastel iseloomustab: kiirus ja täpsus osad ja tervik osade alusel üldistamine ajas ja ruumis orienteerumine Töömälu: Info aktiivne töötlemine Maht on piiratud Suutlikkust suurendavad varasemad teadmised, automatiseerumine, känkimine (suure mahuga info grupeerimine) ja sturktueerimine Visuaal-ruumiline, sõnaline info, tähelepanukeskus Soovitusi: esita lühikesi ja selgeid juhiseid jälgi, et ei tekiks ülekoormatust abista lapsi nende tööde kontrollimisel ja vigade parqandamisel harjuta lastega vajalikke tegevusi, et need automatiseeruksid uudsed ülesanded esita eraldi ja rõhuta nende erilisust Pikaajaline mälu:
Meeldejätmine edukus sõltub sellest, kui põhjalikult ja sügavalt on materjali analüüsitud. Meelespidamine säilitamine, mille käigus hoitakse kodeeritud info alles. Meenutamine reprodutseerimine, mille tulemusena tuuakse informatsioon mälust uuesti välja. Toodud on välja selle ajendid, sest täpne olukorra selgitus puudub, selle taga on aga varasemad seosed või taastuvad mälupildid hetke olukorras. 18. Känkimine. Kodeerimise spetsiifilisuse printsiip. Känkimine materjali organiseerimine ümber lihtsamateks tuttavateks ühikuteks. NT 17 kohalise koodi jaotamine seostuvatateks numbriteks. Kodeerimise spetsiifilisuse printsiip seob omavahel salvestamise ja meeldetuletamise edukuse. Tulvingu väite kohaselt saab reprodutseerida ainult seda, mis on kord mällu salvestatud ja see, kuidas meenutamine toimub, sõltub omakorda sellest, kuidas vastav informatsioon on meelde jäetud
materjali korrastatusest. Objektiivse korrastatuse puhul esitatakse materjal juba korrastatud kujul. Kui omandatavat materjali pole eelnevalt korrastatud, siis võib inimene ise luua mõttelise süsteemi- subjektiivse korrastatuse. Sageli kasutatakse selleks materjali ümbersõnastamist. Subjektiivse korrastamise vorm on ka känkimine. Känk on psühholoogias infoühik, mis tähendab mingit mõtestatud tervikut. Kängiks võivad olla numbrid, sõnad, lühendid jne. Kuna inimese lühimälu maht on 7±2 ühikuga, siis aitab teatud järjestikuliselt esitatud materjali meelde jätta känkimine. · Meelespidamine ehk info säilitamine- Kõik närvierutused jätavad püsivaid jälgi ajukoorde.
kulgeb samas järgnevuses (reeglina ei panda hommikul enne kingi jalga ega minda alles seejärel pesema) Stsenaariumid on olemas paljude olukordade jaoks ja aitavad õigesti käituda. On tavaelus omandatud kui on olemas stsenaarium, viiakse see tegevus läbi automaatselt ja kiiresti, nii jääb rohkem aega uue info tähele panemiseks Stsenaariumides: esemed ja inimesed, kõigil täita oma roll ja ülesanne tegevused eesmärgid Teadmiste ja kogemuste mõju mõtlemisele teadmiste känkimine sarnaselt känkimisele mälu puhul- "ekspertidel" ehk näiteks teemaga süviti kursis olevatel inimestel kängis 3-6 teadmiste ühikut (nt teooriat, fakti), algajatel üksikud. Kõik see annab efektiivsema teadmistega manipuleerimise, otsustamise. Ekspertidel arenenum metateadmine- teadmine omaenda tunnetusvõimete ja teadmiste kohta Lugeda veel Psühholoogia gümnaasiumile, J.Allik jt. 18 Mõtlemise areng lapsel lk. 142-147
- Episoodiline mälu: talletatal info on seotud inimese endaga. Kahe viimase puhul eeldab materjali kasutamist teadvustatust. Mälu protsessid: - Meelde jätmine: e info omandamine, salvestamine. Tahtlik ja tahtmatu. Tahtliku info meeldejätmine toimub süsteemselt, nõuab: tähelepanu teadlikku suunamist, kordamist, materjali organisatsiooni /süsteemsust. Korrastamata materjali puhul subjektiivne korrastamine, nt ümbersõnastamine või känkimine ehk mõtestatud tervik (infoühik). Numbrijadade meelde jätmine neljas kängis (123 456 789 1011). - Meeles pidamine: e säilitamine on aktiivne infotöötlusprotsess. Oleneb isikust, tema kogemustest ja hoiakutest info suhtes. Kõige kiirem unustamine toimub vahetult peale sündmust, kui pidevalt ei korrata. Kõik tajutu ei salvestu! Säilivuse efektiivsust mõjutavad ka interfents, mõnuained, valemälestused. - Meeldetuletamine: e reproduktsioon
Tavaliselt on verbaalne. Püüan sõnastada, kuidas ma tõlgendan situatsiooni. Visualiseerimine keerulisemad asjad näidatakse lihtsamatena (looma vanus). Koolera levik oli seotud kaevu asukohaga (piirkond). Visuaal aitab veenda. Struktuur. Aju ja mõtlemine kaldub maailma panama mingitesse vormidesse. Infotööluse maht 7 -+2. Kui absoluutne piir üldse eksisteerib on see pigem 3-4 ühikut, seda suudab lühimälu töödelda. Piirangud näitavad struktuuri. Känkimine (148 732 619) annab sanga, et suurtesse numbritesse sisse minna. Struktuur aitab luua argumente. Metafoor semantiline konstruktsioon, mis kannab ühe mõiste omadused teisele üle ( metanüümina, allegooria, isiksustamine, võrdlus, kujund, analoogia). Uute mõistete loomise mehhanism. Metafoor kui lingvistiline anomaalia motiveerib süvenema. Metafoori abil võime praimida ja raamistada. Metafoor lihtsustab mõistmist (seoste loomine on lihtsam kui uue mõiste omandamine).
annaabi.ee 
