3 1982. 4 , , , . 1990 , 1993 ( ). - , , 11 -, . , , . , -- --, , -- . 2009 . , 2006 , (2002 2010 ), . , 1,31 . . Jevgeni Plushenko sündis 3. novemberil 1982. Nelja aastaselt hakkas ta uisutama, mis oli tema ema õhutamisel, esimene treener oli Tatjana Nikolajevna Skala. Alates 1990 sai treeneriks Michael Khrisanfovich Makoveev, aastaks 1993 oli Plushenko õppinud kõiki kolmekordseid hüppeid (sealhulgas kolmekordne axel). Volgogradi jää areeni sulgemise tõttu, kus koolitati Eugenet, oli ta 11 aastaseltsunnitud minema ilma vanemateta Peterburi, ema järgnes järgmisel aastal. Isa Viktor Plushenko, elukutselt puusepp ja õde Helen jäid Volgogradi. Evgeni Plushenkost sai esimene uisutaja ajaloos, kes näitas kombinatsiooni neljakordne toe
Milanos andis igal nädalal reedeti kontserte Muusikasõprade selts ja nii sai Giuseppe ühelt kohalikult aristokraadilt ka oma esimese suurema tellimuse kantaadi jaoks. 4. Vabadusvõitleja ja lüürik 1840. aastatel langes Verdi populaarsus kokku Itaalia ühendamise liikumise ajaga. Tema romantiline ja kohati kurb muusika sobis hästi Itaalia poliitilise olukorra vastaste meeleoludega. Verdi kolmas kirjutatud ooper ,,Nabucco" eeslinastus 8.märtsil 1842.aasal ,,La Skala" teatris, Milanos ning tegi ta populaarseks üle terve Itaalia, eriti Milanos, mis oli nendel aastatel okupeeritut Austria poolt. See ooper räägib ühes Piibli stseenist. Rahvas samastas end Piiblis kirjeldatud Paabli vangipõlve viidud juutidega. Orjade koorilaulu selles ooperist on isegi mitu korda pakutud Itaalia hümniks. Milanolased hakkasid pooldama Sardiinia kuningat Vittorio Emannuele II katseid ühendada Itaalia.Kuna selliste vaadete avalik esitamine oli keelatud siis kasutas rahvas
joonisel 4 kujutatud seadme abil. Survetugevuse määramise seadmel keerates vänta (1) vastupäeva viia kolb (3) lähteasendisse. Viia skaalal (2) punane osuti null-asendisse. Asetada proovikeha haaratsite (4) vahele, vänta (1) päripäeva keerates koormata proovikeha purunemiseni (magistraalpragu arenemiseni). Lugem lugeda punase osuti järgi välimiselt skaalalt (2) (N/cm3). Kanda tulemus tabelisse. Joon. 4 Vormisegu survetugevuse määramise seade: 1 – vänt; 2 – skala; 3 – kolb; 4 - haaratsid. Vormisegu kasutusala määramisel juhinduda tabelis 1.1 toodud infost. Tabel 1 Vormisegude omadused ja kasutusalad Gaasi- Savi- Niiskus, läbilaskvuse- Survetugevus, Vormisegu kasutusala sisaldus,
3. Rahuvslik ärkamisaeg- 19.saj keskel (1860-1885) eestlasteni jõudnud eneseleidmise püüdlused. Hakati tähtsustama rahvust, toimus talude päriseksostmine, oli kindlaks kujunenud territoorium, linnade kasv, raudteede areng, ärksad inimesed inimeste enda keskel, kultuurilised ja vaimsed keskused, ajakirjanduse sünd. Tegelased: L.Koidula- isamaaluule, Jannsen- I üldlaulupidu, ajaleht ,,Perno postimees"; Jakobson- ,,Skala"(1878), isamaalised kõned- Hurt, Eesti kirjameeste selts EkmS, Vanemuise laulu ja mänguselts, Eesti teatri sünd, Aleksandrikool 4. I Üldlaulupidu: 1869.a 18-20juuni Tartus, pärisorjuse kaotamise 50.aastapäev. Ametlik korraldaja oli Vanemuine, eesotsas Jannsen. Laulupeo repertuaarikogumik ,,Eestirahwa 50- aastase Jubelipiddo-Lauld, Tarto Wannemuine seltsist wäljaantud". Peokavas oli 15 ilmalikke ja 12 vaimulikku laulu, suurem osa saksa heliloojatelt eesti keelsete tekstidega laulud, 2
juurde, vaid renessanssi täiendati vms: toretsev, suurejooneline, mõõtmed suured, lemmikmotiivideks olid voluut ja risaliit(üksiku osa eendumine) baroki ehitustüübi rajajaks oli Vignola 1507-1573 Ilgeesu kirik Roomas baroki aitas võidule Maderna 1556-1629 Santa Susanna kiriku fassaadi, jätkas Peetri kiriku ehitamist Roomas, fassaadi ja pikihoone, G.L. Bernini 1598-1680, kasutas arhitektuuris perspektiivi, lõpetas Peetri kiriku kompleksi, tegi väljakuesise sammastiku, „Skala Regia” Borromini 1599-1667, hülgas kõik traditsioonid, ebakorrapärane, laineline joon, skulptuurid, Santiivo kabel, tuntumad veel – Rainaldi, Fontaana, Hispaania – kujunes välja omapärane plateresne stiil(plaadid) esindaja Cano 1601-1667 Ranada katedraali fassaad Churriguera 1665-1725 kelle loodud stiili Churrigerism Holland – iseloomustas reeglipärane klassitsistlik stiil, mille aitas võidule Campen Campen 1596-1687 – Amsterdami raekoda(praegune kuninga loss)
symbolik som bidrar till att förmedla en blandning av bitter ironi, försoning och främlingsskap. Dessa är kännetecknande för författarskapet, dess vardagliga absurditet påminner i viss mån om Torgny Lindgren. Till skillnad från surrealismen är dock Kyrklund strängt medveten och genomtänkt. Ett återkommande tema är meningslöshet och vanmakt, där det onda och det goda möts i en ogripbar och stundom avsiktligt oförståelig gråskala. Kyrklund lyckades emellertid teckna sina ofullkomliga eller misslyckade karaktärer med stark empati och överseende, om än inte utan betraktarens avstånd. I berättelserna och dramerna återgår han gärna till klassiska motiv från Bibeln och antiken, motiv som strukturellt är eviga, mönster som inte kan brytas. Dessa sätts vanligen i onämnda miljöer och öppna rum, vilket förstärker evighetsperspektivet. Lars Gyllensten Verksam 1946-2004
annaabi.ee 
