Dementsus vanadel inimestel (0)

Gustav Adolfi Gümnaasium
Referaat
Dementsus vanadel inimestel
Küsimused:
1. Mis on demenstsus?
2. Kuidas hakkab arenema dementsus, ja kellel?
3. Dementsuse 4 põhitüüpi...
4. Kuidas progresseerib haigus?
5. Kuidas saab meditsiin aidata?
6. Kuidas kergendada patsiendi elu?
Hüpotees:
Tavaliselt diagnoositakse dementsust juba selgeltväljendunud haiguse perioodis . Kui õigeaegselt alustatakse raviga , siis on võimalik kauem säilitada nii haigete kui koduste elukvaliteeti.
Vahel harva võib esineda ka dementsust, kus on tegemist pöörduva muutusega, kuid seda ainult varajase vahelesegamise korral. Üldiselt on aga dementsuse korral tegemist süveneva elukvaliteedi langusega.
Admetekogumismeetod:
http://www.alzheimers.org
http://raulpage.org/koolitus/omaste/index.html
http://www.inimene.ee
http://www.med24.ee/perearst/article_id-5103
1. Mis on dementsus?
Dementsus on sümptomite kompleks ehk sündroom, mida iseloomustab peamiselt intellektuaalsete võimete taandareng . Lisaks intellektihäiretele on iseloomulik ka mäluhäirete esinemine. Lisaks võivad esineda häired kõigis teistes psüühilistes funktsioonides - tundeelus, tahteelus , tajumises, mõtlemises, instinktides.
Seisundi tähendusest tuleb aru saada toimetuleku mõttes. Kui inimese intellektuaalsete võimete tase on langenud ajukahjustuse tõttu sellisele tasemele , et ta ei suuda enam hallata üldiseid mõisteid ja seetõttu oma käitumise kujundamisel tekib patsiendil konflikt üldiste käitumisnormidega, on tegemist dementsusega seisundi mõttes - seega olukord, kui inimesel on IQ väärtus alla 70.
Kulgemise tähendus sisaldab endas muutumist. Algtase lõpptase. See tähendab järgmist - kui toimub inimese intellektuaalsete võimete kahjustus, siis akadeemilises mõttes tähendab see dementsust. Hoolimata sellest, et lõpptase võib olla populatsiooni keskmisest tasemest kõrgem. Näiteks: inimese IQ väärtus 30 aastaselt oli 160, aga 60 aastaselt 120. On toimunud IQ väärtuse nihe ja seetõttu on olnud tegemist dementsusega kulgemise tähenduses.
Ülevaade
Alates viimasest sajandivahetusest on pikenenud keskmine eluiga. Sellega seoses on sagenenud ka dementsuse esinemine, mis langetab oluliselt inimese elukvaliteeti. Inimese kehas hakkavad toimuma vananemisele viitavad muutused juba alates 30-ndast eluaastast. Ka normaalse vananemisega kaasuvad muutused ajus (näit. väheneb närvirakkude hulk, tekivad biokeemilised muutused ajus jne.) Samad muutused tekivad ajus dementsuse korral, ehkki võrreldes normaalse vananemisega on neid tunduvalt rohkem.
2. Kuidas hakkab arenema dementsus, ja kellel?
Dementsussündroom süveneb tavaliselt aeglaselt.
Inimene hakkab kordama ühtesid ning samu küsimusi, on võimetu end selgelt väljendama, ei suuda leida oma asju, asetab tarbeesemed valesse kohta, ei oska leida koduteed, on hakanud väsima kiiresti ja muutunud aeglaseks oma tegevustes, äkiliselt ilmuvad agressiivsushood, meeleolu vaheldub kiiresti, inimene on võimetu planeerima ja lõpule viima eesmärgipärast ja varem osatud tegevust.
Tekkepõhjused ja - mehhanismid
50%-il dementsuse tekkepõhjuseks peetakse Alzheimeri tõbe. Arvatakse, et närvirakkude valikuline hävimine Alzheimeri tõve korral tekib lahustumatu valgu amüloidi ladestumisest ajus. Amüloidi ladestumise algusest esimeste haigusnähtude ilmnemiseni kulub umbes 15-20 aastat. Enne 65- eluaastat algav Alzheimeri tõbi võib olla pärilik. Ajutraumad võivad soodustada Alzheimeri tõve riski ja naistel on riski suurenemine seotud naissuguhormooni (östrogeeni) eritumise lõppemisega kliimaksis.
20-30% -il on dementsuse põhjuseks aju väikeste ja suurte arterite ummistused - ajus on sel puhul rohkesti märke väikestest ning suurtest insultidest.
7%-il on dementsuse põhjuseks alkoholi krooniline kasutamine ja puudulikust toitumisest (seoses alkoholi tarvitamisega) tingitud B-vitamiinide vaegus .
Samuti võib dementsus tekkida ajutuumorite, infektsioonide (AIDS, Creuzfeldt- Jakobi tõbi, neurosüüfilis), ka kehaliste haiguste järel (kilpnäärme alatalitus, väikeserakuline kopsuvähk, diabeet ), parkinsonismi korral.
Üle 65- aastaste vanuserühmas on dementsuse levimus umbes 5-8% (eri andmetel 2-10%).
Hooldajate ja hooldatavate keskmine vanus
Hooldaja Hooldatav

• Kõik kokku 57 75
  
• Mees 55 76
  
• Naine 58 73
  
• Eestlane 57 75
  
• Venelane 59 73
  
• Muu rahvus 66 74
  

3. Dementsuse 4 põhitüüpi...
Dementsuse korral eristatakse 4 põhitüüpi häireid: amneesiat - mälu ebaloomulikku halvenemist. See on ka dementsuse kõige varajasemaks tunnuseks. Dementne inimene unustab eelkõige hiljutised sündmused, kuna kaugem mälu säilib, siis elatakse sageli minevikumälestustes. Afaasiat - raskused õigete sõnade leidmisel ja ka kõnest arusaamisel . Selle sümptomiga kaasub ka oma haigusest mittearusaamine. Apraksia - inimene ei oska enam oma tegevust planeerida ja lõpule viia. Probleeme tekib kirjutamisega, riietumise ja söömisega. Agnoosia - ei suudeta ära tunda asju, isikuid ja kohti kohti, mida varem hästi tunti. Häire all kannatajal kahaneb ka riskitunnetus.
4. Kuidas progresseerib haigus?
Esimeses staadiumis kaotavad haigestunud aegamisi oma vaimseid võimeid. Esinevad viited mälu halvenemisele ja kergekujulised meeleoluhaired. Väheneb spontaansus , esineb initsiatiivitust ja ettevõtlikkuse langust, reaktsiooniaeg pikeneb ja õppimisvõime väheneb. Isikud väldivad uusi situatsioone, eelistades tuttavaid olukordi ja ümbrust. tavaliselt patsiendid eitavad oma üha süvenevat mäluhairet.
Teises staadiumis saavad küll isikud iseseisvalt hakkama lihtsamate igapäevatoimingutega, kuid keerulisemad ülesanded, näiteks nagu oma maksude ning arvete maksmine ning keerulisemate roogade valmistamine, käivad juba üle jõu. Isikud unustavad üha rohkem. Kõne aeglustub ja otsustusvõime on langenud. Nad võivad poole lause pealt unustada, mida nad ütelda tahtsid. Vähenema hakkab ka võime emotsionaalseks sidemeks lähedase inimesega.
Kolmandas staadiumis on juba isiku puue ilmne. Lühiaegne mälu on muutunud vaga halvaks, kuid kaugemad mälestused minevikust võivad olla veel vägagi selgelt meeles. Reisides võivad isikud eksida ning tihti unustavad, kus nad parasjagu viibivad. Patsiendid ei tea enam kuupäevi ega orjenteeru kella- ega aastaajas, võivad hakata välja mõtlema olematuid sõnu ja mitte ära tunda oma lähedasi ja sugulasi.
Neljandas staadiumis on haigus röövinud juba täielikult oma ohvri isiksuse. Selles staadiumis vajavad patsiendid abi ja valvamist 24 tundi ööpäevas ning on täiesti sõltuvad hooldajast. Nad ei ole teadlikud oma ümbrusest ja eksivad ka korteri/elamispinna piires. Esineda võivad unehäired ja hallutsinatsioonid ning need omakorda võivad viia öisele uitamisele/hulkumisele. Selles staadiumis kaotavad patsiendid ka kontrolli oma põie ja päraku sulgurlihaste üle.
Viiendas, terminaalstaadiumis, kaotavad patsiendid võime närida ja neelata. nad muutuvad vastuvõtlikuks kopsupõletikele, nakkustele ja teistele haigustele. Esinevad probleemid hingamisega, eriti kui patsiendid jäävad täielikult voodihaigeteks.
5. Kuidas saab meditsiin aidata?
Ravivõimalused
Dementsuse puhul kasutatakse tablettravi, psühhoteraapiat ja käitumisravi.
Psühhoteraapia ülesanne on parandada elukvaliteeti ja õpetada maksimaalselt kasutama allesjäänud oskusi. Käitumisravi seisneb selles, et valida õige taktika dementse inimesega suhtlemiseks ning püüda maksimaalselt aru saada tema vähesest eneseväljendusest. Dementse inimesega suhtlemisel on tarvis arvestada järgmiste asjaoludega:
· Kui esineb käitumishäire, siis tuleks aru saada, kus, millal ja kui sageli seda esineb. Samuti peaks jälile saama probleemset käitumist vallandavale põhjusele. Näiteks kui ärritavaks ja agressiivsust põhjustavaks osutuvad mitmeastmelised tegevused (söömine, riietumine), peaks katsuma neid tegevusi lihtsustada, varustades inimene kergesti käsitletavate rõivastega.
· Käitumishäire dementsel inimesel võib olla põhjustatud ka nälja- ja külmatundest, kõhukinnisusest, valust, algavast külmetushaigusest.
· Dementset inimest võib ärritada, kui ta temale esitatud küsimust ei taipa. Seetõttu tuleks esitada lühikesi lauseid ja küsimusi.
· Vestluse käigus püüda delikaatselt ja inimese eneseväärikust riivamata selgitada, kus ta asub ja mis nädalapäeva, kuuga on tegemist.
· Inimene võib ka ärrituda sellest, kui temast aru ei saada, seepärast püüda mõista, mida ta võiks öelda tahta.
· Kõnehäire süvenedes muutub häire all kannatajale oluliseks mittesõnaline suhtlemine . Seega peaks hooldaja teadlikult jälgima oma rääkimise kiirust, tooni ja miimikat, liigutusi.
· Puudutus võib dementsele inimesele tähendada ründamist, seetõttu iga puudutus peaks olema õrn ja aeglane.
Tablettidest kasutatakse Exeloni (rivastigmiin), peamiselt kerge ja mõõduka raskusastmega dementsuse raviks. Hilistaadiumis ravim efekti ei anna.
6. Kuidas kergendada patsiendi elu?
Dementsuse puhul kasutatakse tablettravi, psühhoteraapiat ja käitumisravi.
Käitumisravi saavad kõik dementse inimese lähikondlased rakendada. Ravi seisneb õige
taktika valimisesdementse inimesega uhtlemiseks ning tuleb püüda maksimaalselt aru saada
tema vähesest eneseväljendusest. Dementse inimesega suhtlemisel on tarvis arvestada
järgmiste asjaoludega:
• Kui esineb käitumishäire, siis tuleks aru saada, kus, millal ja kui sageli seda esineb.
• Samuti peaks jälile saama probleemset käitumist vallandavale põhjusele. Näiteks kui
ärritavaks ja agressiivsust põhjustavaks osutuvad mitmeastmelised tegevused (söömine,
riietumine), peaks katsuma neid tegevusi lihtsustada, varustades inimene kergesti käsitletavate
rõivastega.
• Käitumishäire dementsel inimesel võib olla põhjustatud ka nälja- ja külmatundest,
kõhukinnisusest, valust, algavast külmetushaigusest.
• Dementset inimest võib ärritada, kui ta temale esitatud küsimust ei taipa. Seetõttu tuleks
esitada lühikesi lauseid ja küsimusi.
• Vestluse käigus püüda delikaatselt ja inimese eneseväärikust riivamata selgitada, kus ta asub
ja mis nädalapäeva, kuuga on tegemist.
• Inimene võib ka ärrituda sellest, kui temast aru ei saada, seepärast püüda mõista, mida ta
võiks öelda tahta.
• Kõnehäire süvenedes muutub häire all kannatajale oluliseks mittesõnaline suhtlemine. Seega
peaks hooldaja teadlikult jälgima oma rääkimise kiirust, tooni ja miimikat, liigutusi.
• Puudutus võib dementsele inimesele tähendada ründamist, seetõttu iga puudutus peaks
olema õrn ja aeglane.
Psühhoteraapia ülesanne on parandada elukvaliteeti ja õpetada maksimaalselt kasutama
allesjäänud oskusi. Tablettravi määrab arst, peamiselt kerge ja mõõduka raskusastmega
dementsuse raviks. Hilistaadiumis ravim efekti ei anna.
Ennetamine
Ei ole ühtki tõeliselt head taktikat, mis tagaks dementsuse kindla ärahoidmise. Kuid et vähendada ajuinfarktide tekkimise tõenäosust, tuleks juba varakult mõelda õigele toitumisele (viia loomsete rasvade hulk miinimumini, vähendada oluliselt soola tarbimist), tegelda füüsiliste harjutustega, omada oskusi stressiga toimetulekul ning vanemas eas kontrollida regulaarselt oma vererõhku (normaalne vererõhk täiskasvanul ja vanemaealisel ei tohiks ületada 150/90mmHg )