,,We´re one, but we´re not the same...." (U2) Peep e. kuuluvustundest 21. sajandil 21.sajandil oleme jõudnud selleni, et ükski riik ega rahvus ei saa hakkama eraldiseisvana. Vajalik on koostöö nii riikide, kui ka igasuguste organisatsioonide vahel. Kuid tahestahtmata peavad väiksemad alluma suuremate tahtele või looma omavahel liite, et seista vastu suuremate kavatsustele, et paista suurema ja tugevamana. Igasuguste liitude koostöö on õilis- luua ülemaailmne majandussüsteem. Nagu me teame ei ole tänasel päeval enam riiki, mis tuleks toime täielikult isoleeritult ning ei teeks koostööd teiste riikidega. Kuulumine majandus organisatsioonidesse ja ühendavatesse liitutesse on eriti tähtis just väiksematele riikidele nagu Eesti. Eesti kuulub Euroopa Liitu, NATO-sse, IMF-i ja nii edasi. Mis on kõigi nendesse organisatsioonidesse kuulumise mõte? Tänu Euroopa Liidu...
põetas, ent too suri Väärtusetud suhted Oli abielus Briti lordiga (kaasvaraks tiitel, mitte õnn) Kihlatud Michael Campellga Kihlusvälised suhted paljudega Suitsetab ja joob palju Vastutustundetu, neurootiline, egoistlik Kõik raamatu meeskangelased temasse armunud Vahel mehelikum kui Jake Robert Cohn Varastab Jake armastatud naise Kogu elu kõrvalseisja rollis Elus privileege, mida paljud kadestasid Võimalus saavutada kõike, mida tahab Vähe eneseteadvust ja puudub kuuluvustunne, huumoritundetus Sõbrad naeruvääristavad, hoiduvad sageli eemale Suur erinevus teistest: elab naiivsetes lootustes ja uskudes armastusse Jake ja tema sõbrad on õppinud elutarkused elust enesest, Cohn on saanud oma teadmised raamatutest Aktsepteerib illusioone, eitades reaalset elu Usub helgesse tulevikku Armastus poksimise vastu (Princetonis poksitsempion ) Kakelnud Jake'i, Mike'i ja Romeoga (uskumuste eest, põhimõtteliselt tühi võitlus) Südamepiinad Põhiteemad
Täiskasvanud on sisemiselt motiveeritud ja ennastjuhtivad. Täiskasvanud toovad elu- ja õpikogemuse õppeprotsessi. Täiskasvanud on eesmärkidele orienteeritud. Täiskasvanud on orienteeritud korrektsusele. Täiskasvanud on praktilised. Täiskasvanud tahavad, et neid tunnustatakse Õppimine täiskasvanueas Reeglina ajendab täiskasvanut õppima mingi konkreetne vajadus: võime konkureerida tööturul, eneserealiseerimine, kuuluvustunne jne. Täiskasvanu õppimisel on palju põhjuseid, mida saab jaotada kaheks: A. Isiklikud põhjused: ·Oma huvi rahuldamiseks ·Uute oskuste omandamiseks ·Soovist teha midagi uut, ennast virgutada ·Uudishimu rahuldamiseks ·Tööalase kvalifikatsiooni omandamiseks või tõstmiseks ·Olemasolevate oskuste, teadmiste, arusaamade kinnitamiseks ·Oma suutlikkuse proovilepanekuks B. Sotsiaalsed põhjused:
tagasi korraldati küsitlus, millest järeldus, et positiivselt mõjutab õiglust tööga rahulolu, töö tulemuslikkus ja kohustus, kuid negatiivselt mõjub vastupidine käitumine, kui seda eeldatakse töötajalt, töökoha vaenulikkus ja kättemaks. On koostatud mudel, mis näitab, kuidas töötajad mõtlevad, reageerivad ja käituvad emotsionaalselt töökeskkonnas, arvestades samas ka ruumi piirangutega. Tyleri ja Lindi teooria kohaselt selgub, et relatsioonilise mudeli puhul on tähtsaim kuuluvustunne. Tööandjad on õiglased, kui töötajad tajuvad neutraalset ja usaldusväärset tööõhkkonda. Teadusuuringud on näidanud, et vahetussuhete kasud on töötajate näol näidanud suuremat kohusetunnet ja käitumist ning kellestki tekib liider. Samuti karistab inimene seda, kes rikub õigusi, samuti ei jää inimesele kahe vahele see, kui kellelegi tehakse ülekohtut, sest märkamatult samastub inimene ohvriga.
Muutujad on klassifitseeritud kolmeks: eksogeensed, endogeensed ja ülejäänud. Eksogeensed muutujad muutujad, mis on teoreetilise mudeli sees, kuid põhjustatud välisfaktoritest. Endogeensed muutujad need, mille variatsioon asub teoreetilise mudeli sees. Ülejäänud muutujad mõõtmata muutujad, mis ei kuulu mudelisse. Meetodi näide: On uuritud depressioonihaigusega inimesed ja tudengid. Sotsiaalne toetus mõjutas depressiooni kaudselt, kuuluvustunne oli kõige parim depressiooni ennustaja. Uurimismeetodid, mida ei kasutata traditsioonilistes uurimismudelites Ennetuse ja tervise edendamise uuringud Esmase ennetamise ja tervise edendamise meetodi eesmärgiks on proovida mõõta asju, mis et tohi juhtuda, seejärel mõõta mõju. Valim peab olema elanikkond. Meetod sisaldab endas muutuste uurimine elanikkonnas, ning neid muutusi nimetatakse indikaatoriteks. Indikaatorite
8 Suhted eakaaslastega Mängude ja tegevuste käigus eakaaslastega omandatakse uusi sotsiaalseid oskusi ja suhtlemisreegleid Lastel on sageli ühised huvid ja ühised ettevõtmised 9 Aktsepteeritus/tõrjutus ... On olulised eakaaslaste gruppides toimuvad protsessid Lapse võime luua positiivseid suhteid kaaslastega on väga oluline sotsiaalse arengu komponent Kuuluvustunne on väga oluline Lapsed vajavad, et neile näidatakse, kuidas ,,raskete" kaaslastega positiivselt suhelda 10 Aktsepteeritud lapsed Sotsiaalsemad Vähem agressiivsed Tunnetuslikumalt kompetentsemad Omavad stabiilseid mängukaaslasi Hiljem omavad kindlat sõpruskonda ! Nii populaarsus kui tõrjutus on üsna stabiilsed aspektid 11 Tõrjutud lapsed
