Mälu (1)

Mis on mälu Mälu on organismi võime omandada, säilitada ja taasesitada informatsiooni. Kui poleks mälu, tuleks iga kord otsast alustada.
Mälu protsessid on:
Meeldejätmine- Tahtmatu meeldejätmine, kus palju infot jääb iseenesest, ilma sihipärase soovita meelde ja tahtlik meeldejätmine, mis toimub palju süsteemsemalt, mis nõuab pingutust ja tähelepanu teadlikku suunamist sellele, mida omandada tahetakse.
Kordamine – pidev harjutamine , mis tagab oskuse omandamise (nt jalgrattasõit, ujumine )
Materjali korrastatus e organisatsioon , mis mõjutab tulemuslikku meeldejätmist. Objektiivne korrastatus , kus esitatakse materjal juba korrastatud kujul ja subjektiivne korrastatus, kus inimene ise võib luua mõttelise süsteemi.
Meelespidamine e info säilitamine.
Meeldetuletamine e reprodutseerimine–tähendab talletatud materjali uuesti esiletoomist. See võib toimuda kas äratundmise, meenumise või meenutamise abil.
Känkimine on subjektiivse korrastamise vorm. Kängiks võivad olla numbrid, sõnad, lühendid jne. Kuna inimese lühimälu maht on piiratud, siis aitab teatud järjestikuliselt esitatud materjali meelde jätta känkimise teel.Nt numbririda 1 6 2 5 3 6 4 9 6 4 8 1 võib meelde jätta neljas kängis – kolme numbri kaupa 162    536    496    481.Kui vaadelda jadas esitatud numbreid kuues kängis (kahekaupa 16  25  36  49  64  81), siis selgub , et tegemist on arvude 4-9 ruutudega. Seda mõistes peaks algselt esitatud numbrite meeldejätmine üsna lihtne olema.
Mälu on kolmeastmeline
Sensoorne mälu — aju tajub meelte (näiteks kuulmise ) abil uut infot vaid hetkeks. Seda ei saa inimene juhtida. Aju otsustab alateadlikult, kas saadud info vajab edasist tähelepanu või unustatakse kohe.
Lühiajaline mälu — tähele pandud info jäädvustub suhteliselt lühikeseks ajaks (Paar minutit)
Pika-ajaline mälu — õpitu püsib mälus kuitahes kaua. Aga seejuures võib esineda probleeme meeldetuletamisega.
Pika-ajalisse mällu saab õpitavat talletada kõige paremini nii, et seda seostatakse mingil viisil juba varem meeldejäetuga.
Mälutüübid ja õpistiilid
Õppimine seisneb selles, et aju saab teavet, mida meelde jätta. Teavet saab aju meelte kaudu. Seejuures ei kasutata kõiki meeli võrdses mahus . Erinevatel inimestel on ülekaalus erinevad meeled ja seetõttu saab eristada erinevaid mälutüüpe ja neist tulenevalt ka õpistiile.
Nägemine — visuaalne mälu ja õpistiil Visuaalne õppija on nägemismäluga õppur, kes eelistab õppematerjale pildi või kirja kujul näha. Kõikidest õppijatest on umbes 80% ülekaalus visuaalne õpistiil
Kuulmine — audutiivne mälu ja õpistiil. Auditiivne õppija on kuulmismäluga õppur, kes eelistab õppematerjale sõnalisel kujul kuulda. Kõikidest õppijatest on umbes 15% ülekaalus auditiivne õpistiil
Kompimine — motoorne e. kinesteetiline mälu ja õpistiil Kinesteetiline õppija on liikumismäluga õppur, kes eelistab õppimise ajal liikuda ja kõike käeliselt läbi teha (puudutada, kirjutada...). Kõikidest õppijatest on umbes 5% ülekaalus kinesteetiline õpistiil