Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Linnageograafia eksamivariandi küsimused ja vastused (0)

1 HALB
Punktid
Varia - Need luuletused on nii erilised, et neid ei saa kuidagi kategoriseerida

Lõik failist

Linnageograafia eksamivariandi küsimused ja vastused l RÜHM
  • Linna poliitiline määratlusPoliitiline linn: Linna poliitilis-halduslik määratlemine on suhteliselt lihtne. Linna halduspiirid on märgitud kaartidele. Linnapoliitika ja linnaelu juhtimine määravad aga linna majandusliku ja sotsiaalse arengu põhimõtted. Linna poliitilis- halduslikku definitsiooni reguleerivad kehtivad Eesti Vabariigi seadused.
  • Nimeta maailma 10 suurimat linnastut: Tokyo , Jakarta, Guanzhou, Delhi , Seoul, Mumbai , Manila , New York , Säo Paulo , Mexico
  • F.Tönniesi idee: Ühiskonna evolutsioon varajasest maaelust modernse ühiskonnani. Gemeinschaft (pere,sõbrad, kuuluvustunne)on peamiselt maaelus. Gesellschaft (tööstus, tihedus, vaheldusväärtus). Linnu iseloomustab ratsionaalsus , kalkuleeritud ja kindlale eesmärgile pühendatud elu ning impersionaalsed inimeste vahelised suhted. Inimestevaheline läbikäimine ning religiooni, sugulaste ja perekonna tähtsus on linnades märksa väiksem kui maapiirkondades ja väikestes linnades.
  • Kevin Lynchi teooria 5 elementi: Inimeste mentaalsed kaardid linnadest koosnevad viiest elemendist, mis on seotud inimeste liikumisega linnakeskkonnas.
  • Rajad , nagu rajad ja teed, on kanalid, mida mööda inimesed liiguvad.
  • Ääred on lineaarsed elemendid, mis pole tavaliselt jalakäijate poolt aktiivses kasutuses, nt müürid, raudteed ja kaldääred.
  • Piirkonnad on keskmise suurusega linnaosad , millel on teatud kindel iseloom.
  • Sõlmed on strateegilised punktid, nagu teede ja tänavate ristmikud ja tänavanurgad.
  • Maamärgid on kindlalt määratletud suured füüsilised objektid nagu majad, märgid, kauplused ja mäed.
  • Võtmeisikud kasvumasina teoorias : linn kui kasvumasina võrgud: nt kohalikud poliitilised liidrid , investeerijad, pangad , meedia mõned ametnikud ja ka teised huvilised.
  • Postmodernism kui stiil: Tõde sõltub kontekstist ja lähenemisviisistja tõe juured pärit erinevatest maailmapiltidest. Arendada välja kontekstile vastavaid kriitilisi ühiskonna- ja ruumiteooriaid, ka mänglev stiil. Linnageograafia kiire areng 1990ndatel (LA koolkond). Eesti: linnageograafias mõned tudengite , magistrantide tööd sh. ka „mängleva stiiliga“.20. sajandi modernlistliku linna funktsionalistlikud baastõed ja linnaruumi jagamine elamise, töötamise ja vaba- aja ja liikluse vahel seatakse kahtluse alla. Puhtad vormid majades saavad mitmeid alternatiive. Potsmodernism esitab väljakutse modernistlikule mõtteviisile ning modernistlikele põhimõtetele, väärtustele ja ideaalidele.
  • Võrdle Burgessi ja Hoyti linnamudeleid: Burgessi ringmudel- maakasutus areneb ärikeskusest kaugemale järgides kontsentrilisi ringe. Tsentralisatsioon ja detsentralisatsioon linnas on inimökoloogiliste protsesside tulemus, mille taustal on erinevate sotsiaalsete ja etniliste gruppide erinevad majanduslikud võimalused ja jõud linnaruumis- linn on arenenud kõrgkultuuri ja tsiviliseeritud tegevuse keskus. 1- ärikeskus 2- kergetööstus 3-alamklassi elamupiirkond 4-keskklassi elamupiirkond 5-kõrgklassi elamupiirkond 6- rasketööstus .
    Hoyti sektormudel-linna maakasutus järgib transpordikoridore. Ärikeskuses on maarendi hinnad kõige kõrgemad.
  • Mis on kohatus ja kuidas seda praeguses linnaplaneerimises kasutatakse: Kohatus on anonüümne füüsiline struktuur ilma kohaspetsiifiliste erinevusteta. Seespool/väljaspool.Massikommunikatsioon kõikjal kättesaadav kõrge tehnoloogia ja standardid muudavad kohad omavahel sarnasteks. Kohatus tähendab suhteliselt homogeenseid ja standardseid maastikke, mis vähendavad kohtade erinevust ja eripära. Mitte-koht kaotab erilise suhte oma asukohaga- suured kaubanduskeskused magistraalide kõrval, bensiinijaamad, lennujaamad, rahvusvahelised poeketid, kiirsööklad kuni elurajoonideni.