meestetöödena klassifitseeritud tegevused ja käsitööd. Mehed väitsid end paremini oskavat meestetöid ja loomadega seonduvat, söögitegemise ja käsitööga saavat naised ja mehed võrdselt hakkama. Siin paistavad silma setod. Identiteedi seos traditsiooniliste tööde oskusega See on seotud uhkus- ja kuuluvustundega – tugevama identiteediga inimesed oskavad traditsioonilisi töid paremini ja kasutavad oskusi sagedamini. Identiteedi seos sissetulekuga Kuuluvustunne sõltub ka sissetuleku suurusest. Väiksema sissetulekuga inimestel on tugevam grupiidentiteet kui suurema sissetulekuga vastanutel. (Valk 2000: 39–56)
Selles koosluses käitub inimene mingil määral teisiti kui üksinda olles. Vastastikune mõju. Rühmaliikmete vastastikune mõju võib olla erinev. Liikmed võivad üksteist kohata, vahetult suhelda, kuid nad võivad olla ühenduses raadio, telefoni, arvuti või video abil. Vastastikune mõju ei pruugi olla üheaegne, aga see peab olema jätkuv. Rühma liikmed peavad olema ka teistest sõltuvad ühise sihi/eesmärgi poole püüeldes. Olemasolu, kuuluvustunne. Ühise sihi olemasolu on vältimatu eeldus rühma olemasoluks. Eesmärk annab rühma tegevusele tähenduse. Sageli tunnetavad rühma liikmed rühma kuulumist ühise siduva eesmärgi kaudu. Rühm ei toimi kui, ... Kui rühmal ei ole ühist eesmärki. Siis kui rühma liikmed ei tunne oma kuuluvust rühma. Kui rühma liikmed ei tunnista rühma kuulumist, ei saa nad suunata tegevust ja vastastikku mõjuvaid suhteid nii, et saavutaksid ühise eesmärgi. KOHESIIVSUS
oluline tagada kogu elanikkonnale põhimõtteline juurdepääs haridusele, materiaalse tarbimise liigset domineerimist tasakaalustavad mehhanismid (mittemateriaalne tarbimine, ökoloogilised elulaadimuutused - oluline valdkond meedia, kolmanda sektori ja riigi koostööks). Sotsiaalselt sidus ühiskond Seda iseloomustavad üldtunnustatud ja omaksvõetud väärtused ja eesmärgid: vabadus, demokraatia, võrdsed võimalused. Samuti kuuluvustunne ja ühine identiteet ning sallivus ja lugupidamine teiste inimeste ja kultuuride vastu. Ühiskond on sotsiaalselt sidus kui rahvas usaldab riiki ja käitub seadusekuulekalt ning osaleb aktiivselt kodanikeühenduste koostöös. 7 Ökoloogiline tasakaal - loodusvarade kasutamine viisil ja mahus, mis kindlustab ökoloogilise tasakaalu, saastumise vähendamise. Loodusliku mitmekesisuse ja looduslike alade säilitamine
tehnoloogiline areng, haridussüsteem ja väljaõpe majanduse arengu alusena, institutsionaalne areng ja riigi ning erasektori koostöö ning materiaalse tarbimise liigset domineerimist tasakaalustavad mehhanismid. · Sidus ühiskond- sellises ühiskonnas on üldtunnustatud ja omaksvõetud väärtused ning eesmärgid. Viimasteks on demokraatia, vabadus ja võrdsed võimalused kõigil. Ka kuuluvustunne ja ühine identiteet, sallivus ning lugupidamine teiste inimeste ja kultuuride vastu. Ühiskond saab sotsiaalselt sidus olla kui rahvas usaldab riiki , käitub seadusekuulekalt ning osaleb kodanikeühenduste koostöös. Nende eesmärkide saavutamise põhimehhanismid oleks sihipärane eelarvepoliitika, tööturupoliitika, sotsiaalpoliitika ning haldusreform ja partnerluspõhine otsustamine.
rahulolu. Ta lihtsalt ei ole enam rahulolematu. Motivatsioonifaktorite abil saab suurendada rahulolu, hügieenifaktorite abil võib leevendada rahulolematust. Juhtidele soovitatakse palga tõstmise ja muude hügieenifaktorite parandamise asemel pöörata rohkem tähelepanu vastutusele ja võimalusele isiklikuks kasvuks ja arenguks. Herzberg väitis, et rahulolu ja motivatsiooni pakkuva töökeskkonna saavutamiseks tuleb töötajal saada kasu sisemistest tasudest (arenguvõimalus, kuuluvustunne) ning vältida võimalikke rahulolematust tekitavaid mõjureid. Herzbergi teooriat on ka palju kritiseeritud, sest selle rakendamisel on ette tulnud mitmesuguseid raskuseid, kuid hoolimata sellest on teooriat siiski väga palju erinevates õppematerjalides käsitletud. Herzbergi kahe faktori teooria on abiks igale töökorraldajale tema töötajate õigel mõjutamisel. MOTIVATSIOONIPLAAN Üldlevinud on arvamus, et kui inimese rahulolu suureneb, siis sellega väheneb
Linnapoliitika ja linnaelu juhtimine määravad aga linna majandusliku ja sotsiaalse arengu põhimõtted. Linna poliitilis- halduslikku definitsiooni reguleerivad kehtivad Eesti Vabariigi seadused. 2) Nimeta maailma 10 suurimat linnastut: Tokyo, Jakarta, Guanzhou, Delhi, Seoul, Mumbai, Manila, New York, Säo Paulo, Mexico 3) F.Tönniesi idee: Ühiskonna evolutsioon varajasest maaelust modernse ühiskonnani. Gemeinschaft (pere,sõbrad, kuuluvustunne)on peamiselt maaelus. Gesellschaft (tööstus, tihedus, vaheldusväärtus). Linnu iseloomustab ratsionaalsus, kalkuleeritud ja kindlale eesmärgile pühendatud elu ning impersionaalsed inimeste vahelised suhted. Inimestevaheline läbikäimine ning religiooni, sugulaste ja perekonna tähtsus on linnades märksa väiksem kui maapiirkondades ja väikestes linnades. 4) Kevin Lynchi teooria 5 elementi: Inimeste mentaalsed kaardid linnadest koosnevad viiest elemendist,
