KESKKONNA STRATEEGIA JA SÄÄSTVA ARENGU PÕHIMÕTTED (0)

Eesti Esimene Erakosmeetikakool
Rahvusvaheline CIDESCO-kool
Jane Rähni
KESKKONNA STRATEEGIA JA SÄÄSTVA ARENGU PÕHIMÕTTED
Referaat
Tallinn 2012
Sisukord
Sissejuhatus lk 3
Keskkonnajuhtimissüsteem lk 4
Ökomärgis lk 5
Säästev areng Eestis lk 6
Eesti kultuuriruumi elujõulisus lk 6
Inimese heaolu kasv lk 7
Sotsiaalselt sidus ühiskond lk 7
Ökoloogiline tasakaal lk 8
Looduslike protsessise seatus ja tasakaal lk 9
Kokkuvõte lk 10
Kasutatud materjal lk 11
2
Sissejuhatus
Keskkonnaprobleemid ümbritsevad pidevalt meid kõiki. Naftareostused, suurte vihmametsade hävimised ja üleujutused on kujunenud nii igapäevaseks, et me ei pane neid tihti tähelegi. Siiski peame mõtlema reaalselt, sest võib-olla ühel päeval oleme ise nende probleemide keskmes ja siis ei oska keegi õigesti käituda. Selle vältimiseks ongi välja mõeldud keskkonnajuhtimissüsteemid ja keskkonnamärgid, mis tagavad probleemide korral abi ning ennetavad neid. Abiks on ka paika pandud eesmärgid ja pidev täiustamine, mis tagab meile parema elukvaliteedi .
3
Keskkonnajuhtimissüsteem
Keskkonnajuhtimissüsteem (KKJS) on osa organisatsiooni juhtimissüsteemist ning kujutab organisatsiooni tegevusest tuleneva keskkonnamõju kontrollimist, vähendamist ja ennetamist ning seeläbi konkurentsivõime parandamist.
Keskkonnajuhtimine on organisatsiooni igapäevase juhtimissüsteemi osa, mis aitab organisatsioonil pidevalt tõhustada oma keskkonna- ja majandustegevust ning vähendada keskkonnaga, töötervishoiu ja tööohutusega seotud riske ja kulusid.
Keskkonnaministeerium hoolitseb majanduse, sotsiaalsfääri, looduskasutuse ja keskkonnakaitse arengu eest, selle saavutamiseks vajaliku süsteemi toimimise eest ning keskkonnakaitseks mõeldud vahendite sihipärase ja läbimõeldud kasutamise eest. Eesmärkide saavutamiseks on vajalik strateegiline planeerimine . Eestis on kehtestatud keskkonnastrateegia aastani 2030, sätestades pikaajalised eesmärgid jäätmete, vee, maavarade, metsanduse, kalanduse ja jahinduse ning looduse mitmekesisuse säilitamise.
4
Ökomärgis
Ökomärgis on vabatahtlikkuse alusel taotletav ning toodetele ja teenustele erapooletu institutsiooni poolt antav keskkonnamärgis, mis võimaldab neid eristada teistest samaotstarbelistest, kuid keskkonnale suuremat kahjulikku mõju avaldavatest toodetest. Ökomärgis antakse erapooletu institutsiooni poolt tootele või teenusele, mis vastab ökomärgise andmise kriteeriumidele . Kehtestatud kriteeriumid on ranged ning neid vaadatakse pidevalt üle ning karmistatakse, kuna kriteeriumid peavad tagama toodete järjest paraneva keskkonnahoidlikkuse.
Ökomärgised võeti kasutusele, et lihtsustada tarbijal osta tooteid, mis on keskkonnale vähem kahjulikumad, sest toodete enda informatsiooni põhjal on väga raske aru saada milline on hea ja keskkonnasõbralik toode.
Ökomärgise eesmärk on edendada tooteid, mida kasutades on võimalik vähendada negatiivset mõju keskkonnale, aidata sellega kaasa loodusvarade tõhusale kasutamisele ning keskkonnakaitse kõrgele tasemele . Samuti on eesmärgiks tõsta tarbija teadlikkust keskkonna osas ning mõjutada turgu müüma rohkem keskkonda hoidvaid tooteid.
5
Säästev areng Eestis
Säästev areng on sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna kooskõlaline arendamine, mis tagab inimestele kõrge elukvaliteedi, turvalise ning puhta elukeskkonna nii täna kui tulevikus.
Eesti säästva arengu rahvusliku strateegia alused tulenevad 1995. aastal Riigikogu poolt vastu võetud Eesti säästva arengu seadusest, mis paneb paika eelkõige looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise alused.
Säästva arengu põhimõtted on paika pandud säästva arengu riiklikus strateegias „Säästev Eesti 21”. Tegemist on Eesti riigi ja ühiskonna arendamise strateegiaga aastani 2030, mille sihiks on ühendada globaalsest konkurentsist tulenevad edunõuded säästva arengu põhimõtete ja Eesti traditsiooniliste väärtuste säilitamisega.
Säästva arengu põhimõtted aastani 2030 on:
Eesti kulturiruumi elujõulisus – Rahvuse säilimiseks “läbi aegade” on vajalikud kultuurilised mehhanismid , mis võimaldavad (kultuurilise kokkukuuluvuse) püsimist ja tagavad rahvuskultuurile omaste väärtuste, traditsioonide, käitumismudelite ja elulaadi elementide edasikandumise põlvest põlve, samuti nende omaksvõtu Eesti uusasukate poolt. Eesti kultuuriruum hõlmab endast ka ühiskonnas jagatud väärtushinnanguid ja käitumismalle, elulaadi, kasutatavat keelt, harituse kaudu põlvest põlve edasiantavaid traditsioone ja uskumusi, oma rahva kultuurivaramu tundmist ja arendamist ning võimet suhelda teiste kultuuridega. Kultuuriruumi säilimine on eeltingimuseks rahvusliku identiteedi säilimisele, mis omakorda motiveerib nii rahvuskeele kasutamist kui rahvuslike väärtuste au sees püsimist muutuvas ja globaliseeruvas maailmas.
6
Inimese heaolu kasv - Majandusliku jõukuse suurendamine , turvalisuse taseme tõstmine ja turvatunde parandamine. Jõukuse ja elatustaseme edendamine lähemale praeguste Euroopa Liidu liikmesriikide keskmisele.
Eesmärgi saavutamise põhimehhanismid on orientatsioon väliskeskkonnatrendidele vastavale ja samas Eestile sobivale majandus- ja tööhõivestruktuurile, võrgustumine (Eestis asuvad firmad, ka väikefirmad  lülituvad üha enam rahvuvahelistesse võrgustikesse), tehnoloogiline areng. Siirdumine investeeringukesksest majandusest innovatsioonkesksesse majandusse, haridussüsteem ja väljaõpe majanduse arengu alusena (ei majanduse võrgustumine ega üleminek innovatsioonikesksele majandusele pole võimalikud ilma kvalitatiivse hüppeta hariduses ja väljaõppes, väikeriigile on oluline tagada kogu elanikkonnale põhimõtteline juurdepääs haridusele, materiaalse tarbimise liigset domineerimist tasakaalustavad mehhanismid (mittemateriaalne tarbimine, ökoloogilised elulaadimuutused - oluline valdkond meedia, kolmanda sektori ja riigi koostööks).
Sotsiaalselt sidus ühiskond – Seda iseloomustavad üldtunnustatud ja omaksvõetud väärtused ja eesmärgid: vabadus, demokraatia, võrdsed võimalused. Samuti kuuluvustunne ja ühine identiteet ning sallivus ja lugupidamine teiste inimeste ja kultuuride vastu. Ühiskond on sotsiaalselt sidus kui rahvas usaldab riiki ja käitub seadusekuulekalt ning osaleb aktiivselt kodanikeühenduste koostöös.
7
Ökoloogiline tasakaal - loodusvarade kasutamine viisil ja mahus , mis kindlustab ökoloogilise tasakaalu, saastumise vähendamise. Loodusliku mitmekesisuse ja looduslike alade säilitamine. Eesti keskkonna stabiilne ja teadmistepõhine haldamine , keskkonnakasutuse väärtushinnangud lähtuvad eelkõige ökoloogiliselt tasakaalustatud elukeskkonna säilitamise vajadusest. Eesti on vääriline osaleja globaalsetes ökoloogilistes arengutes.
Eesmärgi saavutamise põhimehhanismid: haridus , tehnoloogiline innovatsioon , ökopoliitika.
8
Looduslike protsesside seatus ja tasakaal
Looduses on kõik omavahel seotud ja nagu öeldud, loodus tühja kohta ei salli. Kui rääkida näiteks metsloomadest , siis üks või teine liik paljuneb jõudsalt, kui tal on selleks soodsad tingimused – piisavalt süüa ja vähe vaenlasi .
Karmil talvel metsloomade toitmine ja läbi selle nõrgemate elushoidmine tundub humaanse tegevusena ja aitab ka elujõuetumatel ellu jääda, kuid ühel hetkel saab loomi liiga palju ja nad hakkavad inimest kimbutama. Metssiga tuleb ja tuhnib kartulipõllud üles, kitsed ja põdrad söövad ära noored metsaistikud. See teeb maaomanikele suurt meelehärmi. Täna me maaomanikku uluki toidujahi eest korralikult kaitsta ei suuda. Siin on tasakaalu ja kompromisside leidmise koht. Kui palju on liiga palju või kui vähe on liiga vähe? Kui inimene on neid asju reguleerima asunud , võttes endale looduse politsei rolli, ei saa me mingi hetk kõrvale astuda ja lasta kõigel omasoodu kulgeda.
Selle jaoks ongi olemas Looduskaitse, mis kokkuvõtvalt hõlmab loodusvarade ja looduskeskkonna kaitset inimmõju ja teiste negatiivsete tegurite eest. Looduskaitse ülesannete hulka kuulub ka tekitatud kahju hooldamine ja võimalusel ka taastamine.
Looduskaitsega peame leidma tasakaalu inimese vajaduse ning liikide ning nende elupaikade säilimise vahel.
9
Kokkuvõte
Me ise loome endale keskkonna, kus elame. Meie jaoks on tehtud palju uuendusi ja abistavaid juhendeid, et keskkonnasäästlikumalt elada, kuid kahjuks kõik nendest ei hooli. On rumal mõelda, et mind see nii kui nii ei puuduta ning midagi ei juhtu kui ma selle prügikoti siia metsa alla viskan. Muidugi juhtub, paljud loomad võivad seal leiduvatest mürgistest osakestest mürgituse saada ja ära surra.
Inimese ja looduse vahel peab olema tasakaal, kui midagi võtad, annad loodusele sama palju tagasi. Peab mõtlema selle peale, et ka järeltulevad põlved saaksid täisväärtuslikku elu elada puhtas ja säästlikus keskkonnas.
10
Kasutatud materjal
http://et.wikipedia.org/wiki/Keskkonnajuhtimine
http://et.wikipedia.org/wiki/Keskkonnakorraldus
http://www.envir.ee/1177684
http://www.envir.ee/1158120
http://www.emas.envir.ee/?pg=d1&lang=est
https://www.riigiteataja.ee/akt/13243657
http://valitsus.ee/et/riigikantselei/saastev-areng/saastev-areng-eestis
http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=14288&op=archive2
http://www.envir.ee/1100164
http://et.wikipedia.org/wiki/Looduskaitse
11