Probleemide lahendamine (0)

PROBLEEMIDE LAHENDAMINE
Probleem – algsituatsioon ? eesmärk, lõppsituatsioon
Probleemide lahendamine kui otsing, mis toimub siis, kui tulemuseni viivad vahendid ei avaldu samaaegselt tulemusega. Puuduvad selged ja/või õpitud viisid eesmärgi saavutamiseks.
Ülesannete lahendamise võimalused:

• Katse-eksituse meetod
  
• Meenutamise abil
  
• Loovalt, ülesannet uudselt lahendades
  
• Äkktaipamise teel lahendatavad ülesanded
  

Hästistruktueeritud ülesanded – teadmiste-vaesed, kõik vajalik info ülesanded antud, probleemi ei lahendata enamasti äkktaipiamise teel. („maovähi ülesanne“)
Lahenduste otsimise hierarhiline protsess:

Probleemi identifitseerimine, probleemi tajumine

Probleemi määratlemine – mis on valesti, milles probleem seisneb

Strateegia konstrueerimine probleemi lahendamiseks

Informatsiooni kogumine ja organiseerimine

Ressursside hindamine

Lahendamise jälgimine

Lahenduskäigu hindamine (kui lahendus pole rahuldav, oleme alguses tagasi, protsess algab uuesti; võimalik minna lahenduse eelnevatele astmele.)
Oskuste areng

• Eksperdiks kujunemine:
  

Harjutamise jõu seadus – harjutamisel moodustatakse väiksematest teadmiste ja reegilte kogumikest uued teadmiste kängid (kogumid), mis võimaldavad ülesandeid lahendada ühe võttega.
Vigadest õppimine – õppimine ebaõnnestunud sooritusest. Vead tekivad kasutatava teadmise liigsest üldisusest. Õppimisel teadmised ja nende rakendamisoskused täpsustuvad.

• Automatiseerumine ja känkimine:
  

Probleem: keerukamad probleemid jaotatakse osadeks
Osaülesandel alaeesmärk: osaülesannete lahendamine ühe-astmeline
Osaülesannete lahendamist praktiseeritakse omandades oskusi laiema probleemi lahendamiseks
(Nt lugemisel: tähtede lugemine – sõnade lugemine – teksti mõistmine
Eksperte eristab algajatest:

• Valdkonnaspetsiifiline mälu on parem
  
• Kasutavad algajatest erinevaid probleemilahendusstrateegiaid
  
• Probleemi esitused paremini läbi töötatud
  
• Paremus tingitud teadmistest mitte üldvõimetest
  
• Kujunetakse rohke harjutamisega.
  

Raskused probleemide lahendamisel:

• Piirangud, mida inimesed enesele kunstlikult seavad (mõtestavad ülesande tingimusi kitsamalt kui need tegelikult on)
  
• Eelnevad kogemused suunavad mõtlema kindlas suunas, kogemuse alusel kujuneb välja mentaalne struktuur (võib olla lahendamist sooritav, aga ka takistav )
  
• Fikseerumine „kinnijäämine“ eelnevatele lahenduskäikudele.
  

Takistuste ületamine probleemide lahendamisel:

• Alaeesmärkide püstitamine
  
• Tagasisuunas töötamine (vesirooside ülesanne)
  
• Mäkkeronimine (üritakse valida lahendused, mis viivad eesmärgile lähemale)
  
• Tagasipöördumise vältimine (inimesed ei taha tagasipöörduda, isegi kui see on ainus viis lahendada ülesannet)
  
• Lõpptulemus – vahendid (ressursside hindamine: kuhu vaja jõuda ja milliste vahenditega)
  
• Ülesande ümberstruktueerimine (mida tegelikult küsitakse)
  
• Analoogia leidmine (sarnase olukorra otsimine)
  

• Sobiva info (valdkonna) leidmine, mis võimaldab luua analoogiat
  
• Osa – sobiva info ülekandmine uudsesse valdkonda
  
• Lahendatava ülesande kohta järelduste tegemine
  
• Analoogia võib soodustada ülesande lahendamist ent ka raskendada – kujunevad „naiivsed teooriad“ maailmast.
  

Loovmõtlemine:

• Probleemidele uudsete lahenduste leidmine
  
• Uunde + funktsionaalne
  
• Loova lahenduse aluseks võib olla ümberstruktueerimine või ka analoogiline mõtlemine
  

Etapid – ettevalmistus (formuleeritakse probleem ja tehakse esimene katse seda lahendada) -> inkubatsioon (probleem jäetakse kõrvale ja tegeletakse muude asjadega) -> illuminatsioon (probleemi lahendus kerkib äkki esile) -> kontrollimine (kontrollitakse, kas lahendus tõesti sobib)
Ümberstruktueerimine huumoris:

Lugu loob teatavad ootused

Ennustatakse tulemust

Kui ennustus täitub ollakse rahul, ent pole naljakas

Üllatusmoment kui ennustus ei täitu

Kas tulemus on sellest hoolimata sobiv?