Ragtime (0)
„Ragtime“
1) Fiktsiooni ja fakti põimumine teoses, näited (vähemalt 5) – ja analüüsi ja põhjenda
sellise vormivõtte väärtust.
Teoses tehakse palju vihjeid tuttavatele ajaloolistele sündmustele ja isikutele, kuid autor
muudab sageli ka teatud üksikasju või muudab asjaolusid täielikult. Niiviisi võtab romaan
omaks nii fantaasiaelemendi kui ka ajalooliste kirjelduste subjektiivsuse. Ajalugu käsitletakse
üksikisikute tegelaste erinevate reaktsioonide, sündmuste ja oludega, mis annab põhjaliku
ülevaate sotsiaalsetest suundumustest tollel ajaperioodil.
● Harry K. Thaw tulistas ja tappis ka päriselus arhitekt Stanford White'i ning ta oli
tõesti abielus Evelyn Nesbitiga.
● Emma Goldman skeemitas ka tegeligult Alexander Berkmaniga Henry Clay Fricki
mõrvamises.
● Houdini põgenemine vanglast 2 minuti jooksul- terve jutt ei olnud küll sõna sõnalt nii
kuidas see päriselt küll juhtus, kuid ta sai siiski vanglast välja.
● Henry Fordi tootmisliin.
● Ajastule vastavalt oli palju väärkohtlemist mustanahaliste hulgas, Coalhouse võitles
terve elu, et teda nähtaks kui võrdväärse inimesena.
2) Kirjelda perekonda (Ema, Isa ja Väike poiss…) kuidas olid peresuhted intiimvallas
ajale jalgu jäänud ja kuidas sellest välja puudi rabelda? Detail maksab!
Valge ülemklassist pere koosneb romaani peategelast, irooniliselt aga pole neile päris nimesid
antud. Isa on jõukas valge mees, kes pooldab traditsioonilisi soorolle ja sotsiaalseid ootusi ja
eraldatust. Isa otsib teiste austust ja muretseb oma väljanägemise pärast, mis ei aita kaasa
tema isiklikule kasvule. Ema aga muutub ajas- kui alguses on ta traditsiooniline naine ja
täidab ilusti kõiki soolisi ootusi, siis romaani edenedes ja sattudes uutesse olukordadesse
jõuab ta arusaamiseni, et traditsioonilised naisrollid teda enam ei rahulda. Mehe eemalolekul,
edeneb ta ärirollis, äratab tema seksuaalsuse ja loob sügava sideme mustanahalise naise ja
tema lapsega. Isa naasedes, saab naine aru, et ei armasta teda enam ning lahkub. Kaua ihatud
iseseisvus ja põnevuse otsimine paneb ta abielluma loova ja kunstliku mehega Tate. Väike
poiss on loo keskpunkt ja kogu romaani vältel pole ta ümbritsevate sündmuste osaleja, vaid
vaatleja. Alguses on poiss noor ja naiivne, kuid 15. peatükk räägib tema isiklikust,
omapärasest maailmavaatest, selgitades, et ta "oli tähelepanelik mitte ainult visatud
materjalide, vaid ootamatute sündmuste ja kokkusattumuste suhtes". Tema viis maailma
vaadata on sarnane romaani ülesehitusega.
4) Tate, Mame ja Väike tüdruk – ema ohverduse avamine, kas Tate käitumine oli
õiglane
( arutle, põhjenda)näidete varal, s.o sündmus ja tagajärg + hinnang)
Mame täidab raha eest oma ülemuse seksuaalseid soove, Tate saab teada ja hülgab ta. Arvan,
et Tatei käitumine ei olnud õiglane, kuna nad olid väga vaesed ja Mame tahtis siiski parimat
oma lapsele ning oma keha müümisega oli tal kerge raha saada. Eks elus tule ikka raskeid
olukordi ette ja tahes tahtmata on emad nõus tegema kõik, et nende lapsel oleks katus pea
kohal ja kõht täis.
5) Miks ja kus tabab Tatet elu muutev nägemus –mis on selle taga, mis innovaatiline
trend sellest kasvab ja kuidas viib näiline oma mina mahasalgamine õnnele, miks aga
Vaadeldes üht mängulist stseeni, tekib Tateil ühtäkki idee filmi jaoks-palju lapsi, kõik on
sõbrad, vaatamata oma rassile, välimusele, ühiskondlikule asumisele, jagamas oma põnevaid
ja naljakaid seiklusi- ühtne kamp, kus kõik satuvad hätta, kuid alati leitakse lahendus ja
saadakse päästetud. Tatei filmiidee kirjeldus on idealistlik nägemus kaasaaegsest Ameerika
ühiskonnast. See unistus on nii Tatei filmikarjääri oma kui ka Ameerika. Tatei lugu romaanis
on parim näide sellest, kuidas vaese sisserändajana on uute olukordadega kohanedes võimalik
muuta oma elu ja saada õnnelik lõpp.
miks aga Isa püüdlusi tabab isiklikus elus ebaõnn – ( Ema on mõõdupuuks) Kuivõrd
suur kaal on mõistusel armastuse mõistmisel ja selle juhtimisel?
Isa ei kohane muutustega, mis tekkisid tema äraoleku ajal ning seetõttu tabab teda ka ebaõnn.
Usun, et kui tõeliselt armastad kedagi, siis aitad tal ka liikuda paremuse poole ja
toetad oma partnerit tema positiivsetel eluvalikutel. Isa jäi liiga kinni oma mehise rolli
taastamisele, mis ei aidanud tal kuidagi mõistusega armastada. Ta arvas, et muutused tema
naises ja kodus on Jumala karistused, kuid tegelikult oldi arenetud ja muudetud end paremuse
poole.
6) Kuidas seksuaalsuse pärssimine hävitab isiksust ja võib viia universaalse
apokalüpsiseni (näiteks Ema Noorema Venna jt käitumismuster teose vältel)
Enne Isa lahkumist Arktikasse säilitab Ema oma kuuleka ja koduse rolli, kuid hiljem omaette
olles muutub ta enesekindlamaks ja mõistab kui võimekas ta on. Isa äraolekul õitseb Ema-
kohustused perefirmas ja poja ees viivad ta oma tõelise väärtuse arusaamiseni ja oma
potensiaali realiseerimiseni. Ema kaotab ka Isa vastu austuse, kuna ta mõistab, et ettevõtte
juhtimine pole üldse nii keeruline kui Isa näitas seda olevat. Ema muutub unistajaks ja
hakkab seejärel otsima põnevust ja emotsioone- 2 asja, mida Isa talle pakkuda ei saa. Pärast
oma mehise rolli kaotamist peres, langeb Isa masendusse ja tunneb võõrandumist oma
perekonnast.
7) Too välja teose põhiidee ja viis olulisemat mõtet, mis sulle teosest silma jäid. Selgita!
Muutus
Romaani ulatuslik narratiiv tuletab lugejatele meelde, et aeg liigub pidevalt edasi ja inimesed
saavad ajaga muutuda või maha jääda. Niiöelda vana ja uus maailm põrkuvad kokku kui
tehnoloogia areneb ja sotsiaalsed struktuurid kukuvad kokku. Ameerika kiire muutus toob
mõnele edu (Tate, Ema), kuid mõni ei suuda kohaneda ja kaotab pea (Isa).
Kuuluvustunne
Kõik romaani tegelased tegelevad stabiilsuse leidmisega oma elus või selles kohas, kuhu nad
maailmas kuuluvad. Kui maailm nende ümber muutub, peavad tegelased oma nägemused
kuuluvusest ümber kohandama. Näiteks kui isa naaseb Arktikast koju, tunneb ta end oma
kodus võõrana, samas ei tunne ema end pererollis enam vabalt. Noorem vend, kes soovib
oma elule mõtet anda, on küige parem näide kuulumist otsivast tegelasest. Pärast südamevalu
suunab poiss oma viha ja ühineb jõuguga ning muudab isegi oma välimust. Erinevalt
nooremast vennast ei tunne enamik tegelasi kunagi oma elus täielikku kuuluvustunnet.
Surveavaldus, karistused
Ameerika ühiskond oli 1900. aastate alguses täis rassismi, ksenofoobiat ja naiste allasurumist,
mis pidurdas paljusid tegelasi täielikust elamisest. Seda väljendatakse kõige paremini tõrjutud
inimeste, näiteks sisserändajate, mustanahaliste ja naiste kogemuste kaudu. Pärast madalate
palkade eest kohutavatel tingimustel madalate töökohtade tegemist kurdab Tate, et see riik ei
lase tal hingata. Ka Evelyni lämbuv korsett on üks näide. Kui Evelyn kohtub radikaalse
anarhistist Emma Goldmaniga, eemaldab naine oma korseti nii otseses mõttes kui ka
sümboolses. Täieliku elu takistusi võib kõige paremini näha Coalhousei ja Saara lühiajalises
õnnes. Arvestades romaani sissejuhatust nendele tegelastele, tunduvad mõlemad hukule
määratud lihtsalt seetõttu, et nad on mustad. Vaesunud Saara üritab oma vastsündinud last
tappa, kuna tunneb, et ei suuda teda kasvatada ning pealik Conklin ja tema mehed ründavad
Coalhousei selle eest, et ta on vales kohas vales kohas vales kohas mustanahaline olnud.
Pärast rünnakut on Coalhouse sunnitud kasutama oma pulmadeks kogutud raha asjatute
kohtuasjade rahastamiseks, pannes oma õnneliku tuleviku pankrotti. Alles siis, kui Coalhouse
annab kõik, mis tal on - raha, peigmees, perekond ja elu, tunnustavad võimulolijad tema
soove.
Vangistus
Doctorow ühendab vangistuse ja vabastamise vahelise pinge mitme oma tegelase võitlustes.
Vangistus avaldub romaanis mitmel erineval viisil: füüsiliselt, emotsionaalselt, filosoofiliselt,
poliitiliselt ja majanduslikult. Näiteks hämmastab kuulus põgenemiskunstnik Harry Houdini
rahvahulki oma võimega põgeneda igast suletud alast. Avalikult demonstreerib ta vabadust
vangistustest. Siiski ei saa ta oma võidukäikudest mingit rahulolutunnet, sest eraviisiliselt
takistab tema emotsionaalne kinnisidee ka pärast tema surma emotsionaalset vabanemist.
Tate kogeb New Yorgis viibimise ajal ka vangistustunnet ning üritab "põgeneda" Lawrence'i,
Massachusettsi, Philadelphiasse ja teistesse paikadesse.
Omand
Kogu romaani vältel väidavad tegelased asju, mis pole nende omad, olgu siis suhete (Evelyn
koos väikese tüdrukuga), varguse (Morgani varastatud kauba kogumine ja Coalhousei
järgnev Morgani raamatukogu ülevõtmine) või kultuurilise omastamise kaudu (Peary käsitlus
eskimotega). Paljude rikaste valgete ameeriklaste jaoks loodi staatus tarbimise, isegi inimeste
tarbimise (või kogumise) kaudu. Ema staatuse muutumine kui võttis Sarah lapse-Sarah
kurbus ja laps olid asjad, mida ema kogus, et muuta oma identiteeti selle asemel, et tegelikult
Sarah elu paremaks muuta.
Sarnased õppematerjalid
2
doc
"Ragtime" Edgar Laurence Doctorow
"Ragtime"
Anne Borkmann, 12b
Lugedes Edgar Laurence Doctorow ,,Ragtime'i" läksin ma ajas tagasi möödunud sajandi alguse ja
Esimese maailmasõja vahele New Yorgi lähedale New Rochelle linna. Ma tutvusin kolme
Ameerika perekonna: valge nahavärviga ülemklassi pere, parema elu eest võitleva juudi pere ja
mustanahaliste pere, ning hulga ajalooliste isikutega, kelle seas oli Harry Houdini, Sigmund
Freud ja ka Theodore Roosevelt. Lisaks neile oli palju väljamõeldud tegelasi väljamõeldud
tegevustega.