• Haridus ja täiendkoolitus • Oskused • Töökogemus 24 Marju Medar Projekti meeskond Intervjuu • Selgita välja motivatsioon; • Uuri sobivust pakutavale tööle; • Tunneta sobivust meeskonda; • Müü projekti. 25 Marju Medar Projekti meeskond Motivatsioonitegurid • Materiaalsed tasud • Kuuluvustunne • Võim / mõjuvõim • Iseseisvus • Tähendus / mõte • Turvalisus • Eksperdistaatus • Staatus • Loovus 26 Marju Medar Projekti meeskond Rollid meeskonnas (ADIZES) • Produtseerija • Administraator • Ettevõtja • Integreerija 27 Marju Medar Projekti meeskond Produtseerija + tulemusele orienteeritud
Põhjala heaoluriik kas saavutamatu ideaal Eestile? Essee Kuskile kuulumine on iga inimese jaoks oluline, sama saab öelda ka riikide kohta. Kuuluvustunne on tähtis riigi ja inimese identiteedi kohaselt. Mõte sellest, et ka Eesti võiks olla Põhjamaa ja eestlased põhjamaalased, on rahvuslikult meelestatud eestlaste meeli köitnud juba vähemalt viimased sadakond aastat (Tuglas-seura). Käsitledes essees erinevaid valupunkte, saab Eesti staatusest Põhjala heaoluriigina täpsemalt aimu. Heaoluriik on mitmetasandiline mõiste. Heaoluriik on mõiste, mis tähistab sellist ühiskonda
perekonnast. 7) Too välja teose põhiidee ja viis olulisemat mõtet, mis sulle teosest silma jäid. Selgita! Muutus Romaani ulatuslik narratiiv tuletab lugejatele meelde, et aeg liigub pidevalt edasi ja inimesed saavad ajaga muutuda või maha jääda. Niiöelda vana ja uus maailm põrkuvad kokku kui tehnoloogia areneb ja sotsiaalsed struktuurid kukuvad kokku. Ameerika kiire muutus toob mõnele edu (Tate, Ema), kuid mõni ei suuda kohaneda ja kaotab pea (Isa). Kuuluvustunne Kõik romaani tegelased tegelevad stabiilsuse leidmisega oma elus või selles kohas, kuhu nad maailmas kuuluvad. Kui maailm nende ümber muutub, peavad tegelased oma nägemused kuuluvusest ümber kohandama. Näiteks kui isa naaseb Arktikast koju, tunneb ta end oma kodus võõrana, samas ei tunne ema end pererollis enam vabalt. Noorem vend, kes soovib oma elule mõtet anda, on küige parem näide kuulumist otsivast tegelasest. Pärast südamevalu
igal pool suur puudus. Selleks, et neid projekti juurde kinnistada, ei piisa sageli heast palgast. Motivatsioonitegurid Tahtes meeskonda head spetsialisti, tuleb läbirääkimiste käigus rõhutada töö neid eeliseid, · Materiaalsed · Loovus mis just soovitud kandidaati motiveerivad. hüved · Kuuluvustunne Motivatsioonitegureid eksisteerib tunduvalt rohkem, kui esimesel pilgul arvata võiks. · Võim / mõjuvõim · Iseseisvus Kõrvaloleval slaidil on valik võimalikest · Tähendus / mõte · Turvalisus põhjustest, miks üks või teine töökoht inimest · Eksperdistaatus · Staatus huvitab. Kui intervjueerijatel õnnestub vestluse käigus kandidaatide motivatsioonitegurid välja selgitada, on mõlemaid pooli rahuldava
Sotsiaal-ruumiline segregeeritud: gettod-mitmene tõrjutus – vastavate gruppide piiratud sotisaalne, poliitiline ja majanduslik integreeritus ühiskonda Kriitika: alamklassi mõiste – sümboliliselt laetud. Individuaalsed vs struktuursed vaesuse põhjused. Klasside olemuse muutumine (debatt: kas klassid on olemas?) o Klassid paberil – analüütiline kategooria vs identiteet, kuuluvustunne o Klassid on surnud o Klassid ei ole surnud – pigem keerukamad – majanduslike tegurite mõju ebavõrdsuse taastootmises on säilinud o P:bourdieu praktika!!!! Vaata üle Sotsiaalse mobiilsuse liigid: vertikaalne, horisontaalne, põlvkondadesisene, põlvkondadevaheline, struktuurne mobiilsus – indiviidide ja gruppide liikumine erinevate sotsiaal-majanduslike positsioonide vahel.
tähenduslikkus ja spirituaalsus; suhetetasand- armastus; hoolivus ja sidusus; emotsionaalne toetus; hooldus; respekt erisuste suhtes; vastastikkus; koostöö ja demokraatlik osalemine otsuste tegemisel, sources- Enesehinnangu kujundamise oskus personaalse heaolu :hoolitsetus ja suhtlemise positiivne kogemus varases lapsepõlves, osalusstruktuurid, selge rollijaotus, tõhusad tavad tekitavad organisatsiooni heaolu, kohesiooni- ja kuuluvustunne, võrdsus, üldine ligipääs tervishoiuteenustele, demokraatlikud traditsioonid kogukonna/ühiskonna heaolu, strategies-tegevusplaan peab olema suunatud samaaegselt mitmetele heaolu allikatele, tunnustele ja tasanditele, synergy-arusaam kõigi tasandite, tunnuste, allikate ja strateegia ühendatusest)personaalse, suhete-, organisatsiooni ja kogukonna/ühiskonna tasandi heaolu vastastikune sõltuvus ja sünergia. 19. Õnn ja rahulolu, nende seos tervise ja heaoluga.
