Koolipsühholoogi töö Mardiga eri perioodidel (0)

Koolipsühholoogi töö Mardiga eri perioodidel
ÜLDOSA
1. Taustinfo
Mart on 10 – aastane poiss, kes elab koos ema, isa ja kolme noorema õe – vennaga. Mart elab koos oma perega Kumma külas, mis asub Rapla maakonnas Kehtna vallas. Mart õpib Kehtna põhikoolis, mis on suhteliselt väike maapiirkonna kool ning see asub tema kodust 15 km kaugusel. Sel sügisel astus Mart 4. klassi ning tal on 13 klassikaaslast. Mardi ema on lastega kodune ning isa käib tööl – ta teeb kohalikus vallas ja mõnikord ka naabrusvallas juhuslikke lihtöid. Seetõttu ei ole ka pere sissetulek eriti suur ning nad on vähekindlustatud , kuid maja on siiski puhas ja korras ning ühelgi pereliikmel ei ole diagnoositud olulisi terviseprobleeme. Mart on pere vanim laps, seega abistab ta tihti vanemaid kodustes töödes ning valvab nooremate õdede ja vendade järgi. Pere ei ela jõukuses, kuid on üksteist aidates ning kõvasti tööd tehes saadakse hakkama.
Kehtna põhikool on keskmise suurusega maakool, kus õpib umbes 130 last. Koolis töötab sotsiaalpedagoog ning eripedagoog, kes lisaks on põhitööle tegelevad ka ennetus ja teavitustööga, samuti viivad klassides läbi erinevaid tervise ja käitumisega seotud loenguid ning praktikaid. Koolis on samuti „Ei kiusamisele“ programm, mille raames lapsed õpivad üksteistega arvestama ning et tutvuvad erinevate häiretega, mis tõttu võivad kaaslased vahest veidi teistmoodi käituda ( Kehtna põhikool, 2015).
2. Hüpoteesid
* Mardil on madalam intelligentsus võrreldes teiste omaealistega, seega ei ole ta suuteline ülesandeid lahendama sama kiiresti, kui teised. Veel enam, kuna ülesanded on tema jaoks keerulisemad , siis on tal raskem järge pidada ning tähelepanu olulisel hoida. Kuna aga Mart on suhteliselt vaike ning tagasihoidlik poiss, siis ei paista tema madal intelligentsus eriti välja (Wilhurst, 2012);
* Mart on 4 – lapselise pere vanim laps, mis tõttu on tal sageli vaja oma vanemaid kodustes töödes aidata ning oma õdede – ja vendade järele vaadata. See aga võta ära suure osa tema õppimisajast ning on ühtlasi ka üpris väsitav. Seetõttu ei ole Mardil aega piisavalt koduste koolitöödega tegeleda ning tihtipeale on Mart koolis olles unine ja väsinud ning ei suuda teistega samas tempos ülesandeid kaasa teha;
* Mart on varajasest lapsepõlvest saati majapidamises abis olnud. Samuti pole mart rahalistel ja ajalistel kaalutlustel lasteaias käinud, mistõttu keskendumist ning õppimistegevusi sisaldav keskkond on olnud talle kuni 1.klassini täiesti võõras. Kuigi Mardi vanemad hindavad haridust, ei ole olnud neil pere kõrvalt aega piisavalt Mardi eelkooliaegset õppimist distsiplineerida, seega ei ole Mart õpikeskkonnaga harjunud . See aga pärsib Mardil koolis kaasategemist ning samuti vajab ta tihti individuaalset lähenemist, et ta ikka tööle asuks ning ülesandest aru saaks;
* Mardil esineb seni diagnoosimata arengu – või käitumishäire, mis segab tal keskendumast ning raskendab õpitavast arusaamist (varajane depressioon , ADHD, afaasia jne... ) (APA, 2013, Birmaher et. al, 1996);
* Mardil esinevad üleüldised õpiraskused , mis pärsivad tal teistega samas tempos kaasategemist ning ülesannete üheselt mõistmist. Õpiraskused mõjutavad tema võimet kuulata, keskenduda ning samas ka kirjutada, lugeda, matemaatiliselt mõelda või põhjendada (Barnes, Fletcher & Fuchs, 2007).
