manipuleerimine vaimne tegevus, mis korrastab ja organiseerib psüühikas kajastatud teadmisi ümbritseva maailma kohta. Mõtlemisest räägitakse sümboliliste protsesside kirjeldamisel, mitte nähtava käitumise kirjeldamisel · Mõtlemine on varjatud protsess, mida ei saa otselt vaadelda · Mõtlemises manipuleeritakse teatud elementidega (kujundid, mõisted, skeemid, stsenaariumid) · Mõtlemise liigid: mõistete moodustamine,teadmiste organiseerimine, probleemide lahendamine, järeldamine, arutlemine Mõtlemist iseloomustavad dimensioonid: 1. Teadlikkus. Inimesed on enamasti teadlikud mõtlemise tulemusest, samas võib protsess olla alateadlik 2. Suunatus. Enamasti on mõtlemine suunatud mingile eesmärgile, Ülesanne omakorda võib olla hästi defineeritud (well-defined) või halvasti defineeritud(ill-defined) 3. Kasutatavate teadmiste hulk. Mõtlemises võib kasutada väga erineval hulgal infot. Eristatakse teadmiste-vaeseid (knowledge-lean, knowledgepoor) ja
MÕTLEMISE ELEMENDID *representatsioon - analoogia - sümbol KUJUNDID *Sir Francis Galton (1822-1911) - uurimismeetodid: introspektsioon SÜMBOLILINE ESITUS - Mõisted: konkreetsed/abstraktsed - Skeem: mõiste struktueeritud klaster, nii sümbolilised kui visuaalsed elemendid - Stsenaarium *Võrgustikumudelid – hierarhia (objekti tunnused, erinevused) PROBLEEMILAHENDUS - algsituatsioon - ? - eesmärk, lõppsituatsioon - (James, 1890): probleemide lahendamine kui otsing, mis toimub siis, kui tulemuseni viivad vahendid ei avaldu samaaegselt tulemusega ÜLESANNETE LAHENDAMISE VÕIMALUSED - katse-eksituse teel - meenutamise abil - loovalt, ülesannet uudselt lahendades - äkktaipamise teel lahendatavad ülesanded LAHENDAMISE OTSIMISE HIERARHILINE PROTSESS - mõtlemisele annab suuna lahendatav ülesanne - lahenduseni ei jõuta kohe, vaid mitme astme järel - algne probleem formuleeritakse ümber, et koostada ülesande lahendamise üldplaan
Kordamisküsimused seminariks Mõtlemine, probleemide lahendamine ja järeldamine Mõtlemine 1. Defineeri järgmised mõisted: mõtlemine, kujund, sõna, mõiste. Mille poolest erinevad sõna ja mõiste? Tooge näiteid sõnadest, mis ei tähista mõisteid? MÕTLEMINE - Oden (1987): “Laialt määratletuna on mõtlemine peaaegu kogu psühholoogia, kitsalt defineerituna peaaegu mitte midagi sellest”. • Tavatähendus: uskumine, meenutamine, arutlemine • Teaduslikus psühholoogias:
tuleb jälgida, et need oleksid ühemõttelised, selged ja suunaksid lapsi tajuma õpetatavas suunas. · Jälgida, et kasutatavad visuaalsed abivahendid oleksid lastele mõistetavad. Raamatutes on palju jooniseid ja skeeme, mida lapsed iseseisvalt mõtestada ei suuda. Jooniste ,,keelt" tuleb õpetada niisama nagu tavakeelt ja matemaatika sümboleid. Töömälu · Tööruum, kus hoitakse ja töödeldakse infot, et seda kasutada arutlemisel, probleemide lahendamisel jm · Piiratud korraga töödeldavate objektide hulgaga. Maht 7 +/- 2 ühikut, kuid ühikutesse saab infot känkida ja niiviisi kasutatava info hulka suurendada · Siin olevat infot töödeldakse, mitte ei hoita; st siin toimub tähenduse andmine · Info nii välismaailmast kui pikaajalisest mälust, tihedalt seotud pikaajalise mäluga (ka kui pikaajalise mälu aktiveeritud osa) Baddeley (1986jj) mudel ja selle edasiarendused. Töömälu 3 osa