  • Defineeri gentrifikatsioon: Selleks, et tõsta linnaosa majanduslikku väärtust, on nt võimalik intensiivistada maakasutust ja/või asendada maade senine kasutusviis mõne majanduslikumalt tulusama kasutusviisiga. Samuti võib füüsilise ja sotsiaalse uuendamise abil muuta madala asutuse ja väikese sissetulekuga inimeste elamupiirkond tiheda asustusega suurema sissetulekuga elanikonnagrupi asualaks, mis ongi gentrifikatsioon. Osa postmodernse linnastumise teooriast. Gentrifikatsioon toimub eelkõige kesklinnas, kuid võib toimuda ka äärelinnades ja linnade vahel on gentrifikatsiooni erinevusi. Uuemas gentrifikatsiooniprotsessides riik ja arendajad tegutsevad koos ning tulemuseks on sotsiaalselt ja füüsiliselt mitmekesisem elukeskkond.
  • Mis materjale kasutatakse postkolonialistlikus linnauurimuses:Tekstid ruumist, linnadest ja riikidest: raamatud, kirjutised , fotod, maalid ja videod. Dekonstrueerimineja sügavam uurimus arhitektuuri, ruumi ja urbanismi mõjudest: kriitiline suhtumine kolonialismi ning kuidas teadmisi ja minevikku konstrueeritakse kolonialismi järgsel perioodil. Kolonialistlike ja postkolonialistlike linnade füüsiliste ja sümboolsete ruumide ja ruumis toimuvate muutuste esitlemine : monumendid, linna tänavate ja ehitiste nimede, sümboolsed aspektid linnaruumis.
  • Nimeta kaks rahvusvaheliselt tähtsat linnade veeäärse piirkonna arenguprojekti. Miks on tähtsad?1. Sadamapiirkonna arenguprojekt Berliinis „ Media Spree “ 2. Mereäärse piirkonna arendamine Aalborgis, Taanis . Raamatu näided olid:
    Baltimore- USAs tähtis kuna see on vanim
    London-Inglismaal, Londonis kuna see on kuulsaim ja ka suurim
  • Nimeta 5 linnageograafiaga tegelenud Eesti geograafi : Edgar Kant , Endel Krepp , Endel Kareda, Karl Ristikivi , August Tammekann, Granö,
    ll RÜHM
  • 6 suuremat linnastut: Tokyo, Jakarta, Guanzhou, Delhi, Seoul, Mumbai
  • 2 veeäärset rahvusvahelise tähtsusega sadamatRotterdam, Singapore ja Shanghai .
  • Defineeri gentrifikatsioon Selleks, et tõsta linnaosa majanduslikku väärtust, on nt võimalik intensiivistada maakasutust ja/või asendada maade senine kasutusviis mõne majanduslikumalt tulusama kasutusviisiga. Samuti võib füüsilise ja sotsiaalse uuendamise abil muuta madala asutuse ja väikese sissetulekuga inimeste elamupiirkond tiheda asustusega suurema sissetulekuga elanikonnagrupi asualaks, mis ongi gentrifikatsioon. Osa postmodernse linnastumise teooriast. Gentrifikatsioon toimub eelkõige kesklinnas, kuid võib toimuda ka äärelinnades ja linnade vahel on gentrifikatsiooni erinevusi. Uuemas gentrifikatsiooniprotsessides riik ja arendajad tegutsevad koos ning tulemuseks on sotsiaalselt ja füüsiliselt mitmekesisem elukeskkond.
  • 4 Eesti geograafi, kes on uurinud linna 2000 aastatelJussiS. Jauhiainen, T. Tammaru, Kadri Leetmaa, Anneli Kährik
  • Sarnasused Burgessi ja Hoyti mudelitel 1- ärikeskus 2-kergetööstus 3-alamklassi elamupiirkond 4-keskklassi elamupiirkond 5-kõrgklassi elamupiirkond 6-rasketööstus. Ärikeskuste hinnad kõige kõrgemad.
  • Kevin Lynchi 5 elementi Inimeste mentaalsed kaardid linnadest koosnevad viiest elemendist, mis on seotud inimeste liikumisega linnakeskkonnas.
  • Rajad, nagu rajad ja teed, on kanalid, mida mööda inimesed liiguvad.
  • Ääred on lineaarsed elemendid, mis pole tavaliselt jalakäijate poolt aktiivses kasutuses, nt müürid, raudteed ja kaldääred.
  • Piirkonnad on keskmise suurusega linnaosad, millel on teatud kindel iseloom.
  • Sõlmed on strateegilised punktid, nagu teede ja tänavate ristmikud ja tänavanurgad.
  • Maamärgid on kindlalt määratletud suured füüsilised objektid nagu majad, märgid, kauplused ja mäed.