igal pool suur puudus. Selleks, et neid projekti juurde kinnistada, ei piisa sageli heast palgast. Motivatsioonitegurid Tahtes meeskonda head spetsialisti, tuleb läbirääkimiste käigus rõhutada töö neid eeliseid, • Materiaalsed • Loovus mis just soovitud kandidaati motiveerivad. hüved • Kuuluvustunne Motivatsioonitegureid eksisteerib tunduvalt rohkem, kui esimesel pilgul arvata võiks. • Võim / mõjuvõim • Iseseisvus Kõrvaloleval slaidil on valik võimalikest • Tähendus / mõte • Turvalisus põhjustest, miks üks või teine töökoht inimest • Eksperdistaatus • Staatus huvitab. Kui intervjueerijatel õnnestub vestluse käigus kandidaatide motivatsioonitegurid välja selgitada, on mõlemaid pooli rahuldava
pärandatav jõukus, uue raja kõrgklass- uus eliit, meelelahutustööstus,sport • Keskklass - enamus rahvastikust, “valgekraeliste” töökohtade ekspansioon 20.saj jooksul, hariduse ekspansioon, klassihierarhia püramiidist rombiks • Töölisklass - kahanev trend; oskustöölised,lihttöölised • Alamklass - marginaalsedja tõrjutud, pikaajalisedtöötud,sotsiaalametite kliendid, kodutud; etnilised vähemused, immigrandid Debatt: • Klassid paberil - kuuluvustunne • Klassid on surnud - klassi-identiteedilangus, sümbolite teisenemine, kultuuriline pööre • Klassid eri ole surnud- sotsiaalse ebavõrdsuse taastootmise jätkuv tähtsus • Sotsiaalne klass jätkvalt keskne sotsiaalsete praktikate struktureerija Sotsiaalne mobiilsus - indiviidide ja gruppide liikumine erinevate sotsiaal- majanduslike positsioonide vahel. • Ülenev mobiilsus, alanev mobiilsus = vertikaalne mobiilsus
jõukus, uue raja kõrgklass- uus eliit, meelelahutustööstus, sport • Keskklass - enamus rahvastikust, “valgekraeliste” töökohtade ekspansioon 20.saj jooksul, hariduse ekspansioon, klassihierarhia püramiidist rombiks • Töölisklass - kahanev trend; oskustöölised, lihttöölised • Alamklass - marginaalsed ja tõrjutud, pikaajalised töötud, sotsiaalametite kliendid, kodutud; etnilised vähemused, immigrandid Debatt: • Klassid paberil - kuuluvustunne • Klassid on surnud - klassi-identiteedilangus, sümbolite teisenemine, kultuuriline pööre • Klassid eri ole surnud- sotsiaalse ebavõrdsuse taastootmise jätkuv tähtsus • Sotsiaalne klass jätkuvalt keskne sotsiaalsete praktikate struktureerija Sotsiaalne mobiilsus - indiviidide ja gruppide liikumine erinevate sotsiaalmajanduslike positsioonide vahel. • Ülenev mobiilsus, alanev mobiilsus = vertikaalne mobiilsus
kahenemine majandusliku restruktureerimise tõttu; kõrgem elutustase, tarbimisvalikute sarnasus keskklassiga Alamklass: marginaliseeritud ja tõrjutud, sotsiaalametite kliendid, pikaajalised töötud, kodutud, immigrandid, etnilised vähemused; sotsiaal-ruumiline segregeeritus: getod, vastavate gruppide piiratud integreeritus ühiskonda Klasside olemuse muutumine 1. Klassid paberil – analüütiline kategooria vs identiteet, kuuluvustunne (P.Bourdieu) 2. Klassid on surnud – staatuskonventsionalism (Paulski ja Waters 3. Klassid ei ole surnud – pigem keerukamad – majanduslike tegurite müju ebavõrdsuse taastootmises on säilinud Mobiilsuse liigid Vertikaalne: liikumine sotsiaalses hierarhias ülevalt alla Horisontaalne: liikumine samal sotsiaalsel tasandil Põlvkonnasisene: individuaalne karjäär tööelu jooksul Põlvkondadevaheline: põlvkondade-vahelised erinevused
• Oma terviseseisundi ja kemikaalide mõjust tervisele. Uus, teravnev keskkonna- ja terviseprobleem on müra. Kliimamuutused, stratosfääri osooni lagunemine, bioloogilise patsiendiõigustega kursisolek võimaldab isikut enam kaasata raviprotsessi ja heaolu (wellness) o kohesiooni- ja kuuluvustunne, võrdsus, üldine ligipääs madalama igapäevase sülje kortisooli, põletikku tekitavate tsütokiinide, parandada ravitulemust. tervishoiuteenustele, demokraatlikud traditsioonid kogukonna/ühiskonna kardiovaskulaarse riski taseme ja kestvama REM unega; madalama Tervisedenduse eetika - • Tervisedendaja peab olema tõenduspõhise heaolu 4
puudumine; turvaline naabruskond; head koolid ja tööhõive võimalused; eelkõige suhted seovad ja hoiavad alal inimeste heaolu kogukonna tasandil. 3. Sources – heaolu allikad Enesehinnangu kujundamise oskus →personaalse heaolu hoolitsetus ja suhtlemise positiivne kogemus varases lapsepõlves, osalusstruktuurid, selge rollijaotus, tõhusad tavad tekitavad organisatsiooni heaolu, kohesiooni- ja kuuluvustunne, võrdsus, üldine ligipääs tervishoiuteenustele, demokraatlikud traditsioonid ⇒kogukonna/ühiskonna heaolu, 4. Strategies – tegevusplaan peab olema suunatud samaaegselt mitmetele heaolu allikatele, tunnustele ja tasanditele, 5. Synergy – arusaam kõigi tasandite, tunnuste, allikate ja strateegia ühendatusest 23. Õnn ja rahulolu, nende seos tervise ja heaoluga. Psühholoogid määratlevad õnnelikkust ja head elu subjektiivse heaolu kaudu.