o Kasutatavate teadmiste hulk (teadmiste vaesed/rikkas)- ei nõua väga palju eelteadmisi Mõtlemise elemendid: o Representatsioon: analoogia, sümbol (nt: oskus tähti ära tunda ja seejärel lugeda) o Sümboliline esitus: mõisted- konkreetsed/ abstraktsed; stsenaarium (millisetest tegevustes nt eksam koosneb) Probleemilahendus: o Algsituatsioon-- ?—eesmärk, lõppsituatsioon o James (1890)- probleemide lahendamine kui otsing, mis toimub siis, kui tulemuseni viivad vahendid ei avaldu samaaegselt tulemusega. Ülesannete lahendamise võimalused: o Katse-eksituse teel o Meenutamise teel o Loovalt, ülesannet uudselt lahendades o Äkktaipaminse teel lahendatvad ülesanded Lahenduse otsimise hierarhiline protsess: o Mõtlemisele annab suuna lahendatav ülesanne o Lahenduseni ei jõuta kohe, vaid mitme astme järel
Kognitiivne psühholoogia TAJU I LOENG Kognitiivne psühholoogia on tunnetusprotsesside uurimine – kuidas inimene tajub, mäletab, mõistab ja mõtleb Kognitsioonid – teadmised, hoiakud, veendumused jne - Need moodustavad eesmärgipärase infosüsteemi Eksperimentide mudelite neuropsühholoogiliste uuringute ajukuvamise - Multidistsiplinaarne – sama probleemi kallale tulevad inimesed ma meetoditega - Interdistsiplinaarne – meetodid räägitakse omavahel läbi ja luuakse ühine meetod Kognitiivteadus – mudelite loomine. Kognitiivne neuropsühholoogia - Assotsiatsioon – ülesanne A ja B on korraga häiritud - Dissotsiatsioon – ülesanne A on häiritud, B mitte - Topelt-dissotsiatsioon – mõnel juhul on häiritud A ja mitte B, aga mõnel teisel juhul B ja mitte A Kognitiivne neuroteadus ehk ajukuvamine - EEG – elektroentsefalograafia – peegeldab piisavalt suure kortikaalse rakkuderühma postsünaptiliste po
1 ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST (EKSAMIKS VALMISTUMINE, PSP6001 Kristjan Kask) ESIMENE LOENG (ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST) Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Lühidalt öeldes on psühholoogia õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Mis on psüühika? Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psüühilised protsessid Psüühilised seisundid Psüühilised omadused Psühholoogia harud teoreetilise orientatsiooniga Psühhofüüsika Psühhofüsioloogia -Psühhofarmakoloogiaga Isiksuse psühholoogia Sotsiaalpsühholoogia Arengupsühholoogia Neuropsühholoogia Psühholoogia harud rakendusliku orientatsiooniga Kliiniline psühholoogia Õigusps�
keskendub sellele, läbi milliste protsesside inimesed tunnetavad (salvestavad meelte infot, töötlevad jne) ja mõistavad maailma inimene konstrueerib oma maailmapildi väline stiimul - !!! - käitumuslik vastus Jean Piaget - kognitiivne lähenemine. Intellekt 5. Psühhobioloogiline koolkond 6. Evolutsiooniline psü. lähenemine 7. Sotsiokultuuriline lähenemine Intelligentsus e. vaimsed võimed vaimsed võimed väljenduvad mõtlemis- ja arutlemisoskuses, mäletamisvõimes, mõistmisvõimes, probleemide lahendamises, otsuste vastuvõtmises ja teadmiste rakendamise oskuses ning ulatuses. Francis Galton - artikkel "Talendi ja iseloomu pärilikkus", general intelligence, eugeenika Intelligentia lad.k – arukus, taibukus; võime planeerida, arutleda, leida seoseid Charles Darwin – inimese teke ja areng; loodusliku valiku osa – kes paljunevad, millised omadused kanduvad edasi, millised omadused tulevad kohanemise teel, 19. sajandi keskpaigast läks tähelepanu vaimsele võimekusele
Kõik kommentaarid