Seto Kuningriigi päev Kuningriigi päeva tekkimise põhjused · Idee algatajaks Paul Hagu · 1991. a käis P. Hagu koos rahvalauluansambli Helleroga Norras ja nägi midagi sellist, mis setudelegi paistis sobivat. · Eeskujuks saidki Norras ja Soomes elavad metsasoomlased. · Nad kuulutavad välja kolmeks päevaks oma Metsasoome Vabariigi. · Metsasoomlastel on oma president, vabariigi valitsus, lipp, piir ja ületamiseks viisa. · koos Aare Hõrna ja Obinitsa rahvaga sai Seto Kuningriik teoks 20. augustil 1994. aastal Paul Hagu · Paul Hagu on sündinud 02. oktoobril 1946. aastal Meremäe valla Ostruva külas. · Ta on lõpetanud Meremäe Keskkooli ja Tartu Ülikooli. · Ülemsootska aastatel 1995, 1996 ja 1997 · Koos Heno Sarvega alustasid 1970. aastail Eesti esimeste vanade meestelaulude laulmist kooris Hellero. · Praegu eesti ja võrdleva rahvaluule erakorraline vanemteadur.
● Kuivemad liivaalad- palu- ja nõmmemännikud. Loomastik ● Rikkalik linnustik (kindlaks on tehtud 40 linnuliiki) näiteks: o Sookured o Rabahaned o Laululuiged ● Loomadest näiteks: o Põdrad o Karud o Sookilpkonn (Setumaal) o Hundid Laululuik ja sookilpkonn Asustus ● Asustus on hõre. ● Vanemad külad asuvad ürgorgude pervealadel. ● Suuremad maa-asulad - Leevaku, Veriora, Mikitamäe, Orava ja äärmises kaguosas Setumaal Saatse ja Obinitsa. ● Maad kuuluvad Põlva- ja Võrumaale. Obinitsa ja Leevaku Inimtegevus ● Setod: o Päätnitsapäev- Saatse piirkonna olulisim kirikupüha. Päev algab teenistusega, siis suheldakse haudadel ja õhtu lõpeb külapeoga. Looduskaitse ● Valgjärv ja Mustjärv ● Devoni liivakivi paljandid (kokku 38) Vaatamisväärsused ● Võru-Petseri ürgorg (kauneim vaatamisväärsus) ● Tuntumad paljandid: o Tamme müür o Vokil ja Mõldri müürmägi o Härma müürmägi
keevaline inimene. Ta Laulikukuulsus jõudis tippu siis,kui ta esines Armas Otto Väisäneni kutsel oma kooriga Helsingi laulupeol.Teda kuulas ka Soome president, mis tegi ta esimeseks rahavlaulikuks, kes esines oma lauluga soome rahva kõrgeimale ametiisikule. Laulik elas terve elu vaesuses.Ta sõbrad tahtsid ta suitsutarest välja aidata, see sai teoks üsna hilja.Talle osteti toetusrahade eest Võmmorski külas maja, kus ta elas oma tütre Taanaga elu lõpuni. Hilana maeti Obinitsa kalmistule.Tema matustel oli väga vähe inimesi ning peale matmist unustati ta haud kohe ära. Alles 1981. aastal sai rahvas aru, missugune suur inimene Hilana oli.teda hakati tunnustama kui suurt setu lauluema. Paar aastat hiljem püstitati lauluema mälestuseks taarka kuju , mis seisab siiani väärikalt.
fennougria.ee/index.php?id=31612 Vikipeedia Soome-ugri keeled http://et.wikipedia.org/wiki/Soome-ugri_keeled Eesti Keele Instituut Eesti keele päritolust http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=1&p1=1 Eesti Rahva Muuseum Soome-ugri rahvakultuur http:// www.erm.ee/et/Avasta/Soome-ugri-rahvakultuur Tartu Ülikool Soome-ugri osakond http://www.keel.ut.ee/et/instituudist/soome-ugri-osakond Filmikogu Soome-ugri rahvad http://filmikogu.maailmakool.ee/taxonomy/term/82 Obinitsa SOOME-UGRI KULTUURIPEALINN 2015 http://obinitsa.net/avaleht-5/ Eesti Film Lennart Meri soome-ugri rahvaste filmientsüklopeedia http ://www.ef100.ee/index.php?page=155&
kätt naha Treski tsässonit. Eesti- Vene piiri peal on vast kõige suuremaks vaatamisvaarsuseks tohutult pikk kaubikute saba (enam kui 130 autot) ootamas, millal saab piiri ületada. Edasi sõites võib näha vaadet alla Piusa jõe orgu. Teisel pool orgu on Venemaa. Sõites Piusa koobaste suunas, jäävad meist kahele poole suured palumetsa alad. Sõidame üle Piusa jõe ning jõuame Võru maakonda. Oleme Obinitsas, mis kujutab endast harilikku kolhoosiasulat. Vasakut kätt jääb Obinitsa kalmistu ning kirik, mis ehitati tsaariajal. Oleme endiselt täitsa ääremaal ja sõit kulgeb Meremäele ja Vastseliinasse. Meremäe keskuses, kus asub ka Setomaa turismitalu, külastame Meremäe vaateplatvormi. Meremäe olevatki omale nime saanud selle järgi, et inimene olevat sealt kõrgelt näinud merd (mis on muidugi võimatu, tegelikult oli tegemist vast Peipsi järvega). Oleme joudnud Haanja kõrgustiku äärde. Siinseks vaatamisvaarsuseks on Devoni
peo korraldab kohalik külarahvas (nüüd koos vallavalitsuse ja sootskaga) , peopäeva eelõhtul või hommikul peetakse kirikus jumalateenistus, valmistatakse traditsioonilisi toite, rahvas koguneb tantsima, laulma, võistlema, kauplema ja suhtlema. Alates 1996. aastast toimuvad kuningriigi päevad augustikuu esimesel nädalalõpul. Alljärgnevalt Kuningriigi päeva toimumisajad ja kohad: 1. 20. august 1994 Meremäe vald Obinitsa 2. 20. august 1995 Meremäe vald Obinitsa 3. 08.august 1996 Mikitamäe vald Mikitamäe vallamaja ees 4. 02.august 1997 Misso vald Luhamaa 5. 08.august 1998 Meremäe vald Meremäe 6. 07.august 1999 Mikitamäe vald 7. 05.august 2000 Värska vald Värska Seto Talumuuseum 8. 04.august 2001 Misso vald Luhamaa 9. 03.august 2002 Mikitamäe vald Mikitamäe 10. 02.august 2003 Meremäe vald Obinitsa 11. 07.august 2004 Värska vald Värska (lauluväljak ja Seto Talumuuseum) 12. 06.august 2005 Misso vald Luhamaa 13. 05
kujunenud venelased ehk vähemalt 50% rahvastikust moodustavad venelased. Nimetusest tekkiv arusaamine pole seega alati tõde vaid pettekujutelm. Globaliseeruv maailm on andnud rahvastele siiski võimalusi luua paremaid sidemeid oma sugulastega ja suurendada eneseteadvust oma päritolu kohta. Umbes 25 aastat on korraldatud maailmakongresse soome-ugri keeli kõnelevatele rahvastele, iga aasta valitakse soome-ugri kultuuripealinn, milleks näiteks 2015. aastal oli Setumaal olev Obinitsa, ning koolides käivad ringi enamasti Venemaalt tulnud erinevad soomeugri rahvused, kes tutvustavad oma keelt ja kombestikku. Suur abi tuleb Euroopa Liidult, kes rahastab enda liikmesriikide projekte, mis on seotud kultuuri ja keele edasipüsimisega. Nii on suudetud suurel määral elavdada väiksemate rahvusgruppide kultuuri. Kartmiseks põhjust on, sest iga järgneva põlvkonnaga väärtustatakse aina vähem oma päritolu
Fabian Gottileb Benjamin von Bellingshausen Koostas :Peeter Tammik 8.klass Meremäe-Obinitsa PK Fabian Gottlieb Benjamin von Bellinghausen oli baltisaksa meresõitja, Venemaa admiral. Ta juhtis 18191821 Antarktika-ekspeditsiooni ja on üks kolmest mehest, kes nägid Antarktikat esimestena. Fabian Gottlieb von Bellingshausen sündis Pilguse ja Lahetaguse mõisniku Fabian Ernst von Bellingshauseni (17351784) ja Anna Katharina von Folckerni (surnud 1825) pojana. Fabian Gottlieb von (Faddei Faddejevit) Bellingshausen määrati 1789. aastal 10-aastasena
näidised. Muuseumil on tekstiili-, keraamika-, portselani-, naha-, klaasi-, ehte-, metalli-, mööbli- ja disainikollektsioon, kokku üle 13 000 museaali, lisaks mahukas foto-, negatiivi- ja slaidikogu, erialane raamatukogu ning arhiiv. See on kõige ülevaatlikum eesti professionaalse tarbekunsti ja disaini kogu üldse. 3. Hal’as kunn Galerii Hal’as kunn (ka Kalju maja) on kunstigalerii Võru maakonnas Meremäe vallas Obinitsa külas. Kunstigaleriis saab tutvuda kaasaegse seto kunsti väljapanekutega, samuti on esitletakse teiste põlisrahvaste hooajanäitusi. Galerii kogudes on oma loominguga esindatud: Ivanov Aleksandr (mari kunstnik), Dõrin Juri (erza kunstnik), Mikushev Pasha (komi), Rjabov Pjotr (erza), Kostabi Kalev-Mark, Lauritsa Piitre, Toom Malev, Kalve Toomas, Margna Epp, Kiisson Lembit, Kuusing Mati ja Toomas, Riitsaar Evar, Riitsaar Raili, Gulk Albert,
on kerge järeldada, kust Metsik oma võimu sai kariloomade üle. Temast loodeti, et ta hoiab hundid eemal ning kaitseb karja kahju eest. Peko Pekole oletatakse viikingi algupära. Loorits arvab, et tegu võis olla Freyri sulase Byggviriga, mis aga omakorda on seotud byggiga (teravili), see aga Beow´iga. Aga samas on Peko ilmselgelt soome-ugri päritoluga nimi(soome Pellon-Pekko). Temast on teateid setust ja võrumaa idapoolsest servast, Obinitsa külast. Ta olnud kas puunukk või siis leivalabidas, mõnikord ka lapsesuurune (48 cm) vahakuju. Ta on linnusarnane jumalus. Tema ees põletati küünalt, mis asus vasest keeratud spiraalis. Ta oli üldine aitaja ning õnne andja. Kaitses vilja, varjas põlde rahe, põua ja välgu eest.Valitses ilma ning ta kuju oli üldjuhul viljasalves. Välja toodi ta erilistel juhtudel. Näiteks karjalaskepäeval, siis kui kari tuli koju ning jaanipäeval. 1931/33 aastast on pärit viimane palve talle.
Liinamäele (Hinniala) varikule. Variku lõpetab Hobusejala (Puutka ehk Päevapööramise) mägi, mille näol peaks tegemist olema oosiga, mis on 350 m pikk ja 20 m kõrge. Mäe hari on nii kitsas, et kavalad jahimehed olevat ajanud seda mööda metsloomi otse kotti. Kunagi paiknenud seal muinaslinnus. Rada kulgeb läbi Jõksi küla Karepa-Meremäe maanteeni ja mööda seda edasi jõe poole kuni maanteesillani. Matkaraja teine osa Karepa-Meremäe teelt kuni Võru-Obinitsa maanteeni kulgeb suures osas jõeluhtadel ja kaldaäärsetes metsades, kus kohati on tähiseks ainult matkarajast vasakul looklev Piusa jõgi . See on maastikukaitseala kõige inimpuutumatum osa. Maanteelt läheb rada edasi jõe äärt mööda läbi kuusiku. Mõnesaja meetri pärast on jõe ääres näha ohvrikivi. Rada jätkub piki jõe paremat kallast, järgmine huvitav rajapunkt on liigirikas Rebäseniit.
Kool: Meremäe- Obinitsa PK Oskar Lutsu näidendid Koosta: Peeter Tammik 7. klass Meremäe 2009 Oskar Luts sündis 7. jaanuaril 1887 Tartumaal, Palamuse kihelkonna Järvepere küla Posti talus, mis asus Kuremaa järve idakaldal. Kui Oskar oli 4-aastane, kolis pere Palamusele, kus isa avas kingsepatöökoja ning ehitas varsti Veskijärve äärde ka väikese maja. Oskar, nagu ta nimi koguduse personaalraamatusse ristimisel kirjutati, oli oma pere esimene laps. Vend Arnold, kes sündis 1893. aastal, suri vaid kolmeaastasena, noorim vend Theodor (1896-1980) jäädvustas end eesti kultuurilukku aga filmioperaatori ja -lavastajana. Oskar Lutsu koolitee algas 1894. aastal Änkküla külakoolis, jätkus Palamuse kihelkonnakoolis 1895-1899 ja Tartu Reaalkoolis 1899-1902. Aastatel 1911-1913 õppis ta Tartu Ülikoolis farmaatsiat....
Minu raamat algaks sellega kuidas elasime viiekesi väikses kahetoalises korteris linnast eemal ja üritasin õppida lugema. Kõik suved sai veedetud lõuna-eestis vene piiri ääres. Peategelaseks oleksin siis loomulikult mina, minu perekond-ema, isa, vanem vend , noorem vend, nüüdne elukaaslane ja tema perekonnad. Sündmused toimuksid Võru linnas, vallas, obinitsas ja tartus. Täpsemalt siis algne elukoht(kahetoaline korter) hiljem maja kesklinnas, maamaja (obinitsa), elukaaslase kodu (Orava), tänane elukoht (kahetoaline korter Tartus) Antud raamat võib inimeses tekitada tunnet, et miks kõik juhtub nii nagu see juhtub, miks antakse palju raskusi, kuidas sipeldakse raskustest välja ja miks elatakse ise elu keeruliseks. Arvatavasti on kaasaahaarav, sest elu ju ikkagi on seiklus ja seda on ka olnud minu oma. AKOHOLISM/KAASSÕLTUVUS Kaassõltuvuse sümptomid: 1.raskused eneseaustusel 2.raskused toimivate piiride seadmisel 3
Maardu-Jägala-Tallinn-Paldiski. Osalejaid umbes 2300 . 1993.a. 14-16 mai - Kuidas elad, Petserimaa? Värska Võmmorski Vastseliina Orava. Osalejaid umbes 1400 . 1994.a. 6-8 mai - Kuidas elad, Pärnumaa? Tootsi-Lavassaare-Tõstamaa-Pärnu. Osalejaid umbes 1500. Sellel üritusel oli palju napsulembelisi noori. Toona ei taibatud turvafirmat ka palgata . 1995.a. Läheb joomiseks? Jätame parem ära . 1996.a. 16-19 mai - Kuidas elad, Võrumaa? Tsirguliina-Mõniste-Obinitsa-Orava. Osalejaid umbes 800. 1997.a. 15-18 mai - Kuidas elad, Hiiumaa? Kärdla-Tahkuna-Ristna- Kassari- Heltermaa. Osalejaid umbes 500 . Nii Võrumaa kui Hiiumaa retked korraldasid noored , kes varem olid Loodusmajas õpilased olnud . Oli vähe osalejaid , sest paljud kartsid , et tuleb jälle joomapidu. Osati oli neil õigus, sest 1997. aastal Kärdlas said korraldajad joodikute käest päris korraliu keretäie . Nägu oli peakorraldajal täiesti segi ja paistes . 1998.a
aasta suvel mille moodustus põhjustas üksteist Venemaal valda: Irboska elanud vastuvõetud alevisea- duse alusel said eestlaste (Linnuse),tagasipöördumine Järvesuu, Külje (Kalda), kodumaale. Laura aleviks Jõhvi, Narva-Jõesuu, Nõmme, See sai teoks Tartu (Lõuna), Mikitamäe (Mäe), Obinitsa rahulepinguga Tapa ja Türi. 1919. aastal lisandusid sätestatud (Meremäe),optsiooni Pank- tulemusena. javitsa (Roodva), 1924. neile Jõgeva, Kilingi-Nõmme ja Otepää, aastal muutus aga Petseri, Satserinna (Saatse), Senno ja rändesaldo 1920. aastal Antsla, Kunda, Kärdla, negatiivseks, olles Vilo. Valdade ühendamised, eriti suuresti
uurib ja tutvustab Adamson-Ericu muuseum Eesti ühe mitmekülgseima kunstniku loomingut. Adamson-Eric oli tuntud eelkõige virtuoosse maalijana, kuid tegeles peaaegu kõigi tarbekunstialadega. Muuseumi teise korruse näitustesaalides asuv püsiekspositsioon annab ülevaate kunstniku rikkalikust loomingust. 3)Nimeta veel Eesti kunstimuuseume 1) Ants Laikmaa majamuuseum – Asub Läänemaal, Kadarpiku külas. Maalikunst. 2) Hal´ as kunn aga ka Kalju maja – Võrumaal, Obinitsa külas asuv 2004 aastal avatud kunstigalerii. Peamiselt kaasaegne seto kunst, kuid eksponeeritakse ka teiste põlisrahvaste kunsti hooajanäitusi. 3) Kalame talumuuseum (ka: Karepa Kalame talumuuseum, Karepa Sagritsa muuseum) on aastal 2001 avatud muuseum, mis asub Vihula vallas Karepa külas Kalame talus[1]. Muuseum on Virumaa Muuseumite üks filiaale.Kalame talus sündis maalikunstnik Richard Sagrits, kelle loomingut muuseum tutvustab[ 4) Kondase keskus - 2003
Tallinn : Ilo, 2008. 64 lk. Lk. 31, 52 Contra. Esimene koolikell ; Ranitsakandja : [luuletused] Jõulutunne ongi see : [jõululuuletused]. Tallinn : Sild, 2002. 56 lk. Lk. 13-14 luuletus : Päkapikuootus Ruttu tuttu! : Eesti isade unejutte. Tallinn : Ajakirjade Kirjastus, 2005. 105 lk. (Pere ja Kodu raamat) Lk. 29-40 Contra. Talumees Tambet ; Nõiatädi Ella ; Kruup hakkab autojuhiks : [jutud] Kuldmuna : kuus tükkü latsilõ ja noorilõ : [lastenäidendid]. Obinitsa : Hal'jas Kunn, 2007. 95 lk., lk. 8-20 Contra. Mõmmi-Piitre löüdmine : [näidend] TEOSED Luulekogud · "Ohoh!" (1995) · "Üüratu üürlane" (1996) · "Kesmasolin" (1996) · "Contramutter 10. lend" (1997) · "Tarczan" (1998) · "Ei ole mina su raadio" (1998) · "Päike ja lamp" (1998) · "Naine on mees" (1999) · "Contra on õhk" [helikassett, Contra loomingut autori esituses] (2000) · "Suusamütsi tutt
1864 Võru Antsla 84 17 174 208 601 3674 2595 Võru Kirovi nim k 84 26 179 178 388 3907 2106 Võru Kuldre 84 24 185 190 1302 4005 4391 Võru Misso 84 13 136 192 450 3313 1225 Võru Mniste 84 23 142 172 661 3515 3853 Võru Munamäe 84 15 113 148 88 3628 1625 Võru Obinitsa 84 18 116 186 494 3460 2517 Võru Oktoobri lip 84 24 153 233 826 3628 2785 Võru Ruge 84 13 118 171 1041 3483 2609 Võru Ruusmäe 84 17 126 157 339 3594 846 Võru Smerpalu 84 17 177 267 519 3488 2250 Võru Sprus 84 23 92 268 179 4426 471 Võru Sverdlovi ni 84 19 170 243 753 3424 1921 Võru Varstu 84 17 148 186 947 3356 3359
1864 Võru Antsla 84 17 174 208 601 3674 2595 Võru Kirovi nim k 84 26 179 178 388 3907 2106 Võru Kuldre 84 24 185 190 1302 4005 4391 Võru Misso 84 13 136 192 450 3313 1225 Võru Mōniste 84 23 142 172 661 3515 3853 Võru Munamäe 84 15 113 148 88 3628 1625 Võru Obinitsa 84 18 116 186 494 3460 2517 Võru Oktoobri lip 84 24 153 233 826 3628 2785 Võru Rōuge 84 13 118 171 1041 3483 2609 Võru Ruusmäe 84 17 126 157 339 3594 846 Võru Sōmerpalu 84 17 177 267 519 3488 2250 Võru Sōprus 84 23 92 268 179 4426 471 Võru Sverdlovi ni 84 19 170 243 753 3424 1921
Süzeedlõhkuv lahendus ,,Elli lend" (1999), mis tiirleb püsimotiivide ja kontsentrite ümber. Veel: Andrus Kivirähk, Tõnu Õnnepalu Kauksi Ülle on väga hea jutustaja proosas. Kutsub esile võrukeelse kirjanduse uue tõusu. Võrukeelne romaan ,,Paat" (1998). Pole laiemat tuntust, kuna jääb võru keele tõttu oma kitsamasse sektorisse. Fenomen algas ,,Taarka" (2004, filmiversioon 2008), siis koos Ruitlasega ,,Peko" (2006 (2011)) ja 2015 Obinitsa (+ Ain Mäeots). ,,Kuus tükkü" (2006) näidendite raamat (kuus näitemängu kokku). Neid on raske lugeda, sest need on poolenisti laulumänguks kirjutatud, puudub tekstiline iseseisvus. Seto teemadega seotud taustad. Peeter Sauter (Omaeluloolised alüürid, teatav dokumentaalsus, luuserkirjanduslik hoiak.1990ndatel on tunda piltkirjanduse tausta. ,,Indigo" (1990) mõjus põlvkondliku märgina. Tundub, et uus põlvkond tuleb ja ütleb midagi kirjanduses.
Tartu rahu piir kulges veidi ida poolt Narva jõge, üle Peipsi järve ja siis Pihkva lähedalt läbi suurte soode maastiku Irboskast kagus. Piir oli lühike ja kergemini kaitstav kui ükski teine arvessetulev joon. Ent ajalugu parandada ometi ei õnnestunud - juurdetulnud alad olid vahepeal tugevasti venestunud ja nende elanikud suurelt osalt eestivaenulikud. Nõukogude okupatsiooni ajal liideti enamik neid taas Venemaaga. Eestile jäid siiski Mikitamäe, Värska, Saatse, Meremäe, Obinitsa ja Luhamaa. Eesti taasiseseisvudes 1991. aastal taotleti ka Tartu rahu piiri taastamist. Ent see, mis päriselt ei õnnestunud isegi 1920. aastal, on praegu lausa võimatu. Eestil on õigem rahulduda 1945.a. piiriga, mis siiski võrdlemisi täpselt järgib praegust rahvuspiiri ja on Eestile ajaloolisest veidi soodsamgi. Küll oleks vaja piirijoone väga keerulist kulgu kohati õgvendada. Venemaa vastuseisu tõttu ei ole meil idas veel rahvusvaheliselt tunnustatud piiri.
,,Rein Pokk otsib naist!" (2011), ,,Rudolf Allaberdi Testament" (2012), ,,Kus sa oled, Juhan Liiv?" (2014). Võrukeelse näitekirjanduse laine (eriti sajandi esimesel kümnendil, Kauksi Ülle jt) Kõiv tegi avalöögi, Kauksi Ülle kirjutas mõne näidendi 90ndatel, uuel sajandil tekste rohkem. Kauksi Ülle fenomen võru ja seto keelses kirjanduses, mis algas näidendiga ,,Taarka" (2004), filmiversioon 2008. 2006 (2011) ,,Peko" koos Olavi Ruitlasega (+Siret Paju ja Ain Mäeots)). ,,Obinitsa" 2015 (+ Ain Mäeots). Näidendite raamat ,,Kuus tükkü" (2006). Raske lugeda tema näidendeid, sest need on poolenisti laulumänguks kirjutatud, puudub tekstiline iseseisvus. Seto teemadega seotud taustad. Poliitilise teatriteksti tähtsustamine (eriti uuemal ajal, NO99 jt). Andrus Kivirähk (1970) teerajaja uues näitekirjanduses. Väga tootlik, lõbustab ja kirjutab komöödiat, kuid on ka traagilise-koomilise alge sidumine. Haakub kultuuriloolise lainega.
valdade elujõule, vallareform 1939: 20. sajandi alguseks oli Eesti Vabariigi territooriumil 366 valda (v. a Petserimaa, Valgamaa ja Narva-tagused alad). 1920. aastal otsustati luua Narva jõe taga kolm uut valda: Naroova (Narva), Kose (Piiri) ja Skarjatina (Raja). Seoses Petseri maakonna loomisega lisandus neli suurt valda, mis kaks aastat hiljem tükeldati nii, et moodustus üksteist valda: Irboska (Linnuse), Järvesuu, Kulje (Kalda), Laura (Lõuna), Mikitamäe (Mäe), Obinitsa (Meremäe), Pankjavitsa (Roodva), Petseri, Satserinna (Saatse), Senno ja Vilo. Valdade ühendamised, lahutamised, ümbernimetamised ja piirimuutused toimusid läbi kogu omariiklusaja. Üldtendentsiks oli valdade arvu aeglane vähenemine - Kui 1921. aastal oli Eestis 387 valda siis 1938. aastal oli 365. Põhjuseks oli valdade väiksus, mis tegi vallavalitsuste ees seisvate probleemide lahendamise ebaefektiivseks. Alla 1000 elanikuga vallad olid elujõuetud (1922. aastal oli 66). 1939
annaabi.ee 