Sünnipäevadel peetakse töötajaid meeles, lühikest aega istutakse kõik koos kohvilaua taga, ning alati degusteeritakse uusi tooteid. Koos messidel käies arendab see silmaringi, ning paneb töötajat mõtlema kohviku edasiarendamisele tulevikus. Kollektiivi ühendab igaaastane väljasõit. Eesmärk luua töötajatele võimalus ühisteks ettevõtmisteks, külastada huvitavaid kohti, sest iga töötaja jaoks kuuluvustunne on oluline. 7. Kuidas lahendatakse probleemi Teie ettevõttes, ma mõtlen kollektiivis? Omavahelised probleemid püütakse lahendada koheselt. Suurt rolli mängib loomulikult pikaajaline töökogemus, mis vähendab lahkhelisid. 8. Milline atmosfäär on kollektiivis? Sõbralik kollektiiv ning muidugi meeldivad suhted Aitäh, et olite nõus vastama minu küsimustele. Pole tänu väärt, vastasin meeleldi. Intervjuu kokkuvõte ja järeldused. Tuli väga huvitav pilt ette
8. Millist rolli mängivad motivatsioonis vajadused? A. Maslow vajaduste hierarhia. Maslow vajaduste hierarhia: 5. Eneseteostus, 4. Lugupidamine, 3. Kuuluvus (rühm), 2. Turvalisus (töö), 1. Füsioloogilised (toit, eluase jne). Juhtidel tuleks pöörata tähelepanu peale alluvate füüsilise heaolu ja majandusliku turvalisuse tagamise ka nende kõrgema astme vajadustele sotsiaalsete suhete, tunnustuse ja eneseteostuse järele. Märksõnaks on eneseteostus ja kuuluvustunne. 9. Hertzbergi kahe teguri teooria. Hertzbergi kahe teguri teooria keskendub sisemistele ja välimistele motivatsioonifaktoritele. Tema teooria puudutab inimese suhet tulemusse, kuidas ta seda väärtustab. Teooria järgi on olemas nn hügieenifaktorid, mis toovad esile rahulolematust, kui need on inimese jaoks ebapiisavad või ebavõrdsed. Hügieenifaktoriteks loetakse tööga seotud väliseid tegureid – palk, suhted,
sotsiaalse õigluse põhimõttest ning on edendatav sotsiaalse liikumise kaudu, mis püüdleb selle poole, et luua, säilitada ja parandada institutsioone, mis pakuvad teenuseid kõigile kodanikele, olenemata vahenditest. 3. Sources – haolu allikad • Enesehinnangu kujundamise oskus -> personaalse heaolu • Hoolitsetus ja suhtlemise positiivne kogemus varases lapsepõlves • osalusstruktuurid, selge rollijaotus, tõhusad tavad tekitavad organisatsiooni heaolu (wellness) • kohesiooni- ja kuuluvustunne, võrdsus, üldine ligipääs tervishoiuteenustele, demokraatlikud traditsioonid -> kogukonna/ühiskonna heaolu 4. Strategies – tegevusplaan peab olema suunatud samaaegselt mitmetele heaolu allikatele, tunnustele ja tasanitele • Parimad tulemused iga tasandi jaoks saavutatakse kui töötame samaaegselt igal rindel. 5. Sünergia – arusaam kõigi tasandite, tunnuste, allikate ja strateegia ühendatusest. • Solidaarsus ja meeskonnatöö jõud on see, mis seob muutusi personaalsel,
Koos messidel käies arendab see silmaringi, ning paneb töötajat mõtlema kohviku edasiarendamisele tulevikus. Sama kehtib ka näidisküpsetamiste, seadmete tutvustuste ja mõne koolituse kohta. Isegi suurt hulgiladu külastades on kohviku töötajatel kaasraääkimis võimalus kaupade valimisel. Kollektiivi ühendab igaaastane väljasõit. Eesmärk luua töötajatele võimalus ühisteks ettevõtmisteks, külastada huvitavaid kohti, sest iga töötaja jaoks kuuluvustunne on oluline Omavahelised probleemid püütakse lahendada koheselt. Suurt rolli mängib loomulikult pikaajaline töökogemus, mis vähendab lahkhelisid. Üks tähtsamaid tegevust suunavaid tegureid on tagasiside, sest meile kõigile on oluline, kuidas teised inimesed meie tegevusele reageerivad. Seda tagasisidet saadakse eelkõige teistega vahetult suheldes. Igale töötajale on oluline kui tema toodet või teenindamist teised
juba õige. 7) Lääneliku ja aafrikaliku mõtteviisi põhilised erinevused. Lääne maailmas on inimene (mina) sõltumatu isik, kes võiks eksisteerida väljaspool kultuurilist, sotsiaalset ja perekondlikku konteksti. Läänemaailma paljudes kultuurigruppides ei nähta individuaalsust mitte sõltumatuse avaldusena, vaid kindlalt inimlikku konteksti paigutatuna. Läänelikus maailmas on kuuluvustunne oluline. (inimene peab tundma, et ta kuulub kuhugi, et perekonnas on oma koht, kuskil ühingus vms). Aafrikas peetakse ebarealistlikuks sõltumatult eksisteerida (inimene peab kuskile kuuluma ). Aafrikas on inimeste loendamine keelatud, kuna seal peetakse inimesi ühiskonna lahutamatult liitunud osadeks. Ühiskond toimib tervikuna ja seetõttu ei saa seda osadeks jagada. Aafrikas pole inimene lihtsalt ainult iseenda eest
Kui inimene tunnetab vajadust , hakkab ta otsima võimalusi selle rahuldamiseks. o Vajaduste teemaga on psühholoogias põhjalikult tegelenud humanistliku suuna esindaja ameerika psühholoog Abraham Maslow (1908-1970) o Füsioloogilised vajadused (uni, toitumine, seksuaalvajadus jne) o Turvalisusvajadus - vajadus kaitstuse ja kindlustunde järgi (hoolitsus ,majanduslik kindlustatus jne) o Armastuse- ja kuuluvusvajadus (omaksvõtt ,kuuluvustunne, emotsionaalne seotus jne) o Tunnustusvajadus ( tähelepanu, tunnustamise ja esiletõstmisega seonduv) o Eneseteostusvajadus (eesmärkide püstitamine jne) o Maslow arvates on iga kõrgema taseme vajaduse rahuldamine mõeldav siis, kui madalama taseme vajadused on vähemalt osaliseltki rahuldatud. o Teooriat on tänapäeval kritiseeritud, kuid nõustutakse, et tegevuse taga on vajaduse tunnetamine.
rahva heaolu võrdsustati just nende näitajatega. Erinevates ühiskonna arengustaadiumides kehtisid erinevad väärtushinnangud, nii ka erinevad arusaamad heaolust. Suured muudatused heaolu mõiste tõlgendamises toimusid pärast Teist Maailmasõda (1939 - 1945), kui hakati senisest enam tähelepanu pöörama erinevate sotsiaalsete gruppide olukorrale. Materiaalsete väärtuste kõrvale tõusid mittemateriaalsed väärtused nagu kuuluvustunne, eneseteostus, rahulolu jne. Väärtused väljendavad mingi mõiste positiivset või negatiivset tähendust inimese jaoks, kujundades nii inimese elustiili ja olemuse. Väärtused moodustavad inimese eelistuste kohaselt personaalse hierarhilise järjekorra, kus esireas on olulisemad ning tagapool vähemolulised väärtused. See hierarhiline järjekord ei ole püsiv ega jääv, pigem muutub see vastavalt inimeses toimuvatele arengutele ja muutustele. M
· Tegelase eneseanalüüs ja käitumise motiivide teadvustamine Rass teadvustab endale oma käitumismotiive, kuid see ei takista tal oma tegusid lõpuni viimast. Ta teab, et kui ta tegeleb kriminaalsete asjadega, siis on neil kurvad tagajärjed. Võimalus teenida kiirelt tulu polnud talle probleemiks. Mida rohkem ta teenib, seda vähem väärtuslik see tundub. Kooselu Sädega on Rassi jaoks esmaste vajaduste rahuldamine, mitte armastus. Soe tuba, tore inimene ja kuuluvustunne on vajalikud. Nad teavad mõlemad, et olid mängivad täiskasvanuid. · Tegelase suhe oma mineviku, tulevikuga ,,Minevik on fakt. Tulevik on see , mida on võimalik muuta" . Rassil polnud kunagi probleeme teadmisega, kes ta on ja kust ta tuleb. Aeg- ajalt, tänu seltskonnale, milles ta liikus tekkisid teatavad kahtlused tuleviku suhtes. Rass arvestab tõsiasjaga, et tema põlvnevuses meesliinis on sees alalhoiuinstinkti puudumine,
Etnilised vähemused, immigrandid Etnilised vähemused, immigrandid 8. Klasside olemuse muutumine (debatt: kas klassid on olemas?) 19. Klasside olemuse muutumine (debatt: kas klassid on olemas?) 1) ‘Klassid paberil’ – analüütiline kategooria vs identiteet, kuuluvustunne (P. Bourdieu 5) ‘Klassid paberil’ – analüütiline kategooria vs identiteet, kuuluvustunne (P. Bourdieu 1970ndad) 1970ndad) 2) ‘Klassid on surnud!’ (Pakulskiand Waters’96) – staatus-konventsionalism: ‘kultuuriline 6) ‘Klassid on surnud
Koos messidel käies arendab see silmaringi, ning paneb töötajat mõtlema kohviku edasiarendamisele tulevikus. Sama kehtib ka näidisküpsetamiste, seadmete tutvustuste ja mõne koolituse kohta. Isegi suurt hulgiladu külastades on kohviku töötajatel kaasraääkimis võimalus kaupade valimisel. Kollektiivi ühendab igaaastane väljasõit. Eesmärk luua töötajatele võimalus ühisteks ettevõtmisteks, külastada huvitavaid kohti, sest iga töötaja jaoks kuuluvustunne on oluline Omavahelised probleemid püütakse lahendada koheselt. Suurt rolli mängib loomulikult pikaajaline töökogemus, mis vähendab lahkhelisid. Üks tähtsamaid tegevust suunavaid tegureid on tagasiside, sest meile kõigile on oluline, kuidas teised inimesed meie tegevusele reageerivad. Seda tagasisidet saadakse eelkõige teistega vahetult suheldes. Igale töötajale on oluline kui tema toodet või teenindamist teised märkavad, nii
Kasvataja ja arendaja Poliitiline osalus - politoloogia klassikaline termin, mis tähistab aktiivset tegevust eesmärgiga mõjutada seda, kes valitseb või seda kuidas valitsetakse. Varieerub intensiivsuse ja vormide poolest ning võib olla valitseva režiimi suhtes nii konstruktiivne kui ka destruktiivne Poliitiline kaasatus - laiem ja mitmetähenduslikum mõiste, sinna alla kuuluvad nii aktiivne tegutsemine kui ka poliitika passiivne jälgimine -> kaasatus võib olla ka kuuluvustunne -> alati valitsemissüsteemi toetav, konstruktiivne Poliitiline käitumine - käsitletakse valimiskäitumist ja selle mõjureid NB! Tegevus muutub poliitiliseks siis kui selle eesmärgiks on avaldada mõju valitsemisele või väärtuste jaotamisele ühiskonnas Režiimi tüüp Osaluse määr Osaluse iseloom Osaluse eesmärk Demokraatia mõõdukas Vabatahtlik, vormide Mõjutada seda, kes valitsevad ja
Koos messidel käies, arendab see silmaringi, ning paneb töötajat mõtlema kohviku edasiarendamisele tulevikus. Sama kehtib ka näidisküpsetamiste, seadmete tutvustuste ja mõne koolituse kohta. Isegi suurt hulgiladu külastades on kohviku töötajatel kaasaraääkimisvõimalus kaupade valimisel. Kollektiivi ühendab igaaastane väljasõit. Eesmärk luua töötajatele võimalus ühisteks ettevõtmisteks, külastada huvitavaid kohti, sest iga töötaja jaoks kuuluvustunne on oluline. Omavahelised probleemid püütakse lahendada koheselt. Suurt rolli mängib loomulikult pikaajaline töökogemus, mis vähendab lahkhelisid ja annab igale töötajale võimaluse operatiivselt tegutseda. 4.3. Turundus üldine strateegia sh hinnakujundus. Turunduse eesmärgiks on õppida tundma tarbijate vajadusi, neid rahuldada ja ühtlasi realiseerida ka ettevõtte enda eesmärgid. Treegeri kohvikus tegeleb turunduse ja selle alaste küsimustega kohviku juhataja Tiia Paosalu
kapital- o-sisese osaluse ja usalduslikkusse tulemusel tekkiv efektiivsuse kasv. Koosneb Situatsiooniteooria- o-d loovad sihtgruppe, kui nende tegevusel on tagajärjed teiste o-de v in rühmade jaoks. suhtevõrgustikest, ühistest väärtustest, normidest, ootustest ja sanktsioonidest. Mõõdikud on usaldus, Kui need ei mõjuta o-d, siis pole nad sihtgrupid. tunnustus, kuuluvustunne, koostöö. Avalikkus sihtgruppidena- 1- need kes ei huvitu o tegevusest. 2- in, kes on o probladest teadlikud, kuid Juhtkond ja sk- juhtkond peab sk väärtustama ja ise süvenema; palgata kompeentsed sk-d, otsuste puhul midagi ette ei võta. 3- teadlikud, kui ei usu, et on suutelised asjade kulgu muuta. 4- arvavad, et suudavad o arvestada sk-likku perspektiivi. Kommu kahepoolsus, sõnade ja tegevuste kooskõla, defin eesmärgid. käitumist muuta ja seda ka üritavad
o turvaline ja kontrolli all; o uus kohtumiskoht; o uus kolmas (linna)ruum töö ja kodu vahel; o koos meelelahutusega. Kaubanduskeskused: passiivsed tarbijad vs aktiivsed kodanikud. „Mereäärne elustiil“ (‘waterfront lifestyle’) Elustiili müümine Kohalikud ostutänavad: esteetika, kollektiivne mälu, sotsiaalse interaktsiooni traditsioonilised vormid = > kohalik identiteet ja kuuluvustunne. Megalinnad (ehk hiidlinnad) ehk üle kümne miljoni elanikuga keskused; maailma kõige rahvarikkamad linnad; suur linnaline ala, mis moodustub linnastute suurenedes, tihenedes ja kokku kasvades (Mumbai, Tokyo jt). probleemid: agulid, ummikud, valglinnastumine, linnakeskuste taaselavdamine, keskkonnaprobleemid. Metalinnad – üle 20 miljoni. Megalinnade arv maailmas 2018. aastal - 33 Globaallinn / Maailmalinn
· tunnustus (klient võib tunda heameelt, kui teda ära tuntakse ja nimepidi kutsutakse); · personaalsus (juuksur võib saada heaks sõbraks, kes teab Su eelistusi ja ootusi); , · võim (tunne, et suudad läbi tutvuste protsesse enda jaoks positiivselt mõjutada); · riski vähendamine (tajutav risk võib olla füüsiline, finantsiline, sotsiaalne, psüholoogiline); · staatus (suhe mõne ettevõttega võib olla teatav staatuse näitaja); · kuuluvustunne (suhe mõne ettevõttega võib rahuldada kliendi sotsiaalseid vajadusi); · tundes klienti paremini, saab ettevõtte talle sobivamaid pakkumisi teha. 8. Mida tähendab Win-Win suhe kliendisuhete juhtimise kontekstis? This It is when both the buyer and the seller feel that they have won the transaction, Positive Outcome. In an ethically run business, these situations are the norm and they also create customer loyalty. Excellent customer service is an integral part of
1940ndatel ,,teenager", zoot suiterid (mässud sõja tõttu keelatud riidekasutuse pärast), bebop hipster ja beat (Kerouac), Hell's Angels Esialgu olid küll subkultuurid klassipõhised, kuid see muutus. Subkultuuride teke on märk traditsiooniliste klassipiiride lagunemisest tarbimise abil, sest ,,töö ja kodu" identiteedi kõrvale (ja riietuse kõrvale) tuli ka vaba aja riietus ja identiteet, sotsiaalne kuuluvustunne. Loovusest sai igapäevastiili osa, mis vastandus tööajale, koduajale. Pealesõja ühiskonna mõjud subkultuuride tekkimisele on elamumudeli muutus (äärelinnastumine), naiste ja noorte tööle võtmine (rohkem raha, noorte sissetulekud on kasvanud 1938-1958 50% samal ajal kui nende vanematel 25%.) Noortekultuurid olid 1. vabaajakultuurid 2. sõprusgruppide kultuurid ja 3. stiilikultuurid. Kõige sellega
Palk ja tajutud õiglus. Tööstress ja läbipõlemine. Koormus. Juhi ja kolleegide toetus Autonoomsus- otsustusvabadus, kuidas ja millal oma tööd teha. Oluline, sest in saab ise otsustada-väärtuse tunne. In meeldib, kui neid vajatakse ja on olulised Tööaeg- põhiline probleem- kui pikk on tööaeg, kas väsitab ja kurnab. Teine probleem- sotsiaalne e kas in tahab töö ajal olla kusagil mujal. Organisatsiooni liikmelisus/pühendumine- liikmelisus- organisatsiooni kodanikuks olemine, kuuluvustunne. Kõrgeliikmelisusega in lojaalsed, järeleandlikud. Näitavad üles initsiatiivi millegi parandamiseks, arendamiseks. Kuulekus. Enesearendamine. Töös sisalduv rutin ja väljakutse- mida vähem rutiini, seda parem in töötab. Töötaja arenemisvõimalused Kõrvalehoidev käitumine- tööle hilinemine, töö vältimine Rahulolu mõõtmine: mida silmas pidada: kas tahta mõõta tahkude kaupa või tervikut. Oleneb eesmärgist. Tahkude lõikes mõõtmine:
tulemusel tekkivat efektiivsuse kasvu võib käsitleda sotsiaalse kapitalina. Organisatsioonid vajavad oma eesmärkide saavutamiseks sotsiaalset kapitali, oma liikmetevahelise suhtlemise tulemusel tekkivat lisaressurssi. Sotsiaalne kapital koosneb suhtevõrgustikest (kuivõrd üksteist usaldatakse ja toetatakse, kuivõrd oluline on kuulumine gruppi), ühistest väärtustest, normidest, ootustest ja sanktsioonidest. Sotsiaalse kapitali mõõdikuteks on usaldus, tunnustus, kuuluvustunne, koostöö. Juhtkond ja suhtekorraldus Organisatsioonide suhtekorraldustegevuse usaldusväärsus algab juhtkonna usaldusväärsusest ning sotsiaalselt vastutustundlikust käitumisest. Scott Cutlip, Allen Center ja Glen Broom on välja toonud kuus peamist aspekti, millele tuleks tippjuhtkonnal tõsist tähelepanu pöörata kui eesmärgiks on kaasaegsete suhtekorraldusprotsesside rakendamine (Cutlip jt 2000).
o „Oht“ suurem kui grupis domineerivad problemaatilised hoiakud Mõõdukas üksi olemine ja eakaaslastega koos olemine o Regulaarselt teatud aeg üksi – madalam depressiivsus, kõrgem sotsiaalne ja akadeemiline kohanemine o Väga palju üksi või väga palju koos eakaaslastega – sarnased probleemid Juhtumi kontekstis Enesehinnang on paljuski sõltuv teistest inimestest enda ümber. Aktsepteeritus, kuuluvustunne väga oluline. Oluline sobituda keskkonda (hoiakud, väärtused, käitumine). Suhete võrgustikus oma koha leidmine ei ole lihtne. Sõprussuhted stabiilsemad, ei ole enam „oh, sa ka siin, oleme sõbrad“ Suhted vanematega Kiindumusteooria: tugev emotsionaalne side Suhted vanematega ka teismeeas kõige olulisemad Muutused suhtlemise sageduses, sisus, tähenduses Partnerlussuhe Osapoolte ootused autoriteetsuse, autonoomia, kohustuste osas ei lange
organiseerimine, eestvedamine ja kontrollimine. Siia juurde võiks lisada veel: · Ressurss · Tasakaal ei saa teenida lühiajaliselt suurt kasu · Organisatsiooni liikmete vajaduste rahuldamine inimesed kuuluvad organisatsioonidesse selle pärast, et nad saavad sealt kasu. Organisatsioon aitab inimestel enda eesmärke saavutada ja inimene organistasiooni vajadusi rahuldada. Ka kuuluvustunne on oluline. · Vastastikune siin ei tuleks ainult palka käsitleda. Juhtimine on teiste inimeste tegevuse kaudu organisatsiooni eesmärkide saavutamise protsess, mis toimub muutuvas keskkonnas. Protsessi keskmes on efektiivuse ja säästlikkuse tasakaal organisatsiooni käsutuses olevate piiratud ressursside kasutamisel. Kas Juhiks õpitakse või sünnitakse? Mingid eeldused peavad olema. Aga õppimisel ja kogemisel on oluline roll
ettemõtlemist - Keskmine noorukiiga 14-16 a. palju sõltub enesehinnangust. Kui probleeme siis tekivad akadeemilised ja sotsiaalsed probleemid. Enesehinnang on peamine käitumise suunaja, sellest oleneb positiivne või negatiivne riskikäitumine Kognitiivne areng - Riskiteadlikust vähem - Väga lai valik erinevaid täidesaatvaid funktsioone - Püüdlemine enda kogngitiivsete tugevuste poole Sotsialiseerumine - Kuuluvustunne on tsentraalne nooruki heaolutundele - Gruppikuuluvus on märk adaptsioonist Moraalne areng - Käiutmismalle võetakse üle kodu- ja hariduskeskkonnast kuid ka üksikutelt eeskujudelt - Ei sõltu niivõrd vanusest kui kognitiivsest arengust 3 taset: - Prekoventsionaalne – hirm karistuse ees, reeglitest kinnipidamine - Konventsionaalne – teiste arvamus, seadused - Postkonventsionaalne – sisemine koodeks, üldinimlikkus
Muid jumalaid ei peeta tõelisteks. Algselt oli usund siiski polüteistlik. Jumala nime lausumine oli keelatud ja seega tekkisid talle austusnimed, sh. adonai 'minu isa/issand' JHVHst sai ainujumal tänu prohvetlusele Üleminek Vana-Iisraeli usust judaismi toimus Paabeli vangipõlve ajal (586 eKr hävitas Nebukadnetsar II Jeruusalemma ja rahvas küüditati Babülooniasse): - Kinnistus monoteism - Tugevnes etniline kuuluvustunne ja identiteet kui vangistatud inimesed saabusid Pabülooniast tagasi Iisraeli, olid paljud neist abielus sealsete naistega hakati nõudma nende abielude tühistamist, kuna hakati pidama õigeks vaid juutidevahelisi abielusid ning mitte-juute peeti paganateks peetakse palvust ja jumalateenistust keskne kultuselement on sünagoogis palvetamine, laulmine, pühade tekstide ettelugemine ja seletamine
realiseerida, olla informeeritud. Eneseteostuse, suhtlemise, prestiizi jne tarbed. Piiramine halvasti talutav. 4. vaimsed ehk intellektuaalsed vajadused- üldine tunnustus, faktiline teadasaamine, looming jne. 5. esteetilised vajadused- ilusa, harmoonilise, kauni ja maitseka järele. Vajaduse rahuldamise viisid (koht, objektid, konteks, võtted) on sotsiaalselt sätestatud. Baasvajadused- bioloogilised; teisalt ohutusvajadused; kolmas armastus, kuuluvustunne; neljas respekt, tunnustus; viies eneseaktualisatsiooni vajadused. Rahuldamine viib sama taseme vajaduste uuele, tsüklilisele ilmnemisele hiljem uuesti, uute tasemelt keerukamate või kõrgemate vajaduste tekkimisele. 20.02 Emotsioonid Tunnetusprotsesside uurimine (haist, taju, mõtlemine, keel); isiksusepsühholoogia; emotsioonide psühholoogia. Kuna emotsioonid väljenduvad ka väliselt, siis saab seda ka objektiivselt vaadelda, saab vaadelda inimese tundeid- on võimalikud hinnangud.
Positsioonide ja huvide väljaselgitamine - Oluline on keskenduda huvidele, mitte positsioonidele. Ühe konkreetse huvi rahuldamiseks eksisteerib tavaliselt mitu võimalust. Loobudes positsioonidele mõtlemisest ja keskendudes huvidele nende taga võib kergemini leida alternatiive, mis mõlema huvidele vastaksid (vastandlike positsioonide taga võivad olla nii ühesugused kui vastandlikud huvid). Kõige tugevamad huvid on põhilised inimlikud vajadused (julgeolek, majanduslik heaolu, kuuluvustunne, tunnustus, võimalus oma elu juhtida). Hea oleks, kui suudaks leiutada valikuvõimalusi vastastikuse kasu huvides. Mõnikord on olukord nn. "võit-kaotus" situatsioon (kas anda asi mulle või sulle). Hea oleks, kui saaks otsida mõlemapoolset tulu. Üks võimalus ajurünnaku korraldamine enne läbirääkimisi. Halva tehingu eest kaitstakse end sageli piirmääraga. See on küll hea kaitse, aga teeb samas ka läbirääkijad jäigemaks
2. Kuritegelik käitumine omandatakse teiste inimestega suhtlemise teel läheb teatavasse vastuollu sellega, et kas filmidel ja mängudel on ka mingisugust kuritegeliku käitumist õpetavat toimet. Kriminoloogia Jaan Ginter 2012 Vastuolu on siiski ainult näiv seal me ei pane tähele, kellega me suhtleme. Lugejate seos on vähe neid, kes lugedes mõtlevad autori peale. 3. Õppimine toimub põhiliselt väikestes gruppides väiksed grupid on perekond, sõprade ring. Indiviidi kuuluvustunne väikse gurpi puhul on suurem. Suhtlemine on märksa vahetum ja mõjud on oluliselt suuremad. Väikeses grupis on suhtlemise distants väiksem ning tänu sellele on oluliselt suuremad mõjud väiksel grupil isikule. Kui otsime kuritegelikku käitumist soosivaid käitumisi, siis neid käitumisi kohtab rohkem väikestes gruppides. Suuri gruppe, kus selgelt ja avalikult toetatakse kuritegelikku väärtusi, näeme harva. Seda näeme pigem väikestes sõprade rühmades ning avalikult
Positsioonide ja huvide väljaselgitamine - Oluline on keskenduda huvidele, mitte positsioonidele. Ühe konkreetse huvi rahuldamiseks eksisteerib tavaliselt mitu võimalust. Loobudes positsioonidele mõtlemisest ja keskendudes huvidele nende taga võib kergemini leida alternatiive, mis mõlema huvidele vastaksid (vastandlike positsioonide taga võivad olla nii ühesugused kui vastandlikud huvid). Kõige tugevamad huvid on põhilised inimlikud vajadused (julgeolek, majanduslik heaolu, kuuluvustunne, tunnustus, võimalus oma elu juhtida). Hea oleks, kui suudaks leiutada valikuvõimalusi vastastikuse kasu huvides. Mõnikord on olukord nn. "võit-kaotus" situatsioon (kas anda asi mulle või sulle). Hea oleks, kui saaks otsida mõlemapoolset tulu. Üks võimalus ajurünnaku korraldamine enne läbirääkimisi. Halva tehingu eest kaitstakse end sageli piirmääraga. See on küll hea kaitse, aga teeb samas ka läbirääkijad jäigemaks. PALK näitab, missuguseid pakkumisi ei 36
annaabi.ee 