SPETSIIFILINE OSA
3. Psühholoogi tegevuskava
Esmalt koostab psühholoog endale tegevuskava, mille abil on hea omada ülevaadet ning samuti jälgida protsessi kulgemist . Psühholoog püstitab õpetaja kirjelduse abil (ning kaasab sinna ka Mardiga vestlemisest saadud info) võimalikud hüpoteesid ning seejärel planeerib võimalikud uurimiskavad ning testid, et määrata kindlaks, milline hüpotees Mardi puhul tõeseks osutub. Töö käik algab kõigepealt klassijuhatajaga vestlemisega, et saada põhjalikum ülevaade Mardi käitumisest tunnis ning milliseid lähenemisviise õpetaja kasutab, et Marti tööle saada. Samuti tasub uurida Mardi töid ja vihikuid, et vaadata, kas ta joonistab või kirjutab nendele midagi, mis võiks viidada tähelepanuhäirele vms. Seejärel viib psühholoog läbi vestluse Mardiga, et saada teada, kuidas tema õppimisse suhtub, kas on midagi, mis talle eriti meeldib või just ei meeldi, kas on midagi, mis talle õppimise juures raskusi valmistab ning samuti, et saada teada, kuidas Mart suhtub oma kodusesse olukorda. Samuti võtab psühholoog ühendust lapsevanematega, et uurida täpsemalt kodust olukorda ning küsida lapsevanemate poolset arvamust Mardi õppimise kohta ( kuidas laps koduseid töid teeb, kas teda premeeritakse heade või hoopis karistatakse halbade hinnete eest, kas lapsevanemad osalevad õppimisprotsessis jne...). Samuti keskendub psühholoog ka Mardi üldisele kodusele olukorrale, et saada ülevaade, kui suured on Mardi kohustused kodus, kui palju aega kulub tal majapidamistöödele ja õdede – vendade valvamisele ning kui palju õppimisele, samuti mis kell Mart magama läheb ning mitu tundi ta magada saab ning millised on Mardi toitumisharjumused . Võimalike lahenduste leidmiseks antud probleemile viib psühholoog läbi ka erinevaid teste mõõtmaks Mardi vaimseid võimeid ning et avastada võimalikke arengu – või käitumishäireid. Esmalt hindab psühholoog Mardi intelligentsust Stanford -Binet testi abil ( Becker , 2003). Seejärel viiakse läbi H-T-P (House-tree- person ) test koos Draw -a-family testiga, et hinnata Mardi isiksust ning võimalikku ajukahjustust ja ka üldist vaimset toimimist (Polatajko ja Kaiserman, 1986). Samuti aitab testide läbiviimine mõista Mardi toimimiskiirust ning kui palju vajab ta abi, et tööülesannetest aru saada ning neid ka täitma asuda . Tähelepanu võime hindamiseks kasutab psühholoog CAT-C ( Clinical Assessment of Attention Deficit – Child ) testi (Braken, Boatwright, 2015). Rohkemate testide läbiviimiseks pole antud kooli psühholoogil teadmisi ega oskusi, seega kui need selgust ei anna, siis kasutatakse ka teise tasandi teenuseid ning konsulteeritakse Rajaleidja spetsialistidega ning edasine tegevusplaan käib nende juhtnööride ja soovituste kaudu. Kui on potentsiaalsed lahendused probleemile leitud, siis asub psühholoog välja töötama plaani Mardi edasise tegevuse paranemiseks ning aitamiseks. Koduste probleemide puhul kaasab psühholoog lastekaitse, et koos leida ühine lahendus Mardi olukorra parandamiseks ning õpitegevuste soodustamiseks. Õpiraskuste ja madalama intelligensuse puhul kontakteerub psühholoog eripedagoogi, kooli juhtkonna ning omavalituses ja rajaleidjakeskusega, et koos leida Mardile sobivad lahendused ning võib - olla ka efektiivsem õpikeskond. Piirkonnas asub ka õpiraskustega laste kool, seega kaasatakse võimalike lahenduste leidmiseks ka selle kooli juhtkond . Tähelepanuhäirete ja depressiooni puhul pöördud psühholoog jällegi teise tasandi teenuste poole ning kaasab taas protsessi rajaleidmiskeskuse ja vajadusel ka kliinilise psühholoogi, et suunata Mart vajaminevale ravile . Kui aga protsess erilisi tulemusi ei anna, siis soovitab psühholoog Mardil üldise motivatsiooni parandamiseks liituda mõne koolis pakutava huviringiga, et luua vaheldust kodusesse ja kooli keskkonda. Samuti seletab psühholoog huvitegevuse vajalikkust ka lastevanematele, et aidata paremini neil aru saada Mardi probleemidest ning võimalikest lahendustest. Kindlasti on oluline, et iga võimaliku lahendi juures toimib nii Mardi kui ka lapsevanemate ja õpetaja (-te) nõustamine ning olukorra seletamine. Mitmed probleemid nõuavad tihti komplektlahendust ning seetõttu on väga oluline, et kodused ning kooli juhtkond ja õpetajad teeksid koostööd
Kasutatud kirjandus:
American Psychiatric Association (2013). Diagnostic and Statistical Manual of Mental Disorders, Fifth Edition , 314.00.
Bracken, B. A., Boatwright, B. S. (2015). CAT-C - Clinical Assessment of Attention Deficit—Child. Belford: Ann Arbour Publishers.
Barnes, M. A., Fletcher, J., Fuchs, L. (2007). Learning Disabilities: From Identification to Intervention . New York : The Guilford Press. Ptk 3.
Becker, K. A. (2003). History of the Stanford-Binet intelligence scales: Content and psychometrics. (Stanford-Binet Intelligence Scales, Fifth Edition Assessment Service Bulletin No. 1). Itasca, IL: Riverside Publishing.
Birmaher, B., Ryan , N.D., Williamson, D.E. Brent , D.A., Kaufman, J., Dahl , R.E., Perel, J. & Nelson , B. (1996). Childhood and adolescent depression: A review of the past 10 years . Part I. Journal of the American Academy of Child and Adolescent Psychiatry, 35(11), 1427­1439.
Polatajko, H., Kaiserman, E. (1986) House-Tree-Person Projective Technique: A Validation of its Use in Occupational Therapy. Canadian Journal of Occupational Therapy, Vol 53, 4.
Wilmhurst, L. (2012). Clinical and Educational Child Psychology: An Ecological­ - Transactional Approach to Understanding Child Problems and Interventions . Lk 192 - ­195. Wiley.