  • Postmodernism kui stiil: Tõde sõltub kontekstist ja lähenemisviisistja tõe juured pärit erinevatest maailmapiltidest. Arendada välja kontekstile vastavaid kriitilisi ühiskonna- ja ruumiteooriaid, ka mänglev stiil. Linnageograafia kiire areng 1990ndatel (LA koolkond). Eesti: linnageograafias mõned tudengite, magistrantide tööd sh. ka „mängleva stiiliga“.20. sajandi modernlistliku linna funktsionalistlikud baastõed ja linnaruumi jagamine elamise, töötamise ja vaba- aja ja liikluse vahel seatakse kahtluse alla. Puhtad vormid majades saavad mitmeid alternatiive. Potsmodernism esitab väljakutse modernistlikule mõtteviisile ning modernistlikele põhimõtetele, väärtustele ja ideaalidele.
  • L. Wirth: Urbanism as a way of life- eluviis linnades. Linnades olulist on suurus, tihedus ja heterogeensus : mida suurem linn, seda rohkem erinevust ja individuaalsust; tihedus toob konkureerimist, tolerantsust ja stressi ning heterogeensus tolerantsust ja heterogeensus toleratsust ja anonüümsust. Suurtes linnades nõrgenevad sotsiaalsed kontrollimehhanismid ja inimeste vaheline toetusvõrgustik ning areneb anonüümsus ja ükskõiksus kaasinimeste vastu. Linnades lisanduvad alkoholism , kuriteod, vaimuhaigused ja enesetapud .
  • Kahanevad linnad: Inimesed kolivad ära mahajäänud tööstusega linnadesse. Taolistesse linnadesse jääb suuri piirkondi, kus ei ole rohkem majandustegevust ja kus elab ainult ajutiselt vaeseid inimesi. Kahanevate linnade planeerimine nõuab linnalise infrastruktuuri läbimõeldud vähendamist. Näiteks teid, tööstusehitis ja paneelmaju lammutatakse ja nende asemele rajatakse parke jättes alles terviklikke osasid varasematest linnadest. USAs tuntumad nt. Detroit , Cleveland.Euroopas on kahanenud mitmed endise Ida- Saksamaalinnad, kust mitmed elanikud on kolinud läände. Enam arenenud riikides on kahaneva rahvastikuga ka äärealade väikelinnad, kus tänapäevaseid töökohti ja meelelahutust enam ei ole.
  • Milliste meetoditega uuriti postkolonialismi Tekstid ruumist, linnadest ja riikidest: raamatud, kirjutised, fotod, maalid ja videod. Dekonstrueerimineja sügavam uurimus arhitektuuri, ruumi ja urbanismi mõjudest: kriitiline suhtumine kolonialismi ning kuidas teadmisi ja minevikku konstrueeritakse kolonialismi järgsel perioodil. Kolonialistlike ja postkolonialistlike linnade füüsiliste ja sümboolsete ruumide ja ruumis toimuvate muutuste esitlemine: monumendid, linna tänavate ja ehitiste nimede, sümboolsed aspektid linnaruumis.
  • Linn KULTUURI määratlusena: Inimeste elukohana on linn eelkõige kultuuriline nähtus. Linnas sünnivad ja arenevad uued kombed ja kultuurid. Oma pika ajaloo jooksul on linn muutunud inimeste sotsiaalseks ja kultuuriliseks loovaks keskuseks. Mitmed erinevad arusaamad linnast, mis tihti sõltuvad defineerija vaatenurgast. Selle definitsiooni ruumilisi piire on raske kindlaks teha.
  • Linnageograafia eksamivariandi küsimused ja vastused #1 Linnageograafia eksamivariandi küsimused ja vastused #2 Linnageograafia eksamivariandi küsimused ja vastused #3
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-06-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor kelluke17 Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    30
    docx

    Linnageograafia eksam

    LINNAGEOGRAAFIA. Kordamise teemad EESTI MAAÜLIKOOL, PKI 2014 1. Linnageograafia teoreetilisi käsitlusi: põhisisu, olulisemad teooriad ja mudelid Linnaökoloogia (lk 86-94) Varajase linnaökoloogia kõige tähtsam arendaja oli Chicago koolkond Ameerikas. Sellesse kuulusid nt Ernest Burgess, Robert Esra Park, R.R. McKenziz ja Louis Wirth, kes töötasid 1920-1930a Chicago ülikooli sotsiaal- ja majandusteaduskonnas. Linnaökoloogiline lähenemine oli pärit sotsiaalsest darvinismist ja taimeökoloogiast.

    Geograafia



    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun