olustikku. Courbet on kasutanud ka modernset stiili, mis väljendub punase ja paabulinnusinise toonide selguses. Need tooni vastanduvad mustale ja hallile. Realistlikkust väljendavad hoogsad pintslitõmbed. Veel on sellele teosele iseloomulikud rohmakad tumeda joonega ümbritsetud näod. ,,Kivilõhkujad" - tahtis sellega kujutada rasket tööd. Nägusid maalil näha ei ole, aga käed ja kehad on hästi välja toodud. Tagaplaani maastik on üldistatud, esiplaani kivid ja rohukõrred on detailselt esile toodud (See maal on sõja ajal hävinenud). 1855.a korraldas oma töödest eraldi näituse, mille pealkirjaks pani ,,Realism". Oli esimene kunstnik kes korraldas kontranäituse(- väljendab kunstniku või kunstnike rühma rahulolematus suure näituse korraldusega või zürii põhimõtetega)
Napoleon oma Choise Kivilõhkujad tööruumis veresaun Gustave Pantheon – Jacques-Louis Eguene Matus Gourbet Pariisis David Delacroix Ornans’is Gustave Gourbet Burlakid Volgal
JEAN-FRANCOIS MILLET Viljapeade korjajad Õhtupalvus ehk Angelus GUSTAVE COURBET Autoportree Matus Ornan'is Kivilõhkujad Laadalt tulnud talupojad Ateljee Kohumine e. tervist härra Courbet HONORE DAUMIER Transnonaim'i tänav 1834 ILJA REPIN Burlakid Volgal Ei oodanud Ivan Julm pojaga Zaporoozlased kirjutavad kirja Türgi sultanile Modest Mussorgski portree IVAN SISKIN
J-F. MILLET G.COURBET Viljapeade korjamine Õhtupalve ja kaevajad Kivilõhkujad Tere, härra Courbet! H.DAUMIER V.SURIKOV J.KÖLER C.MEUNIER 1831.a poliitilised maskid Bojaaritar Morozova Ema portree Terasesulataja W.TURNER F.GOYA Temeraire'i viimane sõit Ülestõusnute mahalask 3mai Uinunuv mõistus sünnib koletisi ,,Kapriisid" 1808a C.D.FRIEDRICH T.GERICAULT F.RUDE
KOOLKOND Romantikute üheks lemmikteemaks oli metsiku looduse ülistus. Pariisi maalikunstnikud 1830.a Barbizonis Loodusest võeti piltide värvitoonid, üksikasjad, kompositsioon Theodore Rousseau Jean-François Millet Honore Daumier Graafika Ühiskonnakriitili ne iseloom Suure üldistusjõuga tüübid Pilkamine Gustave Courbet Argipäeva kujutamine Oma näitus ‘’Realism’’ Maalis seda, mida ainult silmadega näeb ‘’Kivilõhkujad’’ Edouard Manet Kujutab Pariisi ja kaasaegset linnaelu Kuulus kompositsioon tavaliste inimestega ‘’Eine murul’’ ‘’Eine murul’’
iseõppija. Revolutsionäär, osales Pariisi Kommuunis, elu lõpul Sveitsis pagenduses. Andis suunale nime- kui 1855. Aasta Pariisi maailmanäitusel Courbt töid ametlikule näitusele ei pandud, üüris ise saali ja riputas ukse kohale sildi ,,Realism". Courbet oli suurt kasvu mees, selline on ka tema kunst. Tema maalides on midagi järsku, teravat. Koloriit tume. Tuntuim töö ,,Matus Ornans´is" ja ,,kivilõhkujad" Skulptuuris realism eriti läbi ei löönud. Belglane Constatin Meunier /mönjee/ kujutas kaevureid ja töölisi. (kaks tema reljeefi on tallinnas mere pst 4 ühe tööstushoone värval). NB: õpetaja pildid Vassili Perov ,,Matus"
Karikaturist Tegeles ka skulptuuri ja maalikunstiga Maalis suurlinna lihtrahvast Säilinud tuhandeid pilkepilte Kolmanda klassi vagun 1862 67x93 cm Ottawas Custav Coubert Gustav Coubert 1819-1877 Maalikunstnik Sihiteadlik ja enesekindel realist Tõeline realismi eest võitleja Pole tähtis, kas maalitakse ilusaid või inetuid asju- peaasi, et seda tehakse hästi Maalis seda, mida silmad näevad Näitus "Realism" Maalid: "Matus Ornansis", "Kivilõhkujad", "Tere härra Coubert" Matus Ornans´is 1850 Kivilõhkujad 1849 Tere, härra Coubert 1854 Pärast õhtusööki Ornans´is 1849 195x275 cm Lilles (Prantsusmaal) Allikas 1868 128x97 cm Pariisis Ajaloomaalid realismis Realismis tunnistati ametlikult ajalomaale Loobuti nõudest, et tuleb maalida ainult seda, mida silmaga näha saab Adopph von Menzel, Vassili Surikov, Ilja Repin ja Vassili Perov Realism Saksamaal Adolph von Menzel 1815-1905
REALISM Realism on kunstistiil, mis tekkis Prantsusmaal pärast 1848. aasta revolutsiooni. Realism on kunstivool, mis taotleb ümbritseva, maalitava tõetruud ilustamata kujutamist. Seda viljeleti kogu Euroopas ja ka Venemaal 19. sajandi lõpuni. Jean François Millet "Viljapeade korjajad" (1857) Esile on toodud tegevus, mitte inimeste olemasolu või nende näod. Gustave Courbet "Kivilõhkujad" Maalil on kujutatud juhuslik hetk. Mulle meeldib see maal, sest esile pole toodud inimeste nägusid, vaid nende tegevus. "Tüdrukud Seini ääres" Minu arvates on sellel maalil mõeldud detailidele, näiteks kleidiriie, millel on välja toodud kortsud. Samuti ka puu all olev korv. Maali põhimõte pole eriti selge minu arvates. Honoré Daumier "Kaks skulptorit" Maal oleks justkui lohakalt maalitud. Inimeste näod ning muudele detailidele pole erilist tähelepanu määratud
REALISM Kaspar G. TEKE · Sai alguse Prantsusmaal 1830. aastatel · Tekkelugu: Rühm maalikunstnikke hakkas peatuma linnalähistel metsakülades ja mõned neist, nagu näiteks T.Rosseau, jäid püsivalt metsa elama. Vahetu side loodusega ja talurahva eluoluga suunas neid looma uutmoodi kunsti, mida hakati nimetama realismiks. JEAN-FRANCOIS MILLET GUSTAVE COURBET "Viljapeade korjajad" "Kivilõhkujad" TUNNUSED · Detailirikas ja täpne · Tegelased olid enamasti lihtrahva ja keskklassi hulgast · Esile tuli kriitiline hoiak · Elu käsitleti tasakaalustatumalt, rõhutati isiklike kogemuste ja vaatluste vajalikkust, mittevajalik jäeti kõrvale · Kasutati tegelikkuse objektiivset peegeldamist, tüüpilise rõhutamist ning põhjuse ja tagajärje seostamist IVAN SISKIN VASSILI SURIKOV
põnevatest motiividest ning hakkasid maalima vaid seda, mida nad nägid; · nende meelest pidi kunstis kõige tähtsam olema tõde seega maalisid nad oma maale tegelikkusele vastavalt ja tõetruult. · loodusest võeti üksikasjad, värvid ja kompositsioon. Kirjelda Gustave Courbet teoseid! · Gustav Courbet (1819-1877) oli kõige sihiteadlikum ja enesekindlam realist. · tema tuntumad teosed on ,,Kivilõhkujad", ,,Matus Ornans´is" ja ,,Tere, härra Courbet"; · tema teosed olid kohati liigagi realistlikud, ta maalis väga julgelt akte ja maastikumaale. Mille poolest oli kuulus Honore Daumier? · Honore Daumier (1808-1879) oli kuulus prantsuse maalikunstnik, graafik, skulptor ja karikaturist; · tema joonistustel oli tihti ühiskonnakriitiline alatoon; · ta on teinud palju pilkepilte, milles naeruvääristab väikekodanlaste rumalust.
"Hannibali minek üle alpide".Saksamaa-Philipp Otto Runge-usulise sisuga teosed.Kekaegsed muinasjutud,legendid.Maalib pilt pildis."Hommik".Realism-Prantsusmaa-looduslähedane,maalivad tõde,ümbritsevat elu.Pruunid,hallid kollakad toonid.I realistlikud maalid tehakse maastikumaalina.Jean-Francois Millet-maalib talupoegi,rasket tööd.Inimesed ei vaata pildist välja.Pilk suunatud maha."Viljapeade korjajad","Külvaja","Õhtupalvus".Gustave Courbet-võimas isiksus.Revolutsionääride perekonnast."Kivilõhkujad",Tere,härra Courbet".Honore Daumier-meenutab Goyat.Naerab välja väikekodanlust.Kivitrükk oli lemmiktehnika."Crispin ja Scapin".Vene realism-Ilja Repin-ajaloo sündmused,kaasaeg."Burlakid Volgal".Tööd suuremõõdulised."Zaparoozlased kirjutavad kirja Türgi sultanile".Vassili Surikov-mineviku sündmuseid kujutab."Lumelinna vallutamine".Ivan Siskin-käis Eestis maalimas."Viljapõld"(narva lähistel) ,,Kolm karu". Eesti-Johann Köler-peetakse I realistiks eestis.Sündinud Viljandimaal
ehituskunstis.Eklektika on erinevate stiilide koos kasutamine.16.Honore Daumier „Transonaine’i tänav“ 15.aprill 1834. eitea, mis ajaloosündmusega seotud on..:S17. Realistid hakkasid esmakordselt maalima keda või mida? Nad läksid Pariisi linnaäärsetesse küladesse ja mida nad seal tegema hakkasid? Kuidas valmisid nende maalid? Tuntumad prantsuse realistid ja nende tööd. Tööde analüüs – „Viljapeade korjajad“, „Kivilõhkujad“ Hakatakse kujutama raske töö tegijat, suhtudes temasse lugupidamisega.Prantsuse realistid: Jean Francois Millet – Külvaja.Viljapeade korjajad – maalis 2 varianti, esiplaanil naised, kes peale lõikust korjavad kokku viimaseid viljapeasid.Realist Gustave Courbet – Kivilõhkujad (noor mees, kellel on palju jõudu ja vana mees, kes on väga haige, liigesevalud jne, ta lõhub kive mööda külmajooni) Veel Courbeti teos – Tere härra Courbet.18. Kes maalis maali „Matus Ornansis“
reeglid, mida Millet tugevasti eiras. Arvati, et Millet õhutab lihtrahva raske elu kujutamisega mässumeelsust. Tema tegelased olid kartulivõtjad, viljapeade korjajad, külvajad ja karjased. Peale Millet surma hakati temast eeskuju võtma nii Prantsusmaal kui ka mujal Euroopas. Kõige sihiteadlikum ja enesekindlam realist oli Gustav Courbet (1819-1877). Courbet maalis suuri pilte, mille motiiv oli rõhutatult argipäevane. Üheks selliseks tööks on "Kivilõhkujad ", mis on hävinud. Courbet´põhimõtteks oli maalida ainult seda, mida silmad näevad. 19. sajandi viimasel kolmandikul levis enamikus Euroopa maades ametlikult tunnustatud realistlik ajaloomaal. Mõistagi oli nendes töödes loobutud kujutamast ainult seda, mida oma silmaga näha saab. Varasemast ajaloomaalist erines realism sellega, et püüdis olla lausa dokumentaalselt täpne niihästi ajaloosündmuse kui ka selleaegse olustiku, näiteks riietuse või relvade kujutamisel.
- edasi loomutruult, ilma seda kuidagi moonutamata või ilustamata. Kujutati tõepäraselt ja kriitiliselt elu varjukülgi. Selleks ajaks olid vaesemate inimeste elutingimused ja majanduslik seis linnade kiire kasvu tõttu muutunud märgatavalt halvemaks. Realistlik kunst oli sageli üsna kriitiline, ta arvustas maailma, mis sallis sellist ebaõiglust. Koosta üheksast maalist/skulptuurist koosnev galerii, kuhu kuuluvad kolme kuulsama prantsuse realisti tööd? Gustave Courbet "Kivilõhkujad" "Tüdrukud Seini ääres" Matus Ornan'is Ilja Repin Burlakid Volgal Honoré Daumier "Kaks skulptorit" "Law and Justice Portfolio" Camille Corot "Venise, la Piazzetta" "Naine pärliga" Rosa Bonheur "Landscape With Cattle" "The Horse Fair"
8. Missuguse nimetusega tuntakse veel peredviznikute ajajärku? Kriitiline realism 9. Kes oli suurim kunstnik vene kriitiliste realistide seas? Jean Francois Millet [zan fransuaa millee] Honore Daumier [onoree domjee] Gustave Courbet [güstaav kurbee] Adolph von Menzel [adolf fon mensel] Corot. Maastik T. Rousseau. Millet. Viljapeade Metsaserv korjajad Fontainebleau's Courbet. Matus Courbet. Kivilõhkujad Courbet. Tere, härra Ornans'is Courbet! Daumier. 1831. aasta Daumier. Kolmanda Daumier. Pesunaine poliitilised maskid klassi vagun Perov. Matus Repin. Burlakid Volgal Repin. Zaporoozlased kirjutavad kirja Türgi sultanile Surikov. Streletside Meunier. Köler. Ema portree
Tõetruu maalikunst mõjus algul võõrastavalt neile, kes olid harjunud ametliku kunsti idaalmaastikuga. *Jean Francois Millet kujutas talupoegi,töölisi tööd tehes, mitte maastike ,,Viljapeade korjajad" - kolm vaest naist ränk töö Suured, veidi kohmakad, tumedad pruunikad toonid. *Gustav Courbet - suureformaadilised ja paljude figuuridega pildid, rõhutatult argipäevane. "Kivilõhkujad, Korraldas iseseisvaid näituseid.( Kontranäitus väljendab kunstniku või kunstnike rühma rahulolematust suure näituse korraldusega.) Maalis ainult seda mida silma nägi. Oma silmaga ei saa ju näha mütoloogilisi, allegoorilisi või ajaloolisi teemasid, mis olid aukohal ametlikus kunstis. Realist lubas endale ainult maastiku, kaasaegse olustiku, portree ja natüürmorti kujutamist. VENEMAA kriitiline realism, talupoegade raske töö kujutamine 1870.a loodi rändnäituste ühing e
Courbet on kasutanud ka modernset stiili, mis väljendub punase ja paabulinnusinise toonide selguses. Need tooni vastanduvad mustale ja hallile. Realistlikkust väljendavad hoogsad pintslitõmbed. Veel on sellele teosele iseloomulikud rohmakad tumeda joonega ümbritsetud näod. "Matus Ornans´is" eksponeeriti 1850. aastal Salongis. Kriitikud arvasid, et see on kole ja labane. Maal muutus tänu tegelaste ja kujutatud paiga ehedusele realismi manifestiks. Courbet maalis aastal 1851 "Kivilõhkujad". Ta tahtis selle maaliga näidata rasket tööd, mida nad teevad, hoolimata lõikavast tuulest ja kõrvetavast päikesest. Nägusid ta ei näita, aga käed ja kehad on hästi välja toodud. Figuurid täidavad peaaegu lõuendit. Tagaplaani maastik on üldistatud, esiplaani kivid ja rohukõrred on detailselt esile toodud. Kui 1855. aastal toimus maailmanäitus, siis tema töid "Matus Ornans´is" ja "Kunstniku ateljee" kunstiosakonnas ei aktsepteeritud. Kunstnik ei
Inglismaa Charles Barry (1795-1860), Augustus Pugin (1812-1852) Parlamendihoone Londonis. 1837-1840. REALISM 1840 - 1860.a. Maalikunst Prantsusmaa Honorè Daumier' Transnonain'i tänav 15.aprill 1834 Maalikunst Prantsusmaa Francois Millet. Viljapeade korjajad. 1857. Maalikunst Prantsusmaa Gustave Courbet. Kivilõhkujad. 1849-1850. Maalikunst Venemaa Ilja Repin. Burlakid Volgal. 1870-1873. Maalikunst Venemaa Vassili Perov (1833-1882) Matus. 1865. IMPRESSIONISM 1860 - 1880.a. Maalikunst Prantsusmaa Edouard Manet. Eine roheluses.1862-1863. Maalikunst Prantsusmaa Edouard Manet. Olympia. 1863. Maalikunst Prantsusmaa
Mortefontaine'ist" Jean Francois Millet talupoegade maalija, kurvameelsed, raskepärased tööd, ,,Tuulaja", ,,Õhtupalve", töödes on ääretu vaikus,"Viljapeade korjajad" Gustave Courbet barbisoonlaste juht, ,,Matus Ornans'is", impressionistid kogunesid tema seltskonda, 1855 Pariisis maailmanäitus, kuid tema töid ei võeta vastu, tekitab siis ise oma näituse sinna lähedale keldrisse ja saab tohutut tuntust, ,,Kivilõhkujad", ,,Tere, härra Courbet" Honore Daumier Iseõppija, poliitilise sisuga pilkepildid, palju karikatuure, kritiseerib sotsiaalseid pahesid, litograafia e kivitrükk on lemmiktehnika, kaastööd ajakirjadele, ,,Crispin ja Scapin", ühe rahandustegelase karikatuur ,,Pesunaine" Eduard Manet vanim impressionist, ka realistlikud tööd, vulgariseerib, ,,Olympia" *Eesti August Weisenberg esimene eesti soost skulptor, eeskuju klassitsismist, hiljem realistlikud tööd, ,,Hämarik", ,,Linda",
Tõepärane pilt tegelikusest Objektiivsus Rõhutakse ülespuhutust või liigset kunstipära Realismi maalikunsti omadused Suurte piltide maalimine Lihtrahva raske elu kujutamine Maastikumaalid Realismi kuntsnikud Theodore Rousseau (1812-1867) Gustave Courbet (1819-1877) Jean Francois Millet (1814-1875) Theodore Rousseau "Kalapüüdja" 1848 http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/7/7f/Th%C3%A9odore_Rousseau_002.jpg Gustave Courbet "Kivilõhkujad" 1849 http://www.public.asu.edu/~jacquies/Courbet8.jpg Jean Francois Millet "Angelus" 1859 http://www.gardenofpraise.com/images2/angelus.jpg Realismi skulptuur Skulptuurid üritati realistlikult teha Lisandusid figuuride liialdatult dünaamilised poosid Skulptor Constantin Meunier (1831 -1905) Constantin Meunier "Laevalastija" 1885 http://www.kalipedia.com/kalipediamedia/artes/media/200707/18/hisarte/20070718klparthis_55 0.Ies.SCO.jpg
mehelik, jõuline, kohati tooreski. Näeb ja maalib kõike suure lihtsa vormiga, tööde mõõtmed on ka suured. Tema maalides on midagi järsku, teravat. Koloriit tume. Tuntuim töö ,,Matus Ornans`is" (6,65 x 3,14 m). Ornans oli Courbet` koduküla. Pealtnäha tavaline sündmus kaljuse maastiku taustal üle 40 elusuuruses figuuri, igaüks omaette portree. Maali ülesehitus ka väga tavaline, lihtne see kõik oli klassitsismi ja romantismiga harjunud kunstipublikule vastuvõtmatu. ,,Kivilõhkujad" juhtis tähelepanu töörahva viletsusele ja raskele tööle. Courbet on maalinud ka omapäraseid, lihtsate motiividega maastiku- ja meremaale. Courbet`l oli eluajal vähe pooldajaid, talle heideti ette labasuse ja inetuse maalimist. Siiski on Courbet`l kunstiajaloos väärikas koht, ta on olnud paljudele eeskujuks. Skulptuuris realism eriti läbi ei löönud. Belglane Constantin Meunier /mönjee/ (1831-1905) kujutas kaevureid ja töölisi
- pole kohta positiivsetele tegelastele nagu ka Balzaci loomingus - kõik on pilkamisväärne, tavalisi inimesi pilkab ta lõbusalt ning heasüdamlikult aga võimu esindajate kujutised on süngelt sarkastilised - esimene, kes valib oma motiiviks suurlinna lihtrahva, kujutab tõsiselt ning lugupidamisega · GUSTAVE COURBERT - kõige sihiteadlikum ja enesekindlam - maalis suure formaadilisi pilte, mille motiiv oli rõhutatult argipäevane - ,,Matus Ornan`is" ,,Kivilõhkujad" - korraldas oma töödest eraldi näituse, mille pealkirjaks ,,Realism" - tema põhimõtteks oli maalida seda, mida simad näevad · EDOUARD MANET - kujutas kaasaegset linnaelu - kasutas mõne teise kuulsa kunstniku teose kompositsiooni - teosed, mille teemaks maalikunsti omaväärtus - vähendas varjudega ruumi kujutamist, millega vähenes pildi sügavuseillusioon · Realim mujal Euroopas · - motiivi osa tugevnes · AJALOOMAAL
Romantism 1.19. sajandi algul ja kestis sama sajandi keskpaigani · 2. Romantismi iseloomustab mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest, individualism, ebatavalised tegelaskujud ja sündmustik · Romantikute huvi oma rahva muinsuse, ajaloo ja rahvaluule vastu pani aluse mitmele teadusharule · Paljud romantilised teosed kajastavad kirglikku tulevikuühiskonna unistust 3. Arhitektuuris järgnesid klassitsismile historitsism ja eklektika. Historitsism on mõne vana stiili jäljendamine, seetõttu esineb historitsism mitmel kujul (neorenessanss, neogootika, neobarokk jne.). Sageli lükati klassitsistlikesse ehitistesse varem esinenud stiilide (eriti renessansi) elemente. Eeskujuks võeti ka gooti ehituskunsti. Hoone mahulisest otstarbest polnud keegi huvitatud. Peamine rõhk asus fassaadide toredusel. 19. sajandi teisel poolel hakkas fassaadidest ajaloolisi stiile välja ...
Näeb kõike suurelt ja lihtsalt, ka piltide formaadid on suured. Töid iseloomustab rahulikkus, dünaamika puudub. toonitab alati väga tugevasti plastilisust ja püüab kõiki vorme varjude abil selgelt ning ümaralt modelleerida. Korraldas kontranäituse Eluajal oli väga vähe pooldajaid. Ametlikud ringkonnad ja laiem publik olid tema vastu vaenulikud, talle heideti ette toorust ja labasust, ,,inetuse kultiveerimist". Kivilõhkujad, 1851 Matused Ornans'is 184950 Rebane lumes, 1860 Tere õhtust, härra Courbet 1854 JEAN FRANÇOIS MILLET (18141875) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Millet maalid on teostatud äärmiselt lihtsas, kuid jõulises stiilis.
Daumier`d tunti eluajal peamiselt graafikuna ja tema peaaegu monokroomsed (pruunikas-roheline värvigamma) ning monumentaalseltmõjuvad maalid leidsid hindamist hiljem. Üks tuntuim maal on "Pesunaine". Kõige sihiteadlikum ja enesekindlam realist oli GUSTAV COURBET [güstaav kurbee] (1819-1877). Kuna ametlikus salongis olid aukohal suureformaadilised ja paljude figuuridega pildid, maalis ka Courbet suuri pilte, mille motiiv oli aga rõhutatult argipäevane. Üheks selliseks tööks on "Kivilõhkujad ", mis on kahjuks hävinenud. Courbet ´põhimõtteks oli maalida ainult seda, mida silmad näevad. See näiliselt lihtne põhimõte tähendas tegelikult peaaegu kogu ametliku kunsti ja suurema osa minevikukunsti alaväärtuslikuks kuulutamist. Oma silmaga ei saa ju näha mütoloogilisi või allegoorilisi süeesid. Realist lubas endale ainult maastiku, kaasaegse olustiku, portree ja natüürmordi kujutamist. Realism tähendas looduses nähtavate värvide ja
See on nagu tükk tõelist elu. Isegi pildi ülesehitus rõhutab argipäevasust: matuseliste tihedat üle pildi suunduvat põikrivi näivad oma raskusega nagu maadligi suruvat taamal paistev heledast kivist astang ja tühi kõle taevariba selle kohal.Klassitsismi või ka juba romantismiga harjunud vaatajale olid sellised teosed vastuvõetamatud ning Courbet'l tuli palju võidelda realismile eluõiguse saavutamise eest. Teistest Courbet' teostest on tuntuim "Kivilõhkujad". Prantsuse realistide hulka kuulus ka karikaturist Honore Daumier (18081879). Tuhandete viisi on säilinud ta poliitilise sisuga pilkepilte, palju on ka selliseid, kus ta naerab välja väikekodanlaste rumalust ja piiratust. Daumier' karikatuurid on väga ilmekad, tugevate heleda ja tumeda kontrastidega, julgelt lihtsustatud vormidega. Muidugi on neis kasutatud ka moonutusi, kuid et meister lähtus neis ikkagi tegelikust elust, mõjuvad ta tööd väga usutavalt ja loomulikult
Gustave Courbet (1819-1877) Oli pärit jõukast talupoja perest. Läks noorena juba Paiisi õppima. Õppis alguses kopeerides vanameistrite töid. Eitas fantaasia osa kunstis, deviisiks oli, et tuleb maalida seda, mida sa näed. 1855. Toimus Pariisis maailmanäitus, kuhu ka Courbet oma tööd esitas, aga need lükati tagasi ja siis korraldas ta isikunäituse realismi paviljonis. Selle sündmuse järgi sai kunstivool omale nimetuse. Tema tööd on tavaliselt suuremõõtmelised. Tema töö ,,Kivilõhkujad", ,,Kivine jõeorg" ,,Matus Ornansi's" Maal on 6m pikk ja kujutab 40 figuuri Courbe kodukülast. Figuurid on paigutatud loomulikult ja lihtsalt ja maal on tumedates toonides. Maalis palju merd, kus tugevaks küljeks on värvi harmoonia. Tihti pigistas tuubist värvi lõuendile ja hõõrus noa abil laiali. Honore Daumier (1808-1879) Tegeles karrikatuuridega, maalimisega ja skulptuuriga. Karikatuurid on poliitilise sisuga. Samuti naeris tihti välja oma töödes väikekodanlaste rumalust.
Barbizonis töötas ka talupoegade kujutajana tuntuks saanud Jean Francois Millet (1814-1875), maalides neid raske töö juures. Millet' maal on "Viljapeade korjajad". Prantslane Gustave Courbet (1819-1877) väitis, et pole tähtis, kas maalitakse ilusaid või inetuid asju peaasi, et seda tehtaks hästi. Courbet' enda teostest oli murrangulise tähtsusega hiiglasuur 6 m pikkune maal "Matus Ornans'is". Teistest Courbet' teostest on tuntuim "Kivilõhkujad". Prantsuse realistide hulka kuulus ka karikaturist Honore Daumier (1808-1879). Poliitilise sisuga pildid, naerab väikekodanlaste rumaluse üle. __________ Venemaal oli 19 saj. II poolel palju ühiskonnakriitilisi kunstnike kes oma teostega tahtsid vaeste inieste elu paremaks muuta. Näiteks talupoegade viletsust andis eriti usutavalt edasi Vassili Perov (1833-1882). 1870. aastal lõi grupp noori vene kunstnikke rändnäituste ühingu, mille venekeelse nimetuse
talupoegi, ta tegelased olid vastuolus ideaalskeemile, arvati, et ta õhutab lihtrahvast mässama, ,,Viljapeade korjajad", ,,Külvaja", ,,Kaevajad", H. Daumier graafik, teostel ühiskonna kriitiline iseloom, tegelased argielust, näeb kõiges pilkamis väärsust, motiiviks suurlinna lihtrahvas, ,,Crispin ja Scapin", ,,Pesunaine", ,,Transonain´i tänav", G. Coubert suured pildid, motiiv argipäevast, korraldas esimesena kontranäituse, kaasaja olustiku maalimine, ,,Matus Oransis", ,,Kivilõhkujad", ,,Tere, härra Coubert", E. Manet ainesti Pariis ja kaasaegne linnaelu, vulganiseeringud, tätis oli kuidas ainet on nähtud ja kujutatud, vähendas varjudega ruumi kujutamist, heleda ja tumeda vstandumine, ,,Eine murul", ,,Olympia", ,,Raudtee", Venemaa peredviznikud rändnäituste ühing, V. Surikov maalikunstnik, peredviznikute liige, ,,Bojaaritar Morozova", ,,Lumelinna vallutamine", ,,Streletside hukkamise hommik", I. Repin olustiku, portree ja ajaloomaalija, maalis kaasaja
Teda ei saatnud edu, vastuolus akadeemiakunstiga, süüdistati mässu õhutamises. Pärast surma saab kuulsaks. "Viljapeade koristajad" ¤ Gustave Courbet - vastandub ametlikule kunstile, maalib suure formaadilisi teoseid.Esimene kunstnik, korraldades kontranäitusi ( vastumeelsus suurte näituste korraldajate vastu). 1855. a. maailmanäitus, kus ta ei lepi talle antud pinnaga, teeb ise näituse "Realism". T: maastik, olustik, portree, natüürmort. " Kivilõhkujad" ¤ Honore Daumier- joonistaja, graafik. Tööd esitati ajakirjanduses. Karikatuurid poliitikutest. Maalides on leebem, maalib linnakodanikke, lihtsat elu, naeruvääristamist vähe. "Kolmanda klassi vagun", "Pesunaine". ¤ Edouard Manet T: Pariisi linnaelu. Skandaalsed maalid, kasutab kuulsate kunstnike maalide kompositsioone. Varjude ja värvide heledamaks muutumine. "Eine murul" , "Olympia". ¤ Ilja Repin realism + ajaloo maal. Tuntuim vene realist
aja ühiskonna sotsiaalseid pahesid ebavõrdsust, silmakirjalikkust jne. Maali iseloomustab tõeline ilmekus ja karakterite hea väljatoomine. On loonud terve rea pilte tuntud kirjandusteoste ainetel Cervantese ja Moliere-i ainetel. Tundub loomulik, samas groteskne. Millet- kutsuti talupoegade milleeks. Maalis pastoraale (karjase õhtupalve, karjane jne.) Courbet- kõige tüüpilisem realist. Iseõppija. Esimene realistlik pilt on matus ornaalis, tähtpilt kivilõhkujad. Elu lõpupoole tegi meremaale. Eluajale ei olnud kunst hinnas. IMPRESSIONISM 19 saj 70/80ndad, Mõned ajal alustavad sellega moodsat kunsti. Tekkis reaktsiooina realismile. Saksa eeskuju võttis prantsusmaalt, tuntumad kunstnikud Menzel, Leibl, Thoma. Tegid kunstis täieliku püürde- püsivaid olukordi polegi võimalik maalida, valgus ja atmosfäär pideval muutuvad, kunstnik saab vaid kajastada oma muljeid mööduvates olukordadest, saab vaalida ainult valgust ja õhku
REALISM 19.saj. • 19. sajandi keskpaik kuni 19. sajandi lõpp • Huvitus kaasajast, lihsatest inimestest ja argielust • Realistide eesmärk: kujutada elu sellisena nagu ta on, ilma ilustusteta Põhijooned • Vastandus romantismile, sest loodi tõepärane pilt tegelikkusest • Maaliti, mida nähti • Maaliti loodust, talupoegade elu ja portreesid • Kriitiline suhtumine ühiskonnakorraldusse • Maalid annavad ülevaate toonasest elust Näited • Gustav Courbet ‘‘Kivilõhkujad • Jean Francois Millet ‘‘Viljapeade korjajad’’ IMPRESSIONISM KUNSTIS 19.saj Impressionism • Impressionism oli uus kunstivool, mis sai alguse 1860. – 1870. Aastatel. See avaldus peamiselt maalikunstis. Voolu nimetus tuleb prantsusekeelsest sõnast impressioon (mulje). Põhitunnused • Taheti jäädvustada hetkemuljet ja valgusefekte. • Maaliti väikeste kiirete pintslilöökidega • Varjutamisel ei kasutata musta värvi
realism huvitus kaasajast, lihtsatest inimestest ja argielust. Realistid püüdsid edasi anda kõike olemasolevat loomutruult. Kaasaja puuduste esiletoomisega püüdsid nad ka kaasa aidata nende kõrvaldamisele. Kõigepealt kerkis realism esile maalikunstis, nimelt maastikumaalis ( John Constable, Camille Corot). Jean Francois Millet kujutas talupoegi rasket tööd tegemas. Prantsuse realistid olid veel Gustave Courbet ("Matus Ornans`is", "Kivilõhkujad"), Honore Daumier. Kõige ühiskonnakriitilisem oli realism Venemaal (Vassili Petrov, Ilja Repin, Vassili Surikov). Realismi tähe all sündis ka Eesti rahvuslik kunst. Esimese väljapaistva eesti soost kunstniku Johann Köleri töödes on realistlikke jooni. IMPRESSIONISM Looduslähedase maalikunsti kõige äärmuslikuma suunana arenes 1870-ndate aastate Prantsusmaal välja impressionism, mis püüdis jäädvustada hetkelisi muljeid. Impressionistid
ole. Neid kunstnikke huvitas tegelikkus. Pildid on ilustamata. See sai alguse Prantsusmaal. Maaliti töötavaid inimesi. Kujutati pruunikates toonides loodust. Realism oli kriitiline! Kõik kujutatud tõepäraselt. Barbisoni koolkond. Jean- Francois Millet asus töötama Barbisoni külla tööle aastal 1849. N: ,,Viljapeade korjajad". Hakati maalima kohaliku loodust ja talurahva elu. Gustav Courbet ,,Matus Ornas's" - kujutatud üle 40figuuri, tume koloriit loob matusemeeleolu. Courbet ,,Kivilõhkujad". Honore Daumier ,,Ühe rahandustegelase karikatuur" Venemaal. Kriitiline realism. Rändnäituste ühendus. Loodeti et kriitiliste piltidega sai ühiskonda muuta. Ilja Repin. Zaparoozlased kirjutavad kirja türgi sultanile. IMPRESSIONISM Murranguline kunstistiil. Murrangilus seisnes tõepärasusest kaugenema. Pildid aina Abstraktsemaks. Pildid läbi valguse ja õhu! Töötamislaad oli väga kiire, sest valgus muutus kiiresti. Ühest motiivist sai mitmeid seeriaid. Omane pintsli tehnika
Turner - Inglismaal ● E. Delacroix - Prantsusmaal ● T. Gericault - Prantsusmaal T. Gericault “Medusa parv” E. Delacroix “Vabadus viib rahva barrikaadidele” Realism (tõde) - romantismi jätk 1850ndatel 19. saj I pool, 1870ndad G. Courbet - suunas realismiliikumist 19. saj Prantsusmaal, maalis suuremõõtmelisi maale töötavast talupojast 19. saj I pool → Barbizoni koolkond → vabaõhumaal Temaatika: loodus, ajaloomaal G. Courbet “Kivilõhkujad” ● Impressionism (pr keeles “mulje”) C. Moneti maali järgi ● Maalisid väga kiiresti, väikeste pintslitõmmetega ● Maalisid seeriad lihtsatest motiividest erineval ajal ● Heinakuhjad, Roueni katedraal Kunstnikud A. Renoir - lõbutsevad inimesed pargis C. Pisano - inimesed mittedetailselt E. Degas - baleriinid ja hobused Postimpressionis tid V. van Gogh (1853-1890) - Lihtsad motiivid - Palju autoportreid
kunstiajaloo vältel tehtud tõetruu maal, konkreetne kunstivool 19.saj keskpaigas, relistidel oli tähtis otsese ümbruse tõsieluline kujutamine, asjalikult ja objektiivselt, tõde on kunstisiht, siis alles ilus, iseloomulik oli huvi argielu vastu Prantsusmaa Daumier 1808-1879 – oli kunstis iseõppija, eelkõige oli tuntud kui karikaturist, Malemängijad, Courbet 1819-1877(?) – samuti iseõppija, õpetajaks pidas loodust, Matused Ornan'is, Kivilõhkujad, Kunstniku ateljee, Tere päevast härra Courbet, Millet 1814-1875 – looduse ja talupoegade elu maalija, Viljapeade korjajad, Külvaja, Õhtupalve, Saksamaa – said inspiratsiooni prantslastelt, Menzel 1815-1905 – Emilie Menzel tukkumas, Supper at the ball Leibl 1844-1900 – käis Pariisis korduvalt, Noor pariislanna – pokott, Naised kirikus Thoma 1839-1924 – kergelt romantilise alatooniga realist Inglise Maal – 18. ja 19
eluajal peamiselt graafikuna ja tema peaaegu monokroomsed (pruunikas-roheline värvigamma) ning monumentaalselt mõjuvad maalid leidsid hindamist hiljem. 8) Iseloomusta kuulsaima prantsuse realisti Gustave Courbet` loomingut! Kõige sihiteadlikum ja enesekindlam realist oli GUSTAV COURBET.Kuna ametlikus salongis olid aukohal suureformaadilised ja paljude figuuridega pildid, maalis ka Courbet suuri pilte, mille motiiv oli aga rõhutatult argipäevane. Üheks selliseks tööks on "Kivilõhkujad ", mis on kahjuks hävinenud. Courbet´põhimõtteks oli maalida ainult seda, mida silmad näevad. See näiliselt lihtne põhimõte tähendas tegelikult peaaegu kogu ametliku kunsti ja suurema osa minevikukunsti alaväärtuslikuks kuulutamist. Oma silmaga ei saa ju näha mütoloogilisi või allegoorilisi süeesid. 9) Nimeta kaks Courbet` maali! * ,,Matus Ornans'is" * ,,Kivilõhkujad". 10) Kuidas on Courbet seotud realismi kui kunstistiili nimetuse tekkimisega?
võetud argielust, kuid mitte üksikisikud vaid üldistatud tüübid, kellest peaaegu kõik mõjuvad karikatuursena. Tavainimesi pilkab ta heasüdamlikult, aga võimu esindajaid sünge sarkasmiga. ,,Crispin ja Scapin"(tegelased Moliére'i näidendist). Karikatuursed on ka Daumier' skulptuurportreed, nt ,,Ühe rahandustegelase karikatuur" G. COURBET oli kõige sihikindlam realist. Tema maalide motiivid olid rõhutatult argipärased, nt ,,Matus Ornans'is". Kuulsam on ka maal ,,Kivilõhkujad", mis aga on paraku hävis viimase sõja ajal. ,,Autoportree"(ka The desperate man). Courbet oli üks esimesi, kes korraldas nn kontranäituse e korraldas oma töödest eraldi näituse, millega protesteeris suure näituse korralduse/zürii vastu. Hiljem muutusid kontranäitused üsna sagedaseks. Courbet ei kujutanud linnelu. É. MANET hakkas kujutama kaasaegset linnaelu ja Pariisi. Ta sai skandaalselt tuntuks kuulsate kunstnike teoste matkimisega. Ta ei küll ei
saanud realism huvitus kaasajast, lihtsatest inimestest ja argielust. Realistid püüdsid edasi anda kõike olemasolevat loomutruult. Kaasaja puuduste esiletoomisega püüdsid nad ka kaasa aidata nende kõrvaldamisele. Kõigepealt kerkis realism esile maalikunstis, nimelt maastikumaalis ( John Constable, Camille Corot). Jean Francois Millet kujutas talupoegi rasket tööd tegemas. Prantsuse realistid olid veel Gustave Courbet ("Matus Ornans`is", "Kivilõhkujad"), Honore Daumier. Kõige ühiskonnakriitilisem oli realism Venemaal (Vassili Petrov, Ilja Repin, Vassili Surikov). Realismi tähe all sündis ka Eesti rahvuslik kunst. Esimese väljapaistva eesti soost kunstniku Johann Köleri töödes on realistlikke jooni. Johann Köleri maal ,,Truu valvur" Ilja Repini maal Burlakid Volgal IMPRESSIONISM Looduslähedase maalikunsti kõige äärmuslikuma suunana arenes 1870-ndate
käib. Tavainimese suhtes leebem. Ta tegi ka skulptuure, samas tema maalid on pehmemad. Ta on esimene kunstnik, kes oma maalidel kujutab linnaelanikke. Teos (,,Kolmanda klassi vagun"). Gustav Courbet (1819-1877) radikaalne, kuid peetakse kõige sihikindlamaks ja tähtsamaks realistiks!!. Kui üldiselt realistid maalisid väiksemõõtmelisi maale, siis tema maalis suuremõõtmelisi maale, motiiv oli argipäevane mitte idealiseeritud. Tähtsamad teosed on ,,Matus Ornansis" ,,Kivilõhkujad", ,,Allikal". Ta maalis ainult seda mida ta nägi. Maalis olustikumaale, natüürmorti. Loobus oma mingist väiksest kohast ja tegi ise oma näituse, mille nimeks sai REALISM. Sealt tuleb ka sõna contranäitus, mis on uuendusliku kunsti aluseks. See teeb ka maha eelnevat kunstiajalugu, sest tehakse maha asju nagu ajaloo sündmusi, mida maalida ei saa, sest seda ei näe oma silmaga. Realism tõi kaasa endaga ka fotograafia, mis aitas paremini ja täpsemalt jäädvustada tegevust.
1819-77. Prantsusmaa. Gustave Courbet. Gustave Courbet. Matus Ornans'is. 18491850. Magav Juliette. 1841. Gustave Courbet. Tshellist. Autoportree. 1847. Gustave Courbet. Gustave Courbet. Kivilõhkujad. 18491850. Maalikunstniku ateljee. Reaalne Gustave Courbet. allegooria. 1855. Tere, härra Courbet! 1854. Honore Daumier. 1808-1879. Prantsusmaa. Honore Daumier. 1831. aasta poliitilised maskid
Kõik on siin kirjeldamatult tavaline, ilma vähimagi ülevuseta: päikseta päev, leinajate tumedad rõivad, millest eralduvad vaid mõned heledad tanud, pisarais silmile surutud taskurätikud või vaimulike valged ja punased rüüd. See on nagu tükk tõelist elu. Klassitsismi või ka juba romantismiga harjunud vaatajale olid sellised teosed vastuvõetamatud ning Courbet'l tuli palju võidelda realismile eluõiguse saavutamise eest. Teistest Courbet' teostest on tuntuim "Kivilõhkujad". Prantsuse realistide hulka kuulus ka karikaturist H. Daumier . Tuhandete viisi on säilinud ta poliitilise sisuga pilkepilte, palju on ka selliseid, kus ta naerab välja väikekodanlaste rumalust ja piiratust. Daumier' karikatuurid on väga ilmekad, tugevate heleda ja tumeda kontrastidega, julgelt lihtsustatud vormidega. Muidugi on neis kasutatud ka moonutusi, kuid et meister lähtus neis ikkagi tegelikust elust, mõjuvad ta tööd väga usutavalt ja loomulikult
lihtrahva ning seda ka tõsiselt ning aupaklikkusega kujutab. Gustave Courbet oli kõige sihiteadlikum realist maalis ainult seda, mida silmad näevad (omamoodi opositsionäär nagu Daumier'gi). Samas võib teda pidada ka omamoodi napakaks. Maalis suuri pilte, mille motiiv oli rõhutatult argipäevane. Sellised suurteosed olid ,,Matus Ornans'is",kujutab objektiivselt väikelinna tüüpe ja olustikku, või siis viimase sõja ajal hävinenud ,,Kivilõhkujad". ,,Tere, härra Courbet!" aadlik tervitab kunstnikku skandaalne olukord. Courbet korraldas oma töödest kontranäituse, mille pealkiri oli ,,Realism." E. Manet kujutas Pariisi ja kaasaegset linnaelu. Sai tuntuks maalidega, mis silmatorkavalt kasutasid eeskujuna mõne kuulsa kunstniku kompositsiooni. Tiziani järgi aktimaal tavalisest Pariisi tüdrukust ja ,,Eine murul", millel on kujutatud kaasaegseid pariislasi väljasõidul piknikule
Koloriit tume. Tuntuim töö ,,Matus Ornans`is". Pealtnäha tavaline sünd mus kaljuse maastiku taustal üle 40 elusuuruses figuuri, igaüks o maette portree. Maali ülesehitus ka väga tavaline, lihtne see k õik oli klassitsis mi ja ro mantis miga harjunud kunstipublikule vastuv õtmatu. ,, Kivilõhkujad" juhtis tähelepanu töörahva viletsusele ja raskele tööle. Skulptuuris realis m eriti läbi ei löönud. Belglane C onstantin Meunier. Venemaa Vene maal oli realiseriti m ühiskonnakriitilise hoiakuga, sest Vene maa poliitiline korraldus oli võrreldes Euroopaga maha jäänud ja sotsiaalsed vastuolud teravad
sajandi hispaania, hollandi ja flaami kunstnikud. Sõna "realism" iseseisva suuna nimetusena kasutas esimesena kunstnik Courbet 1855.a-l, kui ta eksponeeris Pariisi maailmanäitusel oma töid. Kõige sihiteadlikum ja enesekindlam realist oli GUSTAV COURBET [güstaav kurbee] (1819-1877). Kuna ametlikus salongis olid aukohal suureformaadilised ja paljude figuuridega pildid, maalis ka Courbet suuri pilte, mille motiiv oli aga rõhutatult argipäevane. Üheks selliseks tööks on "Kivilõhkujad ", mis on kahjuks hävinenud. Courbet´põhimõtteks oli maalida ainult seda, mida silmad näevad. See näiliselt lihtne põhimõte tähendas tegelikult peaaegu kogu ametliku kunsti ja suurema osa minevikukunsti alaväärtuslikuks kuulutamist. Oma silmaga ei saa ju näha mütoloogilisi või allegoorilisi süeesid. Realist lubas endale ainult maastiku, kaasaegse olustiku, portree ja natüürmordi kujutamist. Realism tähendas looduses nähtavate värvide ja vormide võimalikult täpset
annaabi.ee 
