Mis viib varastamiseni? (0)

Mis viib varastamiseni?
Varastamiseni võib viia palju erinevaid mõtteid. Tihtipeale ei tehtagi seda, et saada materiaalset kasu, vaid põhjused on teised. Tavaline inimene on stereotüübis kinni, et varastavad ainult vaesed, kuid reaalsus on hoopis teine.
Tungiv soov varastada võib tulla ka kleptomaaniast. See on käitumishäire, mis tekitab inimeses soovi varastada. Tavaliselt annab probleem endast märku teismeeas või varjases täiskasvanueas; vahel ka väikestel lastel. Tihti seostatakse kleptomaaniat ka teiste psüühiliste häiretega; põhiliselt söömis- ja ärevushäiretega, kuid ka alkoholi ja narkootikumide kuritarvitamisega. Kleptomaanil on tung varastada, ta ei pea sellest mingit kasu saama, see on sundtegu. Selle käitumishäire puhul on vargused järjepidavad. Kleptomaania all kannatavad inimesed ei pöördu üldiselt abi järele, sest peavad seda häbiväärseks.
Teine viis kus on sõltuvus mängus seoses varastamisega on alkoholi- ja nakrootikumide sõltuvus. Sõltlased valivad selle tee, sest neil on tungiv soov saada vajalikku mõnuainet, kuid nad ei saa seda tarvitada ja osta tavalisel päevatööl käies. See on liiga kallis ja seda vajatakse suurtes kogustes. Kui sõltlane teenib paarsada eurot kuus, ei saa ta üürida korterit ja muid eluks vajalikke kulutusi teha lisaks oma sõltuvuse rahuldamisele. Ta peab leidma teise tee kust raha juurde saada, sest tavaline päevatöö ei elata teda ära. Sõltuvuses inimene ei suuda elada ilma nende aineteta ning leiab alati viisi kust saada selleks raha, lihtsaimaks teeks on üldiselt varastamine.
Tänapäeval on ikka veel ühiskonnas vaesemaid inimesi, kellel pole olnud võimalusi ja kellele ei ole näidatud teisi võimalusi, kui varastamine. Vaesuse pärast varastatakse aga ainult siis kui ollakse sügavas vaesuses , kui pole süüa, riideid või isegi elamiskohta. Kui esimene kord vahele ei jääda hakatakse seda aina rohkem tegema. Kui asi on selge, kuidas teha siis hakataksegi sellele toetuma, et endale vajalikke asju saada, mitte leidma uusi seaduslikke võimalusi kuidas lisaraha juurde teenida. Selline käitumine ei tulene käitumishäiretest, vaid vajadustest . Inimestel pole muud võimalust kui saada endale eluks vajalikud asjad ebaausal teel.
Varastatakse ka tähelepanu nimel. Teismeeas on tihti suhted lähedastega keerulised ja probleemsed. Pere ja tuttavate tagant varastamisel saadakse nende tähelepanu, seda vajatakse ka siis kui see pole positiivne, kuid sellel hetkel inimestele loeabki vaid see, et saab mingitki tähelepanu lähedastelt. Mõned inimesed on sattunud sõpruskondadesse kus varastamine toob populaarsust ning näitab julgust. Seal tehtakse seda, et tunnetada oma piire ja, et saada adrenaliini. Vahel varastamine on ka materiaalsuse suurendamise nimel. Inimesed tahavad rohkem raha või asju endale. Varastamine on nende inimeste jaoks kerge viis rikastuda, eriti kui tuttavad nii teevad ja ette näitavad. Inimesed saavad seda moodi lähedust mida nad vajavad.
Teades, et su tuttav varastab ei ole hea karjuda ta peale, see tekitab mõlemis vaid halva tunde ning vihahoos võib panna teist seda ainult rohkem tegema, sest mõlemad on vastastikuselt tigedad ning tihti tekitab see kättemaksuhimu. Teise aitamiseks on parem rahulikult rääkida ning teada mis põhjustel ta seda teeb ja siis otsida abi kui see on vajalik. Abi otsimine ei ole kunagi häbiväärne, sest enda parandamine selles osas toob kõigile su ümber ainult kasu, eriti asjaosalisele endale.
Varastamiseks on palju põhjuseid, kuid sellist käitumist saab ennetada märgates inimesi enda ümber ning neid aidates. Inimesed ise tihti ei saagi aru, et neil on probleem või on häbi abi küsida. Igaüks saab aidata, piisab vaid lühikesest vestlusest kui märgatakse abivajajat.