Tartu Kutsehariduskeskus Ärindus ja kaubandusosakond Kristiina saagpakk KAUBAVEO KORRALDAMINE ARVUTIL Uurimistöö Juhendaja Tiina Kraav Tartu 2010 2 SISU Sisu......................................................................................................................................... 2 veoteenuste ja selliste vedude korraldamine........................................................................... 3 kaubaveo pakkuja................................................................................................................... 4 Kaubaveo korraldamine.......................................................................................................... 5 NÄIted..................................................................................................................................... 6 Kauba veoteenuse maksu...
Järvamaa Kutsehariduskeskus Veokorraldus VK1 Lyana Türk Käibemaksuseadus Referaat Õpetaja: Ester Altermann Järvamaa 2012 Sisukord Sissejuhatus 3 Maksukohustuslane ja maksukohustus 3-4 Käive 4 Kauba eksport 4 Kauba import 4-5 Teenuse käibe tekkimise koht 5 Teenuse käibe tekkimise koht 5 Käibe tek...
Janeli Põder RP14 Käibemaksuseadus (KMS) 1. Mis on ettevõtlus? §2 Ettevõtlus käesoleva seaduse tähenduses on isiku (§ 3) iseseisev majandustegevus, mille käigus võõrandatakse kaupa või osutatakse teenust, olenemata tegevuse eesmärgist või tulemustest. Ettevõtlusena käsitatakse ka notari ja kohtutäituri ametitegevust. Ettevõtlusena ei käsitata äriühingu ja tema püsiva tegevuskoha vahelist teenuse osutamist. Riigi-, valla- ja linnaasutuse ning avalik-õigusliku juriidilise isiku tegevust käsitatakse ettevõtlusena üksnes siis, kui see tegevus kujutab endast nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ I lisas sätestatud majandustegevust või selliseid käesoleva seaduse § 1 lõikes 1 loetletud tehinguid ja toiminguid, mida saavad teha ka teised maksukohustuslased ning mille maksu...
Käibemaksuseadus (KMS) 1. Mis on ettevõtlus? Ettevõtlus KMS tähenduses on isiku (KMS § 3) iseseisev majandustegevus, mille käigus võõrandatakse kaupa või osutatakse teenust, olenemata tegevuse eesmärgist või tulemustest. Ettevõtlusena käsitatakse ka notari ja kohtutäituri ametitegevust. Ettevõtlusena ei käsitata äriühingu ja tema püsiva tegevuskoha vahelist teenuse osutamist. Riigi-, valla- ja linnaasutuse ning avalik-õigusliku juriidilise isiku tegevust käsitatakse ettevõtlusena üksnes siis, kui see tegevus kujutab endast nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ I lisas sätestatud majandustegevust või selliseid KMS § 1 lg-s 1 loetletud tehinguid ja toiminguid, mida saavad teha ka teised maksukohustuslased ning mille maksustamata jätmine mõjutab oluliselt konkurentsi. (KMS § 2 lg 2) 2. Mis on kaup? Kaup on asi, loom, gaas ja elektri-, soojus- ning jahutusenergia. Kinnisasjana käsitatakse ki...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond EESTI VABARIIGI KÄIBEMAKSUPOLIITIKA Referaat Juhendaja: professor Matti Raudjärv Pärnu 2007 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................................................3 1.Käibemaksuajalugu.......................................................................................................5 1.1. Käibemaksu teke kumuleeruva maksuna......................................................5 1.2. Mittekumuleeruva käibemaksu teke..............................................................8 1.3. Erinevad käibemaksusüsteemid Eestis..........................................................9 2. Käibemaksu olemus...................................................................................................
FIE ja KÄIBEMAKS FIE sissejuhatus Füüsilisest isikust ettevõtja on isik, kes pakub tasu eest kaupu või teenuseid enda nimel ning kaupade või teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks. Füüsilisest isikust ettevõtja peab enne tegevuse alustamist esitama avalduse enda kandmiseks äriregistrisse. Füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsev inimene võib kasutada kogu oma raha oma ükskõik millisest allikast see ka ei tuleks, vabalt mis tahes otstarbeks KÄIBEMAKS Käibemaks on universaalne tarbimismaks, mis hõlmab kõiki tarbitavaid kaupu ja teenuseid ja millega koormatakse igat müügietappi, vähendades maksukohustust eelmistel etappidel makstud maksu võrra. Käibemaks erineb muudest tarbimismaksudest selle poolest, et käibemaks hõlmab kõiki müügitasandeid ja maksuobjektiks on kauba või teenuse väärtus. Käibemaks on objektiivne ja kaudne maks. Maksu suurus sõltub kauba...
Loeng 5: Ehitusfirmade ja – ettevõtjate tegevuse maksustamine. Eesti riik ja kohalikud omavalitsused saavad valdava enamuse oma tuludest maksudena. Maksude arvelt toimub kulutuste tegemine kogu ühiskonna huvides - haridussüsteemi, pensionisüsteemi, kiirabi ja politsei ülalpidamine, teede- ja kultuuriobjektide ehitus jne. Maksusüsteem on püütud üles ehitada selliselt, et see oleks enam-vähem õiglane kõigi isikute suhtes ning tagaks ühtlasi maksude laekumise kõigilt maksumaksjatelt. Alljärgnev ülevaade annab ettevõtjale lühikese ülevaate sellest, kuidas näeb välja Eesti maksusüsteem, millised on tema toimimise põhimõtted ning millised maksud meil kehtivad. Maksud jaotuvad riiklikeks maksudeks ja kohalikeks maksudeks. Riiklikud maksud laekuvad riigieelarvesse, kohalikud maksude laekuvad kohalike omavalitsuste eelarvesse. Lisaks antakse otse kohalikele omavalitsustele osa riiklikest maksudest (nt maamaks täielikult ja 56% üksikisiku tulum...
Sisendkäibemaksu mahaarvamine 1 Kaupade ja teenuste ostmisel tasutud käibemaksu nimetatakse sisendkäibemaksuks Sisendkäibemaks arvatakse maha sellel maksustamisperioodil, mil müüjal tekkis käive, tingimusekl, et käibedeklaratsiooni esitamise tähtpäevaks on olemas nõuetekohane arve. 2 Kui kauba soetamisel ei olnud sisendkäibemaksu mahaarvamine lubatud (seoses soetamisega maksuvaba käibe või ettevõtlusega mitteseotud eesmärkidel), on alates 01.01.2006.a selle hilisem müük maksuvaba. 3 Sisendkäibemaksu saavad maha arvata ainult käibemaksukohustuslased Mahaarvamist ei saa teostada piiratud maksukohustuslased ning impordi- või mõne muu tehingu korral ühekordset käibemaksu tasumise kohustust kandnud mittemaksukohustuslased (nt teisest liikmesriigist uue transpordi...
Tartu Kutsehariduskeskus Ärinduse- ja kaubandusosakond Emmi Ojala KAUBAVEO KORRALDAMINE ARVUTIL Iseseisevtöö Juhendaja Tiina Kraav Tartu 2010 1. KAUBAVEO LEPING Kaubaveolepinguga kohustub üks isik (vedaja) teise isiku (saatja) ees vedama vallasasja (veos) sihtkohta ning andma selle üle kolmandale isikule (saajale). Saatja kohustub selle eest maksma vedajale tasu (veotasu). Kaubaveolepingule kohaldatakse töövõtu kohta sätestatut, kui käesolevas jaos sätestatust ei tulene teisiti.See ei sätestu veose vedamisele merel. 2. VEOTEENUSTE KORRALDAMINE Reisijateveo teenus maksustatakse Eestis, kui teenust osutatakse täies ulatuses Eestis. Reisijateveo teenused, mis täielikult osutatakse välisriigis, maksustatakse 0%-lise maksumääraga. Reisijateveo teenuse maksustamisel 0%-lise maksumäärag...
7) Arvele tuleb märkida: 1) arve järjekorranumber ja väljastamise kuupäev; 2) maksukohustuslase nimi, aadress, maksukohustuslasena registreerimise number; 3) kauba soetaja või teenuse saaja nimi ja aadress; 4) kauba soetaja või teenuse saaja maksukohustuslasena registreerimise number, kui tal on maksukohustus kauba soetamisel või teenuse saamisel; 5) kauba või teenuse nimetus või kirjeldus; 6) kauba kogus või teenuse maht; 7) kauba väljastamise või teenuse osutamise kuupäev või kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumise kuupäev, kui see on kindlaksmääratav ja erinev arve väljastamise kuupäevast; [RT I 2008, 58, 324 – jõust. 01.01.2009] 8) kauba või teenuse hind ilma käibemaksuta ning allahindlus, kui see...
MAKSUDE ARVESTUSE KORDAMINE MAKS: Panus valitsuse toetamiseks, mida kogutakse isikutelt, varalt või ettevõtetelt. Riigiks olemise hind / kodanikuks olemise hind. Seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud, ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. MÕISTED: 1) Maks - rahaline kohustus ilma otsese vastutasuta; 2) Koormis - mitterahalise iseloomuga kohustus; 3) Trahv, sunniraha - mõjutusvahend käitumise suunamiseks; 4) Riigilõiv - tasu toimingu sooritamise või dokumendi väljastamise eest; 5) Sundkindlustus - kohustuslik makse, mis on seotud avalik-õigusliku soosinguga 6) Tasud - üldjuhul ei ole maksud. MAKSUSTAMISE AJALUGU...
Maksuvõlgade ajatamine Irina Bojarina Kristina Kusmirtsuk TABB37 Kuidas taotleda maksuvõlgade tasumise ajatamist? Taotlus Maksukohustuslane esitab taotluse maksuvõla tasumise ajatamisest vabas vormis või Maksu- ja Tolliameti kodulehel Kuhu taotlus esitada? · Taotlus esitatakse lähimasse piirkondlikku maksu- ja tollikeskusesse või teenindusbüroosse, kes edastab selle läbivaatamiseks sissenõudmise üldmenetluse osakonda. · Taotluse koos lisamaterjalidega võib edastada ka e- posti teel digitaalselt allkirjastatult aadressile: [email protected] Mida peab taotluses kajastama? Üldnõuded, mida peab sisaldama maksukohustuslase poolt esitatav maksuvõla tasumise ajatamise taotlus: · põhjendus maksuvõla tekkimise ja ajatamise vajaduse kohta ·...
Riigieelarve 2014 Riigieelarve tulude mahuks on järgmisel aastal planeeritud 8 miljardit eurot, mida on 349 miljonit eurot ehk 4,6 protsenti enam kui selleks aastaks kavandatud. Maksupoliitika põhimõtted jäävad samaks maksusüsteem püsib stabiilse, lihtsa ja läbipaistvana. Riigieelarve kulud kasvavad 377 miljonit eurot ehk 4,9 protsenti 8,06 miljardi euroni. Vastavalt riigi eelarvestrateegias seatud eesmärgile püsib valitsussektori struktuurselt tasandatud eelarve järgmisel aastal ülejäägis (0,7% prognoositavast SKPst). Riigieelarve 2015 Riiklik pension 1 005 000,00 € Peretoetused 7 640 000,00 € Ravi kindlustus 4 800 000,00 € Pensionifond 3 360 000,00 € Töötuskindlustusmaksed 2 780 000,00 € Põllumajandustootjatele 1 190 000,00 € Kõrgkoolide tegevtoetus 1 490 000,00 € Euroopa liidu makse 1 050 000,00 € Tulu...
4.09.2014 Käibemaksuseaduse muudatused Tajo Kadajas MTA maksude osakonna konsultant Millest räägime? » elektroonilise side teenuse ja elektrooniliselt osutatava teenuse maksustamine » väärismetallide ja -kivide siseriiklik pöördmaksustamine » enammakstud käibemaksu tagastamise tähtaeg » KMD lisa vorm KMD INF » sõiduautodega seotud sisendkäibemaksu mahaarvamine 1 4.09.2014 Millega kehtestati? » Elektroonilise side teenuste ja elektrooniliselt osutatavate teenuste käibemaksuga maksustamise erikord ehk MOSS (Mini One Stop Shops) 29.01.2014 vastu võetud KMS muutmise seadus, mis jõustub 01.01.2015 » Muudatused siseriikliku pöördmaksustamise objektide loetelus 21.05.2014 vastu võetud KMS muut...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse- ja majanduse õppetool R11 KÕ1 Kristel Teppe Fie maksud REFERAAT Mõdriku 2013 SISUKORD FIE MAKSUD Tulumaks FIE maksab tulumaksu kalendriaasta ettevõtluse tulude ja kulude vahelt, lisaks on veelpaar muud mahaarvamist. Varem nimetati seda arusaadavalt maksustavaks tuluks, seoses maksuarvestuse metoodika muutumisega 2007.aastast anti sellele näitajale uus nimi tulu enne sotsiaalmaksuga korrigeerimist . Alates 2000.aastast toimub ettevõtlustulu maksustamine rangelt kassapõhiselt: raha võetakse nii tulude kui kulude juures arvesse ainult selle tegeliku liikumise aastal j tegelikult liikunud ulatuses (ibid). Füüsilise isiku tulumaksumäär 2013. aastal on 21%. Tulumaksuvaba miinimum on 144 eurot kuus . Inimese aastased tulud maksustatakse tulumaksuga kogusummas ja tulude summale on ette nähtud üks tulumaksuvab...
Maksuõiguse eksami kirjalik kodutöö 2017/18 (Tallinn) Töö tuleb esitada eksamipäeval koos kohapeal koostatud eksamitööga Eestis füüsilisest isikust ettevõtjana ja käibemaksukohustuslasena registreeritud talupidaja saab raha järgmiste tehingute ja toimingute eest: 1. Kartuli müük Tartu turul Kartuli müük on käive KMS § 4 lg 1 p 1 alusel. Tartus tekkiv käive ehk käive tekib Eestis vastavalt KMS § 10 lg 1. Seega on käibemaksuga maksustatav KMS § 1 lg 1 p 1 järgi. Maksumääraks on 20% KMS § 15 lg 1 järgi. 2. Teravilja müük Läti kokkuostjale Arvestades, et Läti kokkuostja on käibemaksukohustuslane, on tegemist vastavalt KMS § 7 lg 1 p 1 kauba ühendusesisese käibega. Kauba ühendusesisest käivet maksustatakse 0% maksumääraga vastavalt KMS § 15 lg 3 p2. Kui Läti kokkuostja ei ole käibemaksukohustuslane maksustatakse käivet 20 % vastavalt KMS § 15 lg 1. 3. Köögivilja müük valla hooldekodule ja küttepuude müük naabervalla põhikoolile ...
Loeng 7: Ehitusfirma käibevara. Käibevara katteallikad. Käibevara olemus Käibevara on vara: - mida ettevōte hoiab tavalise majandustegevuse käigus toimuva müügi tarbeks; - mis on sellise müügi nimel toimuva tootmise protsessis; - mis on kauba tootmiseks vōi teenuse osutamiseks vajalike materjalide vōi pooltoodete vormis Käibevara bilansis jaguneb seitsmesse pōhirühma: 1) raha ja pangakontod, 2) aktsiad ja muud väärtpaberid, 3) nōuded ostjate vastu, 4) mitmesugused nōuded, 5) viitlaekumised, 6) ettemakstud tulevaste perioodide kulud, 7) varud. Raha ja pangakontodel hoiavad ettevõtted raha selleks, et tagada normaalne äritegevus. Ettevõtted võivad raha hoida: - ettevõtte kassas, - ühes või mitmes pangas avatud pangakontol. Aktsiad ja muud väärtpaberid on edasimüügiks ostetud aktsiad ja muud väärtpaberid. Nõuded ostjate vastu esitatakse bilansis kolmel kirjel: - ostjatelt laekumata arved - ostjate vekslid - ebatõenä...
MAKSUNDUS ÜLESANDED ARVESTUSEKS VALMISTUMISEL - vastused Avatud vastustega küsimused 1) Füüsilise isiku brutotöötasu on iga kuu 600 eurot. Isik õpib ka ülikoolis ja maksab õppemaksu aastas 1500 eurot. Isik on liitunud ka pensionikindlustuse II sambaga. Kui palju peetakse tulumaksu igakuiselt kinni selle isiku töötasust ja kui palju saab isik tagasi tulumaksu pärast tuludeklaratsiooni esitamist? Tulumaksukohustuse leidmine: (600-154-0.016*600-0.02*600)*0.20=84.88 Teine lahenduskäik: 0,2*(600-154-0,036*600)=84,88 1500-20%=300 Tagasi saab 300EUR 2) Füüsilisest isikust ettevõtja saab aastal 2012 ettevõtlustulu 100 000 eurot. Ettevõtlusega seotud kulud on 25 000 eurot. Lisaks on ettevõtja kandnud 10 000 eurot erikontole. Ettevõtja on maksnud ka avansilisi makseid nõutud määras. Kui palju peab ettevõtja 2013. aasta 1. oktoobriks Maksu- ja Tolliametile tulumaksu tasuma, kui on teada, et eelmisel aastal oli...
TALLINNA MAJANDUSKOOL Administratiivtöö õppetool Jane Jaakson RP1993 RIIGIKOHTU LAHENDI 3-3-1-3-16 ANALÜÜS Ainetöö Juhendaja: Rita Murd Tallinn 2020 SISUKORD Table of Contents SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1 Kohtulahendi menetluse käik ja asjaolud.............................................................................4 Menetlusosaliste seisukohad..................................................................................................5 Tartu Halduskohtu seisukohad............................................................................................5 Tartu Ringkonnakohtu seisukoht.................................
1. Riigieelarve vastuvõtmine Riigikogu võtab riigieelarve vastu seadusena. Riigikogu poolt vastuvõetud riigieelarve jõustub eelarveaasta algusest. Riigieelarve ei ole seadus, kuid seda menetletakse nagu seadust, mitte nagu avaldust või otsust . Riigieelarve tuleb välja kuulutada Vabariigi Presidendi poolt ning avaldada Riigi Teatajas. Riigieelarve võetakse Riigikogus vastu lihthäälteenamusega. Lisaks riigieelarve vastuvõtmisele peab Riigikogu kinnitama ka eelarve täitmise aruande 2. Eelarve periood Riigieelarve koostatakse üheks eelarveaastaks. Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 3. Riigieelarve tulude, kulude ja maksude suurusjärgud Riigieelarve on plaan, mille alusel valitsus kasutab riigi raha. Eelarvesse pannakse kirja kõik riigi tulud ja kulud. Piisava hulga rahaliste vahendite laekumise riigi eelarvesse tagab maksusüsteem. Valitsuse kulud võib jagada nelja rühma: tarbimiskulutused, mis on seotu...
RAAMATUPIDAMISARVESTUSE ÜLDISELOOMUSTUS: Arvestuse mõiste ja terminoloogia: Arvestuse abil kajastatakse varade seisukorda ja liikumist. Ehk siis pannakse kirja kust varad tulevad ja kus neid kasutatakse. Arvestust peetakse selleks, et kontrollida ettevõtte tegevust ja suunata arengut. Arvestus on oma olemuselt ärikeel mida peaksid valdama kõik finantsharidust omavad isikud ja finants näitajatest huvitatud isikud. 1. ettevõtte tipp ja keskastme juhid või juhtkond. 2. osanikud/omanikud/ investorid 3. maksuamet/riik/ statistikaamet 4. pangad/laenuandjad 5. töötajad/raamatupidaja 6. kliendid ja hankijad Juhtimine-organisatsiooni tegevuse planeerimine ja operatiivarvestuse alusel juhtimine. Arvestus- majandusliku tehingu registreerimine mille alla kuuluvad ülesmärkimine, liigitamine, summeerimine, tõlgendamine. Mis on arvestus? ühe KT küsimus! Raamatupidamine-üks majandusliku arvestuse liikidest ja kujutab endast pidevate info süstematis...
Bilanss, kasumiaruanne 1 Triin Muulmann RAAMATUPIDAMISE KONTOPLAAN KÄIBEVARA Käibevara bilansis seitsme põhirühmana: 1) raha ja pangakontod, 2) aktsiad ja muud väärtpaberid, 3) nõuded ostjate vastu, 4) mitmesugused nõuded, 5) viitlaekumised, 6) ettemakstud tulevaste perioodide kulud, 7) varud. Käibevara olemus Vara - mida ettevõte hoiab tavalise majandustegevuse käigus toimuva müügi tarbeks; - mis on sellise müügi nimel toimuva tootmise protsessis; - mis on kauba tootmiseks või teenuse osutamiseks vajalike materjalide või pooltoodete vormis PÕHIVARA Põhivara jaguneb: 1)pikaajalised finantsinvesteeringud 2)materiaalne põhivara 3)immateriaalne põhivara Põhivara on vara, mida kasutatakse majandustegevuses pikema ajavahemiku jooksul, tavalis...
Tartu Ülikool Pärnu kolledź Ettevõtluse osakond Toode: pesugeel Sensitive Referaat Juhendaja: lektor Kadi Elmeste Pärnu 2014 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................ 3 1 1. Toode....................................................................................................... 4 Jagunemine........................................................................................... 5 Elutsükkel............................................................................................. 6 ...
1. Prognoosid äriplaanis: müügi, kasumi, rahakäibe, bilansi. 2. Äriplaani struktuur: Äriplaanil ei ole kindlalt etteantud struktuuri, kuid selle koostamisel tuleb jälgida, et äriplaan sisaldaks kõigile osapooltele (omanikud, juhtkond, projekti rahastajad) vajalikku infot. 1. Äriidee kokkuvõte - kirjeldatakse, missugust toodet või teenust on kavas hakata pakkuma ning antakse ülevaade oma senisest tegevusest; - tuuakse välja toote või teenuse turustamisvõimalused ja konkurentsieelis 2. Loodava ettevõtte ülevaade - kirjeldatakse, mis eesmärgil ja mis vormis ettevõte on plaanis luua; - kui palju läheb vaja algkapitali ja kui suur osa sellest on ettevõtjal olemas. 3. Ettevõtte omanikud, juhtkond, personal - kirjeldatakse omanike seniseid kogemusi ja teadmisi kavandatava tegevuse valdkonnas; - antakse ülevaade juhtkonna pädevusest ja töökogemusest; - kirjeldatakse ettevõtte struktuu...
Üldine õpetus obligatsioonidest 7.peatükk Obligatsiooniõigus- relatiivne õigus, siin on õigussuhete subjektid alati konkreetselt kindlaks määratud. Oligatsioon on õigussuhe, mille alusel üks või rohkem isikuid on õigustatud nõudma teiselt või teistelt isikutelt mingit sammet-millegi teostamist, sooritamist. Samme on obligatsiooni objekt ehk see, millele on suunatud isikute õigused ja kohustused. Obligatsioonis on kaks poolt: Õigustatud pool ehk võlausaldaja-creditor Kohustatud pool ehk võlgnik-debitor Alles siis kui kohustustest on lahutatud kriminaalõiguslik element, on meil tegemist obligatsiooniga Obligatsiooniõigusliku suhte tekkimiseks on vaja fakte ja neid nim obligatsiooni tekkimise alusteks. Obligatsiooniõigused võivad tekkida mitmesugustest alustest. Obligatsiooniõigust esialgu ei arendatud seadustega vaid seda tegid preetor ja juristid. Obligatsioonide liigitus: 1. Obligationes ex contractu- lep...
1. Rooma eraõiguse mõiste, süsteem ja tähtsus Rooma õiguse all mõistetakse roomlaste õigust, mis Rooma kui linnriigikese õigusest arenes üldiseks suureks Rooma riigis kehtivaks õigussüsteemiks Võib jagada 3 perioodiks. 1 vanim (kuningate 754 ekr-510ekr). Seda perioodi iseloomustab: Olid tavad/preestrid olid esimesed juristid. Oli vaimulik jursiprudents 2 vabariigi (510-27 ekr) Hakkas tekkima ilmalik jurisprudents, õigusteaduse õitseng. 3 Impeerium (printsipaadi aeg 27ekr-284 a; Dominaadi aeg 284-476a) Hakkab õigusteaduse allakäik. Pütsantsi keiser Justinianuse surmaga lõppes rooma õigus. Jaguneb avalik õigus ja eraõigus-kviriitlik õigus, rahvaste õigus suhted roomlaste ja mitee roomlaste vahel(lepingud), magistraatide õigus, loomulik õigus- sai korrigeerida positiivset õigust 2. Rooma õiguse allikate liigid Tavaõigus,magistraatide ediktid,juristide tegevus,seadused,senati otsused,imperaatorite korral...
Teenusmajanduse instituut Majandusarvestuse õppekava Piret Suursild KASUMIARUANDE SKEEMI 2 VASTAVUS EFS-LE JA FINANTSANALÜÜS OÜ-S VINARE LOGISTIKA Lõputöö Juhendaja: Siiri Luts, MA Mõdriku 2020 Olen koostanud lõputöö iseseisvalt. Kõik lõputöö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, põhimõttelised seisukohad, kirjalikest allikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud. Annan uurimistöö positiivsele hindele kaitsmise korral Tallinna Tehnikakõrgkoolile tasuta loa (lihtlitsents) enda koostatud uurimistöö reprodutseerimiseks, säilitamiseks ja üldsusele kättesaadavaks tegemiseks, sealhulgas digitaalarhiivi lisamiseks kuni autoriõiguse kehtivusaja lõppemiseni. Koostaja: Piret Suursild Töö vastab lõputöö kohta kehtivatele miinimumnõuetele ja selle võib esitada retsensendile. Juhendaja: Siiri...
FINANTSARVESTUS MAJANDUSARVESTUSE SÜSTEEMIS Majandusarvestuse olemus Kõik majanduses osalejad - üksikisikud, ettevõtted ja riik - peavad tegema otsuseid enda valduses olevate ressursside kasutusvõimaluste kohta. Alternatiivide hindamisel valitakse välja suurimat kasu toov ressursipaigutus. Majandusarvestus loob infotarbijale eeldused juhtimis-, investeerimis- ja finantseerimisotsuste vastuvõtmiseks. Majandusarvestus on protsess, mis hõlmab: info identifitseerimist; mõõtmist; registreerimist; töötlemist; analüüsimist; edastamist; säilitamist. Identifitseerimisel - valitakse välja majandustegevusega seotud objektid, tegevused, tehingud, mis on vajalikud ja kasulikud informatsioonitarbijatele. Mõõtmisel - väljendatakse tehinguid arvnäitajates ja hinnatakse rahas. Registreerimisel - majandusinformatsioon dokumenteeritakse, rühmitatakse korrapäraselt ja süstematiseeritult ning teha...
SISUKORD 1. Valdus...............................................................................................................................................3 1.1. Valduse ja valdaja mõiste......................................................................................................3 1.2. Valduse omandamine ja lõppemine........................................................................................3 1.3. Omavoli ja omavoliline valdus.................................................................................................3 1.4. Otsimisõigus, nõuded ja õigused..............................................................................................4 2. Kinnistusraamatu ülesanded.............................................................................................................5 2.1. Õigusajalooline areng...............................................................................
Hea Eesti rahvas. Kõige valusama küsimusena ootab meilt vastust tööpuudus. Headel majandusbuumi aegadel kujunes arusaam, et töötu ise on oma hädas süüdi. Nüüd see nii enam ei ole. Ettevõtted on koondanud inimesi mitte nende kehva töö, vaid majandusliku häda sunnil. Sestap peame me kõik -- nii valitsus kui riik laiemalt; ettevõtted, seltsid ja kirikud; erakonnad ja perekonnad -- pingutama selle nimel, et töötuks jäänud inimeste ja nende lähedaste kannatusi leevendada. Sellele kõigele ei ole lihtsaid vastukäike. Me peame lahendusi otsima kõikide võimalike ideede seest ja tabude tagant. Me peame pingutama, et tööpuuduse majanduslikud ja eriti sotsiaalsed tagajärjed ei jätaks ühiskonna kudedesse paranematuid haavu. Meist keegi ei saa väita, justkui tabanuks tööpuuduse kasv meid ootamatult. Jah, on riike, kus olukord on praegu veelgi rängem. See tõdemus lohutuseks ei kõlba. See vaid selgitab, et me pole ainulaadsed. Aga oma probleemi ...
RP089 (2009/2010) MAKSUDE ARVESTUS Õppejõud Janek Keskküla KODUS: otsida mingi maksuvaidlus MA ja juriidilise isiku vahel. Lahti rääkida probleemi asjaolud, probleemi algus, lahenduskäik (kohtus käimised), tulemus, seaduse vastavad §§-d, oma kommentaarid. NB! Kooskõlastada õpetajaga teema! 1b (b 2250 0,0286) * 0,21 0,0286 = n Maksud Eesti Vabariigis Redaktsiooni jõustumise kpv. : 01.01.2010 Redaktsiooni kehtivuse lõpp : Hetkel kehtiv Maksukorralduse seadus: § 2. Maksu mõiste Maks on seadusega või seaduse alusel valla või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik õiguslike ülesan...
Rooma eraõigus II LOENG „Euroopa õiguse ajalugu“, argo kirjastus- 1905.aastast saavad naised Tartu ülikoolis juristiks õppida.-Jevgeni Bassek lasi nad õppima juurat.(juudid naised, sest nad olid targad, kuna lastega tegeletakse) Bassek suri ära, aga meile tuli balti sakslane Karl Seeler, kes elas Riias. Oli õppinud Tartu Ülikoolis. Ta pidas saksa keeles loenguid. Oli õppinud Berliinis. David Grimm-balti-sakslane. Berliinis õppinud mees. Teda asendati ajaloorektoriga, kes oli ühtlasi ta vend. Kui Grimm midagi ütles, siis nii ka tehti. Grimmile võlgneme tänu juurahariduse autoriteedi eest, enne Grimmi, seda olemas ei olenud. Grimm oli Rooma eraõiguse professor. Grimm oli autoriteet ja pani kogu sellele asjale aluse. Vello Salu „Targad ülikoolid oskavad teha tarku erandeid, rumalad ei oska“ Uluots tõmbas Rooma Eraõiguse õpetamisest tagasi, sest ei näinud enam vajadust. David Grimmile otsiti õpilaseks ERST Ein. Õpilasi ...
Palk, palgavormid ja riigimaksud Palgakorraldus ettevõtetes. Palga eesmärgiks on seostada iga töötaja palk ettevõtte eesmärkidega, st. töökoha väärtusega ja töötaja väärtusega. Kõik ettevõtted on kohustatud tuginema EV Palgaseadusele, Töölepinguseadusele, Puhkuseseadusele, mitmesugustele maksude seadustele (tulumaks, sotsiaalmaks, töötuskindlustus, kogumispension) ja teistele seadustele, mis reguleerivad palgatingimusi. Palgaseaduse alusel määratakse kindlaks töölepinguga töötavate isikute töötasustamine ja neile hüvitiste maksmine ning töötasuga seotud võimalikult makstavad hüvitised. Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja aga kohustub maksma töötajale tehtud töö eest tasu ning kindlustama vastavad töötingimused. Kokkulepitud palgatingimusi võib muuta ainult poolte kokkuleppel. Töötajale arvutatakse palka ja makstakse pa...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ä09KÕ Nastasja Musienko FIE RAAMATUPIDAMINE referaat õppejõud: Malle Kasearu Mõdriku 2012 1. Ettevõtlus, ettevõtja, ettevõte- määratlemine, FIE olemus. Ettevõtja on isik, kes on idee teostamise nimel nõus riskima oma karjääri ja rahalise kindustatusega, kulutades oma aega ja kapitali ebakindlas ettevõtmises. Ühe teise seisukoha järgi on ettevõtlus võimaluste avastamise, hindamise ja ära kasutamise protsess. Ettevõtjat võib määratleda, kui kedagi, kes rakendab kõik hetkel kasutatavad ressursid tulevikus ehk teostuva võimaluse nimel. Eristatakse ka ettevõttesisest ettevõtlust, mis kirjeldab suurettevõtete sees toimavat ettevõtlust. Äriseadustikus avatud mõiste ettevõte tähendab majandusüksust, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Majandu...
1. ÜLDINE ASJAÕIGUS 1.1. Asjaõiguse üldpõhimõtted I Määratletuse põhimõte (spetsiaalsusprintsiip) - Kõik asjaõigused kehtivad ainult üksikute asjade kohta - nn. määratletuse ehk spetsiaalsuse põhimõte. Seetõttu peavad asjaõiguslikud õigustehingud toetuma kindlatele individualiseeritud asjadele. Ei ole olemas ka asjaõigusi, mis hõlmaksid kogu asjade kogumit. Olgu see näiteks kas raamatukogu, kaubaladu või kogu ettevõte. Omand eksisteerib ainult igale üksikule kogumi hulka kuuluvale asjale. Asjade kogumi ülekandmisel tuleb üle kanda iga üksik asi, kusjuures ei ole siiski nõutav nimekirja koostamine üksikesemetest. Ka ühe asja väline külgeliitmine asjade kogumile ei tähenda veel seda, et asi peab jagama sellesse kogumisse kuuluvate ülejäänud asjade õiguslikku saatust. Kui näiteks raamatukoguga liidetakse kas kogemata või tahtlikult võõras raamat, siis jääb endine omand muutumatuks. Asjade kogumi ülekandmine ja koormamine ühtse toiminguga...
1. Mõisted Vara - raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus Vara on raamatupidamiskohustuslase poolt kontrollitav ressurss (asi või õigus),mis: (a) on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; ja (b) tõenäoliselt osaleb tulevikus majandusliku kasu tekitamisel (mitte äriühingutest raamatupidamiskohustuslaste puhul neile seatud eesmärkide täitmisel). Näiteks materiaalne ese, tegevuslitsents või lepinguline õigus saada teiselt osapoolelt raha või muid varaobjekte, auto, kinnistu, printer, mis tervikuna moodustavad varad. Kohustus raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg Kohustus on raamatupidamiskohustuslasel lasuv võlg, (a) mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; ja (b) millest vabanemine nõuab eeldatavasti tulevikus ressurssidest loobumist. Seni raamatupidamises kasutatud termini asemel oleks keeleliselt korrektsem kasutada terminit kohustis, sest...
Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus Eesti ettevõtlusvormid Referaat Koostaja:Alina Kulina 3PKOE Õpetaja: Manivald Sternhof Jõhvi 2012 SISUKORD: Ettevõtlusvormid........................................................lk3 FÜÜSILISEST ISIKUST ETTEVÕTJA (FIE)........................lk4 VABAKUTSELINE LOOVISIK................................................lk5 OSAÜHING (OÜ).........................................................................lk6 MIS ON MITTETULUNDUSÜHING (MTÜ)?.........................lk7 VAB...
SISUKORD SISSEJUHATUS ...................................................................................................................... 3 1 ÜLDANDMED ................................................................................................................. 4 1.1 Ettevõtte üldandmed .................................................................................................... 4 1.2 Ettevõtte taustaandmed ................................................................................................ 5 1.3 Äriidee ja ärilause ........................................................................................................ 5 2 PROJEKTI ISELOOMUSTUS JA EESMÄRK ........................................................... 5 2.1 Ettevõtte põhiväärtused ............................................................................................... 6 2.2 Missioon ja v...
TARTU ÜLIKOOL Magistriõpe Tamara Karpusina ETTEVÕTLUSVORMIDE VÕRDLUS FIE JA ÜHE OSANIKUGA OÜ NÄITEL Referaat Õppejõud: Alver Aria Tallinn 2012 RESÜMEE Käesoleva referaadi teemaks on ,,Ettevõtlusvormide võrdlus FIE ja ühe osanikuga OÜ näitel". Töö uurimisobjektiks on erinevused FIE ja OÜ ainuosaniku-juhataja ettevõtluses teenitud tulu isiklikku tarbimisse võtmisel. Eesmärk on näidata, millised on võimalused ettevõtluses teenitud raha jooksvalt kasutada ja anda ka soovitus, millises vormis oleks lihtsam ja kasumlikum ettevõtjal tegutseda. Väikeettevõtjatel tihti tekib küsimus, kas tegutseda füüsilisest isikust ettevõtjana või asutada osaühing. Varem ei ole FIE ja OÜ ainuomaniku ettevõtluse tulu maksustamist võrreldud. Autor leidis, et kuigi FIE maksukoormus on OÜ omast mõnevõrra suurem...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse- ja majandusarvestuse õppetool II R Alla Järv FIE RAAMATUPIDAMINE Aineõpetaja: Malle Kasearu Mõdriku 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS Ettevõtlusega hakatakse tegelema ennekõike selleks , et endale ja oma perele äraelamiseks raha teenuda. Füüsilisest isikust ettevõtja ei ole juriidiline isik. Oma ettevõtluses teeb ta otsuseid ainuisikuliselt ja vastutab ettevõtluse käigus tekkinud kohustuste eest kogu oma varaga. FIE saab kogu talle laekuvat raha kogu aeg igaks otstarbeks vabalt kasutada, peaasi, et maksud oleks makstud. Kuna inimene on alati üks isik, on FIEl igasuguse vara kasutamine lihtsam, ta ei pea iseendaga oma vara kasutamiseks ühtki lepingut sõlmima. Ettevõtlusest laekuva raha isiklikuks tarbeks ei pea ta ühtki paberit vormistama ega raha ühelt kontolt teisele kandma. ...
MAJANDUSEALUSED 27.01.2010. Mis on iga ühiskonna suurim majandusprobleem? Iga ühiskonna suurim majandusprobleem seinseb selles. · Et inimeste tahtmised ja soovid on piiramatud · Ressursid nende rahuldamiseks aga piiratud. Seda, kuidas jaotada piiratud ressursse hüviste tootmiseks, vahetamiseks ja tarbimiseks, et inimeste piiramatuid vajadusi kõige ratsionaalsemalt rahuldada, uurib mikro- ja makroökonoomika (MMÖ) Mikroökonoomika uurib spetsiifiliste majandusüksuste (kodumajapidamine. Firma . reatav turg või tootmisharu) majanduskäitumist mitmesuguste valikute tegemisel. Makroökonoomika analüüsib majanduse kui terviku käitumist ningi majanduspoliitilisi valikuid Makroökonoomika uurib majanudse kui tevikut. Tema uurimisobjektideks on üldised rahvamajanduslikud nähtused nagu koguväljund, tööhõive, töötus, üldine hinnatase jne. Rahvamajanduse ringkäik Sissetulek (raha) ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TALLINNA KOLLEDŽ Majandusarvestus Ettevõtluse alused VideoCV OÜ Äriplaan Õppejõud: Tallinn 2014 SISUKORD 1KOKKUVÕTE..............................................................................................................................3 2ETTEVÕTTE ÜLDANDMED......................................................................................................4 3 ETTEVÕTTE KIRJELDUS. ÄRIIDEE, MISSIOON, VISIOON JA EESMÄRGID..................5 4 ETTEVÕTLUSKESKKONNA KIRJELDUS..............................................................................7 5 TEENUSED..................................................................................................................................8 6 KLIENT, TURG, KONKURENTS............................
Õiguse mõiste, tunnused ja tähtsus Kuna õigus on mitmetähenduslik sõna, siis on vaja tähele panna, millises tähenduses õigusest konkreetsel juhul räägitakse. Õigus ideaalses mõttes on väärtusmastaap, millega saab mõõta õiguskorda ja sellest tulenevaid õigustusi. Selles tähenduses sisaldub õiguse mõistes ka õiglus. Õiguse mõiste määratlemisel tuleb alustada juba põhikooli ühiskonnaõpetuse õpikus esitatud tõdemusest, et küsimusele, mis on õigus, on väga raske vastata ja ühest vastust küsimusele, mis on õigus, meil ei ole. Päris üheselt õigeks ja kõikehõlmavalt täpseks vastuseks eeltoodud küsimusele ei saa pidada ka samas õpikus esitatud määratlust, mille kohaselt “tänapäeval on õigus objektiivses mõttes käitumisreeglite süsteemne kogum, mille riik on teinud kõigile ühtmoodi kohustuslikuks ja mille reeglite rikkumise eest saab karistada.” (Taagepera, R. Ühiskonnaõpetus põhikoolile. I osa. Avita, 2008, lk 29) Aga raske on selles vanu...
KONTROLLTÖÖ KORDAMISKÜSIMUSED FINANTSJUHTIMINE TURISMIETTEVÕTTES Kati 1. Finantsjuhtimine ja finantsjuht Finantsjuhtimine on ettevõtte rahandustöö korraldamine ja finantsjuhtimislike otsuste vastuvõtmine. Mikroettevõte ei jõua finantsjuhti ülal pidada. Siis jaguneb finantsjuhi ülesanded raamatupidaja ja juhi vahel. Finantsjuhi tööülesanded: finantsplaneerimine finantseerimise korraldamine; krediidipoliitika kujundamine; rahavoogude juhtimine; kulude juhtimine ja hinnakujundus . 2. Finantsjuhtimise eripärad turismisektoris (osata detailselt kirjeldada) 6. Teenuste müügivõimaluse kaduvus (perishability). Kui tuba jäi täna müümata, siis homme seda võimalust enam pole. Lennukikohtadega sama! Seda tuleb hinnakujundusel arvestada 3. Missugused konkreetsed suhtarvud pakuvad huvi omanikele (nimetada 3) 1. Rentaablus (kui tulus on? Palju kasumit annab?) 2. Omakapitali kasutamise efektiivsus (aktsikapitali kasutamine ja di...
Janeli Põder, RP14 Maksukorralduse seadus (MKS) 1. Mida reguleerib MKS? Maksukorralduse seadus reguleerib riigi maksusüsteemi ning selle põhjal teostatakse seadusliku maksu maksmise korda. §1 2. Mis on maks? Maks on seadusega või seaduse alusel avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tuli saamiseks maksumaksjale pandud rahaline kohustus. §2 3. Millised on riiklikud maksud? Tulu-, sotsiaal-, maa-, hasartmängu-, käibe-, tolli-, aktsiisi- ja raskeveokimaks. §3 (2) 4. Kes on riiklike maksude haldur ja kes kohalike maksude maksuhaldur? Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet. Kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus. §5 (1);(2) 5. Kes on maksukohustuslane? Maksumaksja, maksu kinnipidaja, muu isik, kes vastutab seaduse või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja ...
SISUKORD: Sissejuhatus.............................................................................................................................. 2 Maksebilanss........................................................................................................................ 3 Maksebilansi koostamise põhimõtted.................................................................................. 5 Eesti maksebilanss 2011 aasta I kvartalis.............................................................................6 Kokkuvõte.......................................................................................................................... 16 Kasutatud allikad:...............................................................................................................17 Sissejuhatus Minu referaadi teemaks on Eesti maksebilanss. Antud referaadis kirjutan Eesti maksebilansist 2011 aasta I kvartalis. Et üldse a...
1.Turunduse definitsioon, selle olulisemad rõhud. Turunduse majandusteooriast eristavad momendid. Turundus on ideede, kaupade ja teenuste kontseptsiooni, hinna, müügitoetuste ja jaotuse planeerimise ning teos- tamise protsess loomaks soodsaid vahetusi individuaalsete ja organisatsiooniliste eesmärkide saavutamiseks.Turundus jaguneb: praktiliseks tegevuseks ja teoreetiliseks käsitluseks. 2.Turunduse tuummõisted (vajadus, soov, nõudlus, toode, vahetus, tehing, turg) Vajadused- tarbed, soovid- nõudlus- tooted- vahetus- tehingud- turg 3. Turunduse arenguprotsess: põhilised kontseptsioonid (tootmiskontseptsioon, tootmiskontseptsioon, müügi-kontseptsioon, turunduskontseptsioon, ühiskondliku turunduse kontseptsioon).Tootmiskontseptsioon: tarbijad on soodsalt meelestatud nende kaupade suhtes, mis on massiliselt levinud ja odavad. Fookusesse tõuseb kulude kontroll, mille poole püüeldakse läbi tootmi...
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja maksunduse osakond xxxxx xxxxx Raamatupidamise praktika II ,,Tulutee OÜ" Juhendaja: xxxxxx Tallinn 2009 Sisukord Sisukord..........................................................................................................................................................................2 Sissejuhatus....................................................................................................................................................................3 1.Ettevõtte struktuur, ajalugu ja tegevusvaldkonnad................................................................................................4 2.Tuha Talu OÜ personalitöö, raamatupidamise töökorraldus ja tööjaotus...........................................
Kulu- (ja juhtimis)arvestus Pille Kaarlõp 1 Programm · Kuluarvestuse põhimõisted · Kuluarvestuse olemus ja põhimõisted · Kulud kasumiaruandes · Kuluarvestussüsteem ja selle valikut mõjutavad tegurid · Kulude klassifitseerimine ja kodeerimine · Kuluarvestussüsteemi loomine · Tegevuspõhine kuluarvestus · Tellimus- ja protsessiarvestus · Tootmise lisakulude arvestus ja jaotamine · Tegevuskulude arvestus · Tulevaste perioodide tulud ja kulud bilansis · Standardarvestus · Kogus-kulud-kasum analüüs ehk kasumiläve analüüs 2 Eesti keelne kirjandus · Juhtimisarvestus · Jaan Alver, Lauri Reinberg · Tallinn 2002: Deebet OÜ · Kuluarvestuse süsteemi loomine ettevõttes · Toomas Haldma, Sander karu Tartu : Rafiko, 1999 ([Tartu : Levileht]) · Kulude juhtimine ja arvestus tulemuslikkusele suunatud organisatsioonis I osa · Sander karu Tartu : Rafiko, 20...
RAHVUSVAHELINE MAKSUÕIGUS Olemus – rahvusvahelisi aspekte sisaldavate maksuõiguse normide kogum, mille eesmärgiks on kõrvaldada erinevate jurisdiktsioonide maksuõiguse normide kollisioone, mis põhjustavad topeltmaksustamise…Jagada riikide vahel maksustamisõigust. Rahvusvahelise maksuõiguse allikad: Siseriiklik maksuseadus. MKS, TuMS, KMS Maksulepingud. Muud rahvusvahelised lepingud. Sotsiaalkindlustusalased maksulepingud riikide vahel Rahvusvahelise maksustamise üldpõhimõtted. Nt lepingute tõlgendamine, Viini konventsioon Euroopa Liidu õigusaktid Euroopa kohtulahendid Maksuleping jagab 2 riigi maksustamisõigust. Äriühingu tulumaks dividendilt, äriühing maksab ise. Neto 100 EUR 100 *20 /80 tulumaks 25.- Eesti tulumaksusüsteem soodustab reinvesteerimist. Kapitali eksportimise neturaalsus – krediidi meetod koduriigis CEN. Maksustatakse madalama maksumääraga riigis saadud tulu maks...
annaabi.ee 