Teose algus kirjeldab Ameerika perekonda- Ema, Isa, Ema Noorem Vend, Vanaisa ning Väike
Poiss. Seda, et tegu on tüüpilise Ameerika perekonnaga, tõestab kõigi perekonna rolli alguses
olev suur algustäht. Sellel perel oli tegevuse edasikandmisel suur osa, mis tõestab, et iga
väiksemgi isik mängib ka ühiskonnas suurt rolli. Ema esindas raamatus tüüpilis
9
doc
V. Woolf raamat Tuletorni juurde - analüüs
Kirjandusteose analüüs
,,Tuletorni juurde"
Virginia Woolf
Tln 2005
1. Teose sisu lühikokkuvõte
,,Tuletorni juurde" on jaotatud kolme osasse.
UKS lugu algab perekond Ramsay'ide suvekodus. See on suure perekonna maja, abikaasad oma
kaheksa lapsega, nendel on pidevalt külalisi. Perepoeg James ootab homset päeva, et minna tuletorni,
emamrs. Ramsay usub , et tuleb ilus ning nad saavad sõita, isa seevastu lükkab ümber homse mineku
ning kinnitab, et ilm pole piisavalt selge reisi ettevõtmiseks. Seal peres jääb isa sõna alati peale. Maja üks
külalistest Lily Briscoe, kes tegeleb maalimisega, ta maalib aias olevat Mrs. Ramsay'it ja Jamesi, kahjuks
pole ta nii andekas kui sooviks. Mr
42
doc
KIRJANDUSE EKSAMI PILETID
1. L. Tolstoi elu ja looming
1828 1910. Lev Nikolajevits Tolstoi. Tolstoi vanemad on kõrgaristokraadid, isa on krahv ja
ema poolt kuulub Volkonskite suguvõssa. Lapsepõlv on niisugune omamoodi. On 2 aastane, kui
ema suri, ja 9 aastane, kui ta päris orvuks jäi. Kokku oli selles peres 4 poega ja ka õde, kokku 5
last, kõik kasvavad üles orbudena. Sündis pärismõisas Jasnaja Poljana. Hooldajad, sugulased
kasvatasid neid lapsi ikkagi väga hästi, niivõrd kuivõrd, loomulikult kasvasid nad üles
härrandlikena, väga rikkast, jõukast perest, kus oli normaalne, et igal poisil oli oma toapoiss, ja
kus oli normaalne, et inimene ise midagi ei teinud. Kui oli abielus ja kolis laste koolitamise
eesmärgil Moskvasse, otsustas elu muuta, kui lapsed olid täiskasvanud, otsustas ise ennast
riidesse panema hakata. Lapsed kasvavad aadlikena ja üsna isekatena üles, neile ei tule
pähegi mõelda, et talupoegadel ka mingid õigused on või et nendele tuleks miskitpidi kaasa
tunda. 184
13
doc
Teisiku motiiv Dickensi teoses"Jutustus kahest linnast"
Tallinna Ülikool
Eesti Keele ja Kultuuri Instituut
Eesti keel (võõrkeelena) ja Eesti kultuur
Ljudmilla Pranjuk
VASTANDIKUD TEGELASED JA TEISIKU MOTIIV DICKENSI "JUTUSTUSES
KAHEST LINNAST"
Uurimistöö
Juhendaja: Ave Matteus
Ljudmilla Pranjuk 2
Vastandatud tegelased ja teisiku motiiv Dickensi romaanis "Jutustus kahest
linnast"
Tallinn 2011
Sisukord
1 Sissejuhatus............................................................................................................................4
2 Sisu ja kesksed tegelased........................................................................................................4
3 Ülestõusmise
22
doc
Kirjanduse Secunda teine arvestus
Kirjanduse Secunda teine arvestus
Pilet nr 1:
1) G. B. Shaw elu ja looming, ,,Pygmalion"
Inglise teatri ja realistliku draama uuendajaks sai iiri päritolu näitekirjanik George Bernhard
Shaw (1856 1950).
Süstemaatilist kooliharidust saamata siirdus ta 1876. aastal Londonisse, kus püüdis edutult
romaanikirjanikuna läbi lüüa. Kirjutas ka kunsti- ja muusikaarvustusi, kuid pühendus hiljem
peamiselt teatrikriitikale. Shaw polnud teatrihuvilisena rahul tolleaegse inglise kodanliku
teatriga, kes tema arvates seisis tegelikust elust väga kaugel, pakkudes publikule vaid tühist
ajaviidet. Shaw´le meeldis Ibsen. Oma essees "Ibsenismi olemus" (1891) nõudis ta, et teater
peab etendama ühiskonnas olulist rolli. Tema arvates pidi pearõhu asetama kaasaja probleeme
käsitlevatele näidenditele.
Liitunud "Sõltumatu Teatriga", otsustas Shaw hakata ise näidendeid kirjutama.
· "Ebameeldivad näidendid"
Esimene näidend "Leskmeeste majad" (1892) kuulus koos
12
doc
Suuline arvestus kirjanduses
1.Anton Hansen Tammsaare elu ja loomingu ülevaade
· Pärit Järvamaalt Albu vallast Põhja-Tammsaare talust, selle järgi võttis endale nime.
· Isa oli rahvuslikult meelestatud; koju oli tellitud ajaleht; isa uuris põhjalikult piiblit-
Andrese prototüüp
· Lapsepõlves lasi vibu ja ujus, peres oli 12 last kokku, ellu jäi 10
· ise õppis ära viilumängu ja lugemise, isa oli karm ja ema malbe
· 8 aastaselt Sääsküla vallakooli, aasta hiljem Prümli vallakooli
· käis Treffneri koolis, teenis raha töötades valvurina, andis algklassidele tunde
· ta lemmikuks oli Dostojevski ja Tsehhov
· Suits ärgitas teda edasi kirjutama, esimene asi ilmus 1900 Postimehes
· töötas ka ajalehes Teataja; õige pea hakkab teatriretsensioone kirjutama
· 1907 TÜ Õigusteaduskond; Vabatahtlikult asub õppima ka prantsuse ja inglise keelt.
Kirjanikest mõjutavad teda Goethe, Shakespeare. Teeb kaastöid
34
docx
Anton Hansen Tammsaare „Juudit“
Anton Hansen Tammsaare „Juudit“
1. Sõnasta korrektselt sisutiheda väitlausena näidendi põhiprobleem.
Juudit kasutas ära teiste lihtsameelsust ja austust tema vastu, et saada omale au ja
kuulsus.
2. Milles avaldub Juuditi vastuolulisus?
Juudit oli jumala asemik maa peal ning ta oli suur eeskuju oma rahvale. Juudit alati ütles,
et iga tema tegevus on Iisraeli ja Jehoova nimel. Tegelikult see nii ei olnud. Ta kasutas ära
oma positsiooni ja ilu, et täita oma unistus ( saada kuningannaks). Näiteks: Juudit ütles, et
ta sai Jehoovalt unenäos teate, et ta peab minema Olovernese juurde, kuid tegelikult oli
see ainult ettekääne. Juudit tahtis Olovernest endasse armuma panna ning siis asuda koos
temaga Iisraeli valitsema. Kui Juudit, aga teada sai, et Olovernes ei ihkagi kuningaks
saada, siis ta tappis Olovernese suurest vihast/pettumusest. See näitab, et Juudit oli
tegelikult vägagi auahne ja kuulsust ihkav naine.
3. Milline roll on teoses r
29
pdf
Sarnased karakterid ja läbivad teemad J.Austeni romaanides “Uhkus ja eelarvamus” ning “Veenmine”
Viljandi Gümnaasium
Sarnased karakterid ja läbivad teemad
J.Austeni romaanides “Uhkus ja eelarvamus”
ning “Veenmine”
Uurimistöö
Autor Annabrita Kalda, II HK
Juhendaja õp Vilma Härmik
Viljandi 2019
SISUKORD
SISSEJUHATUS 3
1. JANE AUSTENI BIOGRAAFIA 4
1.1 Päritolu ja perekond 4
1.2 Tom Lefroy 5
1.3 “Esmamuljed’’ 5
1.4 Hüvasti Steventon 6
1.5 Abieluettepanek
Meedia
Kommentaarid (0)
Kõik kommentaarid