Korrelatsiooni meetodid; Uurimismeetodid, mida ei kasutata traditsioonilistes uurimismudelites (0)

Õendusteaduse filosoofilised ja metodoloogilised alused
Korrelatiivsed uurimused
Korrelatiivse meetodiga saab uurida nähtuste omavahelisi seoseid . Korrelatsioon näitab, kuivõrd tugevasti kaks (või enam) asja vastastikku seotud on. Korrelatiivne seos võiks olla kahe või rohkema tunnuste vahel.
Kirjeldav korrelatiivne meetod – meetodi eesmärk on uurida seosed, mis on juba situatsioonis olemas. Meetodi näide: on uuritud noorukite teadmised ja hoiakud seksuaalsusest ning sugulisel teel levivate haiguste kohta. Antud uuringus on rakendatud kirjeldav korrelatiivne meetod.
Ennustatav meetod – kui ühe muutuja väärtuste alusel saab ette ennustada teise muutuja väärtusi. Meetodi näide: uuriti ladina-ja afroameeriklaste naiste kavatsust teha PAP-testi. Antud uuringus on rakendatud ennustatav korrelatiivne meetod.
Mudeli testimise meetod – hüpoteetilise mudeli täpsuse testimine. Antud meetod nõuab, et kõik kuuluvad mudelile muutujad oleksid mõõdetud. Muutujad on klassifitseeritud kolmeks: eksogeensed , endogeensed ja ülejäänud. Eksogeensed muutujad – muutujad, mis on teoreetilise mudeli sees, kuid põhjustatud välisfaktoritest. Endogeensed muutujad – need, mille variatsioon asub teoreetilise mudeli sees. Ülejäänud muutujad – mõõtmata muutujad, mis ei kuulu mudelisse. Meetodi näide: On uuritud depressioonihaigusega inimesed ja tudengid. Sotsiaalne toetus mõjutas depressiooni kaudselt , kuuluvustunne – oli kõige parim depressiooni ennustaja .
Uurimismeetodid, mida ei kasutata traditsioonilistes uurimismudelites
Ennetuse ja tervise edendamise uuringud
Esmase ennetamise ja tervise edendamise meetodi eesmärgiks on proovida mõõta asju, mis et tohi juhtuda, seejärel mõõta mõju. Valim peab olema elanikkond. Meetod sisaldab endas muutuste uurimine elanikkonnas, ning neid muutusi nimetatakse indikaatoriteks. Indikaatorite muutused omakorda mõjuvad tervise edendamisele ning tulevasele ravile. Näiteks on uuritud uimastite kuritarvitamine ja selle indikaatoriteks on: uimastitega seotud arusaamade, hoiakute, teadmiste, tegevuste muutused; uimastite levimuse ja esinemissageduse muutused, samuti narkootikumitega seotud haigestumus ja surm jne.
Sekundaarne analüüs
See meetod tähendab teisest uuringust kogutud andmete uurimine ja analüüsimine. Sellist meetodit kasutatakse et kinnitada saadud tulemusi, uurida eelnevalt uurimata mõõtmeid või suunata umber andmete fookust, et oleks võimalik võrrelda teiste uuringute andmeid. Meetodi näide: esialgu oli tehtud uuring, kus uuriti rinnavähi sümptomeid. Hiljem samade andmete kasutades tehti lisauuring, kus uuriti kuidas naine saab ise identifitseerida rinnavähi sümptomeid.
Metaanalüüs
See on uurimismeetod , kus analüüsitakse varasemate uurimuste tulemusi. Metaanalüüsi puhul kogub uurija ühe teema kohta andmeid, ja esitab nende uurimuste tulemustest statistilise kokkuvõtte.
Metodoloogiline meetod
Sellist meetodit kasutatakse selleks, et arendada instrumentide usaldusväärsust selleks, et mõõta konstruktsioone, mida kasutatakse teadusuuringute muutujatena. See protsess on pikk ja keeruline.
Kasutatud kirjandus:
Burns, N. & Grove, S.K. (2001; 2005). The Practice of Nursing Research. Conduct, Critique & Utilization. Selecting A Research Design: 248-280
